2-25-1474/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-25-1474

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025,

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1474

Tsiviilasi

J. T. ja K. T. hagi T. K. ja T. T. vastu lapsele elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2949,48 eurot ja 2949,48 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtunik

Leanika Tamm

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: J. T. (alaealine laps), isikukood XXX;

viibimiskoht: XXX

Hageja II: K. T. (alaealine laps), isikukood XXX,

viibimiskoht: XXX

Hagejate seaduslik esindaja: XXX (linnavalitsuse

kaudu) (alaealiste laste eestkostja), registrikood XXX;

telefon: 444 8200; e-post XXX

Kostja I: T. K. (alaealiste laste ema), isikukood XXX;

elukoht: XXX; e-post: XXX

Kostja II: T. T. (alaealiste laste isa), isikukood XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX

Edasikaebamise kord

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult.

2. Mõista kostjalt 1 T. K.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 1 J. T. kasuks alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni J. T. täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 287,72 eurot (elatis

koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti

Vabariigis tasutavast lapsetoetusest) ning alates 01.04.2025 igakuuliselt 301,74 eurot

(elatis koosneb baassummast 282,31 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st

pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest.

1 / 7

2-25-1474

3. Mõista kostjalt 2 T. T.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 1 J. T. kasuks alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni J. T. täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 287,72 eurot (elatis

koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti

Vabariigis tasutavast lapsetoetusest) ning alates 01.04.2025 igakuuliselt 301,74 eurot

(elatis koosneb baassummast 282,31 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st

pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest.

4. Mõista kostjalt 1 T. K.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 2 K. T. kasuks

alates hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni K. T. täisealiseks saamiseni (s.o

kuni XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 244,56 eurot (elatis

koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti

Vabariigis tasutavast lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast) ning

alates 01.04.2025 igakuuliselt 256,48 eurot (elatis koosneb baassummast 282,31

eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot

ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast

lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast).

5. Mõista kostjalt 2 T. T.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 2 K. T. kasuks alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni K. T. täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 244,56 eurot (elatis

koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti

Vabariigis tasutavast lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast) ning

alates 01.04.2025 igakuuliselt 256,48 eurot (elatis koosneb baassummast 282,31

eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot

ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast

lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast).

6. Resolutsiooni punktides 2 kuni 5 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

7. Kohustada T. K.-d kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse J. T.

arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist

makstakse.

8. Kohustada T. T. kandma elatisraha iga kuu kuu 10. kuupäevaks lapse J. T.

arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist

makstakse.

2 / 7

2-25-1474

9. Kohustada T. K.-d kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse K. T.

arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist

makstakse.

10. Kohustada T. T. kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse K. T.

arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist

makstakse.

11. Juhul, kui T. K. ja T. T. on käesoleva kohtumenetluse J. T.-le ja K. T.-le elatist

maksnud, kuuluvad kostjate poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja

mõistetud elatisega.

12. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Käesolevas kohtumenetluses ei ole menetlusosalistel menetluskulusid tekkinud.

Seega ei tule menetluskulusid kindlaks määrata.

HAGEJATE NÕUE

1. J. T. ja K. T. esitasid 28.01.2025 hagiavalduse T. K. ja T. T. vastu elatise nõudes.

2. Pärnu Maakohus piiras 29.08.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7105 laste

vanemate T. K. ja T. T. hooldusõigust ja võttis vanemalt ära täielikult isikuhooldusõiguse

ja varahooldusõiguse alaealiste laste J. T. ja K. T. suhtes. J. T. ja K. T. eestkostjaks

määrati Y.M.U, kuni eestkostetavate täisealiseks saamiseni, J. T. puhul kuni XXX, K. T.

puhul kuni XXX, kui kohus varem hooldusõigust ei taasta.

3. Alaealine J. T. viibib asutuspõhisel asendushooldusteenusel ning on suuantud alates

november 2023 Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusesse. Hetkel J. T. alaliselt peremajas ei

viibi, kuna avaldas soovi elada koos enda tüdruksõbra ja tema perega. Alates detsember

2024 saab alaealine tugikeskuse poolt isemajandamise toetust igapäeva kulude katteks.

Alaealine K. T. viibib alates jaanuar 2020 asutuspõhisel asendushooldusteenusel Pärnu

Laste ja Noorte Tugikeskuses. Alaealisele on määratud keskmine puue, kehtivusega kuni

18.08.2025. J. T.-l on regulaarne kontakt oma bioloogilise emaga, kuid isaga pigem

puudulik. K. T.-l on suhtlus oma mõlema vanemaga ning on ise aktiivne pool suhtluse

algatamisel. Alaealiste igapäeva ülalpidamine on tagatud läbi asendushooldusteenuse,

lapsevanemad T. T. ja T. K. ei osale regulaarselt laste ülalpidamises. Lastevanemad on

aeg ajalt toetanud lapsi taskuraha andmisega lastele, kuid regulaarne igakuine

ülalpidamine on puudulik. Lapsevanemad pole täitnud oma ülalpidamise kohtustust laste

osas, mida on lastevanematele korduvalt selgitatud.

4. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad J. T. ja K. T. mõista välja kostjatelt T. T.-lt ja T.

K.-lt elatis alaealiste kasuks alates hagi esitamisest, kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101

alusel arvutatavas määras.

5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.2025 määrusega.

KOSTJATE SEISUKOHT

6. Kostja 1 T. K. sai hagiavalduse kätte 11.02.2025 KÄPO kaudu ning kostja 2 hagile

vastamise tähtajaks oli 25.02.2025. Kostja 1 ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud.

3 / 7

2-25-1474

7. Kostja 2 T. T. sai hagiavalduse kätte 15.02.2025 (kättetoimetatud edasiandmiseks isa

Margus K. T. kaudu) ning kostja 2 hagile vastamise tähtajaks oli 03.03.2025. Kostja 2 ei

ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud.

8. Kuna kostjale 1 ja kostjale 2 on hagi kaudu kätte toimetatud ja neile on määratud hagile

vastamise tähtaeg, kuid kostja 1 ja kostja 2 ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt

TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja 1 ja kostja

2 poolt omaks võetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

10. Tulenevalt TsMS § 407, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad on hagiavalduse kätte

saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest

lausest kõik hagejate poolt esitatud faktilised väited kostjate poolt omaks võetuks.

Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva

miinimumsumma arvestamise kord

11. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik

hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

12. Hagejad taotlevad elatise tasumist miinimumelatisena. Hagejatel on õigus nõuda mõlemalt

vanemalt elatise tasumist. Vanemad ei ela hagejatega koos, ei osale hagejate kasvatamises

ning ei pea hagejaid vahetult üleval. Seetõttu on kostjad kohustatud hagejatele

ülalpidamist (elatist) andma. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101 lg 1. PKS § 101 lg 2

4 / 7

2-25-1474

kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad taotlevad elatise

kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses. Muutuvas suuruses

miinimumelatis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võtab alates hagi esitamisest arvesse

varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2025 toimunud korrigeerimisele.

Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda

muutub elatise suurus 1. aprillil 2026).

13. PKS § 101 lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta perioodil

28.01.2025 kuni 31.03.2025 on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS §

101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg

4) ning sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest.

Lapsetoetus määratakse kindlaks perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi. PKS

§ 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes.

14. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 4).

15. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjatelt elatist

miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal

nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale

kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele:

15.1. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise

miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka

Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb

eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses.

15.2. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning

see nähtub ka RKL 2-15-15909 p 12. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-

5 / 7

2-25-1474

2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise

saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes.“

16. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja

põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hagejate 28.01.2025 esitatud

hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjatelt alaealiste laste kasuks välja alates hagi

esitamisest elatise edasiulatuvalt, juhindudes PKS § 101 sätestatust.

Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine

17. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagejad on palunud

määrata, et elatis kantaks üle iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad

tasuda hagejate arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Kohus määrab

kindlaks otsuse täitmise tähtaja ja kohustab T. K. ’d ja T. T. kandma elatisraha iga kuu

10. kuupäevaks J. T. arveldusarvele XXX ja K. T. arveldusarvele XXX. Juhul, kui kostjad

on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, tuleb kostja poolt tasutud summad

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulude jaotus

18. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse

tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on

põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Käesolevas asjas ei ole menetlusosalistel menetluskulusid tekkinud. Seega kohus ei määra

menetluskulude jaotust kindlaks.

Kaja esitamine

19. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

6 / 7