2-21-20327/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20327

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, A.

Weizenbergi tn 10 korteriühistu vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson

Puudutatud isik

Tallinn, A. Weizenbergi tn 10

korteriühistu

(registrikood 80171141), lepinguline

esindaja Indrek Repnau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus osas, millega maakohus mõistis

välja kahjuhüvitise 501,33 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise

51,50 eurot ületavas osas ja alates 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 501,33 eurot

ületavalt kahjuhüvitiselt, samuti menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus

vastavas osas rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muus

osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus osaliselt.

4.2. Mõista Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistult Swedbank P&C

Insurance AS-i kasuks välja:

4.2.1. kahjuhüvitis 501,33 eurot;

2-21-20327

4.2.2. kahjuhüvitiselt (501,33 eurot) 08.12.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 51,50 eurot;

4.2.3. kahjuhüvitiselt (501,33 eurot) alates 09.12.2023 kuni selle tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viisis, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

kahjuhüvitise (501,33 euro) ulatuses.

4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 29.12.2021 Harju Maakohtule avalduse

Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1070,73 eurot, kahjuhüvitiselt avalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 110,31 eurot ja alates 30.12.2021 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas Xga (kindlustusvõtja)

sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale kuuluva Tallinnas A. Weizenbergi tn 10-

10/1 asuva korteri (kindlustusvõtja korter). Korterelamus toimus 2019. a jaanuari alguses

veekahju juhtum, mille põhjuseks oli läbi korterelamu katuse ja pööningu kindlustusvõtja

korterisse lekkinud vihmavesi ning mille tulemusel sai kahjustada korteri siseviimistlus.

Täpsemalt fikseeriti kahjujuhtumi järgsel 14.01.2019 ülevaatusel kindlustusvõtja korteris

värvitud kipslael kollane laik ja ühel värvitud kipsseinal kollane laik. Avaldaja koostööpartner

LKB OÜ esitas avaldajale 20.01.2019 remondi eelkalkulatsiooni maksumusega 1660,73 eurot

(kipspinna avamine, kontroll ja kahjustunud osa vahetus 80,12 eurot; toa lae viimistlustööd

koos materjalidega 21 m2-l 273 eurot; toa seinte viimistlustööd koos materjalidega 48,50 m2-l

630,50 eurot; mööbli nihutamine ja paigutus, demontaaž ja montaaž 75 eurot; materjalide

hankimine ja transport 80 eurot; katmistööd koos kattematerjalidega 60 eurot; ehitusprahi

utiliseerimine 65,32 eurot; abitööd ja materjalid 50 eurot; koristustööd koos

puhastusvahenditega 70 eurot; käibemaks 276,79 eurot). Avaldaja väljastas 21.01.2019 LKB

OÜ-le garantiikirja, millega nõustus LKB OÜ-le viimase eelkalkulatsiooni alusel

kindlustusjuhtumi kahjude kõrvaldamiseks hüvitama 1570,73 eurot (summast on maha

arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 90 eurot). LKB OÜ edastas 18.04.2019 avaldajale

1570,73 euro suuruse arve, mille avaldaja tasus 03.05.2019. Sellega läks avaldajale üle

kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja saatis 17.08.2020

puudutatud isikule nõudekirja, milles palus tal tasuda kahjuhüvitise 1570,73 eurot hiljemalt

31.08.2020. Puudutatud isik tasus avaldajale 500 eurot.

2-21-20327

1.2. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg-st 2 ja

§ 35 lg 2 p-st 1 tulenevat kaasomandi eseme korrashoiukohustust. Puudutatud isiku ülesanne

on korterelamu katuse korrashoidmine selliselt, et korteriomanikele ei tekiks kahju.

Arvestades, et korterelamu katus lekkis ja kindlustusvõtjale tekkis selle tulemusel kahju, ei

olnud korterelamu katus korras ning seda ei olnud nõuetekohaselt hooldatud. LKB OÜ oli

pädev ülevaatust tegema ja eelkalkulatsiooni koostama. LKB OÜ remonttööde maksumus

vastab kohaliku turu keskmisele hinnale ja avaldaja tasutud kindlustushüvitis seega tegelikule

kahjule. Puudutatud isiku esitatud alternatiivsed remonttööde pakkumised ei võta arvesse asja

tervikliku taastamise kulu. Kuna kõik kindlustusvõtja korteri seinad olid ühes toonis, oli

põhjendatud kõigi seinte üle värvimine. Sellega kaasnes toas mööbli nihutamine ja katmine

ning kööginurgas oleva mööbli demontaaž ja montaaž. Paljasõnaline on puudutatud isiku

väide, et lage ei avatud.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Vaidlust ei ole, et korterelamu katusekattesse tekkis ilmastikuolude tõttu deformatsioon ja

selle tagajärjel tungis vihmavesi väheses koguses korterelamu pööningule ja kindlustusvõtja

korteri siseviimistluse kipskatte alla. Kindlustusvõtja korteri seina ja lae vahelise nurga

vähese niiskumise tagajärjel tekkis sinna otsese päevavalguse tingimustes märkamatu niiskuse

plekk mõõtmetega ligi 20×20 cm, s.o pindalaga 0,04 m2.

2.2. Avaldaja nõutava kahjuhüvitise suurus ei vasta kahju hüvitamise eesmärgile ega tekkinud

kahju suurusele ning tema nõue on seega alusetu. Avaldaja ei nõua puudutatud isikult mitte

kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks mõistlikult vajalikke kulusid, vaid tegelikust

kahjust oluliselt suuremat summat, mille ta on enda koostööpartnerile viimast rikastades välja

maksnud. Mõistlikult vajalikud kulud tuleb määrata kohaliku keskmise materjalide ja tööjõu

turuhinna alusel, mis omakorda saab lähtuda vaid vastava ala asjatundja pakkumistest.

Avaldaja on aga lähtunud üksnes endale meelepärase ja ehitusala asjatundjaks mitteoleva

töövõtja rikastamise huvist. LKB OÜ tegevusalaks on finants- ja kindlustustegevus, mistõttu

ei olnud ta pädev hindama tekkinud kahju ja selle kõrvaldamiseks vajalikke mõistlikke

kulusid. Tema koostatud eelkalkulatsioon tuleb jätta tähelepanuta. Samas ei ole avaldaja ka

tõendanud, et eelkalkulatsioonist nähtuvad tööd oleksid vajalikud ja tegelikult tehtud ning

nende kulud mõistlikud ja kantud. Eelkalkulatsioon on nii hindade kui ruutmeetrite osas

oluliselt üle paisutatud. Kahju suurust ei saa tõendada LKB OÜ arve. Seejuures ei ole

avaldaja tõendanud, et arvel kajastatud tööd oleksid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga,

tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Asjas ei oma tähtsust osa avaldaja esitatud

fotodest, kindlustusvõtja või tema volitatud isiku poolt allkirjastamata ehitise ülevaatuse akt,

teadmata isiku koostatud, allkirjastamata ja arusaamatu sisuga ülevaatuse akti lisa ega

avaldaja väljastatud garantiikiri.

2.3. Avaldaja on väitnud kahjustatud seina ja lae osa avamist, kuid ei ole seda tõendanud.

Tegelikkuses ei ole ühtegi seina ega lae osa avatud ja välja vahetatud ning selleks ei olnud ka

mingit vajadust. Avamise korral tulnuks koostada kaetud tööde akt ning fikseerida selles

avamisel selgunud asjaolud ja tehtu kirjeldus, samuti pidanuks avamisega seotud tööd

fotodega fikseerima. Seda ei ole tehtud. Lisaks, kuna korterelamu on ehitismälestis, on selle

konstruktsioonide avamiseks vaja koostada tegevuskava ja saada töö tegemiseks Muinsus-

kaitseameti luba. Samuti peab ehitajal töö tegemiseks olema vastav pädevus. LKB OÜ ei ole

ehitusettevõtja ega oma vastavat pädevust.

2-21-20327

2.4. Avaldaja ei ole välja selgitanud tegeliku kahju suurust. Avaldaja esitatud fotodelt

nähtuvalt oli ainus kahjustunud koht kindlustusvõtja korteris osaliselt paljastatud palkseinaga

toa seina ja lae vahelises nurgas maksimaalselt 0,04 m2 suurusel alal. Eelkalkulatsiooni järgi

on aga toa seinte viimistlustöid koos materjalidega tehtud 48,50 m2 suurusel pinnal ja toa lae

viimistlustöid koos materjalidega 21 m2 suurusel pinnal. Üle värviti seega kogu korteri

sisepind (v.a põrand), sh värvimist mittevajav palkseina osa. Kuna heledate värvitoonide

puhul otsustatakse tavaliselt üle värvida kogu ühte kontuuri ehk nurgast nurgani jääv pind,

saab vajalikuks pidada kogu laepinna 21 m2 värvimist ja kahjustusega seina (v.a puidust osa)

12 m2 ulatuses värvimist. Seejuures saab kaasajal mh seina ja lae värvitooni kindlaks määrata

spektromeetriga, esitades asjatundjast värvimüüjale vähemalt 20-sendise euromündi suuruse

värvitüki.

2.5. Avaldaja küsis kahjustuse kõrvaldamise remonttööde pakkumisi ehitus- ja

viimistlustööde asjatundjatelt. Hardest Ehitus osaühing tegi pakkumise maksumusega 654

eurot (sisaldab katmistöid, pahteldamist ja värvimist, lõppkoristust ja prügivedu, transporti,

töölavade maksumust ja käibemaksu) ning SDTV BAU OÜ tegi pakkumise maksumusega

420 eurot (sisaldab ettevalmistustöid, pahteldamist, värvimist, koristustöid, transporti ja

materjale, sh kipsplaadi vahetust). Tegu on 2022. a-l esitatud pakkumistega ning arvestades

remonttööde maksumuse vahepealset kasvu, saab harilikuks remonttööde hinnaks 2019. a-l

lugeda vähemalt 8,3% madalama hinna. Võttes arvesse ka kindlustusvõtja omavastutust 90

eurot, kujuneb Hardest Ehitus osaühingu pakkumise maksumuseks 517,20 eurot ja SDTV

BAU OÜ pakkumise maksumuseks 311,80 eurot. Kuivõrd puudutatud isik on avaldajale

tasunud 500 eurot, on ta juba kogu kahju hüvitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 08.12.2023 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1070,73 eurot, kahjuhüvitiselt 08.12.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 308,55 eurot ja alates 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte üle 1070,73 euro. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 50 eurot (riigilõiv),

koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

avaldaja ja kindlustusvõtja on sõlminud kindlustusvõtja korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu, milles on kokkulepitud omavastutuses 90 eurot;

-

jaanuaris 2019 toimus kindlustusvõtja korteris veekahju juhtum, mille kohta avaldaja

on avanud toimiku ja teinud ehitise ülevaatusakti;

-

veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvalt korterelamu katuselt

jooksnud veest, mis tungis elamu pööningule ja pööningu kaudu kindlustusvõtja

korteri siseviimistluse kipskatte alla, kahjustades kindlustusvõtja korteri

siseviimistlust.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastutab puudutatud isik avaldaja ees KrtS § 12

lg 2, § 34 lg-te 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 lg-te 1, 2 ja 4, § 128 ja § 492

alusel. Puudutatud isik on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiukohustust ja

kindlustusvõtjale on selle tulemusel tekkinud kahju. Puudutatud isik ei ole esitanud ega

tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või

2-21-20327

kahju põhjuseks muud asjaolu, kui puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumist.

Kindlustusvõtjale tekkis kahju korteriomanike kaasomandisse kuuluvalt katuselt pööningule

ja sealt edasi korterisse jooksnud vihmavee tõttu ning selline kahju on hõlmatud KrtS § 12 lg

2 kaitse-eesmärgiga.

3.3. Avaldaja on teinud kindlaks hüvitatava kahju suuruse ning hüvitanud kindlustusvõtjale

mõistlikud kulud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks.

Avaldaja esitatud tõendid on asjakohased ja neid saab asja lahendamisel arvestada. Ehitise

ülevaatuse akti on väljastanud kindlustusandja, selles on märgitud kindlustusobjekt ja juhtumi

toimiku number ning selle on allkirjastanud ülevaatuse läbi viinud kindlustusandja esindaja.

Ehitise ülevaatuse akti lisaga on fikseeritud ülevaatuse ajal tehtud mõõtmised, mis on koos

ülevaatuse akti ja fotodega hinnakalkulatsiooni tegemise aluseks. Fotod annavad koostoimes

teiste tõenditega kahjujuhtumist terviklikuma ülevaate. Nõustuda ei saa puudutatud isiku

etteheidetega eelkalkulatsioonile, kuivõrd iga ehitustöö korral tehakse kõigepealt

eelkalkulatsioon ning tööd tehakse vastavalt kokkulepitud töödele ja hinnapakkumisele.

Garantiikiri tõendab, et avaldaja nõustus eelkalkulatsioonis välja toodud tööde hindadega ning

oli valmis need garantiikirjas märgitud ulatuses hüvitama. Arve on kuludokument ega pea

tõendama tehtud tööde kvaliteeti ja kogust.

Veekahjustuse tekkimine kindlustusvõtja korterile on tõendatud ehitise ülevaatusaktiga,

fotodega kindlustusvõtja korterist, eelkalkulatsiooniga, garantiikirjaga ja LKB OÜ-le tasutud

arve maksekorraldusega. LKB OÜ kulud kindlustusvõtja korteri siseviimistluse remondiks on

vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. LKB OÜ tegi korteri korda ja avaldaja nõuab kahju

hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi. Nõustuda ei saa puudutatud isiku seisukohaga

eelkalkulatsiooni kohta. LKB OÜ tegi hinnakalkulatsiooni reaalsete mõõtmistulemuste põhjal.

Puudutatud isiku esitatud SDTV BAU OÜ ja Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumised ei

ole eelkalkulatsiooniga võrreldavad, sest need ei sisalda samu remonttöid ja hõlmavad vaid

kahjustatud koha remonttöid. Mh ei sisalda kumbki neist veega kahjustada saanud koha

avamist ning Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumises ei ole märgitud, kui suure lae- ja

seinapinnaga on arvestatud. Asja parandamine peab küll toimuma mõistlikel tingimustel ja

kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse, kuid ta ei pea valima

soodsaima hinnaga remonttöid, kui need tehakse vaid osaliselt kohtparandusena, ega lähtuvalt

remonttööde tegija käibemaksukohustuslaseks olemisest. Puudutatud isiku esitatud

hinnapakkumised on ka esialgsed ja kindel ei saa olla tööde lõplikus tegemises esialgse

hinnaga.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et LKB OÜ esitas arve tööde eest, mida ta tegelikkuses ei

teinud. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit, mis annaks alust kahelda

LKB OÜ usaldusväärsuses. LKB OÜ tegeleb lisaks kahjukäsitlusteenuse osutamisele

varakahjude käsitluse teostamisega, kahjude likvideerimiseks vajalike taastusremontide

tegemisega ning juhtumi asjaolude kohta arvamuste koostamisega. Nõustuda ei saa

puudutatud isiku seisukohaga, et LKB OÜ on eelkalkulatsioonis esitanud kas pädevuse

puudumise tõttu või eesmärgiga puudutatud isiku arvel rikastuda remonttööde harilikku

väärtust oluliselt ületava pakkumise.

3.4. Eelnevat arvestades on avaldaja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning avaldus tuleb

kahju hüvitamise nõudes rahuldada ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitis 1070,73 eurot. Kahjuhüvitiselt tuleb VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista ka määruse tegemise seisuga sissenõutavaks

2-21-20327

muutunud viivis 308,55 eurot ning alates 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt

seadusjärgses määras viivis.

3.5. TsMS § 172 lg 1 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja

kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus täitnud selgitamiskohustust ja on jaotanud

tõendamiskoormuse valesti, ei ole võtnud seisukohta puudutatud isiku väidete ja tõendite

kohta, on alusetult eelistanud avaldaja tõendeid ja jätnud tõendid kogumis hindamata ning on

vääralt kohaldanud materiaalõigust. See on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Puudutatud

isik jääb kõigi oma varasemate seisukohtade ja tõendite juurde, lisades järgmist.

Maakohus ei ole arvesse võtnud kahju hüvitamise eesmärki, milleks on kahju tekkimise eelse

olukorra taastamine, mitte avaldajaga seotud isikute rikastamine. Maakohus on jätnud

puudutatud isiku sellekohased seisukohad ja tõendid arvestamata ega ole nende arvestamata

jätmist põhjendanud. Avaldaja on hüvitanud ebavajalikke ja -mõistlikke kulusid kogu

kindlustusvõtja korteri remondiks vaid 20 cm2 värvilaigu veekahjustuse tõttu ning maakohus

on lugenud need alusetult ja vastuolus VÕS § 132 lg 3 esimese lausega põhjendatuks.

Maakohus ei saanud lugeda ülevaatusakti õigeks ja usaldusväärseks üksnes seetõttu, et

avaldaja kui selle väljastaja on kindlustusandja. Avaldaja on huvitatud enda suhtes positiivsest

lahendist, mistõttu ei saa ta olla usaldusväärseks loetava tõendi allikaks. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks ta ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja esitatud fotodele.

Üllatuslik on maakohtu seisukoht, et puudutatud isik pidi tõendama väidet, et kõiki

kalkulatsioonis kajastatud töid ei ole tehtud. Maakohus vastavat tõendamiskoormust ei

selgitanud. Igal juhul ei ole puudutatud isikul võimalik tõendada asjaolusid, mida ei esinenud.

Ehitustegevuses tuleb fikseerida ja dokumenteerida kõik kaetud tööd, sh konstruktsioonide

avamised. Avaldajal tuli seega tõendada, et lae kipskonstruktsioon avati ning märgunud kips

ja selle tagune isolatsioon eemaldati ja asendati kuivade materjalidega. Kuna korterelamu

konstruktiivosa valitseb puudutatud isik, tuli kõik konstruktsioonide avamised ja muutmised

temaga kooskõlastada. Avaldaja ega avaldajaga seotud isikud ei ole seda teinud. Maakohus ei

ole tähelepanu pööranud eelnevale ega ka asjaolule, et korterelamu on üle 100 aasta vanune

ehitismälestiseks olev hoone ja arvestada tuleb muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuetega.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-20327

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 501,33 eurot ületavas osas,

sissenõutavaks muutunud viivise 51,50 eurot ületavas osas ja alates 09.12.2023 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

501,33 eurot ületavalt kahjuhüvitiselt. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue

määruse, millega jätab avalduse vastavas osas rahuldamata. Maakohtu määruse osalise

tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust,

samuti tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise. Muus osas ei anna

määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.

8. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu VÕS § 492 lg 1 alusel rahalise nõude,

tuginedes sellele, et talle kui kindlustusandjale on tema hüvitatud kindlustusjuhtumi tagajärjel

tekkinud kahju ulatuses üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku

vastu. Asja materjalidest, sh määruskaebusest nähtuvalt on menetlusosaliste vahel vaidlus

üksnes kahjuhüvitise suuruse üle. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole kindlaks teinud ega

tõendanud kahju tegelikku suurust ning nõuab puudutatud isikult ebavajalike ja -mõistlike

kulude hüvitamist. Avaldaja sellega ei nõustu, leides, et ta on kahju suurust piisavalt

tõendanud.

9. Kolleegium märgib, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud

kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste

suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi

kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul,

kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187, p 11).

Seejuures peab kahjustatud isik tõendama ka seda, millised konkreetsed tööd asja kahjustuste

kõrvaldamiseks telliti, kuid kahju hüvitamiseks ei tule kindlaks teha, kas tellitud tööd tehti

(RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344, p 12).

Asi tuleb seejuures korda teha mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse

korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi,

rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema

kahjuhüvitise vastava vähendamise. Kahjustatud isik ei pea VÕS § 132 lg 3 esimese lause

alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavamat remondivõimalust, sest kahju

hüvitamise eesmärgist (VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont

tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKm

01.06.2023, 2-21-5187, p-d 16 ja 17).

10. Maakohus on võtnud seisukoha puudutatud isiku vastuväidete kohta avaldaja tõenditele

ning leidnud, et avaldaja esitatud tõendid on asjakohased ja neid saab asja lahendamisel

arvestada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse vastavate põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

2-21-20327

Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks ehitise ülevaatusaktiga arvestanud seetõttu,

et selle on väljastanud kindlustusandja. Maakohus on andnud ehitise ülevaatusaktile, sh selle

tõenduslikule sisule, tervikliku hinnangu, ning hinnanud seda kogumis teiste tõenditega.

Avaldaja on 23.11.2022 istungil selgitanud, et kui talle antakse kindlustusjuhtumist teada,

läheb tema koostööpartner objekti üle vaatama ja teeb ülevaatusakti, ning koostab pärast selle

põhjal hinnapakkumise. Maakohus on avaldaja tõendite põhjal õigesti tuvastanud, et selliselt

on toimitud ka siinse kindlustusjuhtumi puhul, mistõttu on alusetu puudutatud isiku väide, et

ehitise ülevaatusakti allikaks on avaldaja ja see on sel põhjusel ebausaldusväärne. Lisaks ei

ole maakohus menetlusõiguse normide vastu eksinud, kui on arvestanud ka nende fotodega,

mis ei ole tehtud otseselt kindlustusvõtja korteri kahjustustest, kuivõrd need annavad

kindlustusjuhtumi toimumise kohast parema ülevaate. Igal juhul ei ole nendega arvestamine

saanud viia ebaõige lahendi tegemiseni ja puudutatud isik ei ole sellele ka tuginenud.

11. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja täitis ehitise ülevaatusakti ja selle

lisa, fotode, eelkalkulatsiooni, garantiikirja, arve ja maksekorralduse (avalduse lisad 2–7)

esitamisega temal lasuva tõendamiskoormuse kindlustusvõtja korterile tekkinud kahjustuste

kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse kohta.

LKB OÜ andis kindlustusvõtja korteri ülevaatuse põhjal tehtud eelkalkulatsioonis hinnangu

sellele, millised tööd on vajalikud kindlustusvõtja korteri kahjustuste kõrvaldamiseks, tuues

välja konkreetsete tööde loetelu ja nende hinna. Seejuures on maakohus kolleegiumi arvates

puudutatud isiku vastuväiteid hinnates õigesti leidnud, et LKB OÜ professionaalsuses ja tema

kalkulatsioonide usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Avaldaja väljastas LKB OÜ-le

garantiikirja, millega ta nõustus mh kahjude kõrvaldamisega vastavalt eelkalkulatsioonile.

Avaldaja tellis seega LKB OÜ-lt eelkalkulatsioonis märgitud tööd ning hiljem ka tasus nende

eest LKB OÜ-le viimase esitatud arve alusel 1570,73 eurot. Eelnevaga läks kolleegiumi

hinnangul tõendamiskoormus üle puudutatud isikule, kellel tuli tõendada, et avaldaja tellitud

eelkalkulatsioonist nähtuvad tööd ei olnud vajalikud ja/või nende kulu oli ebamõistlik.

Märkida tuleb, et maakohus on kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormuse jaotust asjakohaselt

ja põhjalikult selgitanud 24.10.2023 määruses, mistõttu on alusetud puudutatud isiku

etteheited selgitamiskohustuse täitmata jätmise osas. Kolleegium möönab, et vaidlustatud

määrusest võib jääda ekslik mulje, et puudutatud isik pidi tõendama ka seda, et LKB OÜ ei

ole eelkalkulatsioonis märgitud töid teinud. Ülalviidatud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et

kahju hüvitamiseks ei tule kindlaks teha, kas tellitud tööd ka tehti, mistõttu jätab kolleegium

tähelepanuta puudutatud isiku vastuväiteid tööde tegemisele, kvaliteedile ning üleandmisele ja

vastuvõtmisele, sh seina ja lae tegelikule avamisele.

12. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isik enda esitatud tõenditega lükanud osaliselt

ümber LKB OÜ tehtud tööde vajalikkuse ja seega ka osaliselt nende kulu, mis annab alust

kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 2 alusel.

12.1. Kuivõrd tõendamiskoormus läks üle puudutatud isikule, tuli puudutatud isikul selgelt

esile tuua, milliste LKB OÜ eelkalkulatsioonist nähtuvate tööde vajalikkusele ja kulule ta

vastu vaidleb, ning esitada oma vastuväidete kinnitamiseks tõendid. Puudutatud isiku

17.02.2022 seisukohast ja tema poolt 23.11.2022 istungil avaldatust nähtub, et puudutatud isik

ei pidanud vajalikuks kipspinna avamist, kontrolli ja kahjustunud osa vahetust ning toa seinte

viimistlustöid koos materjalidega enamas kui 12 m2 ulatuses. Samuti on tema hinnangul üle

paisutatud toa lae ja seinte viimistlustööde ruutmeetri hind. Ülejäänud tööde vajalikkusele ega

kulule ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Enda vastuväidete tõendamiseks on

puudutatud isik esitanud aktsiaseltsi ESPAK 31.01.2022 vastuse puudutatud isiku 31.01.2022

2-21-20327

päringule, majandustegevuse registri väljavõtte Hardest Ehitus osaühingu majandustegevus-

teadete kohta, Hardest Ehitus osaühingu 01.02.2022 vastuse puudutatud isiku 31.01.2022

päringule koos Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumisega, teatmik.ee väljavõtte SDTV

BAU OÜ kohta ning SDTV BAU OÜ hinnapakkumise.

12.2. Ükski puudutatud isiku tõenditest ei kinnita, et kipsplaadi niiskuskahjustuse korral ei ole

selle avamine, kontroll ja kahjustunud osa vahetamine vajalik töö. Vastupidi, ka puudutatud

isiku esitatud SDTV BAU OÜ hinnapakkumises on sellega arvestatud ning Hardest Ehitus

osaühingu hinnapakkumises on esitatud selle töö hind juhuks, kui see peaks vajalikuks

osutuma. Töö vajalikkuse ja kahju kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste suuruse hindamisel ei

ole tähtsust sellel, kas töö tegemine tuleb kooskõlastada korteriühistuga, ega sellel, milliste

võimalike avaliku õiguse normidega tuleb tööde tegemisel arvestada. Need asjaolud ei anna

alust jätta tekkinud kahju hüvitamata ega saa vähendada kahjueelse olukorra ennistamiseks

tehtavate kulutuste suurust. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumised ei võimalda teha ka

järeldust, et LKB OÜ küsitud hind vastava töö eest oleks ebamõistlik ega vastaks turuhinnale.

Seetõttu ei ole alust kahjuhüvitist neil asjaoludel vähendada.

12.3. Puudutatud isik on tõendanud, et kahju tekkimise eelse olukorra ennistamiseks piisas

üksnes veekahjustuse saanud seina värvimisest, st korteri kõigi seinte värvimine ei olnud

veekahjustuse kõrvaldamiseks põhjendatud.

Avaldaja on kindlustusvõtja korteri kõigi seinte värvimise vajalikkust põhjendanud sellega, et

kõik korteri seinad olid ühte tooni ning kõigi seinte värvimine oli vajalik selleks, et toonivahet

ei jääks näha – värvides vaid ühte seina, tekib teiste seintega tooni erinevus (vt avaldaja

15.03.2022 seisukohas ja 23.11.2022 istungil avaldatu).

Puudutatud isik on tuginenud sellele, et tänapäeval saab värvitooni väikese värvitüki alusel

spektromeetriga täpselt määrata ja sel viisil määratud värvitooniga värvides ei jää vahet näha.

Selle kinnituseks on puudutatud isik esitanud aktsiaseltsi ESPAK 31.01.2022 vastuse

puudutatud isiku 31.01.2022 päringule, mille kohaselt on tänapäevaste meetoditega võimalik

värvitüki alusel kindlaks teha selle toon, mis omakorda võimaldab värvida seina sama tooni,

nagu see oli enne (dtl 52). Seejuures on puudutatud isik möönnud, et heledate värvitoonide

puhul võib olla vähene värvierinevus, mistõttu otsustatakse tavaliselt üle värvida kogu ühte

kontuuri (nurgast nurgani) jääv pind. Avaldaja ei ole puudutatud isiku väiteid kummutanud,

sh väitnud ega tõendanud, et sel meetodil ei ole võimalik seina värvitooni määrata ja/või sel

meetodil määratud tooni nurgast nurgani kasutades jääks näha värvierinevus.

Seetõttu peab kolleegium veekahjustuse kõrvaldamiseks põhjendatuks üksnes veekahjustuse

saanud seina, mitte korteri kõigi seinte värvimist. Puudutatud isiku arvutuste kohaselt on

kahjustatud seina värvitav pind (arvestades seina üldpinnast maha palkseina pinna) u 12 m².

Avaldaja ei ole arvutuse kohta vastuväiteid esitanud. Sellest järeldab ringkonnakohus, et

veekahjutuse kõrvaldamiseks tuli värvida seina 12 m² ulatuses.

12.4. Kolleegiumi arvates saab kindlustusvõtja korteri lae (21 m2) ja kahjustunud seina (12

m2) viimistlustööde mõistliku kulu osas lähtuda LKB OÜ eelkalkulatsiooni järgsest toa lae ja

seinte viimistlustööde ruutmeetri hinnast koos materjalidega.

Avaldaja esitatud LKB OÜ eelkalkulatsiooni järgi on nii toa lae kui ka seinte viimistlustööde

hind koos materjalidega 13 eurot/m2 (273 eurot ÷ 21 m2; 630,50 eurot ÷ 48,50 m2). LKB OÜ

eelkalkulatsioon ning Hardest Ehitus osaühingu ja SDTV BAU OÜ hinnapakkumised ei ole

aga viimistlustööde osas võrreldavad. Kui LKB OÜ eelkalkulatsioon, mis tugineb ainsana

2-21-20327

kindlustusvõtja korteri reaalsele ülevaatusele, hõlmab nii toa lae ja seinte viimistlustöid kui ka

materjale, siis Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumine seina ja lae pahteldamist ja

värvimist ning SDTV BAU OÜ hinnapakkumine vaid lae ja seina värvimist (SDTV BAU OÜ

hinnapakkumises on välja toodud ka materjalikulu, kuid sellest ei nähtu, mis osa sellest

moodustab värvikulu). Igal juhul kujuneb Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumise puhul

seina ja lae pahteldamise ning värvimise ruutmeetri hinnaks 9,85 eurot (325 eurot ÷ 33 m2),

mis ei erine märkimisväärselt LKB OÜ eelkalkulatsiooni järgsest ruutmeetri hinnast ka juhul,

kui see peaks sisaldama värvikulu. SDTV BAU OÜ lae värvimise ruutmeetri hind 3,57 eurot

(75 eurot ÷ 21 m2) ja seina värvimise ruutmeetri hind 4,17 eurot (50 eurot ÷ 12 m2) on aga

oluliselt madalamad nii LKB OÜ kui ka Hardest Ehitus osaühingu omast, ning ei ole usutav,

et need vastavad turuhinnale. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et kahjustatud isik ei

pea aluseks võtma kõige odavamat remondivõimalust, kui see oleks selgelt madalama

kvaliteediga, ega tegema ebamõistlikke kulutusi, leidmaks turu absoluutselt madalaimat

pakkumist.

Kuivõrd puudutatud isiku tõendid ei võimalda teha järeldust, et LKB OÜ eelkalkulatsiooni

järgne lae ja seinte viimistlustööde ruutmeetri hind koos materjalidega 13 eurot/m2 oleks

tarbetult kallis, st ületaks selgelt toonast kohalikku keskmist turuhinda, lähtub kolleegium

vastavast hinnast. Toa lae viimistlustööde mõistlik kulu koos materjalidega vastab seega LKB

OÜ eelkalkulatsioonis märgitule, kuid toa seina viimistlustööde vajalik kulu koos

materjalidega on 630,50 euro asemel 156 eurot (12 m2 × 13 eurot/m2), millele lisandub

käibemaks 20%. Kahjuhüvitist tuleb seetõttu VÕS § 139 lg 2 alusel vähendada 569,40 euro

võrra ((630,50 eurot – 156 eurot) × 20%) ehk 501,33 euroni (1070,73 eurot – 569,40 eurot).

13. Ülaltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja jätab

avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 501,33 eurot

ületava kahjuhüvitise, 51,50 eurot (501,33 eurolt ajavahemiku 17.09.2020–29.12.2021 eest

arvestatud seadusjärgses määras viivis) ületava avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise ning alates avalduse esitamisest 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni

seadusjärgses määras viivise 501,33 eurot ületavalt kahjuhüvitiselt.

14. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse ja teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata, tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel

muuta ka menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotus.

Kolleegiumi hinnangul on õiglane jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulusid selliselt jaotades juhindub ringkonnakohus määruskaebuse ja sellest

lähtuvalt ka avalduse rahuldamise ulatusest.

Menetluskulude jaotuse muutmisest tingituna tuleb maakohtu määrus tühistada ka puudutatud

isikult avaldaja menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise väljamõistmise osas.

Menetluskulude jaotust arvestades ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist

suurust.

15. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 617 lg-ga 2 esitada

Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

2-21-20327

(allkirjastatud digitaalselt)