Legislator Case Law & Legislation
2-23-8539/40 AI generated

2-23-8539/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-8539/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus osas, millega maakohus jättis alaealise lapse S.G suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Teha tühistatud osas uus

Legislator headnote

AI generated

2-23-8539/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teha tühistatud osas uus

Keywords

AI generated
medical care requirements substance addiction inpatient addiction treatment family hardship electronic monitoring schedule of medical aids
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8539

Tsiviilasi

F.M-i avaldus Y.J-i vastu hooldusõiguse peatamiseks,

alternatiivselt hooldusõiguse täielikult lõpetamiseks

alaealise S.G suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2024 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja F.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Hanna Kivirand

Puudutatud isik I S.G (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik II Y.J (isikukood XXX)

Eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsus, esindaja Tõnu Troon

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata F.M-i alternatiivse nõude Y.J-i vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

alaealise lapse S.G suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega rahuldada F.M-i avaldus alternatiivse nõude osas ning lõpetada

vanemate F.M-i ja Y.J-i ühine hooldusõigus lapse S.G suhtes ning anda

ainuhooldusõigus üle F.M-ile . Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada F.M-i määruskaebus.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

4. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

4.1. Jätta rahuldamata F.M-i avaldus Y.J-i vastu hooldusõiguse peatamiseks.

4.2. Rahuldada F.M-i avaldus alternatiivse nõude osas ning lõpetada vanemate F.M-

i ja Y.J-i ühine hooldusõigus lapse S.G suhtes ning anda ainuhooldusõigus üle F.M-

ile .

4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes

muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus

1. F.M (avaldaja, lapse ema) esitas 13.06.2023 Harju Maakohtule avalduse Y.J-i (puudutatud isik

II, lapse isa) vastu hooldusõiguse peatamiseks, alternatiivselt hooldusõiguse täielikult

lõpetamiseks S.G (puudutatud isik I, laps) suhtes.

Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust xx.xx.2018 tütar. Peale vanemate lahkuminekut

2019. aastal jäi laps elama oma ema juurde, kes on tema igapäevaseks hooldajaks tänase päevani.

16.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-18142 määrati kindlaks isa ja lapse suhtluskord.

Avaldaja esitas kohtule nõude ka lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuid kohus

ei pidanud ühise hooldusõiguse lõpetamist põhjendatuks. Kindlaksmääratud suhtluskord ei ole

toiminud. Viimati kohtusid isa ja laps 21.02.2022. Avalduse esitamise hetkel viibib lapse isa

kinnipidamisasutuses. Lapse isa panus on jäänud peale eelmise kohtulahendi tegemist tema

eluviisi tõttu minimaalseks. Füüsiliselt ei olegi võimalik teostada lapse hooldusõigust

kinnipidamisasutusest. Sellest tulenevalt palub lapse ema lapse isa hooldusõigus peatada.

Alternatiivselt palub lapse ema ühine hooldusõigus lõpetada. Lapse isa on teadlikult ja korduvalt

rikkunud seadust ega ole olnud suuteline oma käitumist parandama pikema perioodi jooksul.

Avaldajale on teatavaks saanud mitmed häirivad asjaolud seoses lapse isa vanglakaristuse

täitmisele pööramisega 02.06.2023. Esiteks rikkus lapse isa elektroonilise valve tingimusi kuuel

korral, teiseks oli ta politsei kinnipidamise hetkel taas narkojoobes. Alates käesoleva avalduse

esitamisest ei ole lapse isa enam lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Varasemalt tasus lapsele

igakuiselt elatisraha lapse isa ema. Lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine näitab isa

vastutustundetut käitumist lapse heaolu osas.

Lapse isa seisukoht

2. Lapse isa vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Lapse isa on enda karistuse ära kandnud ega viibi enam kinnipidamisasutuses. Isa nägi last

viimati 22.02.2022, sest isale ei ole teada lapse elukoht. Lapse ema takistab isal lapsega

suhtlemist, mis mõjub lapsele halvasti. Laps on alati olnud hoitud. Lapse isa soovib lapsega

uuesti sidet luua ning taastada varasemat suhtlust lapse isa ja isapoolse perekonnaga.

Lapse esindaja seisukoht

3. Lapsele määratud esindaja toetab ema avaldust. Lapsel on emaga lähedane ja usalduslik suhe,

samuti vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Lapse isa annab paljasõnalisi lubadusi

ja ei ole lapse elus objektiivse põhjuseta aastaid osalenud. Kuritegelik eluviis ja vanglas karistuse

kandmine ei ole õigustus lapse hooldusõiguse teostamata jätmisel.

Eeskosteasutuse seisukoht

4. Eestkosteasutus toetab ema avaldust osaliselt ning teeb ettepaneku anda lapse esindus- ja

otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja reisimise küsimuste osas lapse

emale. Lisaks tuleks lõpetada ka varahooldusõigus täielikult ning anda esindus- ja otsustusõigus

lapse vara küsimustes täielikult emale. Laps elab igapäevaselt koos emaga, kellega tal on hea ja

usalduslik suhe. Ühise hooldusõiguse teostamist ei ole faktiliselt toimunud pika aja jooksul ja isa

roll lapse elus on olematu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse hooldusõiguse peatamise nõudes ning samuti

alternatiivse nõude vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse emale

üleandmiseks.

5.1. Hooldusõiguse peatamiseks annab perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 1 järgi alust see, kui

vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema

vangistuse tõttu hooldusõigust teostada. Maakohus leidis, et hooldusõiguse peatamine ei ole

põhjendatud, sest PKS § 140 lg 1 kohaseid hooldusõiguse peatamiseks aluseks olevaid asjaolusid

käesolevaks ajaks ei eksisteeri. Lapse isa ei ole kestvalt võimetu hooldusõigust teostama ning

samuti ei nähtu, et lapse isa ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse

tõttu hooldusõigust teostada.

5.2. Lapse parimates huvides on üldjuhul see, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat ning

võimalusel tuleb eelistada vanemate ühise hooldusõiguse säilitamist. Ühise hooldusõiguse

lõpetamine on põhjendatud siis, kui üks vanem ei saa või ei soovi lapse hooldusõigust teostada

või kui vanemate vahel on sellised tõsised ja korduvad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel,

et lapse huvid satuvad sellest ohtu. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised

hooldusõigust teostama ja vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis

takistaksid lapse elu korraldamist ja lapse arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine kuidagi

põhjendatud. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et üks vanem

seda tahab.

5.2.1. Vanemate vahel puudub praegu sisuline vaidlus lapse viibimiskoha/elukoha määramise

õiguse üle. Lapse elukoha ümberregistreerimise osas selgus ärakuulamisel, et isa oli sügisel

nõusoleku andnud ja see küsimus on lahendatud. Lapse isa põhjendas, et oli nõusoleku ka varem

andnud, aga ilmselt oli see jäänud saatmata. Asjas on tuvastatud, et lapse isaga on võimalik

kontakti saada. Kuigi isa on jäänud lapse elus passiivseks, on ta avaldanud, et ta soovib

hooldusõigust teostada, kui lapse ema seda laseks. Kuna lapse elu- ja viibimiskoha määramise

osas puuduvad vaidlused, puudub vajadus selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

5.2.2. Lapse ema leiab, et eelduslikult ei ole lapse isa nõusolekut võimalik saada olukorras, kus

tuleb kiirelt otsustada lapse tervisega seonduvaid küsimusi. Lapse ema ei ole aga tõendanud, et

laps oleks isa käitumise tõttu jäänud ilma vajalikust ravist või et laps oleks isa tegevusetuse tõttu

sattunud ohtu. Isa raskesti kättesaadavus lapsele vajalike kiireloomuliste terviseküsimuste

otsustamiseks ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada. Terviseküsimuste puhul eeldatakse

raviteenuse osutaja poolt teise vanema nõusolekut ning lisaks saab tervishoiuasutus ka ise kiires

olukorras võtta lapse tervise huvides vajalikke otsuseid vastu. Kuna lapse isa on kättesaadav,

saab ta anda seisukohti/nõusolekuid etteplaneeritavate terviseküsimuste otsustamiseks mõistliku

aja jooksul.

5.2.3. Lapse ema ei ole tõendanud, et lapse isa takistaks lapse haridusega/arenguga seotud

küsimusi või et lapse hariduse ja huviküsimused oleksid kuidagi moodi lapse isa käitumise tõttu

sattunud ohtu. Seega ei ole alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapsega seotud haridus ja

huviküsimuste osas.

5.2.4. Lapse ema poolt välja toodud asjaolu, et lapse isa ei maksa lapsele elatist, ei puutu

varahooldusõigusesse. Seetõttu ei ole varahooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine

põhjendatud.

5.2.5. Asjas ei ole tuvastatud selliseid vanemate vahelisi erimeelsuseid lapse hooldusküsimustes,

mis tooksid kaasa lapse huvide kahjustumise ja tingiksid vajaduse ühine hooldusõigus lõpetada.

Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

5.3. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi

õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebus

6. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis ema avalduse rahuldamata ja teha uus lahend, millega peatada lapse isa

hooldusõigus lapse suhtes või alternatiivselt lõpetada täielikult vanemate ühine hooldusõiguse

lapse suhtes ja anda lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale.

6.1.

Maakohus käsitas hooldusõiguse peatamise võimaliku alusena vaid vanema

kinnipidamisasutuses viibimist (ja sellest tulenevat füüsilist takistust). Samas on hooldusõigust

võimetu teostama ka vanem, kelle valikud (eelkõige kuritegelik käitumine) ei võimalda tal

mõista ega teostada lapsevanema rolli. Lapse isa käitumine on pikema perioodi jooksul olnud

kriminaalne, mistõttu on ta korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Sellised korduvad

õigusrikkumised viitavad sellele, et lapse isa ei saa aru oma tegude tagajärgedest. Kui lapsel ei

oleks teist vanemat, jääks laps sellise käitumisega vanema korral vanemliku hooleta. Eeltoodu

alusel võib väita, et lapse isal puudub lapse hooldamise ja kasvatuse osas igasugune

vastutusvõime ja taoline vastutuse puudumine on käsitletav PKS § 140 lg-s 1 kirjeldatud kestva

võimetusena lapse hooldusõiguse teostamiseks.

6.2. Lapse isal puudub soov lapse elus ja kasvatuses osaleda. Isa ja lapse viimane kohtumine

leidis aset 21.02.2022. Vanemate vahel puudub isa huvipuuduse tõttu kontakt lapsega seotud

küsimustes, mistõttu ei ole emal võimalik tõendada erimeelsusi hooldusõiguse teostamisel.

Viimane tekkis 2023. aasta kevadel, kui lapse ema palus lapse isalt nõusolekut lapse

registreerimiseks uude elukohta. Lapse isa ignoreeris pöördumist ning alles registripidaja

kaasabil õnnestus lapse isalt saada kuus kuud hiljem vastav nõusolek. Puudulik koostöö viitab

selgelt lapsevanema võimetusele teostada ühist hooldusõigust. Eeltoodu valguses on ebaõige

kohtu seisukoht, et vanemate vahel puudub mistahes vaidlus lapse elukoha osas.

Terve kohtumenetluse jooksul on lapse isa üles näidanud ignorantsust käimasoleva menetluse

suhtes. Lapse isa väidab, et ta soovib oma lapse elus osaleda, kuid ei ole peale 2024. aasta

jaanuaris kinnipidamisasutusest vabanemist kordagi üritanud lapsega kontakti luua. On eluliselt

usutav, et nii lapse terviseküsimuste osas kui ka võimalikes teistes valdkondades võib ette tulla

kiireloomulisi küsimusi, mis vajavad mõlema vanema kohest reageeringut.

20.11.2023 toimunud ärakuulamise helisalvestise järgi avaldab lapse isa, et elatise maksetega

jätkatakse siis, kui avaldaja täidab lapse isa poolt seatud tingimused (ehk laps kohtub isapoolsete

vanavanematega). Tegemist on manipuleeriva käitumisega, mis viitab sellele, et lapse isa ei

mõista regulaarse ülalpidamise andmise vajadust.

6.3. Lapse isa ei ole vaimselt ega majanduslikult võimeline last kasvatama. Ta ei oma lapsega

mingisugust hingelist sidet, ta ei ole lapse sünnist saadik lapse eest hoolitsenud. Seega ei täida

lapse isa PKS § 137 lg-s 3 sätestatud eeldustest ainsatki, mis toetaks ühise hooldusõiguse

säilimist. Tänasel päeval ei ole lapse isa võimeline oma destruktiivsetest eluvalikutest tulenevalt

lapse hooldusõigust teostama ega oma selleks ka soovi, seega on põhjendatud tema hooldusõigus

lapse suhtes kas peatada või lõpetada.

Menetluse edasine käik

7. Lapsele määratud esindaja toetab määruskaebust ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise osas,

kuid leiab, et lapse isa hooldusõiguse peatamiseks aluseid ei esine.

Eestkosteasutus palub määruskaebuse rahuldada, maakohtu määrus tühistada ning teha uus

määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda esindus- ja

otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, tervise ja reisimise küsimuste osas lapse

emale. Lisaks lõpetada varahooldusõigus täielikult ning anda esindus- ja otsustusõigus lapse vara

küsimustes täielikult emale.

Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse ema alternatiivse nõude ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning avaldajale üleandmiseks. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab lapse ema avalduse alternatiivse nõude osas ning

lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning annab ainuhooldusõiguse üle lapse

emale. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Maakohus leidis põhjendatult, et siinsel juhul puudub alus lapse isa hooldusõiguse

peatamiseks. Hooldusõiguse peatamiseks annab PKS § 140 lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa

pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse (sh vanema vangistuse, raske

haiguse või teadmata kadumise) korral hooldusõigust teostada (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298,

p 16.2).

11. Samas esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 alusel.

Üldjuhul tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse puhul hinnata eeskätt seda, kas

vanemate vahel esinevad ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused. Samas ei saa

arvestamata jätta olukorda, kus üks vanem faktiliselt hooldusõigust hoolimata erimeelsuste

puudumisest ei teosta ning lapse kasvatamises ei osale.

Kuigi lapse ja isa suhtlemise osas on kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord, kohtusid isa ja

laps viimati 21.02.2022 ehk üle kolme aasta tagasi. Isa vabanes kinnipidamisasutusest 2024.

aasta jaanuaris, kuid ei ole ka pärast seda lapsega kohtumiseks lapse emaga kontakti otsinud.

Lapse isa väitis maakohtu menetluses, et lapse ema takistab tal lapsega kohtuda.

Ringkonnakohus palus isal selgitada ja esitada tõendid selle kohta, mida on ta teinud

suhtluskorra täitmiseks pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, samuti seda, mis põhjusel

lapsega kohtumine ei ole õnnestunud. Lapse isa kohtu kirjale ei vastanud. Seega ei ole tõendatud,

et lapse ema on isa lapsega suhtlemast takistanud.

Kui lapse isa ei ole juba üle kolme aasta lapse elus osalenud, puudub tal teadmine lapse

parimatest huvidest. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei nähtu, et lapse isa oleks

tegelikkuses valmis ja huvitatud ühise hooldusõiguse teostamisest. Lapse isaga ei ole võimalik

lapsega seotud küsimuste otsustamisel mõistliku aja jooksul ühendust saada. Sellises olukorras ei

ole vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huvides.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse

ainuhooldusõigus tuleb üle anda lapse emale.

12. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige

lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus

eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)