2-23-13232/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13232

Kohtuasi

E.I maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) E.I (isikukood XXX)

Usaldusisik Svetlana Pilden

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde täitemenetlusregistri väljavõte E.I vastu algatatud

täitemenetluste kohta.

2. Jätta E.I määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 07.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud E.I kanda. Usaldusisikul

Svetlana Pildenil ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-13232

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.I (avaldaja, võlgnik) esitas 18.09.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku valed eluviisid viinud võlgade kuhjumiseni ja

võlgnikul ei ole võimalik neid tasuda. Võlgnikul ei ole vara ja ta viibib Tallinna Vanglas, kus

tema sissetulekuks on töötasu umbes viis eurot kuus. Võlgnik soovib pärast karistuse

kandmist alustada uut elu. Ta õpib selleks vanglas uusi eluviise ja säästlikult elamist ning

plaanib omandada keskhariduse.

2. Maakohus võttis 08.04.2024 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks Svetlana Pildeni (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva

sundtäitmise, keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning kohustas

usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

3. Usaldusisik esitas 04.05.2024 maakohtule aruande, mille kohaselt on võlgniku ainsaks

varaks tema arvelduskontodel, millest üks on arestitud, olev raha 263,18 eurot ja II samba

pensionifondi osakud 42,65 eurot. Võlgniku sissetulek on viimastel aastatel olnud

ebaregulaarne ja väga väike, olles viimase viie aasta jooksul kokku 323,84 eurot. Kohustusi

on võlgnikul kokku 15 252,82 euro ulatuses. Arvestades võlgniku kohustuste suurust ning

vara ja sissetuleku puudumist, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Peamiseks maksejõuetuse

põhjuseks on võlgniku õigusvastane käitumine ja pikaajaline sissetuleku puudumine.

Võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

kulude katmiseks ning tagasivõitmise ega -nõudmise aluseid ei esine.

Võlgniku kohustustest 771,98 eurot on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustused ja 9429,70 eurot kriminaalmenetluse menetluskulude hüvitamise kohustused Eesti

Vabariigi ees. Märgitud kahju hüvitamise kohustused ei lõpeks ka võlgniku kohustustest

vabastamisega ning pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada kohustustest

vabastamise menetlust selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma

kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal.

Võlgnik kannab vanglakaristust kuni 08.10.2029 ja tema kohustustest vabastamise menetlus

toimuks tema karistuse kandmise ajal. Lisaks võivad võlgniku kohustuste aluseks olevad

nõuded olla 2019,03 euro ulatuses aegunud, võttes arvesse ka seda, et võlgnik on vangistuses

viibinud ajavahemikel 05.10.2013–05.05.2014 ja 16.–23.01.2018 ning alates 07.02.2022.

Võlgniku sissetulekuid arvestades ei ole perspektiivi võlausaldajate nõuete arvestatavas

ulatuses rahuldamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus lõpetas 07.06.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, jättis võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata, vabastas usaldusisiku tema kohustustest ning määras kindlaks ja

mõistis võlgnikult välja usaldusisiku tasu. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

võlgnikul ei ole realiseeritavat vara ega arvestatavat sissetulekut;

2-23-13232

-

võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on kokku 15 252,82 eurot, millest

771,98 eurot on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja

9429,70 eurot kriminaalmenetluse menetluskulude hüvitamise kohustused Eesti

Vabariigi ees;

-

võlgnik on vangistuses viibinud ajavahemikel 05.10.2013–05.05.2014 ja

16.–23.01.2018 ning viibib jätkuvalt alates 07.02.2022.

4.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud maksejõuetusavalduse menetluse

raugemise eeldused. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei ole

alust, tuleb maksejõuetusavalduse menetlus raugemise tõttu lõpetada pankrotti välja

kuulutamata.

Võlgnikul ei ole mingit vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja

ei ole tõenäoline, et seda tekiks tulevikus. Seejuures ei jätku võlgnikul vara ka

pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole võimalik tagasi võita ega tagasi nõuda, mis

annab alust maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamiseks füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 18 lg 2 p 5 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel. FIMS § 45 lg 2

järgi saaks sellises olukorras võlgniku pankroti välja kuulutada üksnes kohustustest

vabastamise menetluse algatamise korral. Siinsel juhul esinevad aga alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik

võlgnikku vabastada õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju 771,98 euro hüvitamise

kohustusest. Kuivõrd pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada kohustustest

vabastamist selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest

hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm

23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10), ei ole alust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

ka kriminaalmenetluse kulude (kokku 9429,70 eurot) hüvitamise kohustusest vabastamiseks.

Samuti ei ole võlgniku seniseid sissetulekuid arvestades perspektiivi võlausaldajate nõuete

arvestatavas ulatuses rahuldamiseks. Sellises olukorras ei ole kohustustest vabastamise

menetluse algatamine kooskõlas FIMS-i ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga

(FIMS § 2 lg-d 1 ja 4). Kuna on juba ette teada, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ei saa lõppeda tema kohustustest vabastamisega, ei ole selle algatamisel perspektiivi.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise osas, ning kaaluda uuesti võlgniku maksejõuetusavaldust ja määrata uus

usaldusisik.

Võlgniku võlad ei ole tekkinud kuritegude toimepanemisest, vaid need on väärteotrahvid, mis

on tekkinud valesti elatud elust ja alkoholijoobes olemisest. Võlgnik on nüüdseks käinud 3–4

kuud tööl Tallinna Vangla Ettevõtluskeskuses, kus ta teenib 100–200 eurot kuus. Sügisel

2024 asub võlgnik õppima keevitajaks ja siis plaatijaks. Tal on võimalus vabaneda vanglast

enne tähtaega 2027. a-l ning asuda tööle õpitud aladele ja teenida korralikku sissetulekut.

Võlgnikul on aga praegu võlad peal ning nendega tööle asuda on kehv ja see võib viia

võlgniku vanglast vabanemisel endisele teele.

6. Usaldusisik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

2-23-13232

Võlgnikul ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse teel oma kohustustest valdavas

osas vabaneda. Pärast pankrotimenetluse lõppu pikeneks aga ka nende kohustuste, millest

võlgnikku ei saa vabastada, aluseks olevate nõuete aegumise tähtaeg kümne aasta võrra.

Aastatel 2014–2018 täitmisele pööratud võlanõuete täitmine aegub hiljemalt 2028. a-l,

mistõttu ei ole nende osas samuti otstarbekas kohustustest vabastamise menetlust algatada.

Eriti arvestades, et võlgniku sissetulekust ei piisa tõenäoliselt menetluskulude katteks,

rääkimata nõuete rahuldamisest.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust

maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

10. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et esineb PankrS § 29 lg-s 1

nimetatud menetluse raugemise alus ja kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks ei ole alust, tuleb maksejõuetusavalduse menetlus kooskõlas FIMS § 18 lg 2 p-

ga 5 ja § 45 lg-ga 2 lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse vastavate

põhjendustega ega korda neid, kuid märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist ja

täiendab osaliselt vastavalt ka maakohtu määruse põhjendusi.

10.1. Maakohus tuvastas võlgniku vara (sh sissetulekut) ja kohustusi hinnates õigesti, et

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seda ei väära ka see, kui võlgniku

sissetulek peaks olema suurenenud 100–200 euroni kuus. Nimelt jääb võlgniku sissetulek

siiski oluliselt alla ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära ega kuuluks seega PankrS § 108

lg-t 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-t 1 arvestades pankrotivara hulka, samas

kui pankrotimenetluse kulud kantakse PankrS § 146 lg 1 järgi pankrotivara arvel. Seejuures ei

saa kohus arvestada võlgniku oletuslike võimalustega vabaneda vanglast enne tähtaega 2027.

a-l ja hakata teenima suuremat sissetulekut (vt analoogselt RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15,

p 10). Kuivõrd võlgnikul ei ole ka vara, mida tagasi võita või tagasi nõuda, esineb PankrS §

29 lg-s 1 sätestatud menetluse raugemise alus ning seetõttu oli FIMS § 45 lg-st 2 lähtuvalt

pankroti välja kuulutamine võimalik vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel.

10.2. Kolleegium märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamisel tuleb arvestada FIMS-i, kohustustest vabastamise menetluse ja

pankrotimenetluse eesmärke. FIMS § 2 lg 1 järgi on FIMS-i eesmärk võimaldada

makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade

ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama

2-23-13232

sätte lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust

võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 2 teise lause järgi antakse

füüsiliselt isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.

Nende eesmärkide saavutamise üle otsustamiseks on põhjendatud hinnata võlgniku kohustuste

struktuuri (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 9).

10.3. Maakohus tuvastas usaldusisiku aruande põhjal, et võlgniku sissenõutavaks muutunud

kohustused on kokku 15 252,82 eurot, millest 771,98 eurot on õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja 9429,70 eurot kriminaalmenetluse menetluskulude

hüvitamise kohustused Eesti Vabariigi ees. Kuigi usaldusisiku aruandest nähtuvalt

moodustavad väärteotrahvid võlgniku kohustusest 937,22 eurot, väidab võlgnik

määruskaebuses, et tema võlad on väärteotrahvid. Selleks, et asja lahendamiseks olulised

asjaolud ei jääks välja selgitamata, kogus ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 3 ja §

477 lg-ga 7 tõendina ja võttis asja juurde täitemenetlusregistri väljavõtte võlgniku vastu

algatatud täitemenetluste kohta. Väljavõte kinnitab usaldusisiku aruandes võlgniku kohustuste

kohta märgitut. Seega on ekslik võlgniku väide, et tema võlad on väärteotrahvid.

Kolleegium lisab, et võlgniku väärteotrahvide täitmine on valdavas, s.o 897,22 euro osas

aegunud. Nimelt on võlgnik maakohtu tuvastatu kohaselt viibinud vangistuses ajavahemikel

05.10.2013–05.05.2014 ja 16.–23.01.2018 ning alates 07.02.2022. Sellest lähtuvalt on

karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 4 järgi aegunud Tartu Linnavalitsuse nõuete (kokku 52,60

eurot, täitmisele pööratud ajavahemikul 2012–2017), Tallinna Linnavalitsuse nõuete (kokku

132 eurot, täitmisele pööratud ajavahemikul 2010–2012), Pärnu Linnavalitsuse nõude (20

eurot, täitmisele pööratud 2015) ning Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nõuete

(kokku 692,62 eurot, täitmisele pööratud ajavahemikul 2009–2018; välja on jäänud

väärteoasja nr 2315,17,007598/12 rahatrahv 40 eurot, mis pöörati täitmisele 16.03.2018 ja

mille täitmine ei ole aegunud) täitmine.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja § 159 lg 1 järgi on aegunud ka

tsiviilasjades tehtud jõustunud kohtulahenditest tulenevate nõuete täitmine 4113,92 euro

ulatuses, sh PlusPlus Baltic OÜ 721,62 euro suuruse nõude (täitmine alustatud 25.02.2014),

Aktiva Finance Group OÜ 1387,99 euro suuruste nõuete (täitmine alustatud 09.12.2013 ja

31.01.2013), STV AS-i 922,51 euro suuruse nõude (täitmine alustatud 25.03.2014) ning Telia

Eesti AS-i 1081,81 euro suuruse nõude (täitmine alustatud 26.04.2011) täitmine. Kuivõrd

kõigi nende nõuete täitmine oli aegunud juba enne võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise

peatamist maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel, s.o 08.04.2024, ei saanud see mõjutada

nende täitmise aegumistähtaja kulgu.

10.4. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik võlgnikku

vabastada õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju 771,98 euro hüvitamise kohustusest. Kuigi

võlgniku vabastamine kriminaalmenetluse menetluskulude 9429,70 hüvitamise kohustusest ei

ole iseenesest välistatud, on maakohus põhjendatult leidnud, et ülaltoodud eesmärkidega ei

ole kooskõlas algatada kohustustest vabastamine selleks, et pikaaegses vangistuses olev

võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude

aegumist karistuse kandmise ajal. Võlgniku ülejäänud kohustuste aluseks olevate nõuete

täitmine on aegunud kokku 5011,14 euro ulatuses ja aegumata on vaid 40 euro suuruse

väärteotrahvi täitmine. Ülaltoodud eesmärkidele ei vasta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimine tema vabastamiseks sellistest kohustustest, mille aluseks olevate nõuete

täitmine on aegunud, ega ka vaid 40 euro suurusest kohustusest vabanemiseks. Võlgnikul on

võimalik aegunud kohustustest vabaneda, pöördudes kohtutäituri poole palvega lõpetada

täitemenetlused seoses täitmise aegumisega (vt TMS § 481 lg 1 ja § 202 lg 1). Eelnevat

2-23-13232

arvestades on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks ei ole alust.

11. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse lõppjäreldustes muutmata.

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, et

usaldusisikul ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid

tekkinud, ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

13. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise

kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel

esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)