4-25-864/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-864

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.aprill 2025. a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-864 (kohtueelses menetluses 2100,25,000335)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Urmas Rohumäe (isikukood: 36801030242, elukoht:

xxxx; e-post xxxx, telefon xxxx) väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 3.03.2025. a otsus väärteoasjas nr

2100,25,000335 LS § 224 lg 2 järgi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Urmas Rohumäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 3.03.2025. a otsusele väärteoasjas nr

2100,25,000335.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 3.03.2025. a otsus väärteoasjas nr 2100,25,000335

osaliselt, s.t Urmas Rohumäele LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

määratud rahatrahvi kandmise viisi ning lisakaristuse mõistmise osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

1) KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 1200 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 100 eurot.

2) Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide ja

viitenumbri järgi.

3) Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

4. Jätta lisakaristus kohaldamata.

5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

6. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.

7. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale.

4-25-864

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21.05.2025.a.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond koostas 10.02.2025

Urmas Rohumäele väärteoprotokolli AB 1660282 selle eest, et tema 10.02.2025 kella 06.07 ajal

Harjumaal Harku vallas Uus tn 6 juures Timuti tee ja Karikakra tn vahel, liikudes Timuti tee

suunas, juhtis mootorsõidukit, Audi A4, riikliku registreerimismärgiga xxxx, isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg/l. Tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus 0,36 mg/l +/- 0,05 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus Urmas Rohumäe

LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. karistas 3.03.2025. a koostatud otsusega Urmas

Rohumäed LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 euroga ja LS § 224 lg 3 p

1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

3. 5.03.2025 Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub Urmas Rohumäe võimalusel mitte rakendada

juhtimisõiguse peatamist või lühendada karistuse aega.

4. 10.03.2025.a Harju Maakohtu määrusega jäeti kaebus käiguta.

5. 17.03.2025 kõrvaldas kaebuse esitaja puudused. Kaebusest nähtuvalt palub Urmas Rohumäe jätta

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise

tähtaega. Tal on oht kaotada töö. On nõus kirjaliku menetlusega. Kaebusele on lisatud tööleping.

6. 9.04.2025 saabus Harju Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesoleval juhul ei ole vaidlust

teo toimepanemise üle. Urmas Rohumäe vaidlustab kohtuvälise menetleja otsusega määratud

lisakaristust. Oluline on, et Urmas Rohumäe omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat

väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Seega oli kaebuse esitajale juba mõningane kogemus

karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma

Arvestades asjaolu, et käesolev rikkumine on toime pandud tahtlikult ja on ajaliselt lähedane

eelnevatele rikkumistele, kohaldas kohtuväline menetleja põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni

keskmises määras. Kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud Urmas Rohumäed

edaspidi liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ning tema teod muutuvad

ajas ohtlikumaks, pidas kohtuväline menetleja vajalikuks määrata lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine alammääras. Mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus oli menetlusalusele isikule teada

väärteo toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja on seisukohal et kaevatav otsus on seaduslik ja

põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärke ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1

sätestatuga. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus

muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

7. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi olla mootorsõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20

milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

4-25-864

8. LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

9. Urmas Rohumäe on tunnistanud joobes juhtimist nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis

kui enda kaebuses. Urmas Rohumäe on mõlemas avaldanud kahetsust toimepandu suhtes.

10. Väärteoprotokollis on toimepanemise kohana märgitud Harjumaa Harku vald Uus tn 6 Timuti tee

ja Karikakra tn vahel, liikudes Timuti tee suunas. Tuleb tõdeda, et Harku vald on kohaliku

omavalitsuse üksus, mille koosseisu kuulub kaks alevikku ja 22 küla (https://www.harku.ee/harku-

vald). Seega ei ole väärteoprotokollis märgitud koht õige, puudub väiksem, asulat märkiv süüteo

toimepanemise asukoht.

11. Samas nähtub väärteo toimepanemise koht piisava selgusega nii tunnistaja K. S. ütlustest- sõiduk

peeti kinni Harku vallas, Harku alevikus Uus tn 6 juures- ning menetlusaluse isiku ütlustest-

politsei peatas ta 10.02. Harkus. Menetlusosalised ei ole esitanud väärteo toimepanemise koha osas

vastuväiteid.

12. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige

selles sisalduva teokirjeldusega. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks

väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht.

13. Kohtupraktikas on leitud, et väärteoprotokolli piiridest väljumisega ei ole tegemist juhul, kui

kohus, tuginedes teokirjelduses märgitud asjaoludele, annab teo toimepanemise koha kohta uut

õiguslikku hinnangut (Riigikohtu kriminaalkolleegium 4-17-3969 p 8.1, 8.2).

14. Seega eeltoodud ebatäpsus toimepanemise koha osas ei takista väärteoasja lahendamist. Kohus

kõrvaldab selle ebatäpsuse ja märgib väärteo toimepanemise kohaks Harjumaa Harku vald Harku

alevik Uus tn 6 Timuti tee ja Karikakra tn vahel, liikudes Timuti tee suunas.

15. Urmas Rohumäe poolt mootorsõiduki Audi A4 riikliku registreerimismärgiga xxxx joobeseisundis

juhtimine 10.02.2025 kella 06.07 ajal Harku vallas Harkus Uus tn 6 juures Timuti tee ja Karikakra

tn vahel, liikudes Timuti tee suunas, tuleneb tunnistaja K. S. ütlusest, mille kohaselt olles

teenistuses peatas ta kontrolliks mootorsõiduki Audi A4 registreerimisnumbriga xxxx, kuna

numbrituli ei põlenud. Juhiks oli Urmas Rohumäe. Isiku suust oli tunda alkoholilõhna ja silmad

olid punased. Kontrollis isiku alkoholi joovet indikaatorvahendiga A433108 sai tulemuseks oli

0,46 mg/l. Isik tunnistas, et jõi eelneval õhtul õlut. Tema ütlusi kinnitab tõendusliku alkomeetri

väljatrükk, mille lõplikuks lugemiseks peale laiendmääramatuse arvestamist oli 0,31 mg/l.

Toimingule allutatud isikuks oli Urmas Rohumäe.

16. Et sündmuskohal justnimelt Urmas Rohumäe sõidukit juhtis ja kinni peeti nähtub menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokollist (esitatud on Eesti Vabariigi juhiluba), kuid ka sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusest.

17. Eelnevatest andmetest tulenevalt juhtis Urmas Rohumäe mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus 0, 31 mg/l kohta. Esitatud tõendite kohaselt oli alkomeeter taadeldud ja

mõõtja läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Rauno

Kangur, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat saab tulla järeldusele,

et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav.

18. Arvestades asjas kogutud tõendeid on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Urmas Rohumäe

juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas

seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,31 mg/l.

Sellega rikkus Urmas Rohumäe LS § 69 lg 3.

19. Urmas Rohumäe on tunnistanud alkoholi (õlu) tarvitamist eelmisel õhtul, uneaega jäi napiks ja ta

ei olnud päris kaine. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru

saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0, 31 mg/l) teadis

menetlusalune isik juba üksnes elukogemusele tuginedes, et tal on sõiduki juhtimine keelatud.

Samuti pidas kaebuse esitaja enda enesetunde järgi võimalikuks, et tema terviseseisund ei

pruukinud olla lubatav mootorsõiduki juhtimiseks. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo

süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

4-25-864

20. Urmas Rohumäe teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

21. Eeltoodu alusel on Urmas Rohumäe oma tegevusega täitnud LS § 224 lg 2 sätestatud

väärteokoosseisu.

Karistus

22. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või

kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

23. Kohtuväline menetleja on isikut karistanud LS § 224 lg 2 alusel 150 trahviühiku ulatuses, s.o

rahatrahviga 1200 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks

24. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu,

võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud

sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

25. LS § 224 lg 2 kohane väljahingatava õhu alkoholisisalduse vahemik on 0,25-0,74 milligrammi ja

Urmas Rohumäel tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,31 milligrammi, mis on

vahemiku keskpaigast tunduvalt madalam (keskmine 0,495 mg/l). Joobes juhtimise pani ta toime

vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades rikkumise kohta asulas sees (Harku alevikus)

varahommikul (kell 6.07), kui liiklustihedus ei ole suur, saab lugeda tema teosüü alla keskmise

määra, kuid mitte alammääras.

26. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.

27. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Kohus nõustub

sellega.

28. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka

kohus. Seega esineb jätkuvalt kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ning raskendavad

asjaolud puuduvad.

29. Urmas Rohumäe karistusregistri andmetest nähtuvalt on tal kaks kehtivat väärteokaristust

liiklusalaste nõuete rikkumiste eest 10.06.2024 ja 16.12.2024. Määratud rahatrahvid on tasutud.

Karistusregistrist nähtuvalt on tegemist väärtegudega, mis seotud veoseveo nõuete rikkumisega,

sõidumeeriku kasutamisega, mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumisega. Seega

on need rikkumised toime pandud Urmas Rohumäe poolt töökohustuste täitmisel. Käesolev

süütegu on toime pandud kõigest kaks kuud peale eelmist rikkumist ehk 10.02.2025. Varasemad

liiklusalaste nõuete rikkumised omakorda eripreventiivsetel kaalutlustel on tema süüd

suurendavad.

30. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele joobeseisundis mootorsõiduki juhid. Urmas Rohumäe on ise tunnistanud, et uneaega jäi

napiks peale eelmisel päeval alkoholi tarvitamist ning ei olnud päris kaine. Vaatamata ilmnenud

olukorrale läks ta siiski sõiduki rooli. Juhil on ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema

tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Seega kaitsmaks liikluskorda tuleb anda avalikkusele

signaal, et eriti korduvalt liiklusnõudeid rikkunud mootorsõidukit juhtinud isikud saavad rangelt

karistada, mistõttu üldpreventiivsetel kaalutlustel on tema süüd suurendavad.

31. Eelneva põhjal peab kohus Urmas Rohumäele kohaseks karistuseks keskmääras karistust, nagu on

hinnanud ka kohtuväline menetleja. Seega nõustub kohus Urmas Rohumäele määratud karistuse

määraga, see on seaduslik ja põhjendatud.

32. Urmas Rohumäe ei ole taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist. Arvestades, et määratud rahatrahv

1200 eurot, on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks, peab kohus kaebaja olukorra

4-25-864

leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumist pikemale ajale, see on maksimaalsele 12

kuud. Rahatrahvi tasumine enne määratud tähtaega, sh ühekorraga, on samuti lubatud.

33. Tähele tuleb panna, et rahatrahv tuled tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

makserekvisiitide ja viitenumbri järgi.

Lisakaristus

34. Kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse kohaldamata jätmist või selle kestvuse vähendamist.

35. Esmalt märgib kohus, et kaebuse esitaja taotlus vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega ei kuulu

kohaldamisele. Kohtuväline menetleja on juba määranud lisakaristuse LS § 224 lg 3 p 1 sätestatud

miinimummääras- seda ei ole võimalik vähendada.

36. Lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse kohaldamata jätmise taotlust on Urmas Rohumäe põhjendanud

töökoha kaotusega. Kohtule esitatud töölepingust nähtuvalt töötab Urmas Rohumäe AS- s H xxxx

ametikohal üle 18 aasta.

37. Riigikohus on üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata

korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik

ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises

ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu (RKKK 4-24-1237, p 14; 3-1-1-6-17, p 17-19).

38. Urmas Rohumäe ei ole KarS § 50 lg- s 2 märgitud isikuks, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu.

39. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse

seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse

äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli

harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada

üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle

piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsuse 3-

1-1-122-13 p 9).

40. Seega juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid

rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest.

41. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

42. Urmas Rohumäed ei ole varem karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest, vastupidiseid

andmeid kohtuväline menetleja kohtule esitanud ei ole.

43. Kuigi Urmas Rohumäe poolt sooritatud väärtegu saab pidada raskeks liiklusalaseks rikkumiseks,

mis nõuab asjakohast sekkumist ning vajalikku karistusõiguslikku reageerimist, piisab kohtu

hinnangul antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistetud

põhikaristusest. Kohus arvestab ka kaebuses osundatuga, mille kohaselt on juhtimisõigus kaebuse

esitajale vajalik seoses töökohustuste täitmisega, samuti igapäevase liikumise ja vajalike

toimingute tegemiseks, kuna tema töökoht on seotud ka välisriigiga. Seega leiab kohus, et

juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema igapäevaelu stabiilsuse, samuti sissetuleku ning

mõjuda isikule ülemäära koormavalt, arvestades siinjuures Urmas Rohumäe süü suurust, mida

kohus on hinnanud keskmisena. Kohus arvestab ka sellega, et 18 aastase liikluses osalemise aja

jooksul on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise süüdistus esmakordne, mistõttu ei saa rääkida

korduvatest samaliigiliste süütegude toimepanemisest ja vajadusest nendele reageerida.

44. Arvestades Urmas Rohumäe isikut, tema süü suurust ning kahetsust on kohtu hinnangul karistuse

eesmärgid saavutatavad temale põhikaristusena keskmises määras rahatrahvi määramisega. Kohus

leiab, et see on piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, sh alkoholi

piirmäära ületades mootorsõidukit juhtimisest. Eeltoodu alusel tühistab kohus lisakaristuse.

45. Urmas Rohumäe tuleb aga mõista, et juhul kui ta peaks korduvalt toime panema rikkumisi, siis on

ühel hetkel vältimatuks tagajärjeks juhtimisõiguse äravõtmine, ning kohtu arvates mõjutab ka

nimetatud asjaolu teadmine teda edaspidi seaduskuulekalt käituma.

4-25-864

46. Eeltoodu alusel rahuldab kohus Urmas Rohumäe kaebuse ja jätab kohaldamata lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise ning annab võimaluse määratud rahatrahvi tasumiseks ühe aasta

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik