2-24-1788/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1788

Tsiviilasi

J.Y, Y.H, I.L ja B.D hagi R.D vastu

kaasomandi lõpetamiseks

R.D vastuhagi J.Y, Y.H, I.L ja B.D vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega,

riigilõivu osaline tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad/vastuhagis kostjad

J.Y, isikukood XXX;

Y.H, isikukood XXX;

I.L, isikukood XXX;

B.D, isikukood XXX;

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat

Birje Kalmus;

Kostja/vastuhagis hageja R.D, isikukood XXX;

Kostja lepinguline esindaja Mari-Liis

Mererand.

Kohtuistungi toimumise aeg,

menetluse liik

Eelistung 27. märts 2025, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kinnitada J.Y, Y.H, I.L ja B.D lepingulise esindaja vandeadvokaat Birje Kalmuse ning

R.D lepingulise esindaja Mari-Liis Mereranna allkirjastatud ning 17. aprillil 2025

kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:

1. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad kaasomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX

kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxxxx (edaspidi kinnistu) ja mis koosneb katastriüksustest katastritunnustega

xxxxx:xxx:xxxxxxxxxxx:xxx:xx ning xxxxx:xxx:xxxx, kaheks iseseisvaks kinnistuks

jagamise teel selliselt, et üks iseseisev kinnistu jääb R.D ainuomandisse ning teine

iseseisev kinnistu jääb J.Y, Y.H, I.L ja B.D kaasomandisse selliselt, et igale

kaasomanikule kuulub ¼ mõttelist osa kinnistust.

2. Katastriüksused xxxxx:xxx:xxxxxxxxxxx:xxx:xx ning xxxxx:xxx:xxxx lähevad

moodustatavate iseseisvate kinnistute koosseisu järgmiselt:

2.1 R.D ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu jäävad katastriüksuse

xxxxx:xxx:xx jagamise tulemusel tekkiv punktis 2.3.1 kirjeldatud katastriüksus

ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx jagamise tulemusel tekkiv punktis 2.4.1

kirjeldatud katastriüksus.

2.2 J.Y, Y.H, I.L ja B.D kaasomandisse jääva kinnistu (igale kaasomanikule

kuulub ¼ mõttelist osa kinnistust) koosseisu jäävad katastriüksus xxxxx:xxx:x,

katastriüksuse xxxxx:xxx:xx jagamise tulemusel tekkiv punktis 2.3.2

kirjeldatud katastriüksus ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx jagamise tulemusel

tekkiv punktis 2.4.2 kirjeldatud katastriüksus.

2.3 Katastriüksus xxxxx:xxx:xx, pindalaga 23 829 m2, jagatakse kaheks eraldi

katastriüksuseks selliselt, et:

2.3.1

põhjapoolne moodustatav katastriüksus, suurusega 7000 m2, mis on

käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 1 tähistatud kui punasest

joonest ülespoole jääv „7000 m2“, jääb R.D ainuomandisse jääva

kinnistu koosseisu;

2.3.2

lõunapoolne moodustatav katastriüksus, suurusega 16 829 m2, mis on

käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 1 tähistatud kui kõik

punasest joonest allapoole jääv, jääb J.Y, Y.H, I.L ja B.D

kaasomandisse (igale kaasomanikule kuulub ¼ mõttelist osa kinnistust).

2.4 Katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 7860 m2, jagatakse kaheks eraldi

katastriüksuseks selliselt, et:

2.4.1

lõunapoolne moodustatav katastriüksus, mis on käesolevale

kompromissile lisatud plaanil nr 2 tähistatud kui katastriüksust

poolitavast oranžist joonest paremale poole jääv osa koos saunamaja ja

laudaga, jääb R.D ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu;

2.4.2

põhjapoolne moodustatav katastriüksus, mis on käesolevale

kompromissile lisatud plaanil nr 2 tähistatud kui katastriüksust

poolitavast oranžist joonest vasakule poole jääv osa koos elumajaga,

jääb J.Y, Y.H, I.L ja B.D kaasomandisse (igale kaasomanikule kuulub

¼ mõttelist osa kinnistust);

2.4.3

pooled lähtuvad katastriüksuste moodustamisel kokkulepitud

piiripunktidest käesolevale kompromissile lisatud plaanil nr 3, mille

kohaselt jookseb piir kahe kaevu vahel ja järve ääres olevatest

mändidest 50 cm lõuna poole, männid jäävad põhjapoolsele

katastriüksusele (plaani nr 3 lehekülg 1). Järve ääres olevate mändide

juures jookseb piir otse järveni (plaani nr 3 lehekülg 2). Sissesõidutee

laius on 7,5 meetrit (plaani nr 3 lehekülg 3).

3. Asendada kompromissi kinnitava määrusega poolte tahteavaldused kinnistu

jagamiseks kaheks reaalosaks maatükkide eraldamise ja neist iseseisvate

katastriüksuste moodustamise teel kompromissi punktides 1 ja 2 kirjeldatud

viisil, kinnistu jagamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning

kinnistusraamatusse kannete tegemiseks kinnistu jagamise tulemusel

moodustatud kinnisasjade kohta.

4. Pooled lepivad kokku, et loobuvad uute kinnistute ja katastriüksuste

moodustamisel tekkivatest võimalikest hüvitise nõuetest.

5. Pooled lepivad kokku, et kinnistu reaalosadeks jagamiseks vajalike toimingute

kuludest (nt mõõdistamisega seotud kulud, notaritasud, riigilõivud) jääb 50%

R.D kanda ning 50% J.Y, Y.H, I.L ja B.D kanda. Pooled kannavad oma osa

kuludest otse teenusepakkujale esitatud arve alusel, kuid pooled võivad kokku

leppida, et algselt kannab kulud üks pool. Kulusid kandnud pool peab kulude

kohta esitama teisele poolele kuludokumendid ning kulusid kandnud poolele tuleb

teise poole osa kuludest hüvitada 5 tööpäeva jooksul alates kuludokumentide

kättesaamisest.

Käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kompromisslepingu lisad plaan nr 1, plaan

nr 2 ja plaan nr 3.

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1788.

Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Määruse jõustumisel tagastada hagejate taotluse alusel hagejatele pool hagiavalduselt

tasutud 420 euro suurusest riigilõivust, s.o 210 eurot, I.L kontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „riigilõivu tagastus asjas nr 2-24-1788“.

Määruse jõustumisel tagastada kostja taotluse alusel kostjale pool vastuhagilt tasutud

420 euro suurusest riigilõivust, s.o 210 eurot, R.D kontole nr xxxxxxxxxxxxxxx,

selgitusega „riigilõivu tagastus asjas nr 2-24-1788“.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on J.Y, Y.H, I.L ja B.D hagi R.D vastu kaasomandi

lõpetamiseks ning R.D vastuhagi J.Y, Y.H, I.L ja B.D vastu kaasomandi lõpetamiseks.

Pooled esitasid Tartu Maakohtule 17. aprillil 2025 kompromisslepingu ning taotluse

kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Juhindudes TsMS § 428 lg 1

p-st 4 lõpetab kohus sellisel juhul menetluse otsust tegemata. TsMS § 432 sätestab, et

menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

3. Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt

TsMS § 430 lõikele 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega,

sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab

kompromissi ning lõpetab menetluse.

4. TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi

kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud

poolte endi kanda.

5. Hagejad taotlevad poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus

tagastab hagejatele 210 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.

6. Ka vastuhageja/kostja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi

sõlmimisega. Kohus tagastab kostjale 210 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.

7. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Pooled on

edasikaebeõigusest loobunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik