2-24-9650/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9650

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Õismäe tee 140

korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 29.11.2024

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik Tallinn, Õismäe tee 140 korteriühistu

(registrikood 80153456), seaduslikud esindajad X. Q, Y.C

, W. K, H. D, R. X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas ning

teha uus määrus, millega jätta maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta läbi vaatamata AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal kaudu avaldus Tallinn, Õismäe tee 140 korteriühistu vastu kahju

hüvitamise nõudes 434,78 eurot ja viivisenõudes 2,98 eurot.

3.2. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kaudu avaldus Tallinn, Õismäe tee 140 korteriühistu vastu ja mõista välja

kahju hüvitis 2,98 eurot ja perioodil 05.07.2024 kuni 29.11.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 0,02 eurot.

3.3. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

kaudu avaldus Tallinn, Õismäe tee 140 korteriühistu vastu ja mõista välja

viivis põhinõudelt 2,98 eurot alates 30.11.2024 kuni kohustuse täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-9650

3.4. Jätta maakohtu menetluskulud Tallinn, Õismäe tee 140 korteriühistu kanda.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Õismäe tee 140

korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 21.06.2024 Harju Maakohtule

avalduse Tallinn, Õismäe tee 140 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles

palus puudutatud isikult välja mõista kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud põhivõla 437,76 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 21.06.2024 suuruses 1,05 eurot ja edasiulatuva

viivise alates 22.06.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

2. Avalduse kohaselt toimus Õismäe tee 140–20 korteris kahjujuhtum. Terve päev sadas

vihma ja õhtul märkas kindlustusvõtja, et osa laest ja seinast on niisked. Korteriühistu

kinnitas, et 02.04.2024 tungis korterisse 20 vihmavesi läbi välisseina vuukide. Põhjusel, et

veekahju sai alguse korteromanike kaasomandisse kuuluva katuse lekkest, esitas avaldaja

31.05.2024 korteriühistule kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude, andis mõistliku tähtaja

(rohkem kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks paludes kahju hüvitada hiljemalt 14.06.2024.

Korteriühistu kahju ei hüvitanud.

3. Avaldaja täpsustas 19.11.2024 ärakuulamisel oma nõuet, märkides, et 04.07.2024

laekumisest on avaldaja arvestanud viivise katteks 2,98 eurot ning põhinõude katteks 434,78

eurot. Seega oli avaldajal puudutatud isiku vastu põhinõue suuruses 2,98 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivisenõue suuruses 0,02 senti.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Puudutatud isik selgitas, et puudutatud isikule laekus 31.05.2024 avaldaja kahjunõue,

misjärel pöördus puudutatud isik oma kindlustusandja poole, kes vastas sisuliselt alles

04.07.2024 tehes hüvitusotsuse ning kandis korteriühistule üle kahju 437,76 eurot, mille

puudutatud isik kandis omakorda edasi avaldajale. Puudutatud isik oli seisukohal, et tegemist

ei olnud tahtliku viivitusega. Puudutatud isik kinnitas, et tal puuduvad nõudele vastuväited.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 29.11.2024 määrusega läbi vaatamata avaldaja avalduse puudutatud

isiku vastu kahju hüvitamise nõudes 434,78 eurot ja viivisenõudes 2,98 eurot. Maakohus

2-24-9650

rahuldas avaldaja avalduse, mõistis välja kahjuhüvitise 2,98 eurot, perioodil 05.07.2024–

29.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 0,02 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt

2,98 eurot alates 30.11.2024 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda ning määrati, et

puudutatud isikul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kuivõrd puudutatud isik oli pärast avalduse

esitamist ja temale kättetoimetamist rahuldanud avaldaja põhinõude 434,78 euro ja

viivisenõude 2,98 euro ulatuses, siis ei ole vastavas ulatuses enam võimalik avaldusega

eesmärki saavutada ja maakohus jättis avalduse vastavas osas läbi vaatamata. Tulenevalt

nõude osalisest rahuldamisest menetluse kestel oli avaldajal puudutatud isiku vastu kahju

hüvitamise nõue suuruses 2,98 eurot ja viivisenõue alates 05.07.2024 suuruses 0,02 eurot.

Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §

12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 17). Kuna

avaldaja on kindlustusandja, siis kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju

ulatuses on üle läinud avaldajale (VÕS § 492 lg 1). Puudutatud isik ei vaidle vastu avaldaja

põhinõudele 2,98 eurot ja viivisenõudele 0,02 eurot alates 05.07.2024 ja maakohus rahuldas

vastavas ulatuses avalduse. Maakohus pidas põhjendatuks ka avaldaja edasiulatuva viivise

nõuet ning rahuldas selle alates 30.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

7. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 168 lg 2 alusel läbi vaatamata jäetud nõude menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Käesoleval juhul ei tulene TsMS § 168 lg-test 3–5 teisiti, sest avaldaja ei ole avaldusest

põhinõude 434,78 euro ja viivisenõude 2,98 euro ulatuses loobunud põhjusel, et puudutatud

isik oli nõude pärast avalduse esitamist vastavas ulatuses rahuldanud. Samuti jättis maakohus

TsMS § 172 lg 1 alusel rahuldatud nõude menetluskulud avaldaja, kui isiku, kelle huvides

lahend tehakse, kanda. Seega jättis maakohus kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud

avaldaja kanda ning märkis, et puudutatud isikul ei ole menetluses rahaliselt

kindlaksmääratavaid kulusid tekkinud.

Määruskaebus

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

menetluskulud jäid avaldaja kanda ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

9. Avaldajale tuleb täieliku üllatusena kohtumäärus, milles kohus selgitab, et avaldaja ei ole

437,76 euro ulatuses nõudest loobunud. Avaldaja sellega ei nõustu. 19.11.2024 kohtuistungi

alguses palus kohus avaldajal nõuet täpsustada. Avaldaja andis kohtule teada, et avaldajale on

hüvitatud kahju suuruses 437,76 eurot. Kogu istungi vältel ei tekkinud kordagi arusaamist, et

avaldaja jätkuvalt nõuab selle summa (437,76 euro) tasumist. Seega on avaldaja kohtule ja

vastaspoolele üheselt arusaadavalt teada andnud, et selles osas on avaldaja nõudest loobunud.

Ka kohus ei pidanud menetlust juhtides vajalikuks täpsustada, kas avaldaja loobub 437,76

euro nõudest. Avaldaja selgitas kohtuistungil, et puudutatud isiku 26.07.2024 vastusest ei ole

võimalik aru saada, kas poolte vahel on vaidlus viivisenõude üle või mitte. Alles istungil

selgus, et viivise üle vaidlus puudus. Istungil täpsustas avaldaja oma nõude suurust ning

selgitas, et avaldaja nõude suuruseks on 2,98 eurot ning sellele lisanduv viivis 0,02 senti. Seda

kordas istungil ka kohtunik ning sellest ei ole võimalik muud moodi aru saada, et poolte vahel

on jätkuv vaidlus vaid kolme euro üle (2,98+0,02). Seetõttu ei ole ka õige, et menetluskulud

jäävad avaldaja kanda.

2-24-9650

10. Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, mida puudutatud isik

avaldajale ei tasunud. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks ning avaldajale tekkis ka viivise

nõue. Seda kohus möönis, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult viivist. Seega, kuna

avaldajal ei olnud võimalik puudutatud isikult ilma kohtu abita kahjuhüvitist saada, vajas

avaldaja kohtu abi. Alles pärast avalduse kohtusse esitamist, tasus puudutatud isik osaliselt

avaldaja nõude. Puudutatud isik vastas avaldusele 26.07.2024. Puudutatud isiku vastusest ei

ole võimalik muud moodi aru saada, kui selliselt, et puudutatud isik soovib nõudele jätkuvalt

vastu vaielda. Kohus puudutatud isiku vastusele avaldaja seisukohta ei soovinud ja kutsus

selle asemel pooled kohtuistungile. Seega alles kohtuistungil andis kohus avaldajale

võimaluse esitada arvamuse laekunud 437,76 euro kohta, mida avaldaja kohe istungi alguses

ka tegi. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Puudutatud isik leiab, et viivisenõude küsimuse tõstatamine kohtuistungil avaldaja poolt

tundus kummalisena, kuid vastuväiteid ei tekitanud ning tänaseks on kahjuhüvitis (viivis

põhinõudelt) 2,98 eurot ja lisandunud viivis 0,02 eurot tasutud. Väide, et avaldajal ei olnud

võimalik puudutatud isikult ilma kohtu abita kahjuhüvitist saada, ei pea paika. Kahjujuhtumi

käsitlemine korteriühistu kindlustajaga venis, kuna juhtumiga tegelenud isik läks puhkusele,

andmata asja edasi. Avaldaja piirdus vaid ühe e-maili saatmisega puudutatud isikule

kahjunõude osas. Tegelikult avaldaja ei püüdnudki asja lahendada kohtuväliselt, soovides asja

kohtusse viia. Kogu seda juhtumit on arutatud korteriühistu juhatuse koosolekul, samuti on

konsulteeritud kindlustusfirmade esindajatega. Ühene järeldus on, et avaldaja käitumine on

olnud mitte ainult kummaline, vaid eesmärgikindel tegevus korteriühistult raha välja pressida.

Vaatamata sellele on puudutatud isik väljendanud valmisolekut kompromissiks.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, millega jäeti menetluskulud avaldaja kanda ning teha uus määrus, millega jätta

maakohtus tekkinud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659

ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus möönab, et

maakohus on rikkunud menetlusõigust jättes avaldaja tahte nõudest loobumise osas

19.11.2024 kohtuistungil välja selgitamata (vrdl RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 42), kuid

avaldaja ei ole määruskaebuses maakohtu otsustust nõude selles osas läbi vaatamata jätmise

kohta vaidlustanud. Avaldaja vaidlustab määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

Seetõttu on maakohtu määrus avaldaja kahju hüvitamise nõude 434,78 euro ja viivise nõude

2,98 euro läbivaatamata jätmise osas TsMS § 659 ja § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata

jõustunud.

15. Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda, kuna

avaldaja ei ole avaldusest põhinõude 434,78 euro ja viivise 2,98 euro saamiseks loobunud,

kuigi puudutatud isik oli nõude pärast avalduse esitamist vastavas ulatuses rahuldanud.

2-24-9650

Rahuldatud nõude osas jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja, kui

isiku, kelle huvides lahend tehakse, kanda.

Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-

136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda

vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus

jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus menetluskulude jaotuse määramisel ületanud diskretsioonipiire.

Olukorras, kus maakohus on avaldaja tahte välja selgitamata jätmise tõttu rikkunud

menetlusõigust ning sellega kaasnes avaldajale menetluskulude hüvitamise kohustust pannes

ebaõiglane tulemus, on põhjendatud muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

16. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Selle sätte alusel menetluskulude jaotamisel peaks olema peamiseks

lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Kui maakohus ei

oleks menetlusõigust rikkunud, siis oleks maakohus pidanud juhinduma menetluskulude

jaotamisel TsMS § 168 lg-st 5, kuivõrd puudutatud isik on pärast avalduse esitamist avaldaja

nõude rahuldanud (dtl 79). Kuna praegusel juhul jättis maakohus nõude osaliselt läbi

vaatamata seetõttu, et puudutatud isik rahuldas pärast avalduse kohtule esitamist nõude, on

kolleegiumi hinnangul õiglane, et maakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaselt puudutatud isiku kanda.

17. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, siis on põhjendatud jätta ka määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt puudutatud isiku

kanda (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).

18. Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud puudutatud isiku

kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seega ei määra

ringkonnakohus praegusel juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-

2-1-142-15, p-d 20–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)