2-22-5703/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-5703

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-22-5703

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva

Finants) hagi M S ja A P vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (endine Aktiva

Finants OÜ) (rk 10746479)

Hageja esindaja:

Sigrid Rahkema (lepinguline esindaja)

Kostja I:

M S (ik XXX)

Kostja II:

A P (ik XXX)

Kostja II esindaja:

Igor Sumarok (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-5703, Aktiva Finance Group OÜ hagi M S ja A P vastu

ühisvara jagamise nõudes, menetlus.

2. Tühistada kohtumääruse jõustumisel Viru Maakohtu 05. mai 2022 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati käsutamise keelumärge A P (ik XXX)

korteriomandile asukohaga XXX kinnistusregistriosa nr XXX III jakku esimesele

vabale järjekohale Aktiva Finance Group OÜ (endine Aktiva Finants OÜ) (rk

10746479) kasuks.

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

4. M S hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

5. Rahuldada A P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata A P hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 305,00 (kolmsada

viis) eurot.

7. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt A P kasuks menetluskulud kokku 305,00

(kolmsada viis) eurot.

1(8)

2-22-5703

8. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt A P kasuks viivis menetluskulude

hüvitiselt 305,00 eurot määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s

2 sätestatud määras.

9. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le hagiavalduse ja hagi tagamise esitamisel

tasutud riigilõivust pool, s.o 245,00 (kakssada nelikümmend viis) eurot ning kanda see

Nõuete Arvestamise Programmi vahendusel Aktiva Finance Group OÜ korraldusel J

OÜ arvelduskontole XXX, selgitusega ”riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-22-5703“.

10. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants)

(edaspidi hageja) hagi M S ja A P (edaspidi kostjad või kostja I ja kostja II) vastu ühisvara

jagamise nõudes.

Hageja esitas 14. märtsil 2025 kohtule taotluse, milles soovib hagist loobuda. Kostja I hagist

loobumise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kostja II nõustub hagist loobumisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p

3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule

hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja II on nõus hagist

loobumisega. Kostja I hagist loobumise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata.

2(8)

2-22-5703

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Hagi tagamise tühistamine

Viru Maakohus 05. mai 2022 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamise

abinõuna käsutamise keelumärge kostja II korteriomandile asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr

XXX III jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks.

Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata,

ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kohus leiab, et seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb tühistada Viru Maakohtu 05. mai

2022 määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu.

Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmise korraldamiseks on menetlusosalistel õigus esitada

käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande

tegemiseks/kustutamiseks kohtumääruse alusel.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Hageja palub kohtul jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kostja I ei esitanud kohtule seisukohta menetluskulude jaotuse osas.

Kostja II taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja II hageja nõuet ei tunnistanud ega

seda rahuldanud. Hageja loobus hagi, kuna korteriomand ei ole kostjatel ühisomandis. Kostja II

rõhutab, et õiguslik olukord ei ole alates hagi esitamisest muutunud, s.o korteriomand, mille

jagamist taotles hageja ei olnud abikaasade ühisvaraks juba hagi esitamise hetkel ja see oli

kinnistusraamatust selgesti nähtav. Kostja II selgitas olukorda juba 25. mai 2022 hagile vastuses,

esitades ühtlasi seda tõendavaid dokumente.

Kostja II leiab, et TsMS § 162 lg-s 4 ettenähtud olukorda ei ole. Nimetatud sätte kohaselt võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud

juhul kohus sisuliselt kohtuotsust ei tee vaid hageja loobub hagist. Lisaks ei ole hageja selgitanud,

miks kostja II menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja põhjustas kostja menetluskulude kandmist.

Hageja täiendatud vastuses märgib, et hageja on enne hagiga kohtusse pöördumist edastanud

kostjatele hoiatuse ühisvara jagamisest, kui kostja I võlgnevustele lahendust ei leita. Hoiatus oli

saadetud nii kostjale I kui ka kostjale II 09.02.2022 tähtajaga kuni 23.02.2022 lahenduse

leidmiseks. Selle asemel et leida lahendus on kostjad hoopis peale hoiatuse saamist hoopis läinud

notarisse ning teinud 02. märtsil 2022 tehingu, millega jagati ühisvara ja jäeti kostja II lahusvaraks.

3(8)

2-22-5703

Ehk teadlik ja tahtlik tegu ühisvara välja viimiseks kostja I nimelt, vältimaks ühisvara jagamist ja

müümist ning hageja nõuete rahuldamist.

Ühisvara jagamise notariaalse tehingu punkti 3.6 kohaselt kostja II, kui ühisvara arvel enam

saadud pool, kohustub tasuma kostjale I rahalise hüvitise, summas 28 350 eurot. Endised

abikaasad avaldavad, et nimetatud rahalise hüvitis on kostja II poolt kostjale I tasutud enne

käesoleva lepingu alla kirjutamist sularahas ja kostja I tõendab oma allkirjaga käesoleval lepingul

nimetatud summa kätte saamist.

Hageja leiab, et tegemist on näiliku tehinguga, sest ilmselgelt sellist summat ei ole kostjale I

kostja II poolt tasutud. Olukorras kus see väidetavalt oli tehtud veel sularahas. Juhul kui selline

summa oli olemas oli odavam nö tasuda kostja I võlad mis hagi seisuga olid ca 3200 eurot. Selline

kostjate tegevus ei ole ilmselgelt olnud heas usus võlausaldajate ees ning tegemist pahatahtliku

teadliku käitumisega so vara välja viimisega ühisomandist. Eeltoodu tõttu leiab hageja, et poolte

menetluskulud tuleb seetõttu jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Sätte kohaldamiseks

ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard -

menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud.

Sellised erandlikud asjaolud võivad olla näiteks: hageja loobumine hagist tuleneb asjaoludest, mis

ei olnud hagejale hagi esitamise ajal teada ja mis muutusid hiljem; kostja käitumine enne hagi

esitamist andis hagejale aluse arvata, et tal on õigus hagi esitada; menetluskulud on

ebaproportsionaalselt suured võrreldes vaidluse esemega ning muud sarnased asjaolud, mis

muudaksid kulude väljamõistmise hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendanud erandlike asjaolude olemasolu, mis muudaksid

menetluskulude tavapärase jaotuse äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

Kostja II väidab, et korteriomandi kuulumine üksnes kostja II-le oli kinnistusraamatust nähtav juba

hagi esitamise ajal.

Kohus tuvastas, et hagiavaldusele on lisatud kinnistusregistri väljavõte seisuga 21. jaanuar 2022,

mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud kostjad. Hageja andmetel on ühisvara jagamise

notariaalse tehing sõlmitud 02. märtsil 2022 ning hagiavaldus on esitatud kohtule 18. aprillil 2022,

st pärast ühisvara jagamist.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt

tõendeid esitavad menetlusosalised.

Seega oleks hageja pidanud kontrollima varaõiguslikku seisundit vahetult enne hagiavalduse

esitamist. Avalikest registritest nähtuvate asjaolude mittekontrollimine ei ole üldjuhul piisav alus

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

4(8)

2-22-5703

Hageja väidab, et kostjad viisid vara tahtlikult ühisomandist välja, et vältida hageja nõuete

rahuldamist. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist oli näiliku

tehinguga. Pelgalt hageja kahtlus tehingu õiguspärasuses ei ole piisav alus TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks.

Hageja loobus hagist, kuna selgus, et korteriomand ei olnud kostjatel ühisomandis. See viitab

sellele, et hageja tunnistas oma eksimust hagi esitamisel, mis üldjuhul ei ole alus menetluskulude

jaotuse muutmiseks.

Kohus järeldab, et hageja ei ole piisavalt põhistanud erandlike asjaolude olemasolu, mis

õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Seega ei ole esitatud asjaolude põhjal alust TsMS § 162

lg 4 kohaldamiseks ning menetluskulud tuleks jaotada vastavalt üldreeglile.

Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostjate kanda

jätmiseks. Kostjad ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal

algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja I ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja

I oleks teinud toiminguid, millega kaasneks kostjale I kohtukulud. Tsiviilasja toimikust ka ei

nähtu, et kohtumenetluses oli kostjal I lepinguline esindaja. Kostja I osales kohtumenetluses

isiklikult.

Seega kostjale I hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kostja II esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tsiviilasja raames kostja II

esindaja teinud järgmised toimingud ja selleks on kulunud aega alljärgnevalt: 1) kliendiga esmane

kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine 24.05.2022 – 0,5 tundi; 2) hagile

vastuse ettevalmistamine, s.h dokumentidega tutvumine ja analüüs, õigusliku positsiooni

kujundamine, tõendite hankimine 25.05.2022 – 3,5 tundi; 3) täiendav vastus hagile, sh

määruskaebemenetluse materjalidega tutvumine 26.02.2025 – 1,5 tundi; 4) seisukoha ja

menetluskulude nimekirja koostamine 23.03.2025 – 1 tund. Ajakulu kokku 7 tundi. Tunnihind 100

eurot käibemaksuta ja alates 26. veebruarist 2025 125 eurot käibemaksuta. Kulud käibemaksuta

kokku 712,50 eurot.

Kostja II on kandnud õigusabikulusid summas kokku 861,25 eurot (4*100+20%)+(2,5*125+22%)

koos käibemaksuga. Kostja II kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja

II kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II palub kindlaks määrata kostja II menetluskulud tsiviilasjas

summas 861,25 eurot ning välja mõista hagejalt kostja II kasuks menetluskulude katteks 861,25

eurot ning välja mõista hagejalt viivised VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kindlaksmääratud

5(8)

2-22-5703

menetluskulude summalt alates käesoleva asja lahendava kohtulahendi jõustumise päevale

järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni.

Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud õigusabi kuludele leides, et kostjale II kaasnenud

menetluskulud on enamusosas alusetud ning kostja II üritab hageja arvelt rikastuda.

25. mai 2022 vastus hagile on esitatud ja allkirjastatud kostja II enda poolt. St on kostja II poolt

allkirjastatud ja ka kohtule saadetud, ehk kostjal II ei ole olnud vastuses koostamisel lepingulist

esindajat ehk seisukoht ei ole esitatud lepingulise esindaja poolt volikirja alusel. Seega on 25. mai

2022 vastus hagile esitatud kostja II enda poolt, mitte lepingulise esindaja kaudu, seega puudusid

tal kulutused sellel ajal õigusabile. Abi dokumendi koostamisel või õigusnõustamine ei muuda ei

juriidilist ega füüsilist isikut isikuid esindajaks, kelle kulud kuuluksid hüvitamisele. TsMS § 175 lg

2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Riigikohtu 22.10.2012 otsuse nr 3-3-1-46-12 p-s 33 on

selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist,

üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks.

Olukorras kus 25. mai 2022 vastus hagile ei ole kostja II esitanud läbi lepingulise esindaja vaid

isiklikult, ei kuulu nimetatud kulud hüvitamisele. Seega kokku 4 h ajakulu tunnihinnaga 100 eur/h

on nõutud alusetult.

Hageja leiab et, kostjale II kaasnenud menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Hageja ei pea

põhjendatuks kogu ajakulu, mis kaasnes 26.02.2025 seisukoha koostamisega. Antud

menetlusdokumendi sisulist osa on alla ühe lehekülje. Hageja seisukohast ei saa selleks kuluda

rohkem kui 1 h. Samuti hageja seisukohast on ülepaisutatud 23.03.2025 menetlusdokumendi eest

kulunud aeg 1 h. Olukorras kus esitati menetluskulude nimekiri, kus nõutakse muuhulgas alusetult

hagejalt menetluskulusid ei saa olla ajakulu mõttes rohkem kui 0,5h. Nimetatud kahe

menetlusdokumendi ajakulu kokku ei saanud olla rohkem kui 1,5 h.

Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus

teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Kohus analüüsib järgnevalt kostja II poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning

õigusabi toiminguid ning nende ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja

arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

ulatuse hindamisel.

Kostjat II esindas menetluses jurist Igor Sumarok TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel. Samas aga ei nähtu

kohtule esitatud dokumentidest, et kostja II lepinguline esindaja on 25. mai 2022 vastus

hagiavaldusele koostanud. Vastuse hagiavaldusele on esitanud kohtule kostja II ise ning vastus on

ka kostja II enda poolt allkirjastatud. Ka kostja II vastuses puuduvad viited, et kostjal II oli

lepinguline esindaja. Vastus hagile oli kohtule esitatud 25. mail 2022 ning esindaja teatas enda

esindusõigusest kohtule alles 26. veebruaril 2025. Kostja II allkirjastas volikirja 18. veebruaril

2025. Kohus nõustub hagejaga, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava

nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda

isikut esindajaks.

Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud rahuldada õigusabikulu, mis on seotud kostja II 24. mai

2022 konsulteerimise ja 25. mai 2022 vastuse koostamisega.

6(8)

2-22-5703

Kohus leiab, et kostja II esindaja poolt teostatud toimingule kulutatud aeg – täiendav vastus hagile,

sh määruskaebemenetluse materjalidega tutvumine 26.02.2025 – 1,5 tundi, ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et

ülalnimetatud toiming ei nõua nii palju aega ettevalmistuseks ja õiguslikuks analüüsiks ja

koostamiseks ega ole keeruline oma olemuselt. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks täiendava

vastuse koostamiseks on 1 tund.

Teise menetlustoimingu osas (s.o seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 23.03.2025 –

1 tund), arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav

tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.

Kostja II lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 125 eurot/tund käibemaksuta.

Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-

115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni

120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120

eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Riigikohtu senises praktikas

on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-

2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24).

Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on tavaline

turuhind.

Arvestades seda moodustavad kostja II vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku 250 eurot

(125 eurot* 2 tundi).

TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei

saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb kostja kulud

rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga (22%).

Kuna kohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt kostja II kasuks

välja menetluskulude katteks kokku 305 eurot (2 tundi*125 eurot*22%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja taotles viivise väljamõistmist kostja menetluskuludelt, seega tuleb hagejalt välja mõista ka

viivis kostja menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras.

Riigilõivu tagastamine

Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega.

TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist.

7(8)

2-22-5703

Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hageja tasus 18. aprillil 2022 hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt 70 eurot.

Hageja palub tagastada hagejale tsiviilasjas hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel

tasutud riigilõivust pool (1/2) ehk 245 eurot ja kanda nimetatud summa J OÜ arveldusarvele.

Vastavalt TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale

hagiavalduse ja hagi tagamise esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 245 eurot

((420+70)/2). Hagejale tagastatav summa tuleb kanda tema poolt määratud arveldusarvetele NAP-i

(Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel.

Edasikaebamine

TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 390 lg 1 kohaselt, maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise TsMS § 386

lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg järgi menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude

tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille

tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

8(8)