3-25-114/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22.04.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-114

Haldusasi

Elisa Eesti AS-i kaebus Eesti Maaülikooli riigihankes

„Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber 287417)

riigihanke alusdokumentides

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Elisa Eesti AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Elisa Eesti AS

Volitatud esindajad v.adv. Kadri Härginen ja v.adv.

Mario Sõrm

Vastustaja (hankija) Eesti Maaülikool

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i esialgse õiguskaitse taotlus. Kohustada Eesti Maaülikooli

lükkama riigihankes „Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber 287417) pakkumuste

esitamise tähtaega edasi kuni 12. maini 2025 (k.a.).

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsus tervikuna ning teha vastavas osas

uus otsus järgmises sõnastuses:

„1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada VAKO 06.01.2025. a otsuse nr 241-24/287417

resolutsiooni punkt 1 ning teha vastavas osas uus otsus järgmise sõnastusega:

„Rahuldada Elisa Eesti AS-i vaidlustus osaliselt ja kohustada Eesti Maaülikooli viima

TK p 6.6.5, RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ p 3.6 kanalite osas ning RHAD

Lisa 1 punkt 2.4 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 2. Jätta muus osas

kaebus rahuldamata. 3. Muuta VAKO 06.01.2025. a otsuse p-ga 2 Eesti Maaülikoolilt

Elisa Eesti AS-i kasuks välja mõistetud vaidlustusmenetlusega seotud kulusid järgmiselt:

„Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja lepingulise esindaja kulud

summas 1829 (tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 67 (kuuskümmend

seitse) senti käibemaksuta ja riigilõiv summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli)

eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.“

4. Jätta muus osas apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

11.02.2025. a otsus muutmata.

5. Muuta menetluskulude jaotust halduskohtus, täiendades halduskohtu otsuse

resolutsiooni punktiga 3 järgmiselt: „Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks

välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud, sh riigilõiv, summas 1113 (tuhat

ükssada kolmteist) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti ilma käibemaksuta.“

6. Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja ringkonnakohtu menetluses

kantud menetluskulud, sh riigilõiv, summas 1096 (tuhat üheksakümmend kuus) eurot ja

30 (kolmkümmend) senti ilma käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2025 (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

7. Eesti Maaülikool korraldab avatud hankemenetlust „Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber

287417). Hankija määras pakkumuste esitamise tähtajaks 20.01.2025 kl 12.

8. Elisa Eesti AS esitas 05.12.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

riigihanke alusdokumentidele (RHAD).

9. VAKO rahuldas 06.01.2025. a otsusega nr 241-24/287417 vaidlustuse osaliselt ja

kohustas hankijat viima lisa 1 „Sideteenuse tehnilised tingimused 17122024“ (lisa 1) p 6.6.5

ja RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ (lisa 2) p 3.6 kanalite osas vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega. VAKO mõistis Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i

kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 609,89 eurot käibemaksuga ja riigilõivu 128

eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.

10. Elisa Eesti AS esitas 15.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 04.02.2025 täiendava

seisukoha. Kaebaja palus tühistada VAKO 06.01.2025. a otsus nr 241-24/287417, milles jäeti

vaidlustus rahuldamata RHAD tingimuste peale (s.o hindamiskriteerium nr 3 „Levitugevus

(min -90 dBm“, kehtivas sõnastuses min -130 dBm)“, lisa 2 p 3.6 ning lisa 1 p-d 6.6.1, 6.6.2

ja 2.4) ning kohustada hankijat viima RHAD tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud

nõuetega; mõista hankijalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud

osas, milles kaebaja taotleb VAKO otsuse tühistamist; jätta kõik kaebaja kohtumenetluse

kulud hankija kanda. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja põhjendused:

1) RHAD tingimused rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, s.h õigust esitada riigihankes

pakkumust, osutuda riigihankes edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. RHAD

tingimused on konkurentsi piiravad ja põhjendamatud.

2) Teistele pakkujatele piisava ettevalmistusaja (lisa 1 p 2.4) andmata jätmine on

õigusvastane. Hankija on seadnud tingimused, mis sobivad vaid ühele pakkujale.

3) Hindamiskriteerium nr 3 on õigusvastane. Levitugevus hankija asukohtades sõltub

seadmetest, mille hankija senine teenuseosutaja on hankija asukohtades üles seadnud ning

seadmetest, mille sama teenuseosutaja on oma tugijaamades hanke asukohtade poole levi

parendamiseks suunanud. Kaebajal neid ei ole. Vajalike seadmete paigalduseks, muudatusteks

ja seadistamisteks kuluks ca 2 kuud. Arvestades levitugevuse kriteeriumile omistatud

osakaalu – 40 punkti 100-st – on tegemist kaalukeelega, millega võidakse otsustada, kes

hankemenetluses edukaks osutub. Seetõttu on kriteerium ebaproportsionaalne, konkurentsi

põhjendamatult piirav ja kohtleb pakkujaid ebavõrdselt.

4) ÄriTV teenusele seatud tingimused on õigusvastased. Üksnes senisel teenuseosutajal on

olemas RHAD tingimustele vastav ärikliendile pakutav TV teenus.

11. Tartu Halduskohtu jättis 16.01.2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata ning kuulutas menetluse kinniseks kaebuse lisade 15 ja 17-20

osas.

12. Tartu Ringkonnakohus peatas 17.01.2025. a määrusega riigihanke menetluse

kuni asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ning kohustas Eesti

Maaülikooli lükkama riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega edasi mõistliku aja

(vähemalt 62 päeva) võrra.

13. Eesti Maaülikool palus 23.01.2025. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.

14. Tartu Halduskohus jättis 11.02.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) RHAD-i sätted ja hindamiskriteerium ei ole õigusaktidega vastuolus ning hankija ei ole

tingimuste kehtestamisel rikkunud kaalutlusõigust. Kui kaebaja leiab, et hanke tingimused ei

ole vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on põhjendamatult suur, on tal õigus jätta

pakkumus esitamata. VAKO ega kohtu pädevuses ei ole hankijale ette kirjutada, mida ja

millistel tingimustel hankida, v.a kui tingimused on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) või

teiste õigusaktidega. Hanketingimuste kontekstis ei peeta RHS § 3 p-de 1 ja 2 tähenduses

proportsionaalsuse all silmas seda, et hankes kehtestatud tingimused oleksid igal juhul

vastuvõetavad pakkujale või et hankes kehtestatud tingimustel sõlmitavas hankelepingus

oleksid hankija ning (ausa konkurentsi tingimustes edukaks osutunud) pakkuja õigused ja

kohustused mistahes hinna juures omavahel tasakaalus.

2) Vastustaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega.

See ei tähenda, et hankija ei ole huvitatud uue hankelepingu sõlmimisest ja selle tulemusel

võimalikust paremast lahendusest või hankija tunnistaks esitatud kaebuse perspektiivikust.

Hankija märkis vaidlustusmenetluses, et sideteenuse näol on tegemist tema jaoks eluliselt

olulise teenusega. Kohus nõustus VAKO otsuse (lk 9-14) põhjenduste punktides ja alap-des

7-9 toodud põhjendustega ega korranud neid.

3) Levitugevuse kriteeriumi juures esitatud hindamismetoodika alusel on mõistetav, kuidas

viiakse läbi mõõtmised väärtuse väljaselgitamiseks ja kuidas omistab hankija hindepunktid

erinevatele pakkumustele selle väärtuse alusel ega ole vastuolus RHS § 3 p-ga 1. -130 dBm

on nõrgem signaal, kui -90 dBm, s.t hankija on vaidlustusmenetluses langetanud RHAD-is

levitugevuse miinimumnõuet. Levitugevuse kriteerium on teenuse kvaliteeti hindav

kriteerium ega ole vastuolus RHS § 85 lg-ga 3. Asjaolu, et pakkuja, kes ei ole hankija

asukohtades varem teenust osutanud, ei pruugi suuta pakkuda minimaalsest kõrgema

kvaliteediga teenust ja saada seeläbi kõrgemaid hindepunkte, ei tähenda, et levitugevuse

kriteerium oleks lubamatu. Levitugevuse kriteeriumis ei ole puudust, mis välistaks

pakkumuse objektiivse võrreldavuse. Asjaolu, et kaebaja teenuse kvaliteet võib olla madalam,

kui tema konkurentidel, ei tähenda, et hindamiskriteeriumiga koheldakse pakkujaid

ebavõrdselt või on konkurentsi piirav. Levitugevuse kriteerium on lubatav ega ole vastuolus

RHS § 3 p-ga 3.

4) Kaebaja ei saa otsustada, et hankija ärikliendile suunatud televisiooniteenust ei vaja või

sideteenuste hulgas tellida ei või. Ei oma tähtsust, kui suure osa moodustab ÄriTV hankija

tellitavatest sideteenustest. Kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama teenust

pakkuda, kui tal puudub vastav võimekus hankijale vajaliku teenuse pakkumiseks.

5) Märkimisväärne on, et kaebaja ei väida, et lisa 1 p 2.4 oleks õigusvastane põhjusel, et

sisaldab nõuet ühenduste loomiseks hankijale lisakulutusi põhjustamata. Kaebaja viidatud

vaidlustuspraktika on seotud asjaoluga, et pakkujal peavad teenuse osutamiseks olema olemas

hankija esitatud nõuetele vastavad sõidukid, masinad, inimesed, kuid antud juhul hankija

RHAD-is analoogseid nõudeid ei esita. Sideteenuste osutamiseks vajaliku võrgustiku

ehitamist, kui ehitustööd hankija riigihankega ei telli ja vastavalt RHAD-le kinni ei maksa.

Objektiivselt põhjendatud takistuseks võib olla asjaolu, et pakkujal puudub teenuse

osutamiseks vajalik tehniline valmisolek ning sellise valmisoleku saavutamise aeg on

riigihanke eesmärki ja hankelepingu eset arvestades ebamõistlikult pikk. Riigihanke eesmärgi

suhtes ei ole proportsionaalne ja põhjendatud kaebaja seisukoht, et 36-st kuust 6-12 kuud

peaks hankija ootama aega, millal pakkuja saavutab vajaliku tehnilise valmisoleku

hankelepingut täita ja talle sideteenust osutada. Lisa 1 p 2.4 ei ole vastuolus RHS § 3 p-dega

1-3 ja § 88 lg-ga 7.

6) Vastustajal puudub pädevus kommenteerida turuosaliste omavahelisi suhteid, erastamisel

tehtud otsuseid või olukorda, mis jääb võimaliku monopoli hindamise valdkonda. Igasugune

vara, s.h sidetaristu omamine eeldab toimimiseks investeeringuid, et oleks võimalik teenuse

osutamise jätkusuutlikkus. Kaebajal on olnud võimalus teha investeeringuid. Asjaolu, et

turuosalised on arendanud teenust erinevalt – kas taristu omamise või rentimise suunal – ei

saa olla hankija vastutada. Lisaks teevad turuosalised omavahel koostööd.

7) 10.02.2025 tunnistas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) Telia Eesti AS-i

oluliseks turuosaliseks sidekaablitaristu ja sidevõrgu hulgiturgudel ning kehtestas ettevõttele

uuendatud kohustused tagamaks sideturgude konkurentsi. Antud hanke sisuks ei ole

taristuehitus, hankijale ei kuulu teenuse osutamiseks vajalikke taristuid, hankija ei ole neid

ehitanud ega suuda seetõttu hinnata vajalikku aega, kulu ega saavutatavat kasu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Elisa Eesti AS esitas 21.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 11.02.2025. a otsus ja teha uus otsus, millega kohustada Eesti Maaülikooli viima

RHAD-i tingimused (s.o hindamiskriteerium nr 3 „Levitugevus“; lisa 2 p 3.6; lisa 1 p-d 6.6.1,

6.6.2 ja p 2.4) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud osas, milles kaebaja taotleb VAKO

otsuse tühistamist ning jätta kaebaja kohtumenetluse kulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kaebuse esemeks on see, kuidas on RHAD-is ette nähtud levitugevuse mõõtmine. Kohus

jättis kaebuse selles nõudes lahendamata. Lisa 1 p 2.4 täitmine oleks kaebaja jaoks viie

asukoha raames võimatu tingimus, kuna ta ei saa 1 kuu jooksul objektiivselt nendesse

asukohtadesse vask- või valguskaabli kaudu püsiühendust tagada. Levitugevuse mõõtmine

eelistab hankija senist teenuseosutajat, kes on hankija asukohtadesse saanud paigaldada

levivõimendid. Levitugevuse kriteerium on prominentne. Üksnes hankija senisel

teenuseosutajal on olemas RHAD tingimustele vastav äriklientidele pakutav TV teenus.

Tingimused on vastuolus RHS § 3 p-dega 1-3 ja § 88 lg-ga 7. Kuigi hankijal on lai

kaalutlusruum otsustada riigihankes seatavate tingimuste üle, peavad tingimused võimaldama

riigihanke avatust konkurentsile ja kohtlema pakkujaid võrdselt. Hankelepingu ühele

ettevõtjale suunamine on Eestis kriminaalkorras karistatav. Piisava ettevalmistusaja andmata

jätmine on vastuolus RHS-is sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja

proportsionaalsuse põhimõttega.

2) Kohus loetles otsuse p-s 23 hankija väiteid, asudes seisukohale, et nõustub väidetega.

Kohtu nõustumus hankija väidetega on kohati vastuolus kohtuotsuses väljendatud muude

kohtu seisukohtadega. Kohustamisnõude puhul ei ole seadusega ette nähtud, et kaebaja peaks

esitama teistsuguseid nõudeid, kui viia RHAD õigusaktide nõuetega kooskõlla. Jääb

mõistetamatuks, mida kohus väljendas otsuse p 23 kahes viimases lõigus või kuidas see

puutub vaidluses tähtsust omavatesse asjaoludesse. Kohus ei ole andnud hinnangut kaebuses

välja toodud VAKO ettevalmistusaja halduspraktikale.

3) Kaebaja ei saa otsustada, millal vastustaja riigihanke menetlusega alustab. Hankija saanuks

riigihanget piisavalt vara alustada, et anda teistele pakkujatele võimalus vähemalt kaaluda

hankija asukohtadesse teenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist. See, et hankija

väidab, et ta ei saa oodata, on hankija tegematajätmiste tulemus.

4) Kaebaja ei vaidle, et sideteenused on olulised. RHS-st ei tulene, et RHAD-i õiguspärasus

sõltuks sellest, kui oluline hanke ese on või kui suur on selle suhtes avalik huvi.

5) ÄriTV tingimuse sõnastuse pinnalt on selge, et hankija lähtus tingimuse kujundamisel

Telia Eesti AS-i teenuste nimetustest ja sisust. Seda möönis hankija ka varasemas menetluses.

6) Asjasse ei puutu, et kaebajal on võimalik konkurendiga suhelda.

16. Elisa Eesti AS esitas koos apellatsioonkaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta

palub kohustada vastustajat lükkama riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega edasi

mõistliku aja (vähemalt 36 päeva) võrra. Taotluse kohaselt on kaebaja õiguspärane huvi

kaitstud, kui hankijat kohustatakse pakkumuste esitamise tähtaega määrama nt 29.04.2025.

17. Eesti Maaülikool esitas 07.03.2025 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Pakkujate ringi ei ole piiratud rohkem kui RHS-s lubatud. Hankijal on õigus otsustada,

millist teenust ta peab vajalikuks tellida ning pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole

subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga teenuse. Hankija ei ole

piiranud konkurentsi. Vastustaja ei ole seadnud teenusele tingimusi ühest pakkujast lähtuvalt,

vaid seatud on vajalikud tingimused. Kaebaja viited varasemale praktikale ei kohaldu.

2) Keeruline on võtta seisukohta kohustamisnõude osas, mille vastuolu õigusaktidega ei ole

täpsustatud ning mille osas ei ole kaebaja andnud mõistlikku määratlust. Ei ole vajalik asuda

väitlema taristuehituse teemadel, see ei ole antud vaidluse sisu.

3) Hankijale teadaolevalt on kaebajal tehniliselt võimalik osutada hankija vajadustele vastavat

HD kvaliteedis järelvaadatavat paindliku asukohaga TV teenust, mis on kaebajal nimetatud

„Elisa Elamus“. Ainsaks takistusteks hankija vajadustele vastava teenuse osutamisel on

hankijale teadaolevalt vastav(ad) litsents(id), mida ei ole kaebaja tõenäoliselt ärilistel

põhjustel soetanud.

4) Hankijale teadaolevalt ei toimu hetkel kriminaalmenetlust hankija tegevuse üle.

5) 12 kuud ettevalmistusaega on hankelepingu tähtaega arvestades liiga palju. Ka 6 kuud

ettevalmistusaega on liiga palju, kuna tooks kaasa tagajärjed, kus ülikool tegutseb

rahvusvahelises keerulises konkurentsiolukorras andmesideteenusteta ning tasub teenuse eest,

mida pakkuja ei ole võimeline osutama ning tellib juurde eluliselt olulise teenuse pakkujalt,

kes on teenuse pakkumiseks võimeline ja tasub teenuse eest kahekordselt. Hankija on varunud

hankemenetluseks piisava aja, kuid võimalusega tasuda osutamata teenuste eest teadmata aja

jooksul ei ole hankija arvestanud. Seda ei saa ka eeldada.

6) Vastustaja ei ole teinud oma kinnistutel ettevõtjatele takistusi oma taristu arendamiseks.

Asjaolu, et kaebaja ei olnud sellest huvitatud, ei ole hankija otsustus ega vastutus.

7) Levitugevuse mõõtmise metoodika kehtestamisel lähtus hankija TTJA seisukohast, mille

kohaselt on kaebaja väidetav „konkurendi levivõimendi mõjuala“ selgelt sideteenuste

operaatori võrgu osa, s.t hankija hoonetes olevate repiiterite väljalülitamise nõue on

ebaseaduslik, kuna kõikidel turuosalistel on olnud võimalus oma sidevõrgu arendamiseks,

millise võimaluse on kaebaja jätnud kasutamata.

18. Eesti Maaülikool ei esitanud 07.03.2025. a vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele

vastuväiteid. Vastustaja teatas, et pakkumuste esitamise tähtajaks on seatud 29.04.2025.

19. Elisa Eesti AS märkis 18.03.2025. a seisukohas järgmist:

1) 1 kuu pikkune ettevalmistusaeg ei ole õiguspärane. Hankija ei põhjendanud, miks ta määras

ettevalmistusajaks just 1 kuu. Hankija on algset pakkumuste esitamise tähtaega praeguseks

pikendanud 137 päeva, mis ilmestab, et hankijal ei ole möödapääsmatut vajadust, et

ettevalmistusaeg peab olema just 1 kuu. Hankija vajadused sideteenuste saamiseks on

tänaseni tagatud ja ta ei vaielnud esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Asjas nr 3-25-497

nõustus kohus, et hankelepingu täitmise alustamiseks peab jääma pakkujatele piisav

ettevalmistusaeg. See, kas teenuse osutamisega alustamiseks on ette nähtud konkreetne

kuupäev või piiritletud ajavahemik hankelepingu sõlmimisest, ei oma ettevalmistusaja

piisavuse seisukohast tähendust.

2) Kui hankija arvates ei ole lisa 1 p-s 2.4 seatud tingimuse täitmiseks sidetaristut vaja, siis

tuleb selgitada, kuidas vask- või valguskaabel võiks õiguspäraselt, töökindlalt ja ohutult

hankija asukohtadega ühendusi luua, kui kaablit sidekanalisatsiooni ei paigutata. Hankija ei

tasu teenuste eest, mida talle ei osutata, kuniks ettevalmistustööd on tehtud.

3) Levitugevuse mõõtmise viis soosib ebakohaselt senist teenuseosutajat. TTJA teenistuja

seisukoht ei saa asendada hankija kohustusi RHAD tingimuste seadmisel, s.h nende

õiguspärasuse tagamisel. Hankija ei ole RHAD-s ette näinud, et võimalikud pakkujad võivad

enne pakkumuse esitamist hankija siseruumides oma leviala parandada. Tõele ei vasta väide,

et TTJA on seisukohal, et repiiterite väljalülitamise nõue on ebaseaduslik.

4) ÄriTV tingimused on õigusvastased. Elisa Elamus ei ole ärikliendile pakutav teenus. Ükski

pakkuja ei saa nõuda litsentsiandjalt litsentse, mis vastaks tingimustele, mida on riigihankes

ÄriTV-lt nõudnud hankija.

20. Eesti Maaülikool märkis 25.03.2025. a seisukohas järgmist:

1) 1 kuu pikkune aeg on piisav, et teha majasiseseid parendusi ühendustes ja paigaldada

vajalikud lauatelefonid. Kaebaja on laiendanud meelevaldselt hanke eesmärki taristuehituseni,

milliseks tegevuseks hankijal vajadust ei ole. Hankijal on õigus tellida endale vajalikku

teenust, milleks on sideteenus. Hankijal on võimalik pikendada pakkumuste esitamise

tähtaega, s.t hankija on varunud hanke korraldamiseks piisava aja. Sisustada hankija

mõistlikkust nõustumisena esitatud vaidlustusega on pahatahtlik. Hankelepinguga ei seatud

alustamisele konkreetseid kuupäevi, vaid seati periood, mille jooksul edukaks tunnistatud

pakkuja peab olema paigaldanud teenuse osutamiseks vajalikud seadmed ja teinud vajalikud

ühendused. Lauatelefonide hankimise 1 kuu jooksul on teostatav, kuna tegemist ei ole

erilahenduste vms suuremahulise või pikaajalist planeerimist vajavate seadmetega.

2) Hankija ei ole esitanud eksitavaid väiteid, vaid pööras tähelepanu kaebaja valeväidetele

Puhtu ühenduste osas juba vaidlustusmenetluses, kuid kaebaja esitab edasi valeväiteid.

3) Kaebaja ei seadnud kahtluse alla TTJA pädevust levitugevuse mõõtmiseks ja nende

andmete kasutamist hindamiskriteeriumina. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited, nagu

oleks takistatud kaebajal oma võrku arendamast. Kaebaja ei ole olnud huvitatud oma võrgu

arendamisest ülikooli hoonetest ülikoolile teadmata põhjustel.

4) Väiteid võimalikest takistustest litsentside taotlemisega ei ole kaebaja tõendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

22. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha RHAD Lisa 1 p-st 2.4 tuleneva teenuse

pakkumisega alustamiseks vajaliku ettevalmistusaja pikkuse õiguspärasuse osas (I); seejärel

RHAD-is märgitud levitugevuse mõõtmise kui hindamiskriteeriumi nr 3 õiguspärasuse osas

(II) ning ÄriTV teenusele seatud tingimuste õiguspärasuse osas (III). Viimaks lahendab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning jaotab menetluskulud (IV).

I

23. RHAD Lisa 1 „Tehnilised tingimused“ p 2.4 näeb ette: „Edukas pakkuja peab tagama

vajalikud sideühendused olemasolevate telefonijaamade, lauatelefoniabonentide ja interneti

püsiühenduste tarbeks vask- või valguskaabli kaudu, hiljemalt 1 kuu möödumisel

hankelepingu sõlmimisest alates, LISA 1.2 märgitud tegutsemise asukohtades ja seda

hankijale lisakulutusi põhjustamata.“ Kaebaja hinnangul on senise teenuseosutaja

konkurentidele mõistliku ettevalmistusaja andmata jätmine vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 ning

RHS § 88 lg-s 7 sätestatuga. Vastustaja on seisukohal, et ta ei pea tasuma osutamata teenuste

eest teadmata aja jooksul ning kaebaja oleks huvi korral saanud oma taristut vastustaja

kinnistul arendada.

24. RHS § 3 p-dest 1-3 tuleneb hankija kohustus tegutseda riigihanke korraldamisel

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, sh järgida, et isikutele seatavad kriteeriumid

oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ka peab

hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 88 lg 7 järgi peab

tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks

ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

25. RHS § 88 lg-s 7 sätestatu tugineb 26.02.2014 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

2014/24/EL art 42 lõikele 2. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et art 42 lõikes 2

nimetatud põhimõte konkretiseerib direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 esimeses lauses

sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Art 18 lg 1 ls 1 kohaselt kohtlevad avaliku sektori

hankijad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja

proportsionaalselt. Nimetatud nõuded sisalduvad ka riigihangete seaduses, täpsemalt selle 3.

paragrahvis. Samuti on Euroopa Kohus välja toonud, et võrdse kohtlemise,

mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehnilise kirjelduse koostamisel olulise

tähtsusega, arvestades nende sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu. Mida

üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on

eelistatud (vt nt Euroopa Kohtu otsus eelotsusetaotluses C-413/17, p-d 29-33, 37 ja otsus asjas

C-368/10 p 62). Ringkonnakohtu hinnangul RHAD Lisa 1 p 2.4 RHS § 3 p-de 1-3 ning § 88

lõike 7 põhimõtetele ei vasta, kuna loob olulise takistuse hankija senise teenuseosutaja (Telia

Eesti AS) konkurentide hankes osalemisele.

26. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 45 lg 2 järgi tunnistab TTJA konkreetsel sideteenuse

turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja,

kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis

võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest,

lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. TJA 16.06.2017. a otsusega tunnistati Telia Eesti AS

(edaspidi Telia) ESS § 45 lg 2 tunnustega ettevõtjaks piiritletud sideteenuste turul. Vastava

turuna määratles TTJA kohaliku juurdepääsu hulgiteenuse turu, ning arvas selle koosseisu mh

valgus- ja vaskkaablile juurdepääsu teenused, millega üks sideettevõtja annab teisele

sideettevõtjale kasutada (täielikult või jagatult) oma fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuvõrgu

vaskpaari ja valguskaablit, et teine sideettevõtja saaks osutada kliendile sideteenuseid.

Asjaomase hulgituru alla arvas TTJA ka juurdepääsu kaablikanalisatsioonile ja tugiteenused

(sh seadmemajutus ja hoonete ühiskasutus) niivõrd kuivõrd need on vajalikud fikseeritud

juurdepääsu hulgiturul osutatavate hulgiteenuste kasutamiseks või oma sidevõrgu

väljaehitamiseks (dtl 62). Ka 2025. a veebruarikuu seisuga on Telia jätkuvalt eelviidatud turul

märkimisväärse turujõuga sideettevõtja1.

1 https://www.ttja.ee/sites/default/files/documents/2025-02/L%C3%BChi%C3%BClevaade_Hulgitasandi

%20sideturgude%20reguleerimine%20ja%20Telia%20kohustused.pdf

27. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal puuduvad vask- või valguskaabli ühendused

vastustaja poolt soovitud asukohtadesse, mistõttu tuleks hanke tingimuse täitmiseks sõlmida

leping Teliaga kaabli rendiks või juurdepääsuks kaablikanalisatsioonile. Ringkonnakohus

loeb üldteada olevaks asjaoluks, et TTJA on seadnud Teliale kohustusi valguskaablile ja

kaablikanalisatsioonile juurdepääsu tagamiseks (vt TTJA otsuse p-d 261-262, dtl 105-107)

ning jätkub praegune ajaloolistel kuludel põhinev hinnaregulatsioon (vt otsuse p-s 25 tehtud

viide). Ka ei tohi turgu valitsevas seisundis ettevõtja KonkS § 13 lg 1 tähenduses KonkS § 16

p 1 järgi oma seisundit kuritarvitada, muu hulgas otsese või kaudse ebaõiglaste ostu- või

müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamisega, isegi kui ta allub

valdkonnaspetsiifilistele erinormidele ja talle on hinnakujunduseks kehtestatud erireeglid.

Sama tuleneb ka Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni art 102 lg 2

punktist a (vt ka Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2010. a otsus asjas nr C-280/08 P, Deutche

Telekom vs. Euroopa Komisjon ning RKTsK 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 17). Seega

teoreetiliselt ei tohiks valguskaabli ühenduse puudumine takistada kaebajal hankes osalemist.

Samuti jääksid kaebaja ning Telia omavahelised lepingulised suhted väljaspoole vaidlusaluse

riigihanke eset.

28. Teistsugune on olukord aga siis, kui vastustajale sideteenuste osutamise eesmärgil

kokkulepete sõlmimine Teliaga ei ole muudel tehnilistel või objektiivsetel põhjustel võimalik.

Kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta on proovinud Teliaga

vastustaja poolt nõutud asukohtades (dtl 33) valguskaabli kiurendi kaudu püsiühenduse

loomiseks kokkuleppeid sõlmida, kuid see ei ole tehnilistel põhjustel õnnestunud (dtl 140-

141, 154-155). Seega saab asuda seisukohale, et ainus võimalus Teliaga konkureerivatel

pakkujatel pakkumuste esitamiseks on sideühenduste iseseisev projekteerimine ja ehitamine.

Kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendid, millest nähtub, et sideühenduste iseseisvale

projekteerimisele ja väljaehitamisele kulub tunduvalt enam aega kui RHAD Lisa 1 p-s 2.4

ettenähtud 1 kuu (dtl 157-159). Kaebaja poolt esitatud tõenditele tuginedes loeb

ringkonnakohus veenvaks, et kaebajal puuduvad objektiivsed võimalused vaidlusaluses

hankes konkureerida. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui RHAD-s esitatud hanke tingimus

on selline, mida on objektiivselt võimalik täita vaid senisel teenusepakkujal, on selline

tingimus vastuolus RHS § 3 p-dega 1-3 ning § 88 lõikega 7.

29. Ringkonnakohus ei pea seejuures tõsiseltvõetavaks vastustaja vastuväidet, et riigihanke

eesmärgiks ei ole taristuehitus ega valguskaablite paigaldamine. Kui selline tegevus on

nõuetekohase pakkumuse tegemiseks vajalik, tuleb hankijal arvestada taristuehituse ja

valguskaablite paigaldamise kui hanke täitmiseks vajaliku tegevusega. See ei tähenda siiski

seda, et taristuehituse ja valguskaablite paigaldamise kulud peaks kandma hankija. Sellise

kulu kandmise välistab ka RHAD Lisa 1 p 2.4. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev ka

vastuväide, nagu kuluks 3-aastase hankelepingu tähtajast 9-10 kuud taristuehituseks ning

vastustaja oleks nimetatud aja jooksul teenuseta või peaks maksma teenuse eest, mida talle ei

pakuta. Ringkonnakohtule ei nähtu, millisele RHAD punktile selline arvamus tugineb. Pooltel

on võimalik hankelepingus kokku leppida, et hankija ei maksa teenuse eest ajal, mil talle seda

reaalselt ei osutata. Ühtlasi puudub ringkonnakohtu hinnangul mõjuv põhjus eeldada, et

senine teenuseosutaja keelduks teenuse osutamise jätkamisest ajaperioodil, mil võimalik

hanke võitja taristut ehitab. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et RHAD Lisa 1 p 2.4 on

ettevalmistustähtaja osas õigusvastane, kuna piirab objektiivse põhjuseta turuosaliste vahelist

konkurentsi pakkumuste tegemisel.

II

30. RHAD hindamiskriteeriumi nr 3 (dtl 20) järgi on hankija poolt hinnatavaks näitajaks

levitugevus (min -130 dBm) ehk mobiilside kvaliteet mobiililevi osas, mis arvutatakse 5

mõõtepunkti aritmeetilise keskmisena, mille hindamise osakaal on maksimaalselt 40 100-st.

Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustusmenetluse käigus langetas hankija levitugevuse

miinimumnõuet. VAKO asus otsuses seisukohale, et kaasaegsed mobiilsidevõrgud ja

seadmed võimaldavad pakkuda teenust -130 dBM juures, mistõttu ei ole hindamise

kriteeriumil konkurentsi piiravaid tunnuseid.

31. Kaebaja ei ole levitugevuse piirväärtusele kohtumenetluses vastu vaielnud. Küll aga on

kaebaja seisukohal, et levitugevus hankija asukohtades sõltub seadmetest, mille praegune

teenuseosutaja on hankija asukohtades üles seadnud ning seadmetest, mille sama

teenuseosutaja on oma tugijaamades hanke asukohtade poole levi parandamiseks suunanud,

mida kaebajal aga ei ole. Vajalike seadmete paigalduseks, muudatusteks ja seadistamiseks

kuluks ca 2 kuud, mistõttu soosib levitugevuse mõõtmise viis senist teenuseosutajat.

32. Vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud TTJA 17.05.2018. a kirjas selgitatakse,

et operaatorite mobiilsidevõrkude signaalitugevust tuleb mõõta nii nagu need igapäevaselt

töös on – koos kõigi siselevi parandavate signaalivõimenditega. TTJA arvates ei ole hoonetes

olevate signaalivõimendite väljalülitamine põhjendatud, sest eeldatavalt on kõigil sideteenuste

pakkujatel olnud võrdne võimalus parandada oma leviala Eesti Maaülikooli siseruumides (dtl

392). Ka 2021. aastal oli TTJA seisukoht selles küsimuses endine (dtl 394). Kaebaja väidab

omakorda, et RHAD ei näe ette võimalust, et võimalikud pakkujad võiksid enne pakkumuse

esitamist Eesti Maaülikooli siseruumides oma leviala parandada ning usutav ei ole ka see, et

mistahes sideteenuse pakkuja võib lihtsalt hankija asukoha siseruumides leviala omatahtsi

parandama hakata.

33. Ringkonnakohus ei leia, et hindamiskriteerium soosiks ebamõistlikul viisil senist teenuse

pakkujat või takistaks ettevõtjate vahelist vaba konkurentsi. Vastustaja on 10.03.2025. a

menetlusdokumendis kinnitanud, et kaebaja sidekaabel tuleb Maaülikooli hoonesse ning

kaebaja saatjad on paigaldatud Maaülikooli hoone katusele. Ringkonnakohus nõustub

vastustaja seisukohaga selles, et kõik see tõendab, et kaebajal on olnud ning on jätkuvalt

võimalus tegeleda oma teenuse, sh levi kvaliteedi parendamisega. Kaebaja ei ole esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, mis vastustaja väited ümber lükkaks, sh näitaks, et vastustaja on

kaebajat selles kuidagi takistanud. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi VAKO seisukohaga

selles, et levitugevus on sideteenuse puhul elementaarne kvaliteedi näitaja ning vastava

näitaja hindamine võimaldab hankijal välja selgitada parima hinna ja kvaliteedi suhtega

pakkumus. Hankijal on õigus kehtestada nõudeid selliste näitajate hindamisega seonduvalt,

mis tagavad teenuse kõrgema kvaliteedi ja kättesaadavuse. RHS § 85 lg 3 järgi võtab hankija

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise arvesse eelkõige parimat hinna ja

kvaliteedi suhet. Samas on hankijal avar otsustusruum selles, milliseid hindamiskriteeriume

seada ning millise osakaaluga neid hindamisel arvesse võtta (vt RHS § 85 lg-d 7, 9).

III

34. Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka ÄriTV teenusele seatud tingimusi, täpsemalt

Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ punkti 3.6 ning Lisa 1 „Sideteenuse tehnilised

tingimused“ punkte 6.6.1 ja 6.6.2. Kaebaja leiab, et need on õigusvastased, sest üksnes senisel

teenuseosutajal on olemas RHAD tingimustele vastav ärikliendile pakutav TV teenus.

35. RHAD Lisa 1 „Tehnilised tingimused“ p 6.6 järgi peab ÄriTV teenus võimaldama

järgmist funktsionaalsust: 6.6.1 toimima IPTV vahendusel asukohast sõltumatult; 6.6.2

võimaldama pildi kvaliteeti vähemalt HD kvaliteedis (dtl 27). RHAD Lisa 2 „Maksumuse

esitamise vorm“ p 3.6 (dtl 40) näeb ette, et pakkumus peab hõlmama ÄriTV-d koos

järelvaatamise funktsiooniga (avalikud kohad) üle IP võrgu, mis sisaldab HD kvaliteedis Eesti

telekanaleid ning lisaks vähemalt kahte dokumentaalkanalit, kolme filmi- ja seriaalikanalit,

ühte muusikakanalit, ühte spordikanalit, ning ühte lastekanalit. VAKO on eelnevalt otsuses

leidnud, et loetelu ÄriTV programmidest on p-s 3.6 vastavas osas vastuolus RHS-ga.

36. Apellatsioonkaebuses selgitatakse, et ärikliendi teleteenuseid on võimalik osutada kolmel

moel: 1) antennil põhineva DVB-T tehnoloogia abil; 2) koaksiaalkaablil põhineva DVB-C

tehnoloogia abil; 3) optikal/internetil põhineva IPTV tehnoloogia abil. Kaebaja hinnangul

saaks ta lähitulevikus pakkuda IPTV tehnoloogial põhinevat teenust, kuid mitte sellistes

ajaraamides, nagu on riigihankes eeldatud. VAKO pidas otsuses asjakohaseks hankija

põhjendusi, et kaabliga teenuse tellimiseks tal kaableid veetud ei ole ning selleks, et ekraanide

asukohad oleksid vahetatavad, ta kaableid ka vedada ei soovi. HD-kvaliteedi ja järelvaatamise

funktsiooni puudumine on DVB-T vanema tehnoloogiaga kaasnev tagajärg (otsuse p 8.3.1).

37. Ringkonnakohus ei näe RHAD-is toodud ÄriTV teenuse vastuolu RHS põhimõtetega.

Vaid hankijal on hanke eseme piiritlemise õigus (RKHKo 07.06.2017, 3-3-1-96-16, p 16). Ka

Euroopa Liidu õigus tunnustab hankija laiaulatuslikku kaalutlusõigust hanke tehnilise

kirjelduse koostamisel. Just hankijad teavad paremini, milliseid seadmeid neil on vaja ning

just nemad saavad kõige paremini kindlaks määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse

saavutamiseks täita (Euroopa Kohtu otsus asjas C-413/17, p-d 29-30). Seega on hankijal õigus

ka otsustada, millise kvaliteedi ja tingimustega teenused on tema vajaduste rahuldamiseks

vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea hankija piirama enda soove vajadustest

mittelähtuva vanema tehnoloogia abil edastatavate teleteenustega. Ka ei nõustu

ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebusest aimuva etteheitega selles, et kuivõrd ÄriTV

osakaal hankes on miniatuurne, kuid hanke tehnilistes tingimustes seatud kriteeriumid

sellised, mida võiks saavutada vaid Telia, tulnuks vastustajal konkurentsi avamiseks ÄriTV

teenuse hange muust osast lahutada või sellest hoopiski loobuda (apellatsioonkaebuse p-d

117-118). Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui vastustaja kuulutaks välja eraldiseisva

hanke vaid ÄriTV teenuse ostmiseks, ei langeks vaidlustuse/kaebuse alus ära, sest ka vaid

ÄriTV teenuse hanke puhul väidaks kaebaja endiselt konkurentsi piiranguid põhjusel, et

hangitakse IPTV tehnoloogial põhinevat teenust. Ka ei oleks sarnase suunitlusega teenuste

tellimine kahe eraldi hankega millegagi põhjendatud.

IV

38. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsuse tervikuna ning teeb

vastavas osas uue otsuse järgmises sõnastuses: „1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada

VAKO 06.01.2025. a otsuse nr 241-24/287417 resolutsiooni punkt 1 ning teha vastavas osas

uus otsus järgmise sõnastusega: „Rahuldada Elisa Eesti AS-i vaidlustus osaliselt ja kohustada

Eesti Maaülikooli viima TK p 6.6.5, RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ p 3.6

kanalite osas ning RHAD Lisa 1 punkt 2.4 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 2.

Jätta muus osas kaebus rahuldamata.“

39. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebaja vaidlustuse ka RHAD Lisa 1 punkti 2.4

puudutavas osas, tuleb muuta VAKO 06.01.2025 otsuse punkti 2 vaidlustusmenetluse kulude

väljamõistmist puudutavas osas. RHS § 198 lg 2 näeb ette, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb

RHS § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse osalise rahuldamisega, jagatakse

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt

vaidlustuse rahuldamisega, arvestades lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude

põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustuse rahuldamise

proportsioon pärast ringkonnakohtu otsust 3/5. Vaidlustusmenetluses esitas kaebaja taotluse

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 4625 eurot (ilma käibemaksuta) 18,5

tunni õigusabiteenuse osutamise eest keskmise tunnihinnaga 254,12 eurot. VAKO arvates olid

vaidlustaja vajalikud ja põhjendatud kulud 12 tunni õigusabiteenuse osutamise eest

kogusummas 3049,44 eurot. Ringkonnakohus nõustub VAKO seisukohaga, võttes arvesse nii

materjalide mahtu kui ka vaidlusaluste küsimuste ringi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Elisa Eesti

AS-i kasuks välja mõista 3/5 põhjendatud menetluskuludest ja vaidlustuselt tasutud

riigilõivust. Ringkonnakohus muudab VAKO 06.01.2025. a otsuse p-ga 2 Eesti Maaülikoolilt

Elisa Eesti AS-i kasuks välja mõistetud vaidlustusmenetlusega seotud kulusid järgmiselt:

„Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas

1829 (tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti

käibemaksuta ja riigilõiv summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot

proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.“

40. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul moodustab proportsionaalselt rahuldatud

kaebuse osa 1/3. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama

astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta

menetluskulude jaotust.

41. Halduskohtumenetluses kandis kaebaja õigusabiteenuse osutamisega seotud kulusid

summas 7164,50 eurot ilma käibemaksuta kokku 27,1 õigusabi tunni eest, sh 24 tundi

tunnihinnaga 255 eurot, 3 tundi tunnihinnaga 345 eurot ning 0,1 tundi tunnihinnaga 95 eurot

(dtl 499-503). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

halduskohtus ületada 10 õigusabi tundi keskmise tunnihinnaga 264 eurot, kokku seega 2640

eurot. Halduskohtumenetluses vaieldi vaidlustusmenetluses juba läbi vaieldud õiguslike

küsimuste üle, ka oli teemade ring väiksem. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus

Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja halduskohtumenetluses kantud

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega summas 880 eurot, millele lisandub

proportsionaalne osa tasutud riigilõivust summas 213.30 eurot ning riigilõiv rahuldatud

esialgse õiguskaitse taotluselt summas 20 eurot. Kokku mõistab ringkonnakohus Eesti

Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud

summas 1113 eurot ja 30 senti.

42. Ringkonnakohtu menetluses kandis kaebaja õigusabi kulusid summas 9536 eurot ilma

käibemaksuta kokku 34,2 õigusabi tunni eest (sh 32,2 tundi tunnihinnaga 255 eurot, 1,9 tundi

tunnihinnaga 345 eurot ning 0,1 tundi tunnihinnaga 95 eurot) (dtl 634-637). Õigusabikuludele

lisandus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivuga seotud kulu summas 640 eurot ning

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivuga seotud kulu summas 20 eurot, kokku seega

660 eurot.

43. Riigikohtu pikaajalise praktika kohasel ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla

üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes (RKHKo 10.01.2023, 3-20-1280, p 15).

Ringkonnakohus leiab, seda põhimõtet tuleb järgida ka käesolevas kohtuasjas, mistõttu loeb

ringkonnakohus põhjendatud õigusabi tundide arvuks ka apellatsiooniastmes 10 tundi

keskmise tunnihinnaga 259 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutunud vaidlus

halduskohtu otsuse tulemusena senisest keerukamaks ega ka mahukamaks ning puudus

vajadus esitada mahukat apellatsioonkaebust kokku 26 lehel. Eeltoodust lähtudes loeb

ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks apellatsiooniastmes õigusabikulud summas

2590 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus mõistab proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja 863 eurot, millele lisandub

riigilõiv summas 213.30 eurot ning riigilõiv rahuldatud esialgse õiguskaitse taotluselt summas

20 eurot. Kokku mõistab ringkonnakohus Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja

menetluskulud summas 1096 eurot ja 30 senti.

44. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, st

hankija kohustamist pakkumuste esitamise tähtaja edasi lükkamiseks kuni 29.04.2025.

Taotluse esitamisel lähtus kaebaja eeldusest, et ringkonnakohus teeb otsuse 10.04.2025,

millele liitis 10-päevase tähtaja kassatsioonkaebuse esitamiseks ning 7-päevase tähtaja

selleks, et Riigikohus saaks vajadusel lahendada uue võimaliku esialgse õiguskaitse taotluse.

Vastustaja märkis 07.03.2025. a vastuses, et ei esita sisulisi vastuväiteid esialgse õiguskaitse

taotlusele ning uus pakkumuste esitamise tähtaeg on seatud 29.04.2025. Kuivõrd

ringkonnakohus teeb otsuse 22. aprillil ning võimalus kohtumenetluse jätkumiseks

Riigikohtus on suur, kohaldab ringkonnakohus taotletud esialgse õiguskaitse meedet ning

kohustab vastustajat lükkama riigihankes „Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber 287417)

pakkumuste esitamise tähtaja edasi kuni 12. maini (k.a.). Sarnaselt 17.01.2025. a määruses

märgitule leiab ringkonnakohus jätkuvalt, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei

õnnestuks kaebajal saavutada RHAD-i muutmist, mistõttu esineb kaebajal esialgse

õiguskaitse vajadus. Ka ei saa kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks. 17.01.2025. a

määrusega kohustas ringkonnakohus Eesti Maaülikooli lükkama pakkumuste esitamise

tähtaega edasi mõistliku aja (vähemalt 62) päeva võrra. Käesoleva määrusega muudab

ringkonnakohus sisuliselt 17.01.2025. a määruses märgitud esialgse õiguskaitse meedet ning

kohustab Eesti Maaülikooli pakkumuste tähtaja edasilükkamiseks kuni 12. maini (k.a.).

HKMS § 252 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrus, millega muudetakse esialgse

õiguskaitse määrust, jõustub selle teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)