2-25-229/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Kohtujurist

Keith Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025 kell 16.00, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-229

Tsiviilasi

Võlgniku M. P. maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik M. P. , isikukood XXX, elukoht XXX

Usaldusisik Jüri Truuts, asukoht Jõe 2, II korrus,

Tallinn, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. P. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M. P. (M. P., isikukood XXX) pankrot 21. aprillil 2025 kell 16.00 ja

algatada M. P. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M. P. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (asukoht

Jõe 2, II korrus, Tallinn, tel 50 26 222, e-post XXX).

4. Määrata M. P. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. mai 2025

kell 14.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, XXX I korrus, saal

nr 1).

5. Kohustada võlgnik M. P. (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 19. mail 2025 kell 14.00 Pärnu Maakohtusse (Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus, saal nr 1). Võlgniku ilmumata jäämisel

võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni

kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab M. P. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

2-25-229

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 21.04.2026.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. M. P. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku M. P. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 18.03.2025 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Jüri Truutsi tasu suuruseks

1705 eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu), millest 819 eurot mõista välja

usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning 886 eurot hüvitada usaldusisikule

menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, OÜ-le Autente B2C (a/a XXX).

16. Võlgnik M. P. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

2 (8)

2-25-229

kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. M. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 07.01.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Riigilõivu avalduselt tasus võlgnik 14.01.2025.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Tal on keskeriharidus, kuid

tegemist on puuduva töövõimega isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks on toetused (hetkel ca

680 eurot). Kulud ulatuvad 775 euroni kuus. Tal on kohustusi 17 erineva võlausaldaja ees

ligemale 80 000 eurot (erinevad (kiir)laenuandjad, inkassofirmad, Maksu- ja Tolliamet),

kõikide võlgnevuste osas on käimas täitemenetlused kokku nelja erineva kohtutäituri juures.

1.2. Makseraskused algasid võlgniku sõnul 2017.aastal. Võlgnik võttis sõltuvuse tõttu järjest

laene juurde ning ei suutnud neid enam teenindada. Eelmisel aastal selgitas ta oma olukorra

võlanõustaja juures, jõudes tõdemuseni, et ta on lootusetult maksejõuetu ning välja tuleb

kuulutada pankrot. Võlgnikul on puuduv töövõime.

1.3. Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest

vabastamise menetluse algatada.

2. Kohus võttis 18.03.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Jüri Truutsi.

3. Usaldusisik Jüri Truuts esitas 14.04.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning

hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku

vähemalt 54 986.55 eurot, sissetulek aga 571.03 eurot - 620.98 eurot kuus. Võlgnikul puudub

vara, mida saab kasutada menetluskuude katteks ja võlausaldajatele jagamiseks.

Arvelduskontode saldo on muutuv, kuna tegemist on igapäeva kulutusteks kasutatava rahaga.

Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 33 täitemenetlust, aktiivseid

menetlusi 22. Võlgnikul on puuduv töövõime, saadavatest toetustest ei piisa, et täita kõiki

tekkinud kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt

eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei

ole tõenäoline, et võlgniku tervislik seisund paraneks (lähitulevikus) sedavõrd, et töövõime

taastuks ning ta oleks võimeline otsima ja leidma hästi tasustatava töökoha, kust saadav

3 (8)

2-25-229

töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku

varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu.

Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse

põhiliseks põhjuseks on impulssiivselt ja kergekäeliselt võetud laenukohustused ja hooletu

suhtumine nende täitmisesse, alkoholisõltuvus, ilmselt ka puudulikud igapäevase

majandamise oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused. Kuna võlgnik täpsemalt

asjaolusid ei mäleta ei ole võimalik maksejõuetuse põhjust rohkem konkretiseerida.

Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõukäivaks. Maksejõuetuse

põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik

ilmselt juba vähemalt 2017. aastal, 2018 võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused on siiani

aktiivsed, neile on aasta aastalt lisandunud järjest uusi kohustusi ja algatatud täitemenetlusi

nende sissenõudmiseks.

3.2. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise

menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda

kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Usaldusisik teeb ettepaneku, et võlgniku suhtes tuleks

läbi viia pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikule ei ole teada

asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt

FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleks pankrot välja kuulutada.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

4. Kohus asub seisukohale, et võlgniku M. P.

maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on puuduv töövõime, saadavatest toetustest

ei piisa, et täita kõiki tekkinud kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad kordades

olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 54 986.55 euro ulatuses, sissetulekuks

on töövõimetustoetus ning sotsiaaltoetus. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust, ei ole selle

arvelt võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis.

Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva

iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade

ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6

kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur)

4 (8)

2-25-229

nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule

ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne

pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

7. Pankrotihaldur Jüri Truuts on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks M. P.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Jüri Truuts on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

8. Kohus kuulutab seega võlgniku M. P. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Jüri Truutsi ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ning koha. PankrS § 86 lg 1 ja

2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub

viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa

muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

9. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

10. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

11. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

5 (8)

2-25-229

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

Jüri Truuts andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel

võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Jüri Truuts on vajalike erialaste

teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

11.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.04.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

12. Kohtu selgitused:

12.1. Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

12.2. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

12.3. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

12.4. Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

12.5. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

12.6. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

12.7. Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

13. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

14. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

6 (8)

2-25-229

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

17. Usaldusisik palub tasuks määrata 1705 eurot, arvestusega 11 tundi hinnaga 155

eurot/tunnis (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu). Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast

vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist

riigi vahenditest summas 886 eurot ning ülejäänud tasu välja mõista võlgniku pankrotivara

arvelt.

18. Kohus leiab, et arvestades võlgnik M. P. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete

täitmiseks kulunud aeg 11 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud

piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1705 eurot.

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku

tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

20. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast täies ulatuses välja maksta, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu

summas 886 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb

mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta

vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Autente

B2C.

7 (8)

2-25-229

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)