2-23-15016/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15016

Kohtuasi

F.D hagi T.K vastu 18 000 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.02.2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.D apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.D (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Krista Paal

Kostja: T.K (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Roman Maksimenko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.D apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.02.2025. a otsuse peale

menetlusse võtmata.

2-23-10150

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud F.D kanda. T.K-l ei ole ringkonnakohtu

menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib

hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.D (hageja) esitas 23.10.2023 Harju Maakohtule hagi T.K (kostja) vastu 18 000 euro

nõudes. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 20.11.2015 kostja arvele 18 000 eurot

eesmärgiga osta hageja tütrele Q. Cle ja tema tulevasele abikaasale kostjale korter Tallinnasse

XXX. Kostja ja hageja olid kokku leppinud, et kostja kingib peale hageja tütrega abiellumist

1/2 mõttelist osa korteriomandist hageja tütrele. Peale raha laekumist ostis kostja 08.12.2015

korteri oma omandisse.

1.1. Kostja ja hageja tütre abielu sõlmiti 18.11.2016 ning pere hakkas elama XXX Tallinn

korteris. Hageja pöördus korduvalt kostja poole, et viimane täidaks oma kohustuse ja kingiks

1/2 korteriomandist hageja tütrele. Kostja seda ei teinud ja keeldub seda jätkuvalt tegemast.

Kostja ja hageja tütre abielu lahutati 16.12.2022. Hageja pöördus kostja poole 18 000 euro

tagasinõudes. Kostja eitas igasuguseid kokkuleppeid ning keeldus maksmisest. Hagi

aegumine hakkas kulgema 16.11.2022, mil hageja tütar ja kostja lahutasid abielu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja ei ole hagis kirjeldatud kokkulepet sõlminud,

hageja panus oli kingitus kostjale, sest kostja pidas üleval hageja tütart. Korteri ostuks kandsid

raha ka kostja vanemad ning kostja võttis laenu. Abielu jooksul kulutas kostja hageja tütre ja

tema laste ülalpidamiseks tunduvalt suurema summa kui 18 000 еurоt, mille hageja kinkis

kostjale. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

151 lg 1 järgi. Aegumine hakkas kulgema detsembrist 2019, mil hageja tütar lahkus kostja

juurest ja lõppes detsembris 2022. Hageja esitas hagi oktoobris 2023, mistõttu on hagi

aegunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus leidis, et hagi on aegunud ja tegi vaheotsusena lõppotsuse, millega jättis

hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

2-23-10150

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes, mille kohus

loeb tuvastatuks:

-

hageja tütar Q. C ja kostja abiellusid 18.11.2016 ja nende abielu lahutati 16.12.2022;

-

hageja kandis 20.11.2015 kostjale 18 000 eurot;

-

18 000 eurot panustati ühise eluaseme ostmiseks XXX Tallinnas;

-

2019 detsembris hageja tütar lahkus kostja juurest Tallinnas, XXX majast elamast.

3.2. Maakohus leidis, et hagis esile toodud asjaoludel võib hagejal olla kostja vastu alusetust

rikastumisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 järgi. Kui pooltel oli hageja

väidetud kokkulepe, oli see tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1

järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema

notariaalselt tõestatud. Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mis nägi ette,

et kostja annab ½ mõttelise osa kinnisasjast üle hageja tütrele. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu

seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine.

3.3. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest

tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil

õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude

olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ei ole oluline, et isik

saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust.

3.4. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas alusetu makse tegemisega.

Hageja kandist kostjale 20.11.2015 üle 18 000 eurot, sellest hakkas kulgema aegumistähtaeg.

Nõude aegumistähtaeg lõppes kolme aastase aegumistähtaja puhul 15.11.2018 kell 24.00.

Hageja esitas hagiavalduse kohtule 23.10.2023.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ja määras need

rahaliselt kindlaks. Hageja põhjendatud esinduskulud on 625 eurot, mis kuuluvad kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

vaheotsuse, millega teha kindlaks, et hagi ei ole aegnunud ning jätkata hagi menetlust.

4.1. Hagi aegumine TsÜS § 151 lg 1 järgi hakkas kulgema hetkest, mil hageja sai teada oma

alusetust rikastumisest tulenevast nõudest. Hageja võis seda teada saada ainult oma tütrelt,

kuid tütar ei teavitanud hagejat enda ja kostja kooselu üksikasjadest. Kõige varem võis hageja

oma nõudest teada saada detsembris 2019, mil hageja tütre ja kostja kooselu sisuliselt lõppes.

Pärast seda peatus aegumine TsÜS § 167 lg 1 järgi, sest hageja pidas kostjaga läbirääkimisi.

Hageja tegi 2019–2023 kostjale mitu korda ettepaneku tagastada raha. Et kostja ei vastanud

ühemõttelise keeldumisega, eeldas hageja, et kostja tagastab raha. Alles oktoobris 2023

avaldas kostja selgelt, et ta raha ei tagasta. Seega oli aegumine peatunud 16.12.2019–

23.10.2023.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

2-23-10150

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

6. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

7. Praeguses asjas jättis maakohus hagi rahuldamata aegumise tõttu. Maakohus leidis, et

hageja nõue raha 18 000 eurot tagastamiseks hakkas aeguma TsÜS § 151 lg 1 järgi alates raha

ülekandmisest. Hageja kordas apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti ning tõi

lisaks esile, et aegumine oli TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud läbirääkimiste ajal 16.12.2019–

23.10.2023.

8. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagis esile toodud asjaoludel hakkas

nõude aegumine kulgema alusetu makse tegemisest 20.11.2015 ja lõppes 20.11.2018.

Maakohus kvalifitseeris nõude õigesti VÕS § 1028 lg 1 järgi ja selgitas ammendavalt

aegumise kulgemise regulatsiooni koos viidetega kohtupraktikale (eelkõige RKTKo

18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12). Aegumise kulgema hakkamiseks piisas, et hagejale oli

teada, et tema väidetud kokkulepe ½ korteriomandi üleandmise kohta sõlmiti suulises vormis

ja et ülekanne 18 000 eurot jõudis kostjani. Need asjaolud olid hagejale teada ülekande

tegemise päeval 20.11.2015.

9. Hageja on sisuliselt leidnud, et kuigi ta teadis kõikidest asjaoludest, mille tõttu tema

väidetud tehing oli tühine, lootis ta inimlikult, et kostja teeb tema tütre heaks soovitud

tehingu. Kuigi hageja võis soovida, et see nii läheks, ei oma see seaduse kohaselt tähendust

aegumistähtaja kulgemise seisukohast. Et hageja nõue aegus 20.11.2018, ei oma tähendust,

kas hageja ja kostja pidasid pärast detsembrit 2019 läbirääkimisi raha tagastamise üle.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei

ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

11. Hageja ei ole kohtute infosüsteemi andmetel veel apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud.

Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei ole hagejal TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi

kohustust riigilõivu tasuda.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt