2-24-15894/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15894

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi A. P. vastu põhivõla 27 670,70 euro,

intressi 1536,90 euro, lepingu haldustasu 12,58 euro,

viivise 4118,54 euro ja alates 19.10.2024 viivise

saamiseks määras 19,90% aastas

Tsiviilasja hind

38 860,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung ja sellel osalenud

menetlusosalised

Hageja: Bigbank AS (10183757), esindaja L. L.

Kostja: A. P. (XXX)

25.03.2025, hageja esindaja Leana Land

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Bigbank AS hagi A. P. vastu osaliselt.

2. Välja mõista A. P.lt Bigbank AS kasuks põhivõlg 22 726,69 eurot, intress 297,17

eurot, viivis 2101,91 eurot ja alates 19.10.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

3. Välja mõista A. P.lt Bigbank AS kasuks menetluskuluna 1067,02 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 18.10.2024 esitas Bigbank AS Harju Maakohtusse hagi A. P. vastu põhivõla 27 670,70

euro, intressi 1536,90 euro, lepingu haldustasu 12,58 euro, viivise 4118,54 euro ja alates

19.10.2024 viivise saamiseks määras 19,90% aastas, mida ta täpsustas 07.11.2024.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-

22024492 laenusummaga 28 770 eurot, intressi määraga 19,90% tagastamata

krediidisummalt aastas ja krediidi kulukuse määraga 22,85% aastas. Viivisemäär on

võrdne intressimääraga, s.o 19,90% aastas.

3. Lepingule kohalduvad hageja krediidilepingute üldtingimused.

4. Saadud laenusummast maksti laenude refinantseerimiseks välja kolmandatele isikutele

kokku 18 725,88 eurot järgmiselt: SEB Pank AS 8902,52 eurot; Inbank Finance AS

4420,54 eurot; Inbank Finance AS 3333,84 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

524,87 eurot; Placet Group OÜ 1544,11 eurot.

5. Laenust 10 044,12 eurot maksti välja kostjale.

6. Kuna kostja oli viivituses 25.09.2023, 25.10.2023, 27.11.2023 osamaksete tasumisega,

edastas 27.11.2023 hageja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja võimaldas võla tasuda

2-nädalase täiendava tähtaja jooksul. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja

lepingu üles 19.01.2024.

7. Kostja on kohustuste katteks teinud tagasimakseid kokku 5611,76 eurot, millest 4474,82

eurot arvestati intressi katteks, 1099,30 eurot krediidisumma katteks, 20 eurot lepingu

haldustasu katteks, 15 eurot sissenõudekulu katteks, 2,64 eurot viivise katteks.

8. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja lepingu sõlmimise tasu

431,55 eurot krediidisumma väljamaksmisel krediidisummast.

9. Kostja poolt on tagastamata krediidisummaks 27 670,70 eurot (28 770 – 1099,30).

10. Hageja nõuab kostjalt intressi 1536,90 eurot. Kostjal on vastavalt maksegraafikule

tasumata 25.09.2023 intressimakse osaliselt summas 98,45 eurot, 25.10.2023

intressimakse summas 460,48 eurot, 27.11.2023 intressimakse summas 504,76 eurot,

27.12.2023 intressimakse summas 458 eurot ning 1 päeva eest kuni lepingu

ülesütlemiseni 15,21 eurot.

11. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 20.01.2024 määras 19,90% võlgnetavalt summalt

aastas. 18.10.2024 seisuga on viivis 4118,54 eurot. Hageja palub välja mõista TsMS §

367 alusel alates 19.10.2024 viivis kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

19,90% aastas.

12. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt

lepingu haldustasu. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 4.3 palub hageja kostjalt välja

mõista lepingu kehtivuse ajal 25.08.2023 – 28.12.2023 tasumata lepingu haldustasu 12,58

eurot (arvestusega 2,50 eurot kuus).

13. Hageja leiab, et tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise

põhimõtetega. Laenu väljastamise aluseks on laenutaotlus ja kostja varalist seisu

kontrolliti kostja arvelduskonto väljavõtte ja avalike registripäringute alusel (Politsei- ja

Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike

Teadaannete portaalist ja rahvastikuregistrist). Kostja esitatud andmed vastasid

tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid

maksehäireid.

14. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas kostja Osaühingus X alates 28.09.2015.

15. Kostja märkis laenutaotlusel, et tema sissetulek ühes kalendrikuus on töötasu 1900 eurot.

Hageja tuvastas kostja sissetuleku viimase kolme kuu põhjal (töötasu ja

töövõimetushüvitis). Kostja keskmine sissetulek perioodil august – oktoober 2022 oli ca

920 eurot. Sellele lisandus peretoetus 158 eurot, kokku 1078 eurot kuus. Kostja märkis

laenutaotlusel, et tal on igakuiseid krediidikohustusi kokku summas 400 eurot kuus, mida

kostja soovib refinantseerida.

16. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal olid krediidikohustused Svea

Finance AS, SEB Pank AS, Inbank Finance AS (kaks erinevat kohustust), TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali ja Placet Group OÜ ees.

17. Kostja selgitas, et teeb regulaarseid kandeid eraisikutele N. K. (emale) ja A. K. (pojale),

tegemist ei ole krediidikohustusega.

18. Olemasolevatest kohustustest refinantseeriti kõik kohustused peale kohustuse Svea

Finance AS ees. Seega oli kostjal pärast krediidilepingu nr CL-EEC-22024492 sõlmimist

igakuiseid kohustusi kokku summas 585,05 eurot (sh kohustus Svea Finance AS ees).

19. Kostja teatas, et tal on kaks ülalpeetavat ning ta elab koos vanematega. Arvestades kostja

sissetulekute keskmist suurust summas 1078 eurot kuus (neto), moodustas võlgniku

igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 54,27%, kostjale jäi pärast

krediidilepingu sõlmimist vabalt kasutada veel vähemalt 492,95 eurot.

Kostja vastuväited

20. Kostja kohtule ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

21. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

22. Kohus tuvastas asja lahendamiseks, et

:

22.1.

Pooled sõlmisid 02.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22024492

laenusummaga 28 770 eurot, intressi määraga 19,90% tagastamata krediidisummalt

aastas ja krediidi kulukuse määraga 22,85% aastas. Viivisemäär on võrdne

intressimääraga, s.o 19,90% aastas (dtl 13-14, 17-19). Lepingule kohalduvad hageja

krediidilepingute üldtingimused (15-16). SEB Pank AS kohustuse

refinantseerimiseks sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1 (dtl 31).

22.2.

Saadud laenusummast maksti laenude refinantseerimiseks välja kolmandatele

isikutele kokku 18 725,88 eurot järgmiselt: SEB Pank AS 8902,52 eurot; Inbank

Finance AS 4420,54 eurot; Inbank Finance AS 3333,84 eurot; TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal 524,87 eurot; Placet Group OÜ 1544,11 eurot. Laenust 10 044,12 eurot

maksti välja kostjale (dtl 13-14, 24-29).

22.3.

Kostja on lepingu järgi teinud tagasimakseid kokku 5611,76 eurot (dtl 20-21).

22.4.

Kuna kostja jäi viivitusse 25.09.2023, 25.10.2023, 27.11.2023 osamaksete

tasumisega, edastas 27.11.2023 hageja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja

võimaldas võla tasuda 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul (dtl 32). Kostja võlga ei

tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 19.01.2024 (dtl 33).

22.5.

Laenu saamiseks esitas kostja laenutaotluse (dtl 34-37), arvelduskonto väljavõtte

(dtl 39-90). Kostja andmeid on kontrollitud avalikest andmebaasidest (dtl 91-96).

23. Asja lahendamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas hageja järgis kostjaga lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leiab, et ta järgis lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

24. Krediidi kulukuse määrast

24.1.

Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi

kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 14-15).

24.2.

02.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22024492 järgi on krediidi kulukuse

määr 22,85% aastas (dtl 11).

24.3.

Eesti Panga andmetel oli 31.05.2022 seisuga (viimati uuendatud 22.06.2022)

maksimaalne krediidi kulukuse määr 48,9% (16,3x3). Kostjaga sõlmitud lepingus on

see 22,85% aastas. Antud juhul seetõttu lepingu tühisuse alus puudub.

25. Krediidivõime hindamisest

25.1.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg

1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS

§ 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13). (RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098 p 17).

25.2.

Kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse

hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati

järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle

põhimõttega vastuolus olla (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995 p 12.1.). Seetõttu

kontrollib kohus, kas hageja viis läbi kostja krediidivõimelisuse kontrolli.

25.3.

Hageja tõi hagis välja, et omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete,

kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel (dtl 34-37, 39-90, 91-96).

25.4.

Kostjal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661 p 55).

25.5.

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098 p 18):



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja

elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS §

49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

25.6.

Hageja väidetel viis ta kostja esitatud kontoväljavõtte (perioodi 01.07-29.11.2022

kohta) ja teiste kogutud andmete alusel läbi põhjaliku krediidivõimelisuse analüüsi.

Hageja selgitas 07.11.2024 menetlusdokumendis, et hindas kostja sissetulekuid

kolme kuu põhjal (august, september, oktoober 2022).

25.7.

Kohus tuvastas, et kostjale on kantud töövõimetushüvitisena 01.02.2022 summa

585,91 eurot, 16.08.2022 summa 50,95 eurot ja 30.08.2022 summa 713,28 eurot,

kokku 1350,14 eurot. Kostjale on kantud töövõimetushüvitisena 15.09.2022 summa

58,22 eurot, 27.09.2022 summa 145,57 eurot, kokku 203,79 eurot. Kohus tuvastas,

et kostjale on 15.08.2022 kantud töötasu 211,38 eurot, 15.09.2022 töötasu 233,09

eurot, 14.10.2022 summa 761,77 eurot. Seega oli kostja keskmine igakuine

sissetulek nende andmete põhjal 920 eurot nagu on ka hageja välja toonud. Kostjale

on makstud igakuiselt peretoetust 158,36 eurot. Taotluse järgi on kostjal kaks

ülalpeetavat ja ta elab koos vanematega. Istungil selgitas hageja, et kuna kostja

märkis, et ta elab koos vanematega, siis sellest tulenevalt hageja hindas, et ei ole

üürikulusid. Kostja taotluses seda ei märkinud. Lisaks nähtusid pangakonto

väljavõttelt kulud Teliale 38 eurot, Eesti Energiale 43-44 eurot ning igakuiselt oli

näha, et hageja tasus AS Kovek-le keskmiselt 9 eurot. Hageja selgitas istungil, et

arvestas kogu kostja sissetulekust maha kõik kohustused, misjärel jäi kostjale raha

492,95 eurot, millega ta pidi katma kolme inimese transpordikulud ja

majapidamiskulud. Eraldi ei ole hageja neid arvestanud. Hageja selgitas istungil, et

kostja jäi viivitusse juba esimese maksega ja ei ole maksnud ühtegi makset

tähtaegselt. Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimustele, et kostjalt ta ei täpsustatud,

mis põhjusel näitas kostja laenutaotlusel oma sissetulekut suuremana.

25.8.

Kohtu hinnangul kostja kohta kogutud ja kostja poolt esitatud teabe põhjal ei ole

võimalik tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja keskmine kolme kuu

sissetulek oli 920 eurot, millest suurema osa moodustas töövõimetushüvitis. Kostjal

oli kuus erinevat laenukohustust, millest viis ta hagejaga sõlmitud lepinguga

refinantseeris. Lisaks võimaldas hageja kostjale täiendavat laenu 10 044,12 eurot.

Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostjalt ei ole välja selgitatud, mis

põhjusel ta laenud refinantseeris, st kas selle põhjuseks oli juba tekkinud võlgnevus

laenuandjate ees. Peale lepingu sõlmimist hagejaga olid kostja igakuiseid

finantskohustused kokku summas 585,05 eurot (sh kohustus Svea Finance AS ees),

millele lisandusid kolme inimese igakuised ülalpidamiskulud, sh transpordikulud jm

majapidamiskulud. Kohus leiab, et selle teabe põhjal oleks hageja pidanud kostjale

laenu andmisest keelduma, sest kostja ei olnud võimeline seda tegelikkuses tagasi

maksma. Kostja võimetust täita laenuandja kohustusi kinnitab selgelt ka asjaolu, et

kostja jäi viivitusse juba esimese maksega ja ei ole maksnud ühtegi makset

tähtaegselt. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke

pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asjas ei ole

võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma

oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu. Kohus leiab, et kohtule esitatud

informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ei saanud kohtu

hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja

on krediidivõimeline. Krediidiandjal pidanuks igal juhul tekkima kahtlus, et uus laen

võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta. Avalikest registritest andmete

kogumine ei too kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Nendest

andmetest ei ole võimalik järeldada, et kostja oli krediidivõimeline.

25.9.

Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb

kõik kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Kohus loeb tuvastatuks, et

kostja on saanud laenu 28 770 eurot (sisaldab lepingu sõlmimise tasu 431,55 eurot)

ja on teinud tagasimakseid 5611,76 eurot. Kohus leiab, et hagejal on tekkinud õigus

kostjalt põhivõlgnevuse 22 726,69 euro saamiseks.

25.10. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

VÕS § 403⁴ lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Intressinõue eeldab, et krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna kohus tuvastas eespool, et

leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb

lepingule kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas.

25.11. Kohus leiab, et perioodi 25.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 19.01.2024 eest

on hagejal õigus saada intressi summas 297,17 eurot (arvestatuna 22 726,69 eurolt).

25.12. Hagejal on õigus nõuda viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras perioodi 20.01.2024 kuni 18.10.2024

eest summas 2101,91 eurot. Hageja on taotlenud alates 19.10.2024 edasise viivise

välja mõistmist kooskõlas TsMS § 367. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab välja

viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

25.13. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu puudub hagejal õigus nõuda

haldustasu 12,58 eurot.

26. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi 72% ulatuses ja jätab hagi

rahuldamata 28% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 72% ulatuses

ja kostja menetluskulud hageja kanda 28% ulatuses.

26.2.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning §

177 lg 1 järgi.

26.3.

Hagis toodud taotluse järgi on hageja menetluskulud riigilõiv 1400 eurot ja kulud

õigusabile 100 eurot, summa sisaldab käibemaksu 22% summas 18,03 eurot.

26.4.

Riigilõiv on hageja põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 kohaselt.

26.5.

Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-

16519/61 juhise, kuidas kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos

käibemaksuga on alust või mitte: „TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab

menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos

käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi

arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab

kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt RKTKo 19.04.2006, 3-

2-1-24-06, p 12; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16).

26.6.

Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kinnitust, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta

summas 81,97 eurot.

26.7.

Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1481,97 eurot, millest kostjal

tuleb hüvitada 72% ehk summa 1067,02 eurot.

26.8.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik