2-25-855/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

(osaline lahend)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-25-855

Tsiviilasi

A. hagi B. ja C. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Nõudes B. vastu 2589,48 eurot

Nõudes C. vastu 2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. (ik XXX; elukoht registris: XXX-i ), seaduslik

esindaja XXX (linnavalitsuse kaudu)

Kostjad:

1. B. (ik XXX; RR järgne elukoht: XXX maakond)

2. C. (ik XXX; viibimiskoht XXX)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada A. hagi C. vastu elatise väljamõistmiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Välja mõista A. kasuks tagasiulatuv elatis 3323,90 eurot perioodi eest 16.01.2024

kuni 17.01.2025.

3. Välja mõista C.-lt elatis A. kasuks alates 17.01.2025 kuni 17.04.2025 summas

875,59 eurot.

4. Välja mõista C.-lt elatis A. kasuks alates 17.04.2025 A. täisealiseks saamiseni (s.o

XXX) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

5. Resolutsiooni p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Elatis makstakse iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu esimeseks kuupäevaks A.

Tsiviilasi nr 2-25-855

(ik XXX) arvelduskontole nr XXX (kohtuotsuse tegemise seisuga), selgitusega

"elatis", näidates selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude suurus kindlaks määramata.

8. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kui kostja on

menetluse ajal tasunud elatist, tuleb neid summasid arvestada kohtuotsuse

täitmisena.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi

taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. A. (hageja) esitas 17.01.2025 B. (kostja I) ja C. (kostja II) vastu hagi elatise

väljamõistmiseks kuni tema täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas määras.

Lisaks nõudis hageja tagasiulatuvat elatist perioodist 16.01.2024 kuni 17.01.2025 kummagi

vanemalt 3323,90 eurot.

Esitatud asjaoludel on tsiviilasjas 2-15-16517 kostjate vanemlikud õigused hageja suhtes täies

ulatuses piiratud. Hageja viibib alates 3.12.2015 perepõhisel asendushooldusteenusel.

Hoolduspere hooldab ja kasvatab hagejat ning on loonud lapsele vajalikud arenguvõimalused

ja kasvukeskkonna. Hageja õpib teises klassis ning kooli õppetasu arved maksab eestkostja.

Hageja on aktiivne ja sportlik, käib ujumistrennis.

Kumbki vanem lapse ülalpidamises ei osale aastaid.

2. Kostja II vastas hagile 27.02.2025, et on hagiga nõus. Kostja II avaldas, et soovib saada

kohtult luba saada teada regulaarselt oma poja käekäigust kuna Pärnu LV ei soovi kostjale II

infot jagada.

3. XXX andis kohtule 19.03.2025 teada, et kostjaga I käivad elatise suuruse üle

läbirääkimised. Kostja I kasvatab lisaks hagejale veel kahte väikest last ning hagiavalduse

maksesuurus pole vanemale jõukohane.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS

§ 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat

nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või

esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib

kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata

nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et asjas saab kostja II suhtes teha

õigeksvõtul põhineva osaotsuse, kostja I suhtes menetlus jätkub.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma

täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on

õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei

2(3)

Tsiviilasi nr 2-25-855

või olla väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 108 sätestab, et

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Hageja on esitanud nii tagasiulatuva kui ka jooksva elatise nõude, milline on

arvutatud PKS § 101 alusel. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi

õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, mistõttu rahuldab hagi elatise nõudes õigeksvõtul

põhineva otsusega.

6. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja ei ole TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid välja toonud, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus

jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei

määra ja välja ei mõista.

8. Kohus selgitab kostjale II, et juhul kui kostja II soovib hagejaga suhelda ja eestkostja seda

ei võimalda, on kostjal II võimalik esitada kohtule avaldus suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks. Siinkohal palub kohus kostjal II kaaluda avalduse perspektiivikust,

arvestades kostja II viibiskohta. Mõistlik oleks lapsega suhte loomisega/taastamisega tegeleda

siis, kui kostja II vabadus ei ole piiratud ja elukorraldus stabiilne. Eelkõige tuleks selles

küsimuses teha koostööd lapse eestkostjaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

3(3)