2-24-116253/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116253

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi I. N. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4350,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja P. P.

Kostja: I. N. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 25.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 17.03.2020 sõlmitud

laenulepingust nr BL2271796 tulenev põhivõlg 3579,70 eurot, viivis perioodi

02.09.2024 – 21.04.2025 eest 266,35 eurot ja viivis põhivõlalt alates 22.04.2025 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent kokku mitte

rohkem kui põhivõla ulatuses.

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 47,96 euro ulatuses ja viivisenõue

29.04.2024 seisuga 269,02 ulatuses.

4. Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv summas 87,50 eurot hageja kanda. Jätta hageja

ülejäänud menetluskulud 91,46% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

8,54% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 740,83 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 25.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 07.06.2021 sõlmitud

laenulepingust nr BL2271796 tulenev põhivõlg 4208,65 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

haldustasu 66,31 eurot, intress 404,44 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 2184,42

eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 30.04.2024 põhinõudelt (4208,65 eurot)

määraga 0,0657% päevas kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

1.3. 24.01.2025 esitas hageja uue hagiavalduse, millega palub välja mõista kostjalt hageja

kasuks põhinõue 3627,66 eurot ja viivis 269,02 eurot ning seaduslik viivis, alates 30.04.2024,

kuid mitte üle põhinõude. Hageja toob välja, et loobub põhinõudest, mis ületab 3267,66 eurot

ja kõrvalnõuetest, mis ületab summat 269,02 eurot.

2. Hageja on nõude aluse ja eelduste kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja vahel on 07.06.2021a läbi veebikeskkonna www.bondora.ee sõlmitud

laenuleping nr BL2271796. Asjaolu, et kostja on lepingu(d) allkirjastanud, on tõendatav

lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, (kinnitamise IP aadress: XXX, kinnitamise

aeg: 07.06.2021 19:11:06) mis sisaldab endas kostja nime, isikukoodi, kostja poolt kasutatud

seadme IP aadressi ning kinnituse aega. Bondora laenutaotluse protsessi saab algatada tarbija,

kes on end autentinud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lepingu allkirjastamiseks

autenditakse tarbija kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil, mis

tuleb sisestada Bondora kliendiportaalis, pärast seda kui tarbija on tutvunud pakkumise ja

lepingueelse infoga, ning otsustab pakkumusega nõustuda.

Lepingu kohaselt laenas hageja kostjale 4359 eurot. Krediidiandja on laenulepingu alusel

kandnud kostjale 4100 eurot.

Intressimääraks lepiti kokku 25,02% aastas, viivisemääraks 0,0685% päevas, krediidi

kulukuse määr oli 39,68% aastas. Lepingu igakuine haldustasu oli 4% laenusummalt aastas.

Lepingu sõlmimise tasu oli 259 eurot (mis on arvestatud põhinõude juurde).

Esimese osamakse tähtaeg oli 10.06.2021 a., viimase osamakse tähtpäev 11.05.2026 a.

Osamaksete igakuine maksepäev oli 10. kuupäev. Kostja kohustus laenu tagastama 60

osamaksega, osamakse suurusega 142,52 eurot.

2.2. Kuivõrd kostja on tasunud osamaksed osaliselt, ütles laenuandja 28.02.2022 lepingu

erakorraliselt üles. Ülesütlemisele eelnes 27.01.2022 laenulepingu ülesütlemise avaldus kostja

lepingus näidatud aadressile. Eeltoodud teatise kohaselt oli kostja laenulepingu täitmisel

maksetega viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega. Lisaks hoiatati

võla mittetasumisel leping üles öelda 30 päeva jooksul alates hoiatuse saatmisest. Teated on

edastatud inglise keeles, vastavalt kostja soovile. Kõik menetlusdokumendid on edastatud

kostjale e-posti teel, vastavalt kostja poolt näidatud aadressil. Lepingu ülesütlemisel saabusid

01.03.2022 kõikide osamaksete tähtajad.

2.3. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale

20.07.2022.

2.4. Krediidiandja on laenulepingu alusel kandnud kostjale 4100 eurot, kostja on tagastanud

laenu 472,34 eurot (Est loan schedule, tabelis nähtav summa 859,20€ on tasumata maksed

lepingu ülesütlemiseni). Seega on hagejal kostja vastu põhinõue summas 3627,66 eurot.

Hageja nõuab kostjalt seadusest tuleneva määraga viiviseid pärast lepingu ülesütlemisest

alates 01.03.2022 kuni nõude esitamiseni maksekäsu kiirmenetluses (29.04.2024) kokku

269,02 eurot.

Hageja esitab laenu tagasimakse graafiku. Maksegraafiku kohaselt on sissenõutavaks

muutnud põhisumma 2116,10 eurot ja sissenõutavaks muutumata summa 1511,56 eurot, mille

palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel.

Hagis toodud summadest, mis ületavad põhisummat 3627,66 eurot ja sissenõutavaks muutnud

viivist summas 269,02 eurot, hageja loobub.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Otsuse tegemise eeldused

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete kaudu

kätte toimetatuks loetud 01.09.2024. Dokumendid on kostjale saadetud ka kohtule

teadaolevale e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg

hagile vastamiseks 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja hagile sisulist vastust esitanud

ei ole, küll aga on saatnud kohtule üherealisi e-kirju.

Kohtuistungist 25.032025 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata

jätmisest. Hageja taotlusel vaatas kohus asja kohtuistungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

Kohus võttis istungil hagist osalise loobumise vastu.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida

sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu, millel on hageja väidetud

kinnitus: I. RX, isikukoodXXX, kuupäev 07.06.2021 19:11:06, IP-aadress (dtl 150).

Samasugune kinnitus on ka maksegraafikul (dtl 183). Hageja väitel esitati lepingudokumendid

kostjale krediidiandja veebikeskkonnas.

Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja

tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks

kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele

elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud

tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 207), et laen summas 4100 eurot on kostjale

välja makstud 07.06.2021.

Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete alusel, et lepingus toodud krediidi

kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli

60,27%). Seega saab lugeda nõude aluseks oleva lepingu sõlmituks ja kehtivaks.

5. Hageja nõuded

5.1. Nõude hagejale loovutamise kohta on hageja esitanud kostja esindaja digiallkirjastatud

tõendi (dtl 209).

5.2. Hageja esitas 24.01.2025 nõude ümberarvestuse ning loobus osaliselt algsetest nõuetest.

Seetõttu kohus ei hinda vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, sest peale loobumist ei

ole see enam nõude rahuldamise eelduseks alles jääva nõude osas.

Hageja on tõendanud, et krediidiandja maksis kostjale laenuna välja 4100 ning hageja väitel

on kostja tagasimakseid teinud kokku 472,34 eurot. Hageja on selle kohta esitanud tõendi dtl

134, mille veerus on ajavahemikus 10.06.2021-11.10.2021 laekunud summadena märgitud

hageja väidetud summa ning 30.12.2022 laekunud summana 859,20 eurot, kuid selle kohta on

hageja selgitanud, et 859,20 eurot on tasumata maksed lepingu ülesütlemiseni. Hageja on

esitanud ka tõendi (dtl 316), millest nähtuvad maksed kokku 666,64 eurot ning ühel real on

vormingu viga, mistõttu summana näitab kuupäeva. Seejuures on summad ja tasumise ajad

täiesti erinevad eelpoolkirjeldatud tõendist. Hageja selgitas istungil, et see tõend kajastab

kostja poolt kahe lepingu katteks kokku tehtud makseid ning Exceli tabelis (dtl 134) on

krediidiandja arvestus, et mis kuupäeval mille katteks tasutut arvestati.

Hageja on koos hagiga esitanud ka 08.08.2021 Bondora AS ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingu BL2329009 tagasimaksete arvestuse (dtl 131), mille järgi on kostja

tagasimakseid kokku teinud 147,87 eurot. Kahe krediidiandja tehtud arvestuse järgi on kostja

tasunud kokku 620,21 eurot, samas kui kostja poolt tehtud maksete kohta esitatud tõendist

nähtub, et kostja on kokku tasunud vähemalt 666,64 eurot. Hageja esitatud tõendist (dtl 314)

selgub, et kostja poolt tegelikult tasutust on lisaks eeltoodule arvestatud 47,96 eurot

lisateenuste katteks.

VÕS § 4034 lõike 7 järgi ei võlgne vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

tarbija muid tasusid. Seega tuleb ka eeltoodud 47,96 eurot arvestada põhivõla katteks. Seega

on kostjal laenuks saadust tagastamata 4100 - 472,34 – 47,96 = 3579,70 eurot.

5.3. Võlanõude korral tuleb kohtul muuhulgas ka tuvastada, kas võlg on sissenõutav.

Sissenõutavus aga sõltub sellest, mis ajaks oleks tulnud raha tasuda. Lepingu järgi on viimase

tagasimakse tähtaeg 11.05.2026, leping ei ole seega laenu tagastamise lõpptähtaja saabumise

tõttu lõppenud.

Hageja on määranud tagasimaksed uuesti (dtl 306). Hageja on määranud 60 igakuist

tagasimakset 60,46 eurot kuus (v.a viimane, mis on 60,52 eurot) alates 10.06.2021 kuni

10.05.2026 kokku 3627,66 eurole (st tagastamata laenusummale).

Kohus selgitas hagejale 14.01.2025, et tagasimaksete uuesti määramise järgselt tuleb hinnata,

kas lepingut saab ka ümberarvestuse korral üles öelduks lugeda, st kas ka ümberarvestuse

korral oleks kostja lepingu üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse

tagasimaksega. Kui see nii ei olnud, on üles ütlemine toimetu ja leping kehtib. Sel juhul saab

hageja nõuda edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmist, kui on

alust arvata, et kostja neid vabatahtlikult ei tasu. Kui hageja jääb hagis esitatud nõude juurde,

oleks tegemist alternatiivse nõudega, mis kohtult tuleb menetlusse võtta ja kostjale kätte

toimetada ning kostjale vastamiseks tähtaeg anda.

Hageja esitas 24.01.2025 uue hagiavalduse, mille nõuetes edasiulatuvat nõuet sõnastatud ei

ole (on põhivõla osas üksnes: „välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue summas 3627,66

eurot“). Avalduse teksti sees on märgitud, et hageja nõuab nii maksegraafiku järgi

sissenõutavaks muutunud summat kui ka edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid. Samas nõuab hageja viivist alates lepingu üles ütlemisest. Üles ütlemise

kehtivust hageja kohtu juhiste järgi avalduses hinnanud ei ole.

5.4. Hageja hinnangul on leping üles öeldud 28.02.2022 ja kõikide osamaksete tasumise

tähtpäevad saabusid 01.03.2022. Hageja viitab üles ütlemise hoiatusena tõendile dtl 205.

Selles on märgitud, et seisuga 27.01.2022 on kostjal võlg, mis tuleb Bondora AS-ga sõlmitud

kahest laenulepingust, et kostjale antakse täiendav tähtaeg 30 päeva kohustuste täitmiseks, et

viimane tähtaeg likvideerida võlgnevus on 26.02.2022, et võla mittetasumisel laenuleping

öeldakse üles 27.02.2022. Tõendist ei nähtu, millal, millisel viisil ja kuhu see saadetud on.

Hageja on esitanud ka teise tõendi, dtl 204, milles on märgitud, et tulenevalt võlast on kostja

laenulepingud üles öeldud seisuga 28.02.2022. Ka sellest tõendist ei nähtu, millal, millisel

viisil ja kuhu see saadetud on.

Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, kuhu ja millisel viisil oli lepingu üles

ütlemise teade on kostjale saadetud, mille põhjal saaks kohus järeldada, et kostjal oli mõistlik

võimalus sellega tutvuda ning seeläbi sai tahteavaldus kehtivaks muutuda. Küll aga saab

lepingu üles ütlemise teate lugeda kättetoimetatuks kohtumenetluses koos hagiga, 01.09.2024.

Hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete alusel ei saa lepingu üles ütlemise kehtivust

hinnata nii, nagu kohus juhendas ega viivist välja mõista selliselt, nagu hageja nõuab. Selliselt

uuesti määratud tagasimaksete puhul on võimalik üksnes välja mõista kohtuotsuse tegemise

ajaks juba sissenõutavaks muutunud tagasimaksed ning edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvad tagasimaksed. Määrates tagasimaksed uuesti tasumata laenujäägile alates lepingu

sõlmimisest, tekib olukord, kus tagasimaksete uuesti määramise tõttu on kostja võlas alates

lepingu sõlmimisest. See ei vasta seadusandja eesmärgile VÕS § 4034 lg 7 kehtestamisel.

Kohus on seetõttu seisukohal, et tagasimaksete uuesti määramine ei kehti, ning sel juhul

kehtib pooltevahelise lepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulp (maksegraafiku intressi ja

muude tasude maksmise kohustus on tühine).

Kui võtta aluseks laenulepingu maksegraafiku põhiosamaksete tulp ning arvestada kostja

poolt tasutu selle katteks, oleks kostjal täielikult tasutud maksed kuni 11.04.2022 makseni

ning osaliselt, 18,82 euro ulatuses ka 10.05.2022 makse.

Hageja väidetud lepingu üles ütlemise ajal, 28.02.2022, selle järgi põhivõlga ei oleks.

Üles ütlemise avaldus on kostjale koos hagiga kätte toimetatuks loetud 01.09.2024. Selleks

ajaks oleks kostja olnud ka ümberarvestuse kohaselt võlas enam kui kolme järjestikuse

põhiosamaksega. Seega saab lepingu lugeda üles öelduks alates üles ütlemise teate kostjale

kohtumenetluses kättetoimetamisest. Üles ütlemisega muutus sissenõutavaks kogu

tagastamata laenusumma.

Viivist kogu põhivõlalt saab hakata arvestama alates üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o

alates 02.09.2024. Enne seda saaks hageja arvestada viivist uuesti määratud tagasimaksetelt,

mis olid sissenõutavaks muutunud, aga seda hageja selliselt esitanud ei ole (nagu märgitud,

hageja arvestus ei sobi).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt välja

põhivõla 3579,70 eurot ning viivise põhivõlalt alates 02.09.2024 seadusjärgses määras kuni

põhivõla tasumiseni, ent mitte rohkem kui põhivõla summa ulatuses. Kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 266,35 eurot.

6. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

6.1. Riigilõivu tagastamine.

Hageja on tasunud algselt tsiviilasja hinnalt, so 7921,08 eurolt riigilõivu 665 eurot. Nõudest

osalise loobumise tulemusel kujuneb uueks tsiviilasja hinnaks 4350,14 eurot (3627,66 +

269,02 + 453,46), millelt tuleks tasuda riigilõivu 490 eurot. Seega tasus hageja hagiavalduse

esitamisel riigilõivu 175 euro võrra enam (665 – 490), kui tuleb tasuda hagilt pärast hagist

osaliselt loobumist. Hagejal on õigus loobutud osalt tagasi saada pool riigilõivu ehk 87,50

eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Kohus tagastab hagejale riigilõivu 87,50 eurot vastava

avalduse esitamisel, avaldusel tuleb märkida pangakonto number.

6.2 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja on 26.03.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatud 12.04.2025.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 370 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepingulise esindaja kuludeks on maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja

lepingulise esindaja õigusabikulud.

Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot.

Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5

tundi;

-kohtumäärusega tutvumine, hagi täiendamine, koostamine ja esitamine 0,5 tundi;

-kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi;

-istungil esindamine 0,5 tundi;

-menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi.

Samuti palub hageja välja mõista hagilt tasutud riigilõivu ja väljamõistetud menetluskuludelt

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist hageja põhitegevuse standardse ja keskmise

keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab kohtumäärusega tutvumise põhjendatud

ajakuluks 10 minutit. Hagi täiendamise vajadus on hagejast endast tingitud ja seega ei ole

ajakulu 20 minutit põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik

ajakulu on kohtu hinnangul 20 minutit, arvestades ka nimekirjas esinevat erinevust tasutud

riigilõivu suuruses. Ülejäänud osas peab kohus menetlusdokumentide ajakulu põhjendatuks.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku on 3

tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja

põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi x 100 eurot).

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Arvestades lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinda, on põhjendatud õigusabikulu

kokku 320 eurot ilma käibemaksuta (300 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Nõudest osalise loobumise tulemusel kujunes uueks tsiviilasja hinnaks 4350,14 eurot, millelt

tasumisele kuuluv riigilõiv on 490 eurot. Hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel

poole enam tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot tagastamist. Lähtudes eeltoodust jätab kohus

teise poole enam tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 810 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja

320 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi pärast hageja poolt hagist osaliselt loobumist osaliselt,

tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Pärast hagist osaliselt loobumist oli hagihind 4350,14 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude

põhivõla osas summas 3579,70 eurot ja viivisenõude põhivõlalt 3579,70 eurot edasiulatuvalt

kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte

rohkem kui põhivõla ulatuses, mis ühe aasta eest arvestatuna on 399,14 eurot. Seega kokku

rahuldas kohus arvestuslikult hagi 3978,84 euro ulatuses, mis on arvestatud hagihinnast

(4350,14 eurot) 91,46%.

Lähtuvalt 24.01.2025 hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus

TsMS § 163 lg 1 alusel hageja ülejäänud menetluskulud 91,46% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 8,54% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 91,46% hageja põhjendatud menetluskuludest

(810 eurot), millele vastab summa 740,83 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

6.3. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik