3-22-677/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-677

Haldusasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.2022

otsuse nr 4.2-1/1790-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula

Tropp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30.05.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 07.01.2022 taotluse anda relvaluba

sportimise ning enese ja vara kaitse otstarbel.

3-22-677

2. PPA keeldus 22.02.2022 otsusega nr 4.2-1/1790-1 kaebajale relvaloa andmisest

relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p 3 alusel.

Karistusregistri järgi puuduvad kaebajal kehtivad karistused. PPA ei ole teinud karistusregistri

arhiiviandmete päringut, kuid PPA infosüsteemis on teave, et kaebaja oli 2006. a-l

kahtlustatav karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi selles, et ta lõi oma elukaaslast korduvalt

rusikaga näo-, õla-, roiete ja neerude piirkonda, mille tagajärjel purunes kannatanul üks roie

ning tekkisid hematoomid näkku, õlale ja rindkerele. Kriminaalmenetlus lõpetati

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 7 alusel (avaliku menetlushuvi puudumise

tõttu, kui süü ei ole suur), määrates kaebajale täitmiseks kohustused. Kaebaja oli 2008. a-l

kahtlustatav KarS § 212 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi selles, et ta tahtlikult kallutas teist inimest

kindlustuskelmuse toimepanemisele. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg-te 2 ja 7

alusel, määrates kaebajale täitmiseks rahalise kohustuse. Kaebaja oli 2012. a-l kahtlustatav ka

võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramises, kuid kriminaalmenetlus lõpetati KrMS §

199 lg 1 p 1 alusel (kuriteo koosseisu puudumine).

Lisaks nähtub PPA infosüsteemist, et kaebaja on korduvalt eiranud liikluses kehtivaid

reegleid. Teda karistati Harju Maakohtu 07.10.2016 otsusega nr xxx mootorsõiduki juhtimise

eest alkoholijoobes (KarS § 424). Ka aastatel 2006–2007 juhtis kaebaja neljal korral

mootorsõidukit alkoholijoobes, neist ühel korral tagurdas otsa teisele sõidukile. 2021. a-l

kasutas kaebaja parkimisel teisele isikule väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaarti.

2014. ja 2020. a-l sõitis kaebaja foori keelava tule ajal jalakäijate ülekäigurajale. 2015. a-l

sõitis ta turvavööta. 2010. a-l ületas kaebaja lubatud sõidukiirust. Samal aastal karistati

kaebajat selle eest, et ta ei veendunud mootorsõidukiga tagurdamisel selle ohutuses ja põrkas

kokku pargitud sõidukiga, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju, ning lahkus

sündmuskohalt politseid teavitamata. Ka aastatel 2000–2004 pani kaebaja toime 10

liiklusalast rikkumist (sh turvavööta sõit, liiklusmärgi nõuete rikkumine jms).

RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku

turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja

omama. Tulirelv on kõrgema ohu allikas ja selle valdajale on seatud kõrged nõuded, et

ennetada võimalikku ohtu avalikule korrale ning teiste isikute elule ja tervisele. Hinnangu

andmisel vaadeldakse isiku üldist õiguskuulekust. Järelduse, et isiku eluviis ja käitumine on

teisi ohustav, saab teha ka sellise käitumise ja tegude alusel, mis ei ole seotud vägivallaga, sh

isiku käitumine liikluses. Kaebaja on pannud toime erineva iseloomuga õigusrikkumisi

aastatel 2000–2021, mis näitab, et ta ei ole juba aastaid käitunud õiguskuulekalt ega hooli

kehtivatest reeglitest. Sellisele isikule ei saa usaldada tulirelva, sest puudub kindlus, et ta

suudab kinni pidada tulirelva käitlemise reeglitest. Sellisele inimesele relvaloa väljastamine

võib tekitada ohu teistele inimestele ja avalikule korrale. Kaebaja laskespordiklubi ja

väidetavalt ka kaebaja töökaaslased, äripartnerid ja pereliikmed on iseloomustanud teda

positiivselt. Muude asjaolude valguses ei ole need väidetavad kiitvad hinnangud piisavalt

kaalukad, eriti kuna kaebaja ei ole oma õigusrikkumisi kahetsenud ega lubanud, et need ei

kordu.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 22.02.2022 otsuse tühistamiseks.

PPA otsus on oluliste kaalutlusvigadega. Kaebajat on tõepoolest karistatud kriminaal- ja

väärtegude eest, kuid kõik karistused on kustunud. PPA on lähtunud arhiivi kantud

karistusandemetest, mis on lubamatu. Kaebaja ei ole rikkunud RelvS-st tulenevaid nõudeid

ajal, kui tal oli varem relvaluba. Kaebajal on kehtiv laskeinstruktori litsents. Laskespordiklubi

iseloomustas kaebajat positiivselt.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.

2(5)

3-22-677

Kustunud karistuste arvestamine RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kohtupraktika kohaselt

lubatav. Kaebajal oli võimalus anda oma rikkumiste kohta selgitusi ja neid kahetseda, kuid ta

ei ole seda teinud. PPA-l puudub kindlus, et kaebaja suudab tulirelvaga ümber käia hoolsalt ja

vastutustundlikult. PPA arvestas kaalumisel asjaoludega, mis olid talle teada, sh mille kaebaja

oli ärakuulamisel välja toonud. PPA andmebaasi kantud info kohaselt sai politsei 26.08.2022

väljakutse seoses sellega, et kaebaja oli väga purjus, ta nägu oli verine ja ta kukkus toolilt

maha. Kuigi see sündmus leidis aset pärast vaidlustatud haldusakti andmist, kinnitab see PPA

kahtlust, et kaebaja ei suuda end alkoholijoobes olles kontrollida ega ole sobiv omama

relvaluba.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

vaidlustatud haldusakti põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Kaebajale etteheidetud rikkumiste toimepanemise üle ei ole vaidlust, kuid kaebaja arvates ei

ole need nii kaalukad, et keelduda relvaloa väljastamisest. Selle seisukohaga ei saa nõustuda.

PPA-l on relvaloa andmisel ulatuslik kaalutlusruum. PPA võttis arvesse, et kaebaja karistused

ei olnud enam kehtivad. PPA ei teinud ilmseid või olulisi kaalumisvigu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

Vaidlustatud haldusakt on vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Kaebajat koheldakse kui

retsidiivset inimest, kes on väga ohtlik endale ja teistele. PPA ei oleks tohtinud võtta arvesse

süütegusid, mis pole seotud vägivalla või RelvS-i rikkumisega, samuti liiklusseaduse

rikkumise eest määratud väärteokaristusi. Kaebaja on õiguskuulekas kodanik, 2011. a-st

laskespordiklubi liige ja 2013. a-st laskeinstruktor ning tal on kehtiv spordilitsents, mis

võimaldab osaleda laskevõistlustel. Kaebaja ei ole laskevõistlustel kunagi käitunud teisi

ohustaval viisil. Pole ka alust arvata, et kaebaja võiks joobeseisundis olla teistele ohtlik.

Vaidlustatud haldusakt ei ole proportsionaalne. Kaebajale ei antud võimalust näidata, et ta on

relvaloa omamiseks sobiv isik. Kunagised süüteod on toime pandud rumalusest. Kaebaja

mõistab nende tõsidust ja on end parandanud. Kaebaja on rahulik inimene, kes ei ole

agressiivne isegi siis, kui on tarvitanud alkoholi.

7. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kohtupraktika kohaselt on relva omamine eriõigus, millega kaasneb kõrgendatud kohustus

käituda ühiskonnas kehtivate reeglite järgi nii tulirelvade omamisel ja hoidmisel kui ka

muudes valdkondades. Politsei ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et tulirelva kui

kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes piisavalt usaldusväärsel isikul, kes käitub

vastutustundlikult ja õiguskuulekalt. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on PPA-l lai

kaalutlusruum. Kaebaja käitumisele tervikliku hinnangu andmiseks pidi PPA lähtuma kaebaja

kohta olemasolevast teabest. PPA ei saa jääda ootama esimest relvaga seotud sündmust, millel

võivad olla väga rasked tagajärjed, vaid relvaloa andmisest keeldumine on vajalik ohu

ennetamiseks. Relvaloa omamise õiguse üle otsustamisel on vastustajal õigus arvestada

taotleja isikuomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida isikust

lähtuvat ohtu. PPA saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku

varasemate tegude asjaolud ja suhtumise nendesse. Kaebaja suhtumist õiguskorda ja tema

suutmatust järgida kehtestatud reegleid näitavad tema poolt toime pandud õigusrikkumised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-22-677

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

9. Kohtupraktika järgi on RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel eelkõige oluline tuvastada, kas

relvaloa taotleja on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku

turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Siin peetakse silmas laiemalt taotleja

isikuomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu

iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab taotlejast

lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta tema poolt varem toime pandud

tegude asjaolud ja selle, kuidas taotleja väljendab oma suhtumist nendesse. Taotleja elustiili

hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib inimesele olla

loomuomane. Seejuures ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest

nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi.

Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut taotleja tegudele või nende retsidiivsusele

karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot teda

iseloomustavana. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal

prognoosi inimese käitumise kohta tulevikus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsus

nr 3-22-1400, p-d 10 ja 11; 22.03.2023 otsus nr 3-21-2047, p-d 10 ja 11; Tartu

Ringkonnakohtu 13.12.2022 otsus nr 3-21-797, p-d 8 ja 9; vrd relvaloa kehtetuks

tunnistamisel RelvS § 43 lg 31 alusel nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019 otsus nr 3-17-

2282, p-d 13 ja 14; 28.04.2021 otsus nr 3-20-1675, p 9; 16.06.2022 otsus nr 3-20-2571, p-d

10 ja 11; 25.11.2022 otsus nr 3-21-578, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsus nr 3-

20-2002, p 12; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1179, p 12). Seega võis PPA kaebajast lähtuva ohu

prognoosimisel põhimõtteliselt arvestada ka kaebaja süütegudega, mille eest määratud

karistused olid juba kustunud.

10. On tõsi, et kaebajat on isikuvastase kuriteo toimepanemises kahtlustatud vaid ühel korral

2006. a-l ning kriminaalmenetlus selles asjas lõpetati KrMS § 202 alusel põhjusel, et puudus

avalik menetlushuvi ja kaebaja süü ei olnud suur. Ka kindlustuskelmusega kahtlusega seoses

2008. a-l alustatud kriminaalmenetlus lõpetati samal alusel. Nende tegude toimepanemisest

oli vaidlustatud haldusakti andmise ajal möödunud küllalt pikk aeg, mistõttu nende tegude

tähtsus on ajas vähenenud. PPA on aga lisaks tuvastanud, et kaebaja on pannud ligikaudu 20

aasta jooksul pidevalt toime erinevaid liiklusalaseid rikkumisi, sh on teda korduvalt karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tallinna Ringkonnakohus on varem

relvalubadega seotud vaidlustuses leidnud, et mootorsõidukit kui kõrgema ohu allikat

vastutustundetult juhtides ohustab inimene nii ennast kui ka teisi inimesi. Seepärast

iseloomustavad ka liiklusalased rikkumised inimese suhtumist õiguskorda ning võivad anda

tunnistust inimese enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Kui

inimene ei pea oluliseks üldise ohutuse tagamiseks kehtestatud liiklusreeglitest kinnipidamist,

esineb oht, et ta ei pea oluliseks ka avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud

tulirelva käitlemise nõuete järgimist (nt 31.10.2024 otsus nr 3-22-1400, p 11; 25.11.2022

otsus nr 3-21-578, p 10 ja 16.06.2022 otsus nr 3-20-2571, p 11). Ringkonnakohus jääb nende

seisukohtade juurde.

11. See ei tähenda, et mistahes liiklusrikkumise puhul saaks relvaloa taotlejat pidada nii

ohtlikuks, et see välistab talle relvaloa andmise RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel (või toob kaasa

relvaloa kehtetuks tunnistamise sarnasel RelvS § 431 lg 3 alusel), sest arvestada tuleb

konkreetse juhtumi asjaolusid (vrd asjaolusid ja kohtu järeldusi nt Tallinna Ringkonnakohtu

22.03.2022 otsuses nr 3-21-2047, 25.11.2022 otsuses nr 3-21-578, 16.06.2022 otsuses nr 3-

20-2571 ja 28.04.2021 otsuses nr 3-20-1675). Siinse vaidluse asjaoludel nõustub

ringkonnakohus PPA järeldusega, et kaebaja aastate pikkune liiklusalaste rikkumiste muster

iseloomustab teda kui inimest, kes ei pea avaliku korra ja ohutuse tagamiseks kehtestatud

reegleid oluliseks. Kaebaja ei ole rikkumiste toimepanemist eitanud ega neid kahetsenud, vaid

4(5)

3-22-677

on alles apellatsioonkaebuses väljendanud üldsõnaliselt, et tegemist rumalusest toime pandud

tegudega, mille tõsidusest ta on aru saanud. Kaebaja apellatsioonkaebuses toodud selgitused,

et ta on õiguskuulekas kodanik ega ohusta kedagi, ei mõju kaebaja rikkumiste mustrit

arvestades siiralt, vaid ennast õigustavalt.

12. Seega kokkuvõttes ei ole PPA kaebajast lähtuva ohu prognoosimisel eksinud. PPA on

arvestanud kaebaja liikmelisust laskespordiklubis, positiivseid iseloomustusi ja seda, et

relvaloa andmisest keeldumine piirab kaebaja õigust vabale eneseteostusele. Ringkonnakohus

ei näe kaalumisviga selles, et vastustaja pidas avalikku huvi tagada teiste inimeste turvalisus

kaebaja õigustest kaalukamaks. Kaebajale relvaloa andmisest keeldumine on põhjendatud ja

proportsionaalne.

13. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, §

109 lg-d 1 ja 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)