3-25-1130/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

8. May 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1130

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks

ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindajad Triin Tähtla ja

Katrin Toom

Puudutatud isik – X (Türgi Vabariigi kodanik;

sündinud xx xx xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses 21. aprilli 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (21.05.2025 k.a).

2. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba

taotletakse, nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord, määruse tõlkimine

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Puudutatud isikul on võimalik korraldada endale määruse tõlkimine, kasutades selleks vabalt

kättesaadavaid tõlkeprogramme translate.google.com või deepl.com.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X (edaspidi puudutatud isik või isik) on Türgi Vabariigi kodanik, kes peeti esmakordselt

Eestis kinni 11.09.2024, kui ta oli teel Itaaliast Soome1. Kinnipidamise järgse küsitluse käigus

esitas puudutatud isik taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Puudutatud isiku taotlus

rahvusvahelise kaitse saamiseks lükati 12.12.2024 otsusega nr 124091100692 (edaspidi

1 Puudutatud isik viibis rahvusvahelise kaitse taotlejana Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses, kust ta

vabastati 12.02.2025 ning tema suhtes kohaldati järelevalvemeetmeid: kindlaksmääratud kohas elamine;

iganädalane registreerimine ning eemalviibimisest üle kolme päeva teavitamine.

2 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 15–35.

12.12.2024 otsus) tagasi, talle tehti vabatahtlikku lahkumistähtaega andmata

lahkumisettekirjutus Türki lahkumiseks ning kohaldati Schengeni sissesõidukeelud viieks

aastaks. Puudutatud isik vaidlustas 12.12.2024 otsuse Tallinna Halduskohtus, kuid

halduskohtu 08.04.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-315 jäeti tema kaebus läbi vaatamata,

kuna puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile3. Nimelt oli puudutatud isik vaatamata tema

suhtes kohaldatud järelevalvemeetmetele lahkunud 08.03.2025 Vao majutuskeskusest ning

puudus teadmine tema asukohast4.

2. Puudutatud isik peeti teistkordselt 48 tunniks kinni 19.04.2025, kui ta saabus Soomest

Eestisse. Puudutatud isiku kinnipidamise aluseks5 oli väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seadus (edaspidi VSS) § 15 lg 2. Kuna puudutatud isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei

olnud võimalik, siis esitas PPA 21.04.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse, et pidada

puudutatud isik kinni üle 48 tunni ning paigutada ta kuni üheks (1) kuuks

kinnipidamiskeskusesse. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:



puudutatud isikul puudub Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks alates 08.04.2025

seaduslik alus ning tema väljasaatmise tagamiseks on vajalik ta paigutada

kinnipidamiskeskusesse;



puudutatud isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise

alused ning VSS § 68 punktides 2 (valeandmete esitamine rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses), 5 (lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmete

järgimata jätmine ja Soome liikumine) ja 6 (hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et

isik ei soovi lahkumiskohustust täita) sätestatud põgenemisohu alused;



on alust arvata, et vabaduses viibides hakkab puudutatud isik väljasaatmisest kõrvale

hoidma ning isiku varasemat käitumist arvestades ei ole leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamiseks alust ja usaldust.

3. PPA jäi 21.04.2025 kohtuistungil esitatud taotluse juurde, kuid täiendas taotlust VSS § 68

punktis 9 sätestatud põgenemisohu alusega (puudutatud isik on loata lahkunud määratud

elukohast).

4. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et ta ei soovi enda kinnipidamist ning

kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja tema sooviks on kiiresti Türki naasta.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Võttes aluseks puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu, mis välistab järelevalvemeetmete

kohaldamise, siis tuleb PPA 21.04.2025 taotlus kooskõlas VSS § 23 lg-tega 1 ja 11 rahuldada.

6. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1

peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Vaidlust

ei saa olla, et puudutatud isikul ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumis viibimiseks

viibimisõigust, kuna tema 12.12.2024 otsuse peale esitatud kaebuse jättis halduskohus läbi

vaatamata. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule menetluse taastamise avaldust ning kohus

ei ole menetlust taastanud, seega on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja õigused

alates halduskohtu 08.04.2025 määruse kättetoimetamise järgselt lõppenud (VRKS § 31 punkt

2). Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindajale6 toimetati määrus kätte

3 Dtl 43–44.

4 Dtl 40 ja haldusasja 3-25-315 kohtuistungi protokoll, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist.

5 Dtl 45–46.

6 Puudutatud isikule anti riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu 30.01.2025 määrusega nr 3-25-236, et vaidlustada

PPA 12.12.2024 otsust.

08.04.2025. Seega lõppes puudutatud isiku õiguslik alus Eestis viibida alates 08.04.2025 ning

sellest hetkest on ka puudutatud isikule 12.12.2024 otsusega tehtud lahkumisettekirjutus

sundtäidetav.

7. VSS § 23 lg 1 järgi võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see

on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb

oht, et välismaalane põgeneb (VSS § 23 lg 1 punkt 1), kui välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 punkt 2) või kui välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS § 23 lg 1 punkt 3). Kinnipidamine on

võimalik, kui VSS-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid

(VSS § 23 lg 11). Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks VSS § 23 lg-s 1 nimetatud

alustest on täidetud. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks

teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist,

rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)7.

8. Võttes aluseks PPA taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud

isiku suhtes esinevad nii VSS § 68 punktis 6 kui ka punktis 9 sätestatud põgenemise ohu

alused ning seda ohtu ei vähenda asjaolu, et puudutatud isik on väljendanud soovi Türki

naasta.

8.1. VSS § 68 punkt 9 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on

loata lahkunud määratud elukohast. Rahvusvahelise kaitse taotleja on VRKS § 34 lg 1

kohaselt kohustatud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elama rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuses. See kohustus tuli puudutatud isikule ka PPA 12.02.2025 otsusest

nr 12409110069-1, millega tema suhtes kohaldati järelevalvemeetmeid8. Vaidlust ei ole, et

puudutatud isik lahkus Eestist Soome ning tema lõppeesmärgiks oli jõuda Šveitsi. Seda

kinnitas puudutatud isik nii kohtuistungil kui ka enda kinnipidamise järgselt PPA-le. Asjaolu,

et puudutatud isik saabus siiski Soomest tagasi Eestisse, võttis siin ühendust PPA-ga ning on

väljendanud valmisolekut lahkumiskohustust täita, ei mõjuta hinnangut tema põgenemise

ohule. PPA tõi istungil pilti, et piiriületuse andmed ei kinnita puudutatud isiku liikumist

Soome. Sel põhjusel on alust arvata, et isik kasutas laevapileti hankimiseks tõenäoliselt

vahendaja abi vms, kuna laevale minek eeldab siiski ka registreerimist ning pardakaardi

näitamist ning sellisel juhul ei ole piisav liikuda lihtsalt massiga kaasa. Seega on täidetud VSS

§ 68 punktis 9 sätestatud põgenemisohu alus.

8.2. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et puudutatud isiku üldine käitumine ning varasemalt

antud ütlused on piisavad selleks, et väita põgenemisohtu tulenevalt VSS § 68 punktist 6.

Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemis ohtu, kui välismaalane on teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole, et kui puudutatud isik esmakordselt Eestis kinni

peeti, siis puudus tal Schengeni ala viibimiseks seaduslik alus. Puudutatud isiku eesmärk oli

minna Soome, et alustada elu uuelt lehelt, kus on head tingimused elamiseks ja töötamiseks.

Rahvusvahelise kaitse menetluses avaldas puudutatud isik, et ta ei soovi Türki naasta. Ehkki

puudutatud isik peeti 11.09.2024 kinni ja ta viibis kinnipidamiskeskuses kuni 12.02.2025,

kust ta järelevalvemeetmeid kohaldades vabastati, siis vähem kui 1 kuu möödudes lahkus

7 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat,

mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi

Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), punkt 1.6.

8 Dtl 11–13.

puudutatud isik Eestis Soome, eesmärgiga liikuda sealt sõprade abiga Šveitsi. See kinnitab

kohtu hinnangul PPA väidet, et isik on oma hoiakutega teada andnud, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita.

9. Põgenemisohtu ei välista, et pärast teistkordset Eestisse naasmist väidab isik, et ta soovib

minna esimesel võimalusel Türki. Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille

raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud

asjaolusid kogumis. Arvestades isiku käitumist ja ütlusi, on tõenäoline, et isik ei pruugi

vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

kättesaadav. Isikul on teadmised ja kontaktid, mille abil soovi korral teistesse

liikmesriikidesse edasi liikuda, sh sõbrad Šveitsis.

10. Eelnevast tulenevalt oli puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 punkti 1 alusel

põhjendatud, sest esineb põgenemise oht VSS § 6⁸ punktide 6 ja 9 järgi. Seetõttu puudub

kohtul vajadus täiendavalt analüüsida, kas puudutatud isiku kinnipidamine võiks toimuda ka

VSS § 23 lg 1 puntki 2 alusel või kas täidetud on ka VSS § 68 punktides 2 ja 5 sätestatud

põgenemisohu alused.

11. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu. Seda praegusel juhul ei ole ning sel

põhjusel ei saa ka väita, et järelevalvemeetmete kohaldamine võiks olla isiku varasemat

käitumist arvestades tõhus. Kohus märgib, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejana oli

puudutatud isikul võimalik elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses, siis väljasaadetavana

tal seda võimalust enam ei ole. Seega tuleks puudutatud isikul öömaja otsida kodututele

suunatud varjupaigast. Kohtu hinnangul selline asjaolu üksnes suurendab tõenäosust, et

puudutatud isik lahkub esimesel võimalusel Eestist ning muudab end seeläbi PPA-le

väljasaatmiseks kättesaamatuks.

12. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohtu

hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema

tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud

tervishoiuteenuse saamine. Samuti ei saa kinnipidamise eesmärki arvestades pidada lühiajalist

kinnipidamist ebaproportsionaalseks.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti

Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2025 (kaasa arvatud).

14. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 1¹). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS §

24 lg 3).

15. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)