2-24-119090/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-119090

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.Z-i vastu võlgnevuse

nõudes

3044,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela

Kostja: K.Z, isikukood XXX

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K.Z-i vastu osaliselt.

2. Välja mõista K.Z-ilt (K.Z, isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks Placet Group OÜ ja K.Z-i vahel 21.10.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 1382,17 eurot ning viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta hageja menetluskulud 50,47% ulatuses kostja K.Z-i kanda ja 49,53% ulatuses

hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

4. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 646,02 eurot ning mõista nimetatud

summa K.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

5. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edastada otsus menetlusosalistele.

2-24-119090

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUMENETLUSE ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2402,08 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.06.2024 aadressil XXX. Võlgnik K.Z esitas

15.06.2024 nõudele vastuväite. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja nõue ning seisukohad

2. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 17.07.2024 hagiavalduse K.Z-i vastu põhivõlgnevuse

1836,53 euro, intressi 194,25 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 358,65 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas

15.08.2024 puuduste kõrvaldamise, milles toob välja aluslepingud ja krediidikulukuse

määra ning selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, lepingu ülesütlemise,

nõude loovutamise ning sissenõudekulude kujunemist. Samuti esitab hageja

ümberarvestuse. Hagi kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja K.Z 21.10.2022

tarbijakrediidilepingu nr. XXX. Tegemist on refinantseerimislaenuga, mille puhul kostjale

ei väljastatud uut laenu, vaid asendatud olemasolevat laenu sobivamate tingimustega

laenuga. Hageja selgitab, et leping nr. XXX sõlmiti lepingu nr. YYY krediidikonto lepingu

järgse võlgnevuse refinantseerimiseks, mis oli sõlmitud Placet Group OÜ ja kostja vahel

19.08.2021 ja 20.08.2021 (krediidi suurendamine). Uue lepingu kohaselt muudeti

intressimäära ning määrati laenu tagastamise tähtaega. Laenulepingu YYY alusel väljastati

kostjale laenu summas 2010,78 eurot. Kostja on tasunud laenuandjale põhiosa katteks

24,25 eurot ja peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 150 eurot. Tulenevalt

eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 1836,53 eurot. Kokku on kostja teinud

lepingu alusel tagasimakseid 628,61 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 39%.

Intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 32,93% aastas ja

0,09% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 28.09.2023 kuni

2 (11)

2-24-119090

ülesütlemiseni 13.12.2023 kokku summas 194,25 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 14.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

17.07.2024, aastase intressi määraga võrdses määras s.o 32,93% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist

summas 358,65 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt (olles

viivituses kolme osamaksega), mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 28.11.2023

lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

13.12.2023. Placet Group OÜ loovutas 14.12.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva

Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võla

sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2

sätestatust 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirju posti teel ning e-posti

teel.

Tulenevalt kostja vastuväidetest, esitas hageja seisukohad (24.09.2024, 10.03.2025,

20.03.2025) ning märgib, et ei nõustu kostja vastuväitega, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja vaidleb kostja esitatule vastu. Hageja jääb

varasemalt esitatud seisukoha juurde, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja märgib, et kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid

andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib

teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt.

Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud

summad ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ning seisukohad

3. Kostja esitas 09.09.2024 hagile vastuväite ning märgib, et ei nõustu hageja esitatud

nõudega ning esitab vastuväited, mis tuginevad laenuandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtete rikkumisele ja krediidivõimekuse hindamise ebatäpsusele. Kostja

finantsolukord ja tegelikud kulud ei olnud hageja poolt korrektselt hinnatud ning

laenulepingu sõlmimine ja krediidilimiidi suurendamine põhinesid ebapiisavalt

kontrollitud andmetel. Kostja konto väljavõtted oktoobrist 2020 kuni märtsini 2021

näitavad märkimisväärseid kulutusi hasartmängudele ning suuri laenu tagasimakseid, mida

ei võetud krediidivõimekuse hindamisel piisavalt arvesse. Näiteks kandsid

hasartmängudega seotud summad korduvaid tehinguid suurtes summades (Trustly Group

AB-le). Lisaks olid mitmed suuremad laenu tagasimaksed tehtud Ferratum Bank PLC-le,

BB Finance OÜ-le ja LPF Digital OÜ-le). Nende andmete arvestamine oleks viinud

otsusele, et kostja finantsvõimekus on märkimisväärselt piiratud ning krediidilimiidi

suurendamine oleks olnud ebamõistlik. Ühtlasi ei ole Placet Group OÜ veendunud töötasu

laekumises. Hageja ei ole esitanud tõendeid päringute kohta Maksuametist ega ka

Pensioniregistrist. Kuna kostjaga seotud ettevõttest tulid ülekanded, siis ei veendunud

Placet Group OÜ piisaval määral, kas tegemist on püsiva sissetulekuga või mitte. Kostja

esitatud andmetes märgiti majapidamiskuludeks 0 eurot. Tegelikkuses olid kostjal

püsikulud, mis ilmnevad konto väljavõtetelt (nt toidukaubad, laenumaksed). Hageja

arvestas oma krediidivõimekuse arvutustes majapidamiskuludeks 225 eurot, kuid see ei

olnud piisav, et katta kõik tegelikud elamiskulud ja muud igakuised väljaminekud.

Kontoväljavõtete ja varasemate maksehäirete põhjal on selge, et kostja finantsolukord ei

olnud stabiilne. Kostja märgib, et hageja on jätnud põhjuseta märkimata, et lepingu YYY

alusel on kostja maksnud osamakseid summas 1924,10 eurot. Arvestades, et leping on

õigustühine ning sellise lepingu intressimäär on 0%, siis on kostja valmis tasuma

puudujääva 75,90 eurot (kuigi see on võetud juba lepingutasuna).

Kostja märgib 14.10.2024 ja 17.03.2025 esitatud seisukohtades, et kostja finantsseis ja

3 (11)

2-24-119090

makseraskused olid ettenähtavad juba laenulepingu sõlmimise hetkel, kuna kostjal oli

märkimisväärseid väljaminekuid ja suur hulk olemasolevaid laenukohustusi teistele

krediidiasutustele. Seega ei saa hageja väita, et kostja makseraskused tekkisid laenuandja

kontrolli alt väljas olevatel põhjustel. Hageja ei saa eeldada, et kostja esitas õigeid

andmeid, kui ta ei kontrollinud kostja finantsolukorda põhjalikult. Käesolevas asjas ei

nõudnud laenuandja kostjalt piisavaid dokumente ega hinnanud kostja finantsseisu

nõuetekohaselt. Laenuandja ei tohiks laenu väljastamisel piirduda pelgalt laenutaotluses

esitatud andmetega, vaid peab läbi viima põhjaliku krediidivõimelisuse analüüsi, mis

hõlmab ka pangakonto väljavõtete ja makseajaloo hindamist. Puuduvad tõendid selle

kohta, et laenuandja oleks teinud päringuid Maksuametisse või Pensioniregistrisse, et

veenduda minu sissetulekute regulaarsuses. Hageja ei ole järginud Finantsinspektsiooni

juhendis sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning ei ole korrektselt

hinnanud kostja krediidivõimekust, hoolimata ilmsetest riskiteguritest nagu ebaregulaarsed

sissetulekud ja kulutused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hageja esitatud alternatiivnõude.

5. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus

kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo

05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

7. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja K.Z 21.10.2022 tarbijakrediidilepingu

4 (11)

2-24-119090

nr. XXX. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingutest nähtub, et Placet Group

OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepingutega. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud

lepingutejärgse põhikohustuse ning krediidi välja maksnud. Kostja ei ole laenu saamisele

vastuväiteid esitanud.

9. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude

loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 412 lg 1

alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused

kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -

ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu

tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu

nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist.

Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus

või piiratakse seda, on tühine.

Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest nähtub, et Placet Group OÜ loovutas

14.12.2023 lepingust XXX tuleneva kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 58). Hageja on teavitanud kostjat nõude

loovutamisest koheselt 14.12.2023 ning edastanud teate kostja lepingujärgsele e-posti

aadressile XXX (dtl 279). Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et

võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Kostja ei ole vastuväidet

nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12

leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi

esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete

loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning Placet Group OÜ nõuded

on loovutatud kehtivalt hagejale.

10. Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid

pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida

tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku

aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival

andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt

pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt

esitatud teabele tuginedes mh krediidi kulukuse määra aasta kohta. Vastavalt sama

paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Krediidiandja

märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja

eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest lepingutingimustest,

nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir, arvestab

krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. Vastavalt VÕS § 404 lg-le

21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad

andmed ja eeldused. Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses kohtuasjas nr C-677/23

(eelotsus) asunud seisukohale, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud

eeldused peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ja selleks ei piisa

sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada. Euroopa

Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et nende andmete märkimata jätmisel

krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse ulatust,

tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille kohaselt krediidiandja kaotab

õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48 artikli 23 tähenduses

5 (11)

2-24-119090

proportsionaalseks. VÕS § 408 lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad andmed krediidi

kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad

andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata

kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist

arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et VÕS §

408 lg-s 4 sätestatud „andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi

kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi

kulukuse määra protsenti. Vastasel korral puudub võimalus kontrollida, kas krediidi

kulukuse määr on lepingus õigesti märgitud või mitte ning kas leping kehtib. Samuti ei

täida ainult krediidi kulukuse määra protsendi avaldamine seaduses sätestatud eesmärki,

s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja kohustusi, tagada tarbijale võimalus kontrollida, kas

krediidiandja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti, ja kui mitte, siis kasutada oma

õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõigust (viidatud

Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59).

Hageja märgib hagis, et lepingu krediidi kulukuse määraks on 39% ning krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevad kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21 (dtl 28).

Hagile lisatud lepingust XXX nähtub, et krediidi kulukuse määraks on 39% (dtl 42) ning

lepingu üldtingimustes on krediidi kulukuse määra osas märgitud järgmist (dtl 44):

„protsentides laenu netosummast avaldatav laenusaajale aastas langev laenust tulenevate

kulude koormus eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tingimustel ja tähtaja jooksul.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtub laenuandja Eesti Vabariigi rahandusministri

määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast

koma.“ Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks krediidi kulukuse aastamäära

arvutamisel kasutatud eeldusi lepingus (sh lepingu lisades) nimetanud või need kostjale

enne lepingu sõlmimist teatavaks teinud. Ülaltoodule tuginedes loetakse intressimääraks

VÕS § 94 sätestatud intressimäär. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras

32,93% (dtl 42). Hageja on esitanud 15.08.2024 menetlusdokumendiga ümberarvestuse,

kus intressinõuet ei esita (dtl 107).

11. VÕS § 406² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 21.10.2022,

kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega

kolmekordne määr oli 48,90%. Lepingust XXX nähtub, et krediidi kulukuse määraks on

39% (dtl 42). Seega ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 sätestatud

piirmäära ning leping ei ole tühine.

12. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403⁴

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 403⁴ lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

6 (11)

2-24-119090

(KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib

tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu

26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Tulenevalt VÕS § 403⁴ lg 13 lasub

vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal

(kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 II lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel

tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda.

12.1

VÕS § 403⁴ lg 9 alusel, kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii,

et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud

ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti

hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka

lisanduval lepingutasul (Riigikohtu 09.10.2024 otsus nr 2-20-1490, p 25 - 26).

Käesoleval juhul on krediidiandja refinantseeriunud kostjaga 19.08.2021 ja

20.08.2021 sõlmitud lepingu YYY ning täiendavat laenu kostjale juurde antud ei ole

(dtl 103). Seega ei tulnud krediidiandjal enne 21.10.2022 lepingu sõlmimist uuesti

kostja krediidivõimelisust hinnata.

12.2

15.08.2025 menetlusdokumendis on hageja märkinud vastutustundliku

laenamise põhimõtte osas, et lepingu nr. YYY sõlmimisel 19.08.2021 hinnati kostja

krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude

kohta, kostja pangakontode väljavõtteid, 19.08.2021 maksehäirete päringuid,

19.08.2021 Maksuameti päringut, 19.08.2021 Rahvastikuregistri päringut ning

19.08.2021 Ametlike Teadeannete päringut (dtl 104). Lepingu nr. YYY 20.08.2021

krediidilimiidi suurendamisel 2000 euroni hinnati kostja krediidivõimekust kasutades

kliendi poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, kostja pangakontode

väljavõtteid, 19.08.2021 maksehäirete päringuid, 19.08.2021 Maksuameti päringut,

20.08.2021 Rahvastikuregistri päringut ning 20.08.2021 Ametlike teadeannete

päringut (dtl 104). Kostja märkis YYY lepingu krediidilimiidi suurendamise taotlusel

majapidamiskuludeks 0 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Placet

Group OÜ sise-eeskirjadele minimaalne majapidamiskulude summa oli sel hetkel 225

eurot ning sellepärast krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse

majapidamiskuludena 225 eurot (dtl 104).

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohtule esitatud

andmed ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja

regulaarsete sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli

kostja enda väidetud andmete õigsuse osas. KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale

kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 asunud seisukohale, et

üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav

tarbija krediidivõime hindamiseks. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb

krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on

tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj

aluseks piisava ajavahemiku. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja konto

7 (11)

2-24-119090

väljavõtted perioodi 01.10.2020 kuni 19.08.2021 osas. Enne 19.08.2021 ja 20.08.2021

lepingu sõlmimist viimase kuue kuu konto väljavõtte põhjal võib asuda järeldusele, et

kostja puhul võis olla tegu hasartmängusõltlasega, sest kostja kontolt on tehtud

märkimisväärseid väljamakseid TRUSTLY GROUP AB-le, Optiwin OÜ-le, Eesti

Lotole, COINBASE-le (krüpto), NOVOLOTO OÜ-le. Samuti on kostja oma

vastuväidetes märkinud ning möönnud, et tal olid kulutused TRUSTLY GROUP AB-

lt, mis näitavad hasartmängurlust. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et kostjal olid

märkimisväärsed tagasimaksed võlausaldajatele (Bondora AS, Ferratum Bank PLC,

BB Finance OÜ, IPF DIGITAL AS). Kostja väitel olid tema sissetulekud seotud tema

ettevõttest tulnud ülekannetega ning Placet Group OÜ ei veendunud piisaval määral,

kas tegemist on püsiva sissetulekuga või mitte. Konto väljavõttest nähtub, et S.E.

UNLIMITED OÜ on teinud kostjale makseid selgitusega „töötasu“ või

„majandusraha“. Samuti nähtub, et kostja on teinud S.E. UNLIMITED OÜ-le

tagasimakseid. Kostja on oma vastuses märkinud, et tegemist oli tema ettevõttega.

Hageja oleks saanud vastuolude korral kõrvaldada kahtlused kontrollida kostja

andmeid kas Pensioniregistrist või EMTA-st, sh küsida täiendavaid andmeid kostjalt

endalt. Hagi lisast 5 (dtl 62) nähtub, et krediidiandja ei ole teinud päringuid

Pensioniregistrisse ega EMTAsse. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab

eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis

(2- 14-21710, p 29.2). Kohtu hinnangul ei ole krediidandja kontrollinud kostja

sissetulekute stabiilsuses.

Kohtule esitatud maksehäirete päringust (dtl 273) ei ole võimalik arusaada kas päring

on tehtud kostja osas. Kohus on siiski seisukohal, et pelgalt maksehäirete

andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja

kohustuste suurust.

Laenutaotluses (dtl 130) on kostja märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot,

majapidamiskuluks 300 eurot ja ülalpidamiskuluks 113 eurot. Esitatust ei nähtu, et

krediidiandja oleks küsinud kostjalt kohustuste olemasolu ning sisu ega mh küsinud

andmeid võimalike ülalpeetavate kohta. Hageja on küll esitanud krediidivõimekuse

arvutuskäigud (dtl 274, 276), kuid pole selgitanud millistest andmetest tulenevalt on ta

saanud kostja sissetuleku, väljaminekute ning elamiskulude summade suuruse.

12.3 Kohus nõustub hagejaga selles, et tarbijal on kohustus esitada täielikke ja tõeseid

andmeid sh oma maksevõime kohta ning laenu võtmise otsustab klient, kes hindab

krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste

sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga (kuivõrd vastutab laenulepingu

sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest), kuid see ei muuda olematuks laenuandja

VÕS § 4034 lg 1 tulenevat kohustust. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja

oleks kostjalt nõudnud muid dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud

andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2- 21-13098, p 21).

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 19.08.2021 ja 20.08.2024 lepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole hageja

adekvaatselt ja vastutustundlikult kostja maksevõimet hinnanud, ei ole laenu väljastamisel

toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta.

13. VÕS § 403⁴ lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

8 (11)

2-24-119090

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

13.1

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud

hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Hageja on märkinud, et kui kostja esitas

laenu taotlemisel valeandmeid, siis ei saa laenuandjat süüdistada vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumises ning vastutus on laenuvõtjal (dtl 414). Kohus leiab, et

isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende

laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult,

s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

13.2

Hageja on 15.08.2024 menetlusdokumendis esitanud ümberarvestuse ja

alternatiivnõude (dtl 107) ning märkinud, et juhul kui kohus leiab, et esialgne

võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet,

palub hageja hagiavalduse rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel mõistes kostjalt välja

15.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 60,04 eurot. Kostja on

tasunud põhiosa katteks 628,61 eurot seega hetke seisuga kostjalt võlgnevust ei ole.

Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 29. osamaksest 28.07.2029. Hageja

palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1382,17 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude

katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 13.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna

selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

13.3

Kostja on 09.09.2024 vastuväites märkinud, et on teinud lepingu alusel

tagasimakseid 1924,10 eurot ning on valmis tasuma puudujääva 75,90 eurot (dtl 392).

Kohus on 03.03.2025 kohtunõudega määranud kirjalikus menetluses tähtajad ning

andnud kostjale võimaluse oma väidet tagasimaksete suuruse osas tõendada (dtl 411).

Kostja ei ole kohtule tõendit tagasimaksete osas esitanud.

13.4

VÕS §108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu

summas 2010,78 eurot ning hageja arvutuste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid

628,61 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadu 1382,17

eurot.

13.5

Hageja ei esita ümberarvestuses intressinõuet ning kuna kohus rahuldab hageja

alternatiivnõude, jätab kohus hageja hagis esitatud intressi nõude rahuldamata.

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on taotlenud viivise arvestamist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kostjalt

väljamõistetavalt summalt. Kohus peab põhjendatuks väljamõista TsMS § 367 alusel

9 (11)

2-24-119090

kostjalt viivis põhivõlalt s.o 1382,17 eurolt vastavalt hageja taotlusele alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

15. VÕS § 113² lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldus lepingu lõppemine.

Hageja on ise esile toonud (dtl 108), et nõude ümberarvestuse korral ei saa lepingut

kehtivalt üles öelduks lugeda. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 50

eurot rahuldamata.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

alternatiivnõudena esitatud 21.10.2022 lepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1382,17

eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja hagis esitatud põhivõlgnevuse nõude 454,36 euro

ulatuses, intressi 194,25 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 358,65 euro nõuded.

17. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

19. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind

on 3044,20 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1536,28 (s.o põhinõue 1382,17

+ aastane viivis 154,11) eurot ehk 50,47%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb

jätta 50,47% ulatuses kostja kanda ja 49,53% ulatuses hageja kanda.

20. Hageja 20.03.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1183 eurot (7 h x 169).

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud, kuid on palunud

menetluskulud jätta hageja kanda.

20.1

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 420

eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

20.2

TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on

põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

20.3

Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu

koosneb:

- täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine

ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule

(2h);

- 15.08.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine (2h)

- 24.09.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine (1h)

- 10.03.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine

10 (11)

2-24-119090

(2h)

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud

ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole

asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele

vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 7*120=840 eurot.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1280 eurot (420+20+840). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada

646,02 eurot (50,47% 1280-st).

21. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

22. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate

andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

11 (11)