2-24-7129/32 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-7129

Tsiviilasi

G. J., R. J. ja D. J. hagi I. J. vastu elatise suurendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I: 2589,48 eurot

Hageja II: 2124,54 eurot

Hageja III: 2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: G. J. (isikukood XXX)

Hageja II: R. J. (isikukood XXX)

Hageja III: D. J. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: A. Õ. (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja, e-post: XXX

Kostja: I. J. (isikukood XXX) aadress: XXX, e-post: I. J.-

i.ee

Asja lahendamise viis

Istungi menetlus (istung XXX), kirjaliku menetluse jätkuna

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata G. J. , R. J. ja D. J. hagi I. J.

vastu elatise suurendamise nõudes.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest kohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määra.

Tsiviilasi nr 2-24-7129

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes

kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle läbivaatamist istungil.

Sisulised asjaolud

Hageja esitatud nõuded ja väited

1. Hagejate seaduslikul esindajal A. Õ.-il ja kostjal I. J.-il on kolm ühist last, G. J., R. J. ja D.

J..

10.08.2023 kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-23-5070 poolte vahel elatise vaidluses

kompromissi (jõustunud 29.08.2023) poolte vahel elatises alljärgneva kompromissi, mille

kohaselt kostja tasub hagejatele elatist kokku 350 eurot kuus alates august 2023 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt, varem, ehk tsiviilasja nr 2-23-5070 menetluse ajal olid hagejate

kulud

alljärgnevad: Hageja I kulu kokku 650 eurot, hageja II kulu kokku 1110 eurot, hageja III kulu

725 eurot kuus. Kokku kolme lapse peale kulu 2485 eurot kuus.

3. Käesoleva menetluse ajal on ühe lapse kulu kuus kokku 907 eurot ja kolme lapse peale

kuus 2721 eurot kuus.

4. Hagejad on arvutanud elatisekalkulaatoriga igakuise elatise, milleks tuli D. J. kasuks

287.72 eurot, G. J. kasuks 287,72 eurot ja R. J. kasuks 236,06.

Hagejad taotlevad:

4.1 Suurendada elatist 10.08.2023 sõlmitud kompromissiga ts.asjas 2-23-5070 ning mõista

välja kostjalt Hageja I kasuks elatis alates 7.maist 2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni

PKS § 101 sätestatud määras.

4.2 Suurendada elatist 10.08.2023 sõlmitud kompromissiga ts.asjas 2-23-5070 ning mõista

välja kostjalt Hageja II kasuks elatis alates 7.maist 2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni

PKS § 101 sätestatud määras.

4.3 Suurendada elatist 10.08.2023 sõlmitud kompromissiga ts.asjas 2-23-5070 ning mõista

välja kostjalt Hageja III kasuks elatis alates 7.maist 2024 kuni hageja III täisealiseks

saamiseni PKS § 101 sätestatud määras.

4.4 Mõista kostjalt Hageja I kasuks välja elatis muutuva suurusena alljärgneva:

baassumma ;1.aprill 2024.a- 31.märts 2025- 272.76 eurot - PKS § 101 lg 3 + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -PKS § 101 lg 4 - 40 eurot (50% lapsetoetusest) -

PKS § 101 lg 5 alates hagi esitamisest kuni hageja I täisealiseks saamiseni.

4.5 Mõista kostjalt Hageja II kasuks välja elatis muutuva suurusena alljärgneva:

baassumma ;1.aprill 2024.a- 31.märts 2025- 272.76 eurot - PKS § 101 lg 3 + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -PKS § 101 lg 4 - 40 eurot (50% lapsetoetusest) -

PKS § 101 lg 5 alates hagi esitamisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

4.6 Mõista kostjalt Hageja III kasuks välja elatis muutuva suurusena alljärgneva:

baassumma ;1.aprill 2024.a- 31.märts 2025- 272.76 eurot - PKS § 101 lg 3 + 54,96 eurot (3%

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-24-7129

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -PKS § 101 lg 4 - 100 eurot (50% lapsetoetusest)

- PKS § 101 lg 5 alates hagi esitamisest kuni hageja III täisealiseks saamiseni.

4.7 Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt välja viivised võlaõigusseadus § 113 lg -

s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Kostja vastus

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejate seaduslik esindaja A. Õ. ei ole otsinud kohtuvälist

lahendust ega ka teavitanud sellest, et lastele tehtavad kulutused on suurenenud.

Lastele ei tehta reaalselt nii suuri kulutusi kui hagis esitatakse ning see on kohtu eksitamine.

Kostja toob näitena välja, et hagejad on terved ja neil ei esine kroonilisi haigusi, siiski on

presenteeritud igakuised ravimikulutusi 50 eurot laps ehk 150 eurot kuus. Algharidus on Eesti

Vabariigis tasuta aga on esitatud hariduskulusi 180 euro eest kuus. Transpordile on esitaud 75

eurot kuigi lapsed käivad koolis jala ja ühistransport on alaealistele Pärnus tasuta.

300 eurose kompromiss ettepanekuga eelmises menetluses A. Õ. nõus ei olnud selgitades

kohtule, et ta ei näe tuleviku suuremaid kulutusi kohe ette. Seepeale tegi kohtunik ettepaneku

350 eurot kokku ühes kuus, mis siis katab ka tuleviku suuremad kulutused.

Kostja teada pole A. Õ.-il niipalju seaduslikke sissetulekuid, et kulutada lastele utoopilised

2721 eurot kuus. Lisaks on väidetav kulude tõus 236 eurot võrreldes 10.08.2023 ajaga ehk

9,5% kulude tõusu. Summa, mida kostjalt nõutakse on aga 811,5 eurot ehk 461,5 eurot tõusu,

mis on 131.9% tõusu võrreldes 10.08.2023.

26.09.2024 eelistung

6. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas hagejatele, et nad peavad välja

tooma, mis on võrreldes kompromissi tegemise ajaga, ehk eelmise menetlusega muutunud ja

seda ka tõendama. Kohus lisas, et kohtule ei tundu hagejate märgitud kulutused reaalsetena

ning on ilmselgelt üle paisutatud.

7. Hagejate seaduslik esindaja selgitas istungil, et eelmisel aastal olid rahalised olud teised,

Aasta alguses toetused kukkusid 200 eurot, tulid hinnatõusud ja maksutõusud. Elukalliduse

tõus on olnud kordades rohkem, kui on see 50 eurot, mis lisati kompromissläbirääkimistel 300

eurole. Lepinguline esindaja viitas, et õiguslik muutus on see, et sellest aastast on elatisabi

200€, mitte enam 100 eurot.

8. Hagejate seaduslik esindaja ütles kohtule, et tema sissetulek on 1300€ bruto lisaks

lastetoetused. Peretoetus on juures 700€, lisaks laste isa poolne 350€. Kostja ütles oma

sissetulekuks 3241,70 EUR kuus (bruto) ning esitas hiljem kohtu nõudmisel ka tõendi, s.o

töölepingu, sõlmitud 11.jaanuar 2021.

Hagejate täiendavad selgitused ja tõendid

9. Hagejad selgitasid, et võrreldes eelmise menetlusega on lastele tehtavad kulud suurenenud.

Hagejad esitasid 31.10.24 seletuse (hagejad tõid välja hagejate poolt arvutatud kulud lastele

periooditi, samuti on välja toodud periooditi tulud. Esitatud on kontoväljavõtted, millele on

hagejate esindaja teinud enda käeliselt märkmed, mis on laste kulu. Võrreldud on perioode.

10. Hagejad arvutasid periooditi kontoväljavõtte järgi välja järgmise:

Jaanuar 2023 - kokku 3 lapse peale 821.48 eurot

Veebruar 2023 - kokku: 894.90 eurot

Märts 2023 - kokku: 1373.89 eurot

Aprill 2023 - kokku 909.02 eurot

Mai 2023 - 1043.40 eurot

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-24-7129

Juuni 2023 - 908.27 eurot

Juuli 2023 - 1188.50 eurot

August 2023 - 1156.40 eurot

September 2023 - ?

Oktoober 2023 - 1230,20 eurot

November 2023 - 1132.99 eurot

Detsemeber 2023 - 1059,60 eurot

Jaanuar 2024 - 1145.70 eurot

Veebruar 2024 - 915.30 eurot

Märts 2024 - 2104.30 eurot

Aprill 2024 - 1270.50 eurot

Mai 2024 - 1011.78 eurot

Juuni 2024- 908.27 eurot

Juuli 2024 - 1562.90 eurot

August 2024 - 1864.66 eurot

September 2024 - 925.19 eurot

11. Kuna 2024.aasta ei ole läbi, siis võtavad hageja kulusid 2023.septembri seisuga, seega

14332.10 lahutada maha 1059.60 eurot +1132.99 eurot +1230.20 eurot on 10 909 .31 eurot.

Seega 2024.aastal on võrreldes 2023.septembri seisuga 10 909.31 eurot jagada 12908.60 eurot

on 84,5 % tõusu.

12. Hagejate on välja toonud ka selle, et nende arvates ei vasta kostja toodud andmed tema

sissetulekule osas tõele. Tsiviilasjas nr 2-23-5070 tegi kohus päringud mõlema vanema

majandusliku olukorra osas. Toona oli Maksu-ja Tolliameti andmetel kostja sissetulekud

suuremad, kui praegu kostja väidab. Hagejad taotlesid kontrollida, kas kostja sissetulekud

vastavad tõele. Vaadates kostja Maksu-ja Tolliameti andmeid, mille kohus võttis välja ts.asjas

2-23-5070 raames, siis seal ületab kostja bruto sissetulek 4000 eurot.

10.12.2024 eelistung

13. Eelistungil kostja selgitas, et tema reaalne sissetulek on muutuv ületundide arvust.

Põhipalk, mida tööandja on kohustatud maksma, on see mis on töölepingus kirjas ja leping on

tähtajatu ja kehtib siiamaani. Reaalsed sissetulekud muutuvad pidevalt, olenevalt ületundide

arvust. Samuti on kostja saanud ühe korra preemiat hea töö eest.

14. Kostja esitas istungil seisukoha hageja poolt kirjalikult esitatud selgituste ja tõendite osas.

Kostja leiab, et on tõestatud, et lastele tehtavad kulutused ei ole märkimisväärselt tõusnud ja

nad ei ulatu isegi nende kulutusteni, mis olid esimene kord, kui elatishagi kostja vastu esitati.

Kostja juhib tähelepanu, et hagis on märgitud, et eelmise menetluse ajal olid laste kulud

kokku 2485€ kuus. Nüüd on presenteeritud, et kulud on 2721 kokku kolmele lapsele. Kui

kohus kohustas nüüd hagejaid kulutusi tõendama, tuleb välja, et kolme lapse peale kokku on

kulutusi märkimisväärselt vähem, kui need eeltoodud numbrid. Lisaks on veel sellised

kulutused, mis on presenteeritud kuludena lastele, aga need pole tõendatud. Näiteks hügieen.

On ostetud 400 euro eest mingisuguseid hügieenitarbeid kuus ja veel nädal aega hiljem on

tehtud veel 100 euro eest kulutusi ja need on kõik lisatud hügieeni kulude alla ühes kuus.

15. Hagejate esindaja selgitas, et ta ostab mõni kuu kõik korraga hulgim. Lisaks tunnistas

hageja esindaja, et arvutustes võib olla vigu, kuna ta tegi neid kiiruga. Kohtu küsimusele, kas

lastel on millestki puudus, vastas hagejate esindaja, et ei ole. On tuldud ots-otsaga kokku.

16. Poolte nõusolekul jätkati kirjalikus menetluses.

Kostja seisukoht 31.12.2024

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-24-7129

17. Kostja esitas kohtu taotlusel enda seisukoha hagejate poolt esitatud tõenditele ja

arvutustele ka kirjalikult. Kostja leidis, et arvutustes on esitatud valed andmed ja kogu lastega

seotud kuludele on liidetud 100% küttepuude kulu mille suurus on ka vale, kuna ei ole

võimalik, et tarbitakse 16,5 ruumi puid. Lisaks on arusaamatu ka analüüsi lõpus tehtud tehe.

Seal väidetakse, et 2023a on kogu kulu olnud 10 909,31 eurot ja 2024a 12 908,6eurot mis teeb

84,5% tõusu, mis on võimatu.

Poolte kirjalikud lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad

18. Kohus määras oma 03.03.2025 kohtukirjaga pooltele tähtajad ja lahendi aja. Uusi väiteid

ega tõendeid pooled ei esitanud. Kostja palus kohtul kontrollida, kas hagejate esindaja

tegevuses on kuriteotunnused. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitada ei soovinud.

19. Hagejate esindaja leidis, et pole valeandmeid esitanud. Hagejad esitasid menetluskulude

nimekirja 06.04.2025 mille järgselt on nende menetluskulud summas 488 eurot ja paluvad

menetluskulud kostjalt välja mõista.

Kohtuotsuse põhjendused.

20. Kohus, hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb

jätta rahuldamata.

21. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS

§ 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte.

22. Kohus on tuvastanud:

22.1 A. Õ.-il ja kostjal I. J.-il on kolm ühist last, G. J. , R. J. ja D. J. .

22.2 Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-23-5070 10.08.2023 määrusega (jõustunud

29.08.2023) kinnitanud poolte kompromissi ning kohustanud kostjat tasuma elatist kokku 350

eurot kuus alates august 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

22.3 Tsiviilasjas nr 2-23-5070 ei hinnatud tõendeid sisuliselt, kuna pooled sõlmisid

kompromissi, kuid hagejad on hagiavalduses kinnitanud, et hagejate kulud olid tsiviilaja nr 2-

23-5070 menetluse ajal 2485 eurot.

22.4 Kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-23-5070 võeti arvesse elukalliduse tõusu ning

lisati 300 eurole 50 eurot, ehk kompromissi korras sõlmitud elatise summa sisaldas juba

võimalikku elukalliduse tõusu.

22.5 Kompromiss tsiviilasjas nr 2-23-5070 sõlmiti vabatahtlikult, hagejate seaduslikul

esindajal oli kohtumenetluses ka juriidiliste teadmistega esindaja.

23. Hagejad on ca 9 kuud pärast kompromissi jõustumist esitanud kohtusse hagi elatise

suurendamiseks.

24. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui

elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise

muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-24-7129

vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui

lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise

aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2

alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt.

25. Kohus on seisukohal, et TsMS § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada ka

kompromissmäärusega kokkulepitud elatise muutmise hagi ning riigikohtu seisukohad

kehtivad ka antud asjas. Seega on hagejatel õigus elatise suurendamise hagi esitamiseks, kuid

peavad esinema TsMS § 459 lg 1 sätestatud alused.

26. Hagejad on seisukohal, et alused esinevad, s.o lapsele kuluvate kulutuste suurus on

suurenenud, samuti on toimunud õiguslik muudatus, s.o Perehüvitiste seaduse § 50 järgi on

alates 1.01.2024 täitemenetlusaegne elatis 200 eurot. Hiljem on menetluses hagejad tuginenud

veel sellele, et miinimumelatis on muutunud, kehtestatud on mootorsõidukimaks.

27. Kostja vaidleb vastu, et TsMS § 459 lg 1 alused puuduvad. Lapsele tehtavad kulutused ei

ole võrreldes eelmise kohtumenetlusega muutunud.

28. Korduvates kohtulahendites on märgitud, et elatise suuruse muutmise asjades peab kohus

võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud,

et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende

asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 13.

detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-11 p 15, 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 p 10 jt). Hagejad on leidnud, et ei pea elatise suurendamist miinimumi tõendama,

kuid kohus kohustas hagejaid tõendama oma väiteid, et lastele tehtavad kulutused on

suurenenud võrreldes eelmise menetlusega, mis on hagejate põhiväide.

29. Hagejad on seisukohal, et nad on tõendanud, et kulutused on suurenenud. Kohus ei nõustu

hagejate seisukohaga. Kohtul on võimalus võrrelda eelmises menetluses väljatoodud

asjaolusid ja antud menetluses välja toodud asjaolusid. Kohus rõhutab, et eelmise menetluse

ajal tõid hagejad enda kogukulutustena kuus välja 2485 eurot ja kompromiss sõlmiti ikkagi

350 euro peale. Praeguses menetluses on hagejad esialgu toonud oma kogukulutustena välja

2721 eurot, kuid hilisematest arvestustest nähtub, et laste kogukulud on olulises määras

väiksemad, kui hagejad on üritanud hagi esitades näidata.

Kui lähtuda hagejate esitatud perioodilistest arvestustest, siis 8 kuud enne kompromissi

sõlmimist eelmises menetluses olid hagejate kulud keskmiselt 1036,92 eurot (jaanuar -august

(k.a) 2023) ning kui võtta 8 kuud enne käesoleva hagi esitamist (oktoober 2023 – mai (k.a)

2024) tuleb keskmine kulu kuus lastele kokku 1233, 79 eurot. Samas on märts 2024 kulud

märgitud teistest välja toodud kuudest palju suuremana, mis mõjutab ka 8 kuu keskmist

tulemust. Lisaks tuleb rõhutada, et vastavad arvestused on hagejate enda tehtud ning kostja on

vaidlustanud mitmed kulud. Kohtu hinnangul ei ole kõik kulud tõendatud. Esitatud on küll

kontoväljavõtted ja nendel omakäelised märkmed, aga kontoväljavõtetelt ei ole võimalik kõigi

lastele märgitud kulude suhtes hinnata, kas need on lastele kuluvad kulud või mitte, ehk

hagejad ei ole kõiki kulusid tõendanud. Märts 2024 on arusaamatud kulud nt kodu. Hügieeni

kulude kogusumma kohta on hagejate esindaja ise istungil tunnistanud, et kuna arvestused on

tehtud kiirelt, on nendes vigu.

Seega, võttes arvesse hagejate esindaja võimalikku eksimust arvutustest ja asjaolu, et kõik

kulu, mis on märgitud lastele ei ole tõendatud, siis nähtub, et lastele tehtavad kulud ei ole

keskmiselt arvestatuna tõusnud, vähemalt mitte sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta. Lisaks rõhutab kohus, et kompromissi sõlmimisel on lähtutud, et hagejate

kulud on 2485 eurot, seega ei saa mitte kuidagi väita, et maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (antud juhul sõlmitud

kompromiss), on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada.

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-24-7129

30. Kohus on antud menetluses tuvastanud, et eelmises menetluses on hagejad näidanud

kulutusi suuremana kui need tegelikult on ja kohus on arvestanud neid suuri kulutusi ja

leidnud ikkagi, et õiglane on kompromiss kinnitada summas 350 eurot, millega ka hagejad ise

on nõustunud. Arvesse on võetud ka elukalliduse tõusu. Kohtu hinnangul ei ole hagejate

väide, et nad ei osanud arvestada, et elukallidus nii palju tõuseb, asjakohane. Hagejad ei ole

antud menetluses tuginenud asjaoludele, et neid oleks sunnitud kompromissi sõlmima või

kuidagi eksitusse viidud. Kohus, vaadeldes hagejate poolt esitatud erinevaid seisukohti lastele

tehtavate kulutuste osas on pigem seisukohal, et hagejate esindaja ei kasuta oma

menetluslikke õigusi heauskselt. Kostja on lausa taotlenud kohtult seisukohta, kas antud asjas

võiks esineda kuriteokoosseis (valeandmete esitamine). Kohus antud asjas hetkel

kuriteokoosseisu ei näe, kuid näeb püüdu hagejate poolt kohust eksitada.

31. Kohus rõhutab, et mõlemal poolel, antud juhul siis kostjal, peab olema õiguskindlus, et

kui ta sõlmib kompromissi, ei saa teine pool niisama lihtsalt taotleda hiljem kompromissi

muutmist, vaid esinema peavad olulised asjaolud, mida ei olnud eelmise menetluse ajal

olemas, või mida ei osatud ette näha. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine.

32. Hagejad on veel välja toonud, et kostja on antud menetluses näidanud oma sissetulekut

väiksemana kui on tuvastatud eelmises menetluses, samuti on hagejad toonud esile, et varem

oli täitemenetlusaegne elatisabi 100 eurot, nüüd on 200 eurot, samuti on vähenenud laste

toetused.

33. Kohus märgib, et viide kostja võimalikule sissetuleku varjamisele ei ole antud juhul

asjakohane. Kostja on selgitanud, et tema sissetulek sõltub tehtavate ületundide arvust. Kostja

on töötanud mõlema menetluse ajal samas töökohas, sama põhipalgaga. Kostja on esitanud

vastavad tõendid. Kostja sissetuleku suurus oleks antud asjas oluline siis, kui see oleks

võrreldes eelmise menetlusega praegusel ajal suurenenud, või eelmises menetluses oleks

kostja oma tegelikku sissetuleku suurust varjanud. Seda kostja ei ole teinud, kohus on võtnud

ka eelmises menetluses kostja sissetulekud välja. Eelmises menetluses oli kompromissi

sõlmimisel teada kostja sissetulek koos lisatasudega ja kohus leidis siiski, et kompromiss

summas 350 eurot on õiglane.

34. Ka teised hagejate poolt välja toodud asjaolud olid eelmise menetluse ajal ja kompromissi

sõlmimise ajal teada. Kohus nõustub hagejatega, et lisaks võimalikule muutusele faktilistes

asjaoludes (lapse vajadused) võivad muudatused olla ka õiguslikud, kuid kui need muutused

olid ette teada, ei saa neid kohtu hinnangul võtta alusena elatise suuruse muutmisel.

Teada oli asjaolu, et miinimumelatis iga aasta muutub, et alampalk muutub. Samuti oli teada

toetuste vähenemine ja et täitemenetlusaegne elatisabi hakkab olema 200 eurot. Ka võimalik

mootorsõidukimaks oli teada. Ehk teada olid ka ees ootavad õiguslikud muutused. Vastavad

muutused ei saanud hagejatele tulla üllatusena.

35. Kohus märgib, et Perehüvitise seaduse ning perehüvitise seaduse, perekonnaseaduse ja

töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus on vastu võetud 14.06.2023, ehk enne

kompromissi sõlmimist.

36. Kohus toob välja ka asjaolu, et hagejatel ei ole vaja olnud pöörduda elatise osas

kohtutäituri poole, kostja on elatist igati korrektselt tasunud. Hagejate esindaja on ka

kinnitanud, et hagejatel millestki puudus ei ole. Hagejate esindaja on küll lisanud, et tullakse

ots-otsaga kokku, kuid vaadeldes kulutuste sisu, nähtub kohtule, et pigem tehakse hagejate

perekonnas kulutusi rohkem, kui see oleks vajalik. Lisaks on kohus eelnevalt välja toonud, et

tuvastatud on, et tegelikud kulud on jäänud enam-vähem samaks, olgugi et elukallidus on

tõusnud ja toetused vähenenud, mis tegelikkuses näitab, et lastele tehtavad kulutused on

tegelikkuses hoopiski vähenenud. Seega ei saa hagejad tugineda ka asjaolule, et nende

õigused on seoses õigusliku muutusega saanud kahjustada.

37. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

7 (7)

Tsiviilasi nr 2-24-7129

Menetluskulud

38. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

39. Menetluskulude jaotusest tulenevalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Brigitta Mõttus

kohtunik

8 (7)