3-24-2566/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2566

Haldusasi

X. X kaebus kohustada Pärnu linna lahendama tema

22.07.2024 taotlus hauaplatsi senise kasutamisõiguse

tühistamiseks ning 23.07.2024 taotlus hauaplatsi

kasutamisõiguse enda nimele saamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Taavi Käärid

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale 10.04.2025 ja 11.04.2025 esitatud

tõendid (kohtute infosüsteemis dtl 206-209, 225-228 ja

239-242).

2. Jätta tühistamisnõue läbi vaatamata.

3. Rahuldada kaebus ülejäänud osas.

4. Kohustada vastustajat lahendama kaebaja hauaplatsi

kasutamisõiguse taotlus mõistliku aja jooksul.

5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

20 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi

kanda.

6. Otsuse avaldamisel asendaja kaebaja ja kaebaja onu

nimi ning isikukood tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.05.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) pöördus 10.07.2024 Vana-Pärnu kalmistuvahi poole seoses sooviga matta isa

kalmistul asuvale perekonna hauaplatsile ning taotleda kahe perele kuuluva hauaplatsi (24-15-6 ja

30-7-12) kasutamisõigust (dtl 26).

Kaebaja esitas 15.07.2024 kalmistuvahile vabas vormis avalduse, milles andis teada, et soovib

kasutusõigust ainult hauaplatsile 30-7-12 ning kaebaja onud on selleks lubanud nõusoleku anda (dtl

25).

Kalmistuvaht teavitas 19.07.2024 kaebajat, et Y. Y (kaebaja onu) tegi hauaplatsi 30-7-12

kasutamisõiguse enda nimele (dtl 25).

1(6)

Kaebaja esitas 22.07.2024 avalduse ebaseaduslikult vormistatud kasutamisõiguse tühistamiseks (dtl

22) ning 23.07.2024 e-keskkonnas avalduse hauaplatsi kasutamisõiguse saamiseks (dtl 21).

Heakorra peaspetsialist andis 24.07.2024 kaebajale teada, et hauaplatsil 30-7-12 ei ole kunagi

ametlikku kasutajat olnud, tegu on X. X-i pereplatsidega, kuid hauaplatsi hooldaja ei ole linnaga

kasutusõigust sõlminud. Esimeses järjekorras on hauaplatsi kasutusõiguse saamine kaebaja isal ja

onudel, siis nende lastel jne. Samuti on hauaplatsidele eesõigus kasutusõiguse taotluse esitamisel

kaebaja onudel (dtl 20 jj).

2. Kaebaja esitas 11.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada kalmistuvahi

tegevust hauaplatsi kasutamisõiguse määramisel ning taotleb, et hauaplatsi 30-7-12 kasutamisõigus

määratakse kaebajale. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et tema eesmärgiks on saada üksnes hauaplatsi

30-7-12 kasutamisõigus.

Kaebuse põhjendused:

1. Vastavalt Pärnu Linnavolikogu 14. oktoobri 2021 määruse nr 20 „Pärnu linna kalmistute

kasutamise eeskiri“1 (määrus nr 20) § 6 lg-le 2 tuleb hauaplatsi kasutusse saamise taotlusele

lisada surnud isiku surmatõend. Määruse nr 20 § 8 lg 1 kohaselt registreeritakse matmine

surmatõendi alusel ning KalmS § 9 lg 2 kohaselt maetakse surnu surmatõendi alusel. Kaebaja

onul surmatõendit ei ole, seega ei saanud ta seda ka esitada. Hauaplatsi kasutusõigus ja

matmisluba väljastati ilma seaduses ettenähtud alusdokumendita. Surmatõendi puudumisel ei

saanud kaebaja onu tõestada õigustatud ja põhjendatud huvi.

2. Määruse nr 20 § 16 lg 1 kohaselt loetakse hauaplatsi seniseks kasutajaks isik, kes on korraldanud

hauaplatsil teadaoleva esimese matmise, selle puudumisel isik, kes hauaplatsi kasutab. Kaebaja

on piisavalt tõendanud hauaplatsi kasutajaks olemist. Kaebaja vanaema oli kuni surmani haua-

platsi kasutaja ja kaebaja on tema ainupärija. Vastustaja eirab kaebaja esitatud tõendeid.

3. Õiguskantsler on 21.02.2014 märgukirja ”Kalmistuseaduse eesmärgipärane rakendamine”2

(märgukiri) p-s 25 selgitanud, et kalmistu ja matmise kontekstis võiks inimest toetav asjaajamine

tähendada mh seda, et isiku mistahes vormis pöördumine kalmistu haldaja poole ongi taotluse

esitamine ning haldaja ülesandeks on tegelikud tahted tuvastada ning alustada ka kohase

menetlusega. Kaebaja on esmase tahteavalduse esitanud e-posti teel 10.07.2024. Seejärel on

kaebaja taotlenud kasutusõigust 22.07.2024 e-posti teel ja 23.07.2024 e-keskkonnas. Taotluste

osas ei ole kaebaja ühtegi teadet saanud.

4. Märgukirja p 37 kohaselt peab kohalik omavalitsus konkreetsed isikud, kellega hauaplatsi

kasutamise leping sõlmitakse, uurimispõhimõtet kasutades välja selgitama. Kalmistuvaht oli

teadlik, et hauaplatsi kasutusõigusest on huvitatud ka kaebaja, kuid ei selgitanud seda

uurimispõhimõtet kasutades välja.

5. Märgukirja p-s 34 rõhutatakse Riigikohus seisukohta, et avaliku ressursi eraõigusliku isiku

kasutusse andmise lepingu sõlmimine peab igal juhul toimuma kohases menetluses, mis tagab

ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Vastustaja ei ole seda

teinud.

6. Kaebaja palvet kehtiva hauaplatsi kasutusõiguse registrikande tühistamiseks on eiratud, kuigi

kaebajal on märgukirja punkti 23 kohaselt selleks õigus.

7. Kaebaja on oma vanaema ainus seaduslik pärija ning erinevate allikate kohaselt on pärijal õigus

hauaplatsi kasutamise osas arvamust avaldada.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/422102021006

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_margukiri_kalmistuseaduse_ees

margiparane_rakendamine.pdf

2(6)

8. Vastustaja kirjad jätavad mulje kaebaja survestamisest, kuid ametnik peaks olema erapooletu.

Vastustaja on antud juhtumi puhul kohustatud tuvastama tegelikud tahted ning viima läbi haua-

platsi kasutusõiguste õigustatud huvi tuvastamiseks menetluse, mida ei ole tehtud.

9. Kaebaja on järjepidevalt hooldanud hauaplatsi 30-7-12. Kaebaja hooldab hauaplatse läbi lehtede

riisumise, lillede ja taimede istutamise, laterna paigaldamise, küünalde viimise jne. Samuti käib

kaebaja tihedamini hauaplatsil kui Eestis elavad sugulased. Kaebaja saab seda väita, kuna ta viib

hauaplatsidele kas soomekeelseid või sellise kujundusega kalmuküünlaid, mida kaebaja Eestis

müügil näinud ei ole ning koristab järgmisel külastusel seal enda eelmisest korrast toodud asju.

10. Kaebaja onu ei ole hauaplatsi kunagi kasutanud ega hooldanud. Kalmistuvaht ei ole kontrollinud

kaebaja onu õigustatud ja põhjendatud huvi, kuigi märgukirja p-de 21, 25 ja 37 kohaselt tuleb

kohalikul omavalitsusel tuvastada tegelikud tahted ning veenduda selles, kas määratud kasutaja

on hauaplatsi eest hoolitsenud.

3. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendused:

1. Pärnu linna kalmistutel asuvate hauaplatside kasutusse andmise kord on sätestatud eeskirja §-des 6

ja 7 ning §-s 16. Sätetest nähtub, et hauaplats antakse kasutusse kahel juhul: surnu matmiseks (§ 6

ja 7) ja juba kasutuses oleva hauaplatsi kasutusse andmise vormistamisel (§ 16).

2. Tegemist on eeskirja § 16 kohaselt juba kasutuses oleva hauaplatsi kasutusse andmisega, kuivõrd

hauaplatsile 30-7-12 on enne kaebaja taotluse esitamist maetud tema vanavanemad ja onu.

3. Kasutusõiguse saamine eeldab taotluse esitamist (mida kaebaja on koos tema onuga teinud) ning

sellised taotlused vaadatakse läbi ühe aasta jooksul (eeskirja § 16 lg 2). Tegemist on pika ja

keeruka menetlusega, kuhu tuleb kaasata tihti mitmeid isikuid. Seetõttu on eeskirjaga antud

võimalus lahendada juba kasutuses olevate hauaplatside kasutusõiguse saamiseks esitatud

taotlused ühe aasta jooksul.

4. Kaebaja on esitanud taotluse 10.06.2024, mistõttu ei ole möödunud eeskirjaga haldusorgani

määratud menetlustähtaeg.

5. Kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kuivõrd tähtaeg taotluse läbivaatamiseks ei ole

saabunud.

6. Kohtu pädevuses ei ole kaebaja kaebuste lahendamine onule antud hauaplatsi kasutusõiguse ja

vastustaja kohustamiseks kaebaja kasutusse hauaplatsi andmise nõudes.

7. Kõnealust hauaplatsi ei ole antud kaebaja onu kasutusse ning kasutusõiguse andmise kohta ei ole

antud ühtegi haldusakti, mistõttu ei saa kohus ka sellist väidetavat haldusakti tühistada. Selgitused,

kus on märgitud, et kasutusõigus on vormistatud või hauaplats on muul viisil kaebaja onule

kasutusse antud, on olnud ekslikud. Seda on kaebajale ka korduvalt selgitatud.

8. Kohtul ei ole pädevust teha otsust vastustaja eest ehk kohustada vastustajat andma hauaplats just

kaebaja kasutusse. Haldusorgani otsuste kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud ehk kohus saab

üksnes asjakohasel juhul hinnata kaalutlusreeglite järgimist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KalmS § 1 lg 2 sätestab, et KalmS-s sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid,

arvestades KalmS-st tulenevaid erisusi. Kalmistut haldab kohalik omavalitsus (KalmS § 6 lg 1).

Kalmistu kasutamise eeskirja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu (KalmS § 7 lg-d 1 ja 3).

5. KalmS § 9 lg 13 kohaselt on hauaplatsi kasutajaks KalmS tähenduses isik, kellel on kalmistu

haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks.

Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks.

KalmS ega selle alusel kehtestatud määrus nr 20 ei reguleeri selgelt, millest lähtudes määratakse

kindlaks hauaplatsi kasutaja. Kui lähtuda linnavalitsuse selgitusest, et hauaplatsidel puudus

varasemalt kasutaja, tuli määruse nr 20 § 6 lg 2 kohaselt hauaplatsi kasutusse saamiseks isikul esitada

3(6)

linnavalitsusele taotlus kirjalikult või Pärnu linna kalmistute infosüsteemi vahendusel, millele

lisatakse surnud isiku surmatõend, arstlik surmateatis või välisriigis antud surma tõendav muu

dokument. Muid nõudeid hauaplatsi kasutusse andmisele § 6 ei sätesta. Määruse nr 20 § 7 lg-d 2 ja 3

– mis reguleerivad juba kasutuses oleva hauaplatsi kasutamise õiguse üleandmist või selle lõppemist

– sätestavad, et hauaplatsi kasutaja võib hauaplatsi kasutamise õiguse üle anda enda omastele, millest

on kohustatud teavitama teenistust kirjalikult või infosüsteemi vahendusel (lg 2). Hauaplatsi kasutaja

surma korral on tema omastel õigus astuda hauaplatsi kasutamise õiguste kasutaja asemele esitades

selleks teenistusele taotluse kirjalikult või infosüsteemi vahendusel (lg 3).

6. Kuivõrd KalmS sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, tuleb haldusmenetluse

algatamiseks esitada haldusorganile taotlus (HMS § 14 lg 1).

Kaebaja pöördus 10.07.2024 esmakordselt kalmistuvahi poole, esitas 15.07.2024 vabas vormis

avalduse kasutamisõiguse saamiseks, esitas 22.07.2024 avalduse ebaseaduslikult vormistatud

kasutamisõiguse tühistamiseks ning esitas 23.07.2024 e-keskkonnas hauaplatsi kasutamisõiguse

saamiseks. Nii kaebaja kui ka vastustaja esitatud dokumentidest ega selgitustest ei nähtu, et vastustaja

oleks kaebaja (ja ka kaebaja onu) taotlused lahendanud (HMS § 43).

7. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 2 p 1 sätestatud olukorra, kus kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kohtumenetluse käigus on selgunud, et hauaplatsile 30-7-12 ei ole kasutamisõigust vormistatud (dtl

76) ehk sellekohast haldusakti ei ole antud. Kuivõrd ei ole haldusakti, ei ole võimalik seda ka

tühistada. Seega jätab kohus selle nõude läbi vaatamata.

Samas on kaebaja esitanud enda eesmärgi saavutamiseks sobiva kohustamisnõude, et XXX

(vastustaja) lahendaks kaebaja esitatud avalduse senise hauaplatsi kasutamisõiguse saamiseks.

8. Vastustaja on viidanud määruse nr 20 § 16 lg-le 2, mille kohaselt vaadatakse kasutusõiguse

taotlused läbi ühe aasta jooksul. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja on taotluse esitanud 10.07.2024, ei

ole vastustajale määratud menetlustähtaeg möödunud. Seega ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine

võimalik.

Kohus ei nõustu vastustajaga ja leiab, et kohustamiskaebust on võimalik rahuldada. RVastS § 6 lg 1

kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on

kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotluse

tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada kaebuse halduskohtule.

Taotluse läbivaatamise tähtaja osas sätestab HMS § 5 lg 4, et menetlustoimingud viiakse läbi

viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Asjaolu, et

seaduses või määruses on sätestatud menetluse läbiviimiseks tähtaeg, ei anna seega haldusorganile

õigust menetlustoimingute läbiviimisega põhjendamatult viivitada. Samuti olukorras, kus vastustaja

on ise määrusega määranud väga pika tähtaja, ei tähenda see, et vastustajal on õigus oodata, millal

menetlustoimingutega alustatakse.

Olukorras, kus sisuliselt vaid kahe menetlusosalisega (kaebaja ja tema onu) haldusmenetluse

läbiviimiseks on ette nähtud 1 aasta, tuleks vastupidise tõlgenduse korral asuda uurima, kas

määrusega seatud tähtaeg on põhiseaduspärane, sh kooskõlas PS §-ga 14. Samas on käesoleval juhul

võimalik vastustaja määrust tõlgendada põhiseaduskonformselt koostoimes HMS § 5 lg-ga 4 –

menetlus tuleb läbi viia ilma põhjendamatute viivitusteta, kuid hiljemalt 1 aasta jooksul.

4(6)

Õiguskantsler on hiljuti 03.04.2025 seisukohas nr 7-4/250647/2502426 ja 20.01.2025 seisukohas nr

7-5/250075/2500412 selgitanud, et menetluse läbiviimine põhjendamatu viivitusega on vastuolus hea

halduse tavaga. Juhul, kui seadus sätestab haldusorganile konkreetse menetlustähtaja, tuleb menetlus

läbi viia viivitamatult, kui asjaolud seda võimaldavad (HMS § 5 lg 4). Ka see, kui pöördumistele ei

vastata või kui vastused ei ole piisavalt sisukad ja põhjendatud, ei ole kooskõlas hea halduse tavaga.

Täiendavalt on ringkonnakohus selgitanud, et haldusorgani haldusmenetluse läbiviimisega

viivitamise vaidlustamiseks ei pea ootama kuni haldusmenetlus on lõpetatud (TlnRnKm 3-16-

2487/47, p 14).

Riigikohus on samuti kinnitanud, et haldusmenetlus tuleb läbi viia viivitusteta ehk mõistliku aja

jooksul. Mõistliku aja määratlemine sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige küsimuse keerukusest ja

asja lahendamiseks vajalikest menetlustoimingutest, esitatud taotluse nõuetekohasusest, taotleja

koostöökohustuse täitmise iseloomust ja muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada

menetluse vajalikku kestust (RKHKo asjas nr 3-3-1-69-15, p 16).

9. Kohus leiab, et vastustaja on taotluse läbi vaatamisega õigusvastaselt viivitanud. Kohtule ei nähtu,

et vastustajal oleks olnud takistusi, mis oleksid oluliselt raskendanud haldusmenetluse läbiviimist

lühema aja jooksul.

Vastustaja on selgitanud, et hauaplatsi kasutusse andmine määruse nr 20 alusel on pikk ja keerukas

menetlus, kuhu tuleb kaasata tihti mitmeid isikuid, kellel on pea alati isiklik suhe hauaplatsile maetud

isikutega. Kui hauaplatsi võimalike kasutajate vahel on konfliktid või mõned muud erimeelsused, siis

sellises keerulises olukorras haldusmenetluse läbiviimine on aeganõudev. Vastustaja hinnangul on

viimane realiseerunud ka praegusel juhul, st võimalike kasutusse saajate ring on suurem kui üks ja

nende isikute vahel on erimeelsused.

Vastustaja on kohtule andnud järgneva ülevaate menetlustoimingutest, mis on taotluse lahendamiseks

tehtud ja millised toimingud on hetkel tegemisel (dtl 114-115):

-

kaebajale on selgitatud, millistest kriteeriumitest vastustaja taotluse lahendamisel lähtub;

-

kaebajale on tehtud ettepanek kohtumiseks, et veel kord olukorda selgitada;

-

kaebaja on esitanud omapoolsed seisukohad kirjalikult, kokkusaamist ei ole vajalikuks pidanud;

-

vastustaja on vestelnud kaebaja onuga.

Vastustaja on ka kinnitanud, et kaebaja ja tema onu taotlused vaadatakse läbi ühes menetluses (dtl

115).

Kohtule nähtub, et vastustaja on kaebaja onuga hauaplatsi kasutamisõiguse osas haldusmenetluse

raames suhelnud alles 14.02.2025 (dtl 115) ehk ligikaudu seitse kuud peale kaebaja ja tema onu

taotluste esitamist. Kohtule ei nähtu ühtegi mõistliku põhjendust, miks vastustaja ei oleks saanud

varem (sh hiljemalt kaebaja kohtusse pöördumisel) kaebaja või tema onuga ühendust võtta hauaplatsi

kasutamisõiguse asjaolude välja selgitamiseks. Olukorras, kus vastustaja ei ole teinud mõistlike

jõupingutusi haldusmenetluse läbiviimiseks, ei ole võimalik ka tugineda asjaolule, et

haldusmenetluse läbiviimine on keeruline ja aeganõudev. Haldusmenetluse keerukusele tuginemine

on ka vastuolus haldusmenetluses toimunuga ehk asjaoludega, et kaebaja onuga on kontakteerutud

2025. aasta veebruaris ja kasutusõiguse otsuse eelnõu on koostatud juba 19.03.2025.

10. Kohus andis menetlusosalistele 21.03.2025 määrusega võimaluse esitada täiendavaid seisukohti,

avaldusi ja tõendeid kuni 03.04.2025 ning vastuväiteid esitatule kuni 10.04.2025.

Kaebaja seejärel esitatud seisukohtadest nähtub, et kaebaja soovib sisuliselt vaidlustada

haldusmenetluses vastustaja poolt esitatud seisukohti ja seetõttu ka ametnike tegevust. Kaebaja on

esitanud ka sisulisi küsimusi haldusmenetluse läbiviimise kohta (dtl 222) ning sellega seotud

tõendeid.

5(6)

Kohus selgitab vastuseks kaebaja küsimusele, et kohtumenetluses esindajate vahetumine ei ole

igapäevane, samas ka mitte harvaesinev. Tavapärane on see, et kohtumenetluses on haldusorgani

esindajaks õigusteadmistega ametnik, mitte vahetult sama haldusmenetlust läbi viinud või läbiviiv

ametnik.

Kohus leiab, et kaebaja poolt 10.04.2025 esitatud tõendid ametnike kohta (dtl 206-209 ja korduvalt

samad tõendid 11.04.2024 dtl 225-228 ja 239-242) on ilmselgelt asjakohatud ega tõenda ühtegi

kohustamisnõude lahendamisel vajalikku asjaolu. Kohus tagastab nimetatud tõendid kaebajale.

11. Kohus selgitab kaebajale veel kord, et kohtu pädevuses ei ole otsustada vastustaja eest, kellele

hauaplatsi kasutusõigus määratakse. Kohus teostab üksnes järelkontrolli vastustaja tegevuse üle ega

teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalut-

lusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt

(HKMS § 158 lg 3). Antud juhul ei ole kohtule teadaolevalt veel haldusakti antud, seega ei saa kohus

kaalutlusõiguse õiguspärasust kontrollida. Ka olukorras, kus asjaolud ja seisukohad on välja

selgitamata ning kaalumata, kohustab kohus reeglina vastustajat üksnes haldusmenetlust uuesti läbi

viima ja asja otsustama. Kohtu poolt konkreetse otsuse tegemine (nt et hauaplatsi kasutusõigus tuleb

anda kindlale isikule), on erandlik.

Eeltoodu on ka kooskõlas kohtu volitustega HKMS § 41 lg 3 kohaselt – kohustamiskaebuse

rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka

haldus-akti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus

otsustab ainult selle üle, et hauaplatsi kasutusõiguse kohta tuleb otsustus teha, ei puuduta ka

kohtuotsus kaebaja onu õiguseid, s.o konkureerivalt kaebaja õigustega, mistõttu ei ole kohus ka

kaebaja onu HKMS § 20 lg 1 alusel kohtumenetlusse kaasanud.

12. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt, kohustades vastustajat hauaplatsi kasutusõiguse

taotlust lahendama. Taotlus tuleb lahendada mõistliku aja jooksul, s.o ilma viivituseta. Kuivõrd

haldusmenetluses toimub juba isikute ärakuulamine, siis juhul, kui ei ilmne uusi aeganõudvaid ja

uurimist vajavaid asjaolusid, saabub mõistlik aeg tõenäoliselt juba enne apellatsioonikaebuse

esitamise tähtaega. Eeltoodu ei välista aga seda, et poolel on seadusest tulenev õigus käesolevat

kohtuotsust vaidlustada.

HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista. Kaebaja ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kohta, mistõttu poolte muud

võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

6(6)