2-23-8539/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus osas, millega maakohus jättis alaealise lapse S.G suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Teha tühistatud osas uus
Legislator headnote
AI generated2-23-8539/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teha tühistatud osas uus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
21.04.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-8539
Tsiviilasi
F.M-i avaldus Y.J-i vastu hooldusõiguse peatamiseks,
alternatiivselt hooldusõiguse täielikult lõpetamiseks
alaealise S.G suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2024 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F.M-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja F.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja
Hanna Kivirand
Puudutatud isik I S.G (isikukood XXX), riigi õigusabi
korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Puudutatud isik II Y.J (isikukood XXX)
Eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsus, esindaja Tõnu Troon
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus osas, millega maakohus jättis
rahuldamata F.M-i alternatiivse nõude Y.J-i vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks
alaealise lapse S.G suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Teha tühistatud osas uus
määrus, millega rahuldada F.M-i avaldus alternatiivse nõude osas ning lõpetada
vanemate F.M-i ja Y.J-i ühine hooldusõigus lapse S.G suhtes ning anda
ainuhooldusõigus üle F.M-ile . Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2. Rahuldada F.M-i määruskaebus.
3. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele
määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
4. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1. Jätta rahuldamata F.M-i avaldus Y.J-i vastu hooldusõiguse peatamiseks.
4.2. Rahuldada F.M-i avaldus alternatiivse nõude osas ning lõpetada vanemate F.M-
i ja Y.J-i ühine hooldusõigus lapse S.G suhtes ning anda ainuhooldusõigus üle F.M-
ile .
4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a
lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise
või advokaadi vahendusel.
Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes
muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul
perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1. F.M (avaldaja, lapse ema) esitas 13.06.2023 Harju Maakohtule avalduse Y.J-i (puudutatud isik
II, lapse isa) vastu hooldusõiguse peatamiseks, alternatiivselt hooldusõiguse täielikult
lõpetamiseks S.G (puudutatud isik I, laps) suhtes.
Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust xx.xx.2018 tütar. Peale vanemate lahkuminekut
2019. aastal jäi laps elama oma ema juurde, kes on tema igapäevaseks hooldajaks tänase päevani.
16.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-18142 määrati kindlaks isa ja lapse suhtluskord.
Avaldaja esitas kohtule nõude ka lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuid kohus
ei pidanud ühise hooldusõiguse lõpetamist põhjendatuks. Kindlaksmääratud suhtluskord ei ole
toiminud. Viimati kohtusid isa ja laps 21.02.2022. Avalduse esitamise hetkel viibib lapse isa
kinnipidamisasutuses. Lapse isa panus on jäänud peale eelmise kohtulahendi tegemist tema
eluviisi tõttu minimaalseks. Füüsiliselt ei olegi võimalik teostada lapse hooldusõigust
kinnipidamisasutusest. Sellest tulenevalt palub lapse ema lapse isa hooldusõigus peatada.
Alternatiivselt palub lapse ema ühine hooldusõigus lõpetada. Lapse isa on teadlikult ja korduvalt
rikkunud seadust ega ole olnud suuteline oma käitumist parandama pikema perioodi jooksul.
Avaldajale on teatavaks saanud mitmed häirivad asjaolud seoses lapse isa vanglakaristuse
täitmisele pööramisega 02.06.2023. Esiteks rikkus lapse isa elektroonilise valve tingimusi kuuel
korral, teiseks oli ta politsei kinnipidamise hetkel taas narkojoobes. Alates käesoleva avalduse
esitamisest ei ole lapse isa enam lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Varasemalt tasus lapsele
igakuiselt elatisraha lapse isa ema. Lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine näitab isa
vastutustundetut käitumist lapse heaolu osas.
Lapse isa seisukoht
2. Lapse isa vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
Lapse isa on enda karistuse ära kandnud ega viibi enam kinnipidamisasutuses. Isa nägi last
viimati 22.02.2022, sest isale ei ole teada lapse elukoht. Lapse ema takistab isal lapsega
suhtlemist, mis mõjub lapsele halvasti. Laps on alati olnud hoitud. Lapse isa soovib lapsega
uuesti sidet luua ning taastada varasemat suhtlust lapse isa ja isapoolse perekonnaga.
Lapse esindaja seisukoht
3. Lapsele määratud esindaja toetab ema avaldust. Lapsel on emaga lähedane ja usalduslik suhe,
samuti vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Lapse isa annab paljasõnalisi lubadusi
ja ei ole lapse elus objektiivse põhjuseta aastaid osalenud. Kuritegelik eluviis ja vanglas karistuse
kandmine ei ole õigustus lapse hooldusõiguse teostamata jätmisel.
Eeskosteasutuse seisukoht
4. Eestkosteasutus toetab ema avaldust osaliselt ning teeb ettepaneku anda lapse esindus- ja
otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja reisimise küsimuste osas lapse
emale. Lisaks tuleks lõpetada ka varahooldusõigus täielikult ning anda esindus- ja otsustusõigus
lapse vara küsimustes täielikult emale. Laps elab igapäevaselt koos emaga, kellega tal on hea ja
usalduslik suhe. Ühise hooldusõiguse teostamist ei ole faktiliselt toimunud pika aja jooksul ja isa
roll lapse elus on olematu.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse hooldusõiguse peatamise nõudes ning samuti
alternatiivse nõude vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse emale
üleandmiseks.
5.1. Hooldusõiguse peatamiseks annab perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 1 järgi alust see, kui
vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema
vangistuse tõttu hooldusõigust teostada. Maakohus leidis, et hooldusõiguse peatamine ei ole
põhjendatud, sest PKS § 140 lg 1 kohaseid hooldusõiguse peatamiseks aluseks olevaid asjaolusid
käesolevaks ajaks ei eksisteeri. Lapse isa ei ole kestvalt võimetu hooldusõigust teostama ning
samuti ei nähtu, et lapse isa ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse
tõttu hooldusõigust teostada.
5.2. Lapse parimates huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat ning
võimalusel tuleb eelistada vanemate ühise hooldusõiguse säilitamist. Ühise hooldusõiguse
lõpetamine on põhjendatud siis, kui üks vanem ei saa või ei soovi lapse hooldusõigust teostada
või kui vanemate vahel on sellised tõsised ja korduvad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel,
et lapse huvid satuvad sellest ohtu. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised
hooldusõigust teostama ja vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis
takistaksid lapse elu korraldamist ja lapse arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine kuidagi
põhjendatud. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et üks vanem
seda tahab.
5.2.1. Vanemate vahel puudub praegu sisuline vaidlus lapse viibimiskoha/elukoha määramise
õiguse üle. Lapse elukoha ümberregistreerimise osas selgus ärakuulamisel, et isa oli sügisel
nõusoleku andnud ja see küsimus on lahendatud. Lapse isa põhjendas, et oli nõusoleku ka varem
andnud, aga ilmselt oli see jäänud saatmata. Asjas on tuvastatud, et lapse isaga on võimalik
kontakti saada. Kuigi isa on jäänud lapse elus passiivseks, on ta avaldanud, et ta soovib
hooldusõigust teostada, kui lapse ema seda laseks. Kuna lapse elu- ja viibimiskoha määramise
osas puuduvad vaidlused, puudub vajadus selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
5.2.2. Lapse ema leiab, et eelduslikult ei ole lapse isa nõusolekut võimalik saada olukorras, kus
tuleb kiirelt otsustada lapse tervisega seonduvaid küsimusi. Lapse ema ei ole aga tõendanud, et
laps oleks isa käitumise tõttu jäänud ilma vajalikust ravist või et laps oleks isa tegevusetuse tõttu
sattunud ohtu. Isa raskesti kättesaadavus lapsele vajalike kiireloomuliste terviseküsimuste
otsustamiseks ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada. Terviseküsimuste puhul eeldatakse
raviteenuse osutaja poolt teise vanema nõusolekut ning lisaks saab tervishoiuasutus ka ise kiires
olukorras võtta lapse tervise huvides vajalikke otsuseid vastu. Kuna lapse isa on kättesaadav,
saab ta anda seisukohti/nõusolekuid etteplaneeritavate terviseküsimuste otsustamiseks mõistliku
aja jooksul.
5.2.3. Lapse ema ei ole tõendanud, et lapse isa takistaks lapse haridusega/arenguga seotud
küsimusi või et lapse hariduse ja huviküsimused oleksid kuidagi moodi lapse isa käitumise tõttu
sattunud ohtu. Seega ei ole alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapsega seotud haridus ja
huviküsimuste osas.
5.2.4. Lapse ema poolt välja toodud asjaolu, et lapse isa ei maksa lapsele elatist, ei puutu
varahooldusõigusesse. Seetõttu ei ole varahooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine
põhjendatud.
5.2.5. Asjas ei ole tuvastatud selliseid vanemate vahelisi erimeelsuseid lapse hooldusküsimustes,
mis tooksid kaasa lapse huvide kahjustumise ja tingiksid vajaduse ühine hooldusõigus lõpetada.
Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
5.3. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi
õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
Määruskaebus
6. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega
maakohus jättis ema avalduse rahuldamata ja teha uus lahend, millega peatada lapse isa
hooldusõigus lapse suhtes või alternatiivselt lõpetada täielikult vanemate ühine hooldusõiguse
lapse suhtes ja anda lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale.
6.1.
Maakohus käsitas hooldusõiguse peatamise võimaliku alusena vaid vanema
kinnipidamisasutuses viibimist (ja sellest tulenevat füüsilist takistust). Samas on hooldusõigust
võimetu teostama ka vanem, kelle valikud (eelkõige kuritegelik käitumine) ei võimalda tal
mõista ega teostada lapsevanema rolli. Lapse isa käitumine on pikema perioodi jooksul olnud
kriminaalne, mistõttu on ta korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Sellised korduvad
õigusrikkumised viitavad sellele, et lapse isa ei saa aru oma tegude tagajärgedest. Kui lapsel ei
oleks teist vanemat, jääks laps sellise käitumisega vanema korral vanemliku hooleta. Eeltoodu
alusel võib väita, et lapse isal puudub lapse hooldamise ja kasvatuse osas igasugune
vastutusvõime ja taoline vastutuse puudumine on käsitletav PKS § 140 lg-s 1 kirjeldatud kestva
võimetusena lapse hooldusõiguse teostamiseks.
6.2. Lapse isal puudub soov lapse elus ja kasvatuses osaleda. Isa ja lapse viimane kohtumine
leidis aset 21.02.2022. Vanemate vahel puudub isa huvipuuduse tõttu kontakt lapsega seotud
küsimustes, mistõttu ei ole emal võimalik tõendada erimeelsusi hooldusõiguse teostamisel.
Viimane tekkis 2023. aasta kevadel, kui lapse ema palus lapse isalt nõusolekut lapse
registreerimiseks uude elukohta. Lapse isa ignoreeris pöördumist ning alles registripidaja
kaasabil õnnestus lapse isalt saada kuus kuud hiljem vastav nõusolek. Puudulik koostöö viitab
selgelt lapsevanema võimetusele teostada ühist hooldusõigust. Eeltoodu valguses on ebaõige
kohtu seisukoht, et vanemate vahel puudub mistahes vaidlus lapse elukoha osas.
Terve kohtumenetluse jooksul on lapse isa üles näidanud ignorantsust käimasoleva menetluse
suhtes. Lapse isa väidab, et ta soovib oma lapse elus osaleda, kuid ei ole peale 2024. aasta
jaanuaris kinnipidamisasutusest vabanemist kordagi üritanud lapsega kontakti luua. On eluliselt
usutav, et nii lapse terviseküsimuste osas kui ka võimalikes teistes valdkondades võib ette tulla
kiireloomulisi küsimusi, mis vajavad mõlema vanema kohest reageeringut.
20.11.2023 toimunud ärakuulamise helisalvestise järgi avaldab lapse isa, et elatise maksetega
jätkatakse siis, kui avaldaja täidab lapse isa poolt seatud tingimused (ehk laps kohtub isapoolsete
vanavanematega). Tegemist on manipuleeriva käitumisega, mis viitab sellele, et lapse isa ei
mõista regulaarse ülalpidamise andmise vajadust.
6.3. Lapse isa ei ole vaimselt ega majanduslikult võimeline last kasvatama. Ta ei oma lapsega
mingisugust hingelist sidet, ta ei ole lapse sünnist saadik lapse eest hoolitsenud. Seega ei täida
lapse isa PKS § 137 lg-s 3 sätestatud eeldustest ainsatki, mis toetaks ühise hooldusõiguse
säilimist. Tänasel päeval ei ole lapse isa võimeline oma destruktiivsetest eluvalikutest tulenevalt
lapse hooldusõigust teostama ega oma selleks ka soovi, seega on põhjendatud tema hooldusõigus
lapse suhtes kas peatada või lõpetada.
Menetluse edasine käik
7. Lapsele määratud esindaja toetab määruskaebust ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise osas,
kuid leiab, et lapse isa hooldusõiguse peatamiseks aluseid ei esine.
Eestkosteasutus palub määruskaebuse rahuldada, maakohtu määrus tühistada ning teha uus
määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda esindus- ja
otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja reisimise küsimuste osas lapse
emale. Lisaks lõpetada varahooldusõigus täielikult ning anda esindus- ja otsustusõigus lapse vara
küsimustes täielikult emale.
Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg
5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel
tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse ema alternatiivse nõude ühise
hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Ringkonnakohus teeb
tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab lapse ema avalduse alternatiivse nõude osas ning
lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning annab ainuhooldusõiguse üle lapse
emale. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema määruskaebus kuulub
rahuldamisele.
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures
kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10. Maakohus leidis põhjendatult, et siinsel juhul puudub alus lapse isa hooldusõiguse
peatamiseks. Hooldusõiguse peatamiseks annab PKS § 140 lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa
pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse (sh vanema vangistuse, raske
haiguse või teadmata kadumise) korral hooldusõigust teostada (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298,
p 16.2).
11. Samas esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 alusel.
Üldjuhul tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse puhul hinnata eeskätt seda, kas
vanemate vahel esinevad ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused. Samas ei saa
arvestamata jätta olukorda, kus üks vanem faktiliselt hooldusõigust hoolimata erimeelsuste
puudumisest ei teosta ning lapse kasvatamises ei osale.
Kuigi lapse ja isa suhtlemise osas on kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord, kohtusid isa ja
laps viimati 21.02.2022 ehk üle kolme aasta tagasi. Isa vabanes kinnipidamisasutusest 2024.
aasta jaanuaris, kuid ei ole ka pärast seda lapsega kohtumiseks lapse emaga kontakti otsinud.
Lapse isa väitis maakohtu menetluses, et lapse ema takistab tal lapsega kohtuda.
Ringkonnakohus palus isal selgitada ja esitada tõendid selle kohta, mida on ta teinud
suhtluskorra täitmiseks pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, samuti seda, mis põhjusel
lapsega kohtumine ei ole õnnestunud. Lapse isa kohtu kirjale ei vastanud. Seega ei ole tõendatud,
et lapse ema on isa lapsega suhtlemast takistanud.
Kui lapse isa ei ole juba üle kolme aasta lapse elus osalenud, puudub tal teadmine lapse
parimatest huvidest. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei nähtu, et lapse isa oleks
tegelikkuses valmis ja huvitatud ühise hooldusõiguse teostamisest. Lapse isaga ei ole võimalik
lapsega seotud küsimuste otsustamisel mõistliku aja jooksul ühendust saada. Sellises olukorras ei
ole vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huvides.
Eeltoodust tulenevalt esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse
ainuhooldusõigus tuleb üle anda lapse emale.
12. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend
tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige
lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja
kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus
neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus
eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)