4-25-16/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr

4-25-16

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2025.a. Tallinn

Väärteoasja number

4-25-16

Kohtukoosseis

Kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Kadri Vlassov

Kohtuasi

Aivi Vask (isikukood: 46208244917) väärteokaebus nr 4-

25-16

Vaidlustatud lahend

Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti kaudu) 20.12.2024.a otsus väärteoasjas nr.

410124008804.

Asja läbivaatamise kuupäev

21.01.2025.a, 03.03.2025.a

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Aivi Vask

kaitsja Maano Saareväli

kohtuvälise menetleja esindaja, Tallinna Linnavalitsuse

(Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) esindaja Meeli

Alviste

RESOLUTSIOON

Rahuldada Aivi Vase (Vask) kaebus ning tühistada kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse

(Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.12.2024.a otsus väärteoasjas nr. 410124008804 täies

ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja kaitsja Maano Saareväli taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada ning mõista

Eesti Vabariigilt Aivi Vase (Vask) kasuks välja 2379 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks

tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 21.04.2025.a.

Asjaolud

Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) menetluse ja piirkonnatöö

osakonna peainspektor H.I koostas 21.11.2024. a väärteoasjas nr. 410124008804 väärteoprotokolli

Aivi Vasele (Vask) selle eest, et 27.02.2024.a kell 11:37 parkis Aivi Vask talle kuuluva sõiduauto

Toyota Avensis reg nr. xxx Tallinnas, XXX juures kõnniteel, kohas, kus puudus kõnniteel parkimist

või peatumist lubav asjakohane liikluskorraldusvahend. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Aivi Vask

liiklusseaduse (LS) § 20 lg 4 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.12.2024. a otsusega

väärteoasjas nr. 410124008804 karistati Aivi Vaske LS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

Aivi Vase kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse Harju

Maakohtule. Kaebuses taotleb kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti linna kaebuse esitaja kasuks menetluskulude

väljamõistmist. Vaidluse keskne küsimus on selles, kas teeosa, millel menetlusaluse isiku sõiduk oli

pargitud, on kõnnitee või sõidutee. Kaebuse kohaselt leiab kaebuse esitaja, et mootorsõiduk ei olnud

pargitud kõnniteel, vaid sõidukite liiklemiseks ettenähtud sissesõiduteel, mis on sõidutee LS § 2 p 78

tähenduses, sellele viitab ka tee sihtotstarve. Sõiduteel parkimine on keelatud LS § 21 lg-s 4

kirjeldatud juhtudel ning selliseid olukordasid vaidlusalusel juhul ei esinenud või ei olnud tuvastatud.

Vaidlusalune teeosa ühendab Mooni tänava sõiduteed XXX sisehooviga ning on rajatud ja mõeldud

sõidukite ligipääsuks XXX hoone sisehoovi. Seega on vaidlusalune tee rajatud ning ette nähtud

sõidukite liikluseks ja vastab sellisena LS § 2 p-s 78 esitatud sõidutee legaaldefinitsioonile.

Kohtuväline menetleja asudes seisukohale, et tegemist on kõnniteega on lähtunud põhjendamatult

üksnes nn äärekivi olemasolust, jättes tähelepanuta teelõigu sihtotstarbe ja funktsionaalsuse. Kaitsja

hinnangul ei saa kõnniteed määratleda üksnes äärekivi olemasolu alusel, kuivõrd äärekivi kasutatakse

ka muude eesmärkide ja funktsioonide täitmiseks. Krundile sissesõidul parkimine on ette nähtud ka

Eesti Standardiga 843:2016. Eelöeldust tulenevalt puudub kaebuse esitaja tegevuses LS § 20 lg 4 p 3

rikkumine ning ta ei ole toime pannud LS § 241 lg 1 kohast väärtegu.

Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta jääb täielikult esitatud kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta on

elanud Mooni tänaval peaaegu 20 aastat ning kõik need aastad on ta parkinud oma kodumaja

sissesõiduteel hoovi väravate ees, see ei ole varasemalt mingit probleemi tekitanud kuni 27.04.2024.a,

mil ta sai trahviteate, et on keelatud kohas parkinud. Antud tee on ettenähtud krundile ligipääsemiseks

ning kõnnitee kulgeb maja eest, piki majaesist ning sinna autot ei parkinud.

Kaebuse esitaja kaitsja selgitas, et kõnnite määratlemine üksnes ainult läbi sõidutee või kõnnitee

äärekivi olemasolu ei ole eesmärgipärane ega ka õige ning küsimus sellest, kas tegemist on kõnnitee-

või sõiduteega, tuleb lahendada vastavalt funktsionaalsusele ja selle tee osa funktsionaalsuseks antud

juhul on sõidukite ligipääsu või sissepääsu võimaldamine XXX hoovi. Eesti Standardi 843:2016

punktist 6.4 lg-st 11 tuleks teatud juhtudel hooviväravasse sissesõit projekteerida juba selline, et sellel

saaks peatada sõidukit ning standardi järgi sissesõidutee tuleb projekteerida krundile selliselt, et värava

ette mahuks peatuma sõiduauto ja jalakäijatele jääks kõnniteel laiust vähemalt 1,5m. Antud juhul läheb

maja trepikoja, maja serva ja aia eest läbi kõnnitee, mille laius on ilmselt 1,5m ja sealt edasi sõidutee

poole tuleb siis sissesõidutee ning need ei ole kaks ühesugust teed ka n-ö standardi käsitluses mitte.

Kaebuse esitaja kaitsja palus kaebuse rahuldada.

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et kaebuse esitaja süü on tõendatud toimikus olevate

materjalidega, niisamuti tunnistaja ütlustega ning kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse

rahuldamata. XXX kinnistul oleva teelõigu puhul on tegemist kõnnitee osaga, sest üle kõnnitee kulgeb

juurdesõidutee kinnistule. Kõnnitee on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil

sõiduteest eraldatud tee osa. LS § 2 p 78 kohaselt näitab sõidutee äärt äärekivi ning äärekivi ületades

on juhile selge, et ta sõitis väljaspool sõiduteed, kus parkimine reguleeritakse

liikluskorraldusvahenditega. Kohas, kus kaebaja parkis, ei ole ehituslikult ega liikluskorralduslikult

rajatud sõidukite parkimiskohti. Kõnniteel parkimine on üldjuhul keelatud, v.a juhul, kui seda lubab

vastav liikluskorraldusvahend LS § 20 lg 4 p 3 kohaselt ning sellest tulenevalt ei ole kuidagi loogiline

ega vajalik panna parkimist keelavaid liiklusmärke jalakäijatele mõeldud alale, kus sõidukitel on

viibimine keelatud. Tuleb jälgida üldist olukorda ja tingimusi operatiivsõidukitele, kellel vajadusel on

võimalik teelõiku läbida.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja Aivi Vask parkis 27.02.2024.a kell

11:37 talle kuuluva sõiduauto Toyota Avensis reg nr. xxx Tallinnas, XXX juures maja juurde viival

teel. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Sõiduki parkimise aeg ja koht (aadress) on tuvastatud ka asitõendi

vaatlusprotokolliga (lk 36-38). Kaebuse esitaja vaidlustab talle etteheidetavat teokirjeldust, mille

kohaselt parkis ta sõidukit kõnniteel.

LS § 241 lg 1 järgi karistatakse sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või

liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Väärteoprotokolli kohaselt

rikkus kaebuse esitaja oma sõidukit parkides liiklusseaduse (LS) § 20 lg 4 p 3 nõudeid, mille kohaselt

etteheidetava teo toimepanemise ajal tohtis asulas alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-

kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka: osaliselt või

täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest

kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.

LS § 2 p 25 kohaselt on kõnnitee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja

äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud

asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. LS § 2 p 78 kohaselt on sõidutee sõidukite

liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu

eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede

lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas-

või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on antud kohas tegemist kõnnitee osaga, sest üle kõnnitee kulgeb

juurdesõidutee kinnistule ning kõnnitee on jalakäijate liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul

viisil sõiduteest eraldatud tee osa ning LS § 2 p 78 kohaselt näitab sõiduteeäärt äärekivi.

Kohtule jääb antud kohtuvälise menetleja seisukoht mõistmatuks, kasvõi juba seetõttu, et kohtuvälise

menetleja otsuse teinud ametnik J Y märkis kohtuistungil, et ta ei pea antud kohta, kus sõiduk parkis,

kõnniteeks, vaid juurdepääsuteeks (tl 49).

Eelrefereeritud kohtuvälise menetleja ametnikuga samal seisukohal olid kohtus küsitletud asjatundjad

A.C ja W.F , kelle teadmistes ja asjatundlikkuses puudub kohtul alus kahelda. Asjatundja A.C

selgitas kohtuistungil, et ta töötab alates 2008.a Transpordiametis liiklusohutuse osakonnas

liikluseksperdina ning ta selgitas, et antud kohas on tegemist sissesõiduteega, sellel teel ei ole teist

funktsiooni ning mitte miski ei keela seal parkimist, kui jääb piisavalt ruumi teistele liiklejatele (tl 66-

67). Niisamuti selgitas asjatundja W.F , et ka tema töötab Transpordiametis liiklusohutuse osakonnas

liikluseksperdina ja tema tööstaaž on 32 aastat. Ka tema selgitas, et konkreetsel teelõigul võib parkida

võimaldades liiklusruumi olemasolu teistele liiklejatele (tl 69).

Kaebuse esitaja selgitas kohtus, et ta on elanud Mooni tänaval peaaegu 20 aastat ning kõik need aastad

on ta parkinud oma kodumaja sissesõiduteel hoovi väravate ees, see ei ole varasemalt mingit

probleemi tekitanud. Antud tee on ettenähtud krundile ligipääsemiseks, äärekivi on madaldatud, et

oleks mugav autoga üle sõita. Kõnnitee kulgeb maja eest, piki majaesist ning autot ta sinna ei parkinud

(tl 40).

Kohus on tõendite uurimise järgselt seisukohal, et kaebuse esitaja sõiduk ei parkinud kõnniteel.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on tegemist XXX maja juurde viiva vähemalt kahe sõiduki

laiuse asfalteeritud teega, mis suundub maja väravateni ja tagab võimaluse sõita maja hoovi. XXX

maja ees, risti antud teega kulgeb kõnnitee. Ka on majani viiv kahte sõidukit mahutav tee ääristatud

haljasalaga ning ääristatud madaldatud äärekividega (lk 37).

Kohus on kaitsjaga samal seisukohal selles, et kohtuväline menetleja omistab ülemäära suurt tähtsust

äärekivile, kuivõrd äärekive kasutatakse ka muude eesmärkide ja funktsioonide täitmiseks. Niisamuti

nähtub kaebuse lisaks olevatest fotodest, et Mooni tänaval on mitmes eraldi kohas kasutatud äärekive,

nii nt parkimisalal (tl 12). See ei anna põhjust nimetada antud teed kõnniteeks, kuna oma

funktsionaalsuses ja laiuses ning asukoha mõistes on tegemist juurdepääsuteega (sissesõiduteega).

Seda kinnitasid ka eelnimetatud tunnistaja Y, kaebuse esitaja ja ka eelnimetatud asjatundjad. Kohus ei

pea põhjendatuks tunnistaja, väärteoprotokolli koostanud ametniku H.I seisukohta selles, et see võib

olla kõnnitee osa (tl 47) ega arvesta seda tõendina.

Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole kõnniteega, see tee on loodud sõidukite liikumiseks.

Kohtuvälise menetleja on üldmenetluse otsuses selgitanud ka, et LS § 20 lg 1 kohaselt ei tohi juht

peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või

väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist

ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. Kohus märgib, et tee oli vähemalt kahe

sõiduki laiune. Oluline on aga see, et antud etteheidet ei ole isikule väärteoprotokollis omistatud.

Kohus selgitab, et kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal

puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3). Seega on antud

etteheide asjassepuutumatu. Repliigina märgib kohus, et väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja

tsiteerinud LS § 20 lg 4 p 3 mitte teo toimepanemise ajal kehtinud sõnastuses, vaid hilisemas. See ei

oma küll antud juhul sisulist rolli, kuid ei ole juriidiliselt korrektne.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja Aivi Vase

käitumises sedastatavad LS § 20 lg 4 p 3 nõude rikkumise tunnused, mistõttu puuduvad teos

väärteotunnused. Kohus rahuldab kaebuse esitaja kaebuse, tühistab Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.12.2024.a otsuse väärteoasjas nr. 410124008804 täies ulatuses

ning lõpetab väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud

alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus

lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse kaebuse esitaja Aivi Vask suhtes, siis on kaebuse

esitajal õigus ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Käesoleva

väärteokaebuse raames esitas kaebuse esitaja kaitsja kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks

summas 2379 eurot, millist summat ja mille aluseks olevaid menetlustoiminguid peab kohus

põhjendatuks ja mõistlikuks. Seetõttu tuleb mõista Eesti Vabariigilt Aivi Vase kasuks välja 2379 eurot

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalset/