1-11-12433/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja

14. novembril 2011

Kriminaalasi

(number ja menetlus)

nr 1-11-12433 (kohtueelses menetluses nr 10760000121)

riik versus E.N

kokkuleppemenetlus

Menetlus kohtus

kohtuistung

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Kohtuistungi sekretär

Irina Meremaa

Prokurör

Merike Tikk

Süüdistatav

E.N (isikukood XXX; elukohtXXX , Eestis viibides XXX ;

töötab XXX; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi

Kaitsja

advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja mõista talle karistusena

vangistus 2 (kaks) kuud ning tunnistada E.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest

kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.N-ile liitkaristus vangistusena 3

(kolm) aastat; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja

lugeda E.N-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat, 11

(üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata E.N-ile katseaeg 3

(kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui E.N ei pane katseajal tahtlikult

toime uut kuritegu; tühistada E.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: rahuldada täielikult S.K tsiviilhagi ning välja

mõista E.N-ilt 262 (kakssada kuuskümmend kaks) € ja 4 senti S.K kasuks;

2.2 välja mõista E.N-ilt sundraha 695.05 € ja riigi õigusabi tasu 138 (ükssada kolmkümmend

kaheksa) € 06 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 833.11€ tasumisele ositi

järgmiselt: 1) alates 2011 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend)€

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg

kuu 30-s kuupäev;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 19.18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite

arvelt advokaat Vello Sikutile.

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel

maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr

1-11-12433“);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi

tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse-

korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr

1-11-12433)

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 –

392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta-

misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused

Süüdistusest nähtuvalt on E.N toime pannud kuritegudena:

1) KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 28.02.2010 kella 21 paiku

isikute grupis koos K.Aiga (antud teos süüdi tunnistatud 29.07.2010 Tartu Maakohtu poolt) XXX

asuvasse korterisse ning ähvardasid seal elavat H.T lüüa noaga ja nõudsid kannatanult sularaha. E.N ja

K.A röövisid vägivalda kasutades kanntanult televiisor ProVision väärtusega 2200 krooni ja DVD-

mängija Philips DUP 3111 väärtusega 695 krooni. Seega pani E.N toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o röövimise e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupiga, relvana kasutatava esemega

ähvardades ning sissetungimisega.

2) KarS § § 199 lg 2 p 4 järgi, mis seisnes selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna,

varastas 13.03.2010 ajavahemikul 21.30-00.00 xxx asuvast korterist S.Kle kuuluva rahakoti

väärtusega 500 krooni, rahakotis olnud sularaha 3000 krooni, panga- ja kliendikaardid ning

keevitaja tunnistuse, mille taastamise kulud on 600 krooni. Antud vargusega põhjustas

kannatanule materiaalset kahju 4100 krooni ehk 262,04 eurot.

Seega pani E.N toime KarS 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varguse e võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt,

kes on varem toime pannud röövimise.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 (kaks)

kuud ja KarS § § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude

kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.-09.03.2010, s.o 2 päeva ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei

pöörata täitmisele, kui E.N ei pane 3- (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis-

tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet-

lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega

ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni

viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

3.3. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

S.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

summas 262.04 €. Tsiviilhagi tuleb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel rahuldada ning välja

mõista E.N-ilt 262 (kakssada kuuskümmend kaks) € ja 4 senti S.K kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga

alammäära, s. o 695.05 €.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja

osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1

on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad

ning kulude hüvitamisse ulatus.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 118.88 €. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus

aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on

riigi õigusabina 19.18 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne,

vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 695.05 € ja riigi õigusabi tasu 138.06 (118.88 + 19.18)€ riigi kasuks. Kohus

ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul

üle jõu käivaks kohustuseks.

5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

E.N on kahtlustatavana kinni peetud 08. – 09. märtsil 2010, seega on E.N viibinud eel-

vangistuses 2 (kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus-

juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. E.N-i eelvangistuses oldud aeg 2

päeva tuleb arvestada mõistetud vangistuse hulka ja lugeda E.N-i kandmata karistuseks 2 (kaks)

aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik