2-25-931/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-931

Kohtuasi

V.X-i (V.X) hagi A.L vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.02.2025 (dateeringuga 10.02.2025)

määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.X-i 05.03.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja V.X (isikukood XXX)

Kostja A.L (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.02.2025 (dateeringuga 10.02.2025) määruse resolutsioon

muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.

2. Jätta V.X-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud V.X-i kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-931

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.X (hageja) esitas 18.01.2025 Pärnu Maakohtule A.L (kostja) vastu hagi ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Hageja esitas hagiavalduse osana ka menetlusabi taotluse hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud perioodil august 2020–2024 C. V.X-iga, Y.

V.X-iga, Q. Qga, C. Pga, O. Dga ja F. Wga suheldes nii isiklikes vestlustes kui ka telefoni

teel, et:

-

hageja on valetaja – tegemist on ebakohase väärtushinnanguga;

-

hageja on petis – tegemist on ebaõige faktiväitega;

-

hageja on ebausaldusväärne – tegemist on ebaõige faktiväitega;

-

hageja on värdjas – tegemist on ebakohase väärtushinnanguga ja ebaõige faktiväitega;

-

hageja on jõletis – tegemist on ebakohase väärtushinnanguga;

-

hageja on pederast – tegemist on ebaõige faktiväitega ja ebakohase

väärtushinnanguga;

-

hageja süül on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad – tegemist on ebaõige

faktiväitega.

3. Hageja esitas maakohtule taotluse kohustada kostjat hiljemalt kolme päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist avaldama C. V.X-ile, Y. V.X-ile, Q. Qle, C. Ple, O. Dle, F. Wle

alltoodud tekstiga kirjad e-postile, mis peavad olema avaldatud ilma mistahes

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta ning tekst peab olema koostatud mustas

kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga:

„Mina, A.L , laimasin V.X-i ja avaldasin tema kohta valeväiteid. Ma avaldasin teile

ajavahemikul august 2020-oktoober 2024.a mitmeid väiteid, milles avaldasin V.X-i kohta

järgmised valeväited: ”V.X on valetaja; V.X on ebausaldusväärne; V.X on petis; V.X on

värdjas"; V.X on jõletis"; V.X on pederast"; V.X-i süül on tema eksabikaasal (Y. V.X) ja

eksabikaasa emal (C. V.X) võlad; Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta,

et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited

ebaõiged.“ Lisaks taotles hageja keelata kostjal tulevikus eelnimetatud väidete ja hinnangute

avaldamist. Hageja esitas kostja suhtes ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude 3000 eurot ja

viivisenõude.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis 18.02.2025 (dateeringuga 10.02.2025) määrusega hagiavalduse

menetlusse võtmata, tagastas hagiavalduse koos lisadega hagejale ning jättis menetluskulud

hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata nii hageja vastuväite kohtu tegevuse peale kui ka

menetlusabi taotluse.

5. Maakohus oli seisukohal, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

5.1. Maakohus leidis, et kõikide hageja esitatud lausete puhul on tegemist hinnangute, mitte

faktiväidetega. Väärtushinnanguid ei saa ümber lükata võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4

alusel. Hageja 29.01.2025 ja 04.02.2025 taotlused, et kohus selgitaks enne hagi menetlusse

võtmist, millised hageja väidetud laused on faktiväited ja millised väärtushinnangud, ei

põhine seadusel. Isegi, kui hageja väidetud laused sisaldaksid ebaõigeid faktiväiteid, siis on

2-25-931

VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eelduseks, et kostja on vastavad väited avaldanud. Hagis

esitatu pinnalt ei selgu, et kostja oleks iga hageja väidetud lause avaldanud. Hageja on hagis

avaldamise kohta selgitanud, et hagis esitatud laused avaldas kostja ajavahemikus august

2020–2024 vestlustes erinevate eraisikutega nii isiklikes vestlustes kui ka telefoni teel. Hageja

esitatu näol on tegemist niivõrd üldistatud väitega, mis ei võimalda kohtul hagi menetlusse

võtmise staadiumis nõuetekohaselt hinnata hageja nõuete põhjendatust, st kas kostja on iga

hageja väidetud lause avaldanud või mitte. Hageja väide, et kostja midagi avaldas, on

käsitatav hageja hinnanguna konkreetsetele asjaoludele. Maakohus selgitas hagi käiguta

jätmise määruses, et hagejal tuleb esitada aeg, millal, kus, millises sõnastuses ja kellele täpselt

avaldas kostja hageja kohta hageja väidetud lauseid. Täpsustatud hagiavalduses ei ole hageja

avaldamise kohta täiendavat lisanud.

5.2. Kuigi vastab tõele, et erialases kirjanduses on leitud, et hagiavalduse nõuetekohasuse

seisukohast ei ole nõutav, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on hagi rahuldamiseks

vajalikud, siis on samas leitud ka, et hagi alus peab olema konkreetne ja võimaldama hageja

nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada. Sisuliselt

moodustab iga hageja väidetud lause eraldi nõude (isegi, kui need on koondatud ja nende

ümberlükkamist nõutakse ühes hagiavalduses), mistõttu kuulub hagi alusesse iga lause

avaldamise fakt kostja poolt, ilma milleta ei ole kohtul võimalik hinnata hagi põhjendatust, st

kas hagis esitatud asjaoludel (eeldades nende õigsust), on hageja õiguste rikkumine iga hageja

väidetud lause osas võimalik ja kas hageja nõue on esitatud asjaoludel (eeldades nende

õigsust) õiguslikult põhjendatud.

5.3. Hageja nõue kohustada kostjat lõpetama hageja kohta hagis toodud lausete avaldamine on

kvalifitseeritav VÕS § 1055 lg 1 kohase nõudena. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et

kostja on hageja isikuõigusi rikkunud (hageja väidetud laused avaldanud) või sellega

ähvardatakse. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu iga hageja väidetud konkreetse lause kohta,

et kostja oleks selle avaldanud ja et avaldamine iga konkreetse lause puhul oleks kestev.

5.4. Hageja on esitanud kostja suhtes ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise

kahju nõude eelduseks on, et kostja oleks hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid

avaldanud (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 18). Hagis esitatu alusel ei ole hinnatav, kas,

kuidas ja kellele kostja konkreetse lause avaldas. Seega ei olnud maakohtul võimalik esitatud

asjaoludel asuda seisukohale, et mittevaralise kahju nõue oleks asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

6. Kuna maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, siis ei

olnud alust anda kostjale ka menetlusabi hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks.

Maakohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna puudus piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas (TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2).

7. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse

menetlusse võtmise staadiumis ei ole osalenud teisi menetlusosalisi ning hageja kanda jäävad

tema enda võimalikud menetluskulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu maakohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.

8. Maakohus jättis hageja 10.02.2025 vastuväite rahuldamata. Hageja heitis kohtule ette, et

kohus nõuab temalt põhjendamatult hagiavalduse aluseks olevate asjaolude täpsustamist. Hagi

käiguta jätmise peale üldiselt ei saa vastuväidet esitada, kuna hageja saab oma õigusi kaitsta

hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebust esitades. TsMS § 3401

2-25-931

võimaldab kohtul jätta hagi käiguta ja määrata hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja vastuväide on ka sisuliselt põhjendamatu.

9. Maakohus märkis, et ei ole hagi käiguta jätmise määruses nõudnud hagejalt tõendite

esitamist, küll aga seda, et hageja viitaks, millise konkreetse tõendiga ta soovib iga

konkreetset hagi aluseks olevat asjaolu tõendada. Maakohus on selgitanud TsMS § 363 lg 1 p

3 sisu ning seda, et hageja peab hagis selgelt välja tooma, milliste tõenditega soovib hageja

iga väidet tõendada (mitte seda, et hageja peab tõendid ka esitama), sest hageja märkis hagis

vaid üldsõnaliselt, et soovib tunnistajate ülekuulamisega tõendada hagis toodud faktilisi

asjaolusid.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse ning selle täienduse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning saata asja tagasi menetlusse võtmiseks teisele kohtukoosseisule.

11. Hageja on seisukohal, et maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mis

on viinud ebaõige määruse tegemiseni ja hageja ebaproportsionaalse kaebeõiguse piiramiseni.

Käesoleval juhul ei saa väita, et hagi pole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel, sest hagejale on tekitatud ainuüksi ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega,

isiklike õiguste rikkumisega ja eraelu puutumatuse rikkumisega moraalset kahju. Maakohus

peab hagi menetlusse võtmise otsustamisel eeldama hagis esitatud faktiliste asjaolude ja

hagejale tekitatud kahju õigsust. Hageja on välja toonud Tartu ning Harju Maakohtute

lahendid, mis kinnitavad, et hageja hagi on perspektiivikas ja kuulub menetlusse võtmisele.

12. Hagis toodud faktiliste asjaolude alusel kogumis on hageja hinnangul tuvastatav, et

andmeid on avaldatud hageja kohta ja seda on teinud kostja. Kostja on avaldanud hageja

kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja peab

ebaõigeteks faktiväideteks, et hageja süül on hageja eksabikaasal ja tema emal võlad ning

hageja on petis, sest kostja avaldatu ei vasta tõele ning need väited on kontrollitavad. Hageja

on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta ka ebakohase väärtushinnangu, s.o, et

hageja on jõletis, valetaja jne. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mis on au

teotavad, sest nende hinnangu avaldamise kontekst on negatiivne ja halvustav ning määratleb

hagejat kui mitteusaldusväärset ja jõhkrat isikut. Kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud ka

mittevaraline kahju, sest hageja on pidanud tundma inimeste ees häbitunnet, teda on taunitud

inimeste poolt ning teda on erinevate inimeste ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Hagejal

on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise

tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase

elu elamisel. Hageja ei pea tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui

ta tõendab isikuõiguste rikkumist.

13. Hageja märgib, et kohtuasja arutamise käigus saavad tunnistajad täpsustada, millal

konkreetselt kostja neile kõiki märgitud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid avaldas. Fakt on see, et kostja avaldas ja avaldab kõigile isikutele samu

ebakohaseid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja toob esile, et Viru ja Harju

Maakohtutes on võetud menetlusse käesoleva asjaga analoogseid asju, kes said ebaõigeid

faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid just kostjalt, kuid ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute esmase allika/avaldaja vastu hagi menetlusse võtmisest keeldub

sama kohtusüsteem. Maakohtu selline tegevus on äärmiselt ebaõiglane ja

ebaproportsionaalne.

2-25-931

14. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks

ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja

avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo

15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika; RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449,

p 11). Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud

sõnaselgelt. Oluline on, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad e-kirja või postituse sisust.

Sellisel juhul saab hageja nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub

(RKTKo 19.02.2008, 3-2-1-145-07, p 13).

15. Maakohus andis hagejale menetlusabi määruskaebuse esitamiseks ning vabastas hageja

määruskaebuselt riigilõivu tasumisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel

riigile hüvitada. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

kuid määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta, jättes

määruse lõppjärelduse samaks. Määruskaebust ei rahuldata.

17. Iseenesest on õige hageja arusaam, et juhul, kui kostja on avaldanud hageja kohta

ebaõigeid andmeid (valeväiteid), on hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt

ebaõigete andmete ümberlükkamist ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3

alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamist.

Nende nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on aga asjaolu, et kostja on avaldanud hageja

kohta ebaõigeid andmeid viidatud sätete tähenduses.

18. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksinud selles, justkui hagis esitatu pinnalt ei selgu,

et kostja oleks iga hageja väidetud lause avaldanud. Hageja on nii 18.01.2025 kui ka

11.02.2025 hagiavalduses esile toonud isikute ringi, kellele on väidetavalt nii isiklikes

vestlustes kui ka telefoni teel hageja kohta erinevaid väiteid avaldatud, mida saab kolleegiumi

hinnangul lugeda avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses ((RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p

14; RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes ei ole

kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete

teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja

ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (RKTKo 25.09.2013, 3 2 1 80 13, p 40).

19. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul vähemalt praeguses menetlusetapis asjakohane

maakohtu käsitlus väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete eristamise kohta. Senisest

kohtupraktikast nähtub, et vastava hinnangu andmine on tihtipeale õiguslikult keerukas.

Sellise õigusküsimuse puhul tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ja küsimuse täiendavat

analüüsimist. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid

annab selleks võimaluse (RKTKm 24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 14).

20. Olenemata eeltoodust on maakohus õigesti praegusel juhul hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldunud, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks alljärgnevalt maakohtu määruse

põhjendusi selles osas täiendada.

21. VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes andmete avaldamiseks võib pidada hageja lähedastele,

tuttavatele ning teistele kolmandatele isikutele andmete avaldamist, kuid seejuures tuleb siiski

2-25-931

hagi aluseks olevad asjaolud esile tuua piisavalt konkreetselt. Riigikohus on selgitanud, et kui

hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses

sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p

1 ja § 3401 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249, p 16). Seega, kui hagiavalduses esitatud

asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi

oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi

täpsustamiseks. Maakohus andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada. Maakohus

selgitas hagejale õigesti, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab hageja nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmete

avaldamine ei ole toimunud kostja hagiavalduse p-s 2.1 märgitud isikute e-posti aadressidele

kirjade edastamisega, siis ei ole hagejal võimalik nõuda andmete ümberlükkamist kostja poolt

nende isikute e-postile kirjade edastamisega. Seadusest tulenevalt ei saa esitada vabandamise

nõuet. Maakohus selgitas lisaks hagejale, et hagejal tuleb välja tuua täpne aeg (kuupäev),

millal, kus, millises sõnastuses ja kellele täpselt avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid. Hageja ei ole 11.02.2025 hagiavalduses mainitud puudusi kõrvaldanud.

Hagiavaldusest nähtub üksnes see, kellele ja mis sõnastuses kostja väidetavalt hageja kohta

andmeid avaldas. Kuivõrd hageja ei täpsustanud talle määratud tähtaja jooksul hagi määral,

mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võis maakohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja §

371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25).

22. Maakohus on hagejale ka selgitanud, et kohtuasja lahendamiseks peab kohtul olema

võimalik lähtuda hagi aluseks olevatest asjaoludest hagiavalduse pinnalt. Kohus ega kostja ei

pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise

tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-

13, p 17). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavaldus on esitatud puudustega nii

asjaolude kui ka nõuete poolest ning neid puuduseid maakohtu määratud aja jooksul

kõrvaldatud ei ole, mistõttu ei ole hagiavalduses kirjeldatud hageja eesmärk üheselt selge ega

esitatud nõudega saavutatav. Kolleegiumi hinnangul on hageja küll kirjeldanud elulisi

asjaolusid, mis hagejat kostja väidetava tegevuse puhul häirivad ja tsiteerinud oma nõuete

aluseks olevaid võimalikke seaduse sätteid, kuid hageja ei ole esile toonud, millal ja kus

avaldas kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjal

ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu ka kaitsta. Üksnes see, et hageja on

hagiavalduses formuleerinud õiguslikult võimalikud nõuded, ei ole praegusel juhul hagi

menetlusse võtmiseks piisav.

23. Olukorras, kus maakohus andis hagejale konkreetsed juhised hagi täpsustamiseks, kuid

hageja hagiavaldust ei täpsustanud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja esitatud

nõuded on perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Hageja esile toodud üldsõnalised

asjaolud, isegi nende õigsust ja tõendatust eeldades, ei võimaldaks hagi rahuldamist.

Tunnistajate ütlustega asjaolusid menetlusse tuua ei saa, tunnistajad saavad tulla tõendama

hagiavalduses esitatud konkreetset faktiväidet. Seejuures ei olnud maakohus kohustatud

hageja hagi menetlusse võtma üksnes seetõttu, et väidetavalt on Viru Maakohus ja Harju

Maakohus analoogsed hagid menetlusse võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatu ka

määruskaebuse täienduses viidatud kohtupraktika, kuivõrd hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, et kostja oleks ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid

avaldanud kolmandatele isikutele e-kirja teel või postituste tegemise kaudu sotsiaalmeedias

vmt.

24. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal võimalik pöörduda samade

nõuetega uuesti kohtusse. Uuesti kohtusse pöördumisel tuleb hagejal asja edukaks

menetlemiseks koostada uus nõuetekohane hagiavaldus.

2-25-931

25. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda

ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu

ei ole tal sellega seoses ka menetluskulusid tekkinud. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)