2-24-4009/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4009

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti avaldus võlgnik

B.W õiguste peatamiseks ja nende andmise

keelamiseks (täiteasi nr 031/2023/1664)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

B.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet

Puudutatud isik I (võlgnik): B.W (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (sissenõudja): S.P (isikukood XXX),

seaduslik esindaja C.D ja lepinguline esindaja Katrin

Kiisk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.04.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud B.W kanda.

4. Tallinna kohtutäitur Katrin Velletil

määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud puuduvad.

5. Rahuldada S.P määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus. Mõista B.W-lt S.P kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude

hüvitis 363,60 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-4009

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (avaldaja, kohtutäitur) esitas 12.03.2024 Harju

Maakohtule avalduse B.W (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja

selle andmise keelamiseks.

2. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 031/2023/1664. Täitemenetluse

algatamise aluseks on Harju Maakohtu 17.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-14603 ja S.P

(sissenõudja) avaldus. Harju Maakohtu 17.03.2020 kohtuotsusega mõisteti võlgnikult

sissenõudja kasuks välja igakuine elatis 350 eurot kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni.

Täitmisteade on võlgnikule e-postiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel

kätte toimetatud 04.08.2023. Kohtule avalduse esitamise seisuga oli elatise võlg 3150 eurot,

millest 600 eurot hüvitas sissenõudjale riik täitemenetluseaegse elatisabi kaudu.

Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B-kategooria

juhtimisõigust kehtivusega kuni 16.06.2029. Sissenõudja on avaldanud soovi juhiloa

kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku

22.11.2023 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177² lg-s 1 alusel ja hoiatus on võlgnikule e-

postiga TsMS § 3141 alusel kätte toimetatud 26.01.2024.

3. Maakohus võttis avalduse 20.03.2024 määrusega menetlusse. Menetlusdokumendid

toimetati võlgnikule kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 25.03.2024. Võlgnik

tähtaegselt maakohtule ei vastanud ega asunud elatist tasuma.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Kohus rahuldas avalduse 19.04.2024 määrusega, peatas võlgniku juhtimisõiguse tähtajatult

ja keelas võlgnikule juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste

endi kanda. Ühtlasi selgitas kohus võlgnikule tema õiguseid seoses keelu lõpetamisega ja

kohustust loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul Transpordiametile.

4.1. Maakohus tuvastas, et võlgniku õiguste piiramise eeldused on täidetud. Võlgnik ei ole

avaldusele vastanud ega põhjendanud, kas ja miks tuleks juhtimisõiguse kehtivuse peatamist

käesoleval juhul pidada tema suhtes ebaõiglaseks. Samuti ei ole võlgnik selgitanud asjaolusid,

millega seoses ta järjepidevalt ülalpidamise andmise kohustust rikub. Võlgnik on tööealine,

rahvastikuregistrist nähtuvalt täiendavaid alaealisi ülalpeetavaid lisaks sissenõudjale ei ole.

Esitatust ei ole võimalik tuvastada, et võlgnik oleks oma lapse ülalpidamiseks mingeidki

pingutusi teinud.

4.2. Kohtutäitur ja sissenõudja kinnitasid 11.04.2024 kohtule, et võlgnik ei ole asunud elatist

tasuma ega ole leppinud elatise tasumiseks kokku maksegraafikus. Kohtutäiturile ega kohtule

võlgnik vastanud ei ole, küll on võlgnik lapse emale kohtutäituri poole pöördumist ette

heitnud, mis heausksele käitumisele ei viita. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei tee

käesoleval ajal kõike endast olenevat ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning et teda on

võimalik innustada ülalpidamiskohustuse täitmiseks juhtimisõiguse piiramisega. Maakohtu

hinnangul aitaks meede kaasa sellele, et alaealine laps ka tegelikult tema kasuks välja

mõistetud regulaarset ülalpidamist saaks. Maakohtu määrus toimetati võlgnikule kätte KÄPO

kaudu 25.05.2024.

2-24-4009

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas 05.06.2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ja

uue lahendi tegemist või alternatiivselt asja saatmist uueks lahendamiseks maakohtule.

Menetluskulud palub võlgnik jätta avaldaja kanda.

5.1. Kohut on viidud eksitusse võlgniku poolt kohtudokumentide kättesaamise asjaolude osas.

Võlgnik ei olnud maakohtu menetlusest teadlik ja ta ei ole kunagi KÄPO-s dokumente vastu

võtnud. Ka 2019. aastal toimus sarnane olukord elatise nõude kohtumenetluses, kus võlgniku

kontaktid jäeti kohtule edastamata, et oleks võimalik saada tagaseljaotsus suure ja

ebaloogilise igakuise elatisnõude määraga, mida aga ei olnud tarvis 3,5 aastat sisse nõudma

hakata. Avalduse lisana 5 esitatud sõnumi kuvatõmmis ei tõenda dokumentide kättesaamist,

sest seal kajastatud info on varasemast ajast, sh pildil puudub kuupäev ja näha on vaid

kellaaeg. Ilmselt on see saadetud 2023. aasta oktoobris või novembris.

5.2. Võlgnik asus ametlikult töötama eesmärgiga ajapikku asuda normaalselt ka last ülal

pidama, kuid hetkel on sissetulekud lünklikud ja rahade laekumine võib viibida. Kuna võlgnik

saab miinimumpalka, siis ei ole tööandjal võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgnikule jääb

kätte igakuiselt keskmiselt 455 eurot, kuid nt jaanuaris oli töötasust tarvis tasuda liiklustrahve

alternatiivkaristuse taotlemise vältimiseks. Veebruaris pidas kohtutäitur võlgniku

pangakontolt kinni 80 eurot, millest edastas vaid 14 eurot sissenõudjale. Võlgnik ei varja oma

tulusid ja selline tahtlik rikkumine puudub, mis õigustaks juhtimisõiguse peatamist.

Juhtimisõiguse peatamisega jääks võlgnik tööst ilma, sest ametikoha spetsiifika eeldab

liikuvust koos töövahenditega ja võlgnik ei oska arvata, kas ta ilma juhilubadeta üldse

edaspidi tööd leiaks. Kuna võlgnikul on lapsega kohtumise graafik, tuleks elatise summat

korrigeerida.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus andis teistele menetlusosalistele tähtaja kaebusele vastamiseks.

7. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Puudub kahtlus selles, et nii kohtutäituri 22.11.2023

hoiatus kui ka maakohtu 19.04.2024 määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Kohtutäituri

hoiatus on võlgnikule edastatud esmakordselt 22.11.2023 e-posti aadressile XXX ja postiga

edastamisel jäetud postkasti aadressile XXX . Võlgnik hoiatusele ei reageerinud. 26.01.2024

teatas sissenõudja kohtutäiturile võlgniku e-posti aadress XXX, kuhu kohtutäitur edastas

uuesti hoiatuse 26.01.2024. Samad kontaktid on võlgnik ise märkinud ringkonnakohtule

esitatud menetlusdokumentides. Võlgnikul on olnud piisavalt aega, et võtta kohtutäituriga

ühendust ning anda selgitusi tema õiguste peatamise ja nende andmise keelamise menetluse

kohta. 03.04.2025 seisuga ei ole võlgnik asunud elatist tasuma. Täitemenetluses on toimunud

2 laekumist, s.o 19.02.2024 summas 23,61 eurot ja 27.07.2024 summas 65,82 eurot.

8. Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu. Avalduse lisana 5 esitatud sõnum on saadetud

26.01.2024 kell 18.20, kus võlgnik kinnitab täitemenetluse aluseks olevate dokumentide

kättesaamist. Seega teadis võlgnik juba 2024. aasta jaanuaris väga hästi, et lapsele

ülalpidamise andmata jätmise tõttu on kohtutäitur teda hoiatanud, et õigusi võidakse piirata,

ent ta ei asunud sellest hoolimata lapse ees lasuvat ülalpidamiskohustust täitma. Võlgnik

edastas lapse emale täiendavalt täitemenetlust ja juhtimisõiguse piiramise kohtumenetlust

puudutavaid sõnumeid 22.05.2024 ja 24.05.2024. Võlgnik ei ole täitnud mitte ühtegi TMS §

1774 lg 2 p-des 1-3 sätestatud nõuet ega tasunud kohaselt elatist. Võlgnik pole põhistanud,

millised objektiivsed põhjused takistavad täieliku teovõimega tööealisel isikul vähemalt

2-24-4009

miinimumtöötasu teenimise, mille arvelt oleks võimalik täita ka alaealise lapse

ülalpidamiskohustust. Võlgniku senine käitumine pigem iseloomustab tema ükskõikset ja

hooletut suhtumist oma alaealise lapse vajadustesse, suutmata tagada oma lapse huvide kaitse

ja igakülgne heaolu omaenese teadlike valikute tõttu. Võlgnikule on olnud prioriteetsem

vältida iseendale negatiivsete tagajärgede tekkimist omaenese teadliku seadust rikkuva

käitumise tagajärjena, mitte pidada ülal oma alaealist last, st trahvide tasumisega on võlgnik

seadnud oma huvid alaealisest lapsest ette poole. 08.04.2025 seisuga ei olnud võlgnik asunud

elatiskohustust vabatahtlikult täitma.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

11. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha menetlusosaliste taotluste osas.

11.1. Võlgnik soovis kaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab,

et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna võlgnik on saanud

oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate

materjalide põhjal.

11.2. Kohtutäitur ja sissenõudja on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid,

mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja

materjalide juurde.

12. Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja

seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. Ringkonnakohus kontrollis, et võlgnik on tsiviilasjas nr 2-24-4009 KÄPO vahendusel

saanud kätte maakohtu 20.03.2024 asja menetlusse võtmise määruse 25.03.2024 kell 11.25 ja

19.04.2024 määruse 25.05.2024 kell 14.21. Seega väide, et võlgnik ei ole kunagi KÄPO-s

dokumente vastu võtnud, on paljasõnaline ning võlgnikul on olnud võimalus aktiivselt

menetlusest osa võtta, mida ta maakohtu menetluses ei kasutanud.

14. Võlgniku väide, et ta ei saanud kohtutäituri 22.11.2023 ja 26.01.2024 saadetud hoiatusi

kätte, on põhjendamatu. 22.11.2023 (dtl 68-69) hoiatus on 24.11.2023 jäetud postkasti

aadressile XXX (dtl 73-74) ja edastatud täiendavalt 26.01.2024 võlgniku e-posti aadressile

XXX (dtl 75-77). Nimetatud kontaktandmed on võlgnik märkinud oma kontaktandmeteks ka

määruskaebemenetluses. Täiendavalt on sissenõudja tõendanud võlgniku edastatud sõnumiga

sissenõudja seaduslikule esindajale, et võlgnik sai kohtutäiturilt hoiatuse kätte hiljemalt

26.01.2024 (dtl 89). Hoiatuse kättesaamisest hakkab TMS § 1771 alusel kulgema 30-päevane

periood, mille jooksul on võlgnikul võimalik leida omapoolne lahendus ja täita vähemalt üks

2-24-4009

TMS § 1771 lg-s 1 toodud tingimustest. Hoiatuse mõte seisneb selles, et võlgnikul oleks

piisavalt aega enne, kui kohtutäitur kohtule avalduse esitab. Kohtutäitur esitas avalduse

kohtule 12.03.2023, s.o enam kui 30 päeva hoiatuse kättesaamisest.

15. TMS § 177⁴ lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks

tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul võimalus põhjendada, et tal oli elatise tasumata

jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetava toimetulekut (vt RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 17; RKTKm 20.12.2017, 2-

17-4751, p 17). Arvestades võlgniku esitatud põhistusi, leiab ringkonnakohus sarnaselt

maakohtuga, et antud juhul ei esine TMS § 177⁴ lg 2 p-s 3 sätestatud eeldusi võlgniku õiguste

piiramata jätmiseks. Võlgnik ei ole kolleegiumi hinnangul toonud kohtu ette selliseid

asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et õiguste piiramine on võlgniku suhtes ebaõiglane.

16. Võlgnik tugineb määruskaebuses üksnes sellele, et tal on juhilube vaja tööl käimiseks,

ametikoha spetsiifika eeldab liikuvust koos töövahenditega ja ilma juhilubadeta võib töö

leidmine osutuda keeruliseks. Ainuüksi tõik, et juhtimisõiguse piiramise tõttu võib võlgnikul

senise töö tegemine muutuda keerulisemaks, ei ole piisav, et jätta juhtimisõigus piiramata.

Üldjuhul on alati olemas töö, mille tegemisel on juhtimisõigus vajalik või tuleb kasuks.

Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul

tekkinud elatise võlg. Võlgnik ei ole põhistanud, et praegusel ametikohal töötades on

juhtimisõigus vältimatult vajalik, vaid on vestluses sissenõudja seadusliku esindajaga

viidanud, et tal pole midagi kaotada, sest võib liigelda bussiga või taksoga (dtl 91). Samuti ei

ole võlgnik väitnud, et juhtimisõiguse peatamine võtab temalt võimaluse tulu teenida

tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik. Võlgnik ei ole esile toonud

asjaolusid, nagu tal oleks muu töö tegemine välistatud.

17. Ringkonnakohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib muuta võlgniku

elukorralduse keerulisemaks, aga mitte võimatuks. Tervel ja töövõimelisel isikul tuleb leida

võimalus sissetuleku teenimiseks ka juhtimisõiguse kehtivuse peatamise korral.

Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul

tekkinud elatise võlg ning võlgnik ei ole sissenõudjale korrapäraselt elatist maksnud, isegi

mitte osaliselt. Üksnes töö tegemise või leidmise keerukamaks muutumise ohu tõttu ei saa

jätta juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks.

18. Ringkonnakohus leiab kõiki asjas tuvastatud asjaolusid arvestades, et võlgnik ei ole

tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu juhtimisõiguse piiramata jätmiseks, sh ei ole tõendatud,

et juhtimisõiguse piiramine takistaks võlgnikul samal töökohal töötamise jätkamist või mõne

muu töökoha leidmist. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96

tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka

RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 16). Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel

peab võlgnik olema valmis töötama ka talle vähem meelepärasel töökohal, sh sellisel, mis

(vähemalt esialgu) ei eelda mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium

seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui

selleks on olemas tegelik tahe.

19. Ringkonnakohtule nähtuvalt ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning

elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks elatist maksma tuleb kasutada täiendavaid

abinõusid. Eelduslikult motiveerib see võlgnikku täitma temal lasuvat kohustust, s.t

juhtimisõiguse piiramine aitab kaasa piirangu eesmärgile (elatise maksmisele). Võlgnikul on

võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 177⁵ alusel, kui ta on asunud elatist

tasuma. Täitemenetluses arestimiste tulemusel on toimunud laekumised 19.02.2024 summas

2-24-4009

23,61 eurot ja 27.07.2024 summas 65,82 eurot ning 24.05.2024 tasus Timtam Inkasso OÜ

sissenõudja seaduslikule esindajale 50 eurot. Eelnevast nähtuvalt ei ole võlgnik menetluse

kestel vabatahtlikult temalt välja mõistetud elatist tasunud või on maksnud väga väikesed

summad, mis aga ei vasta TMS § 1774 lg 2 p 1 tingimustele võlgniku õiguste piiramata

jätmiseks ega TMS § 1775 lg 1 p 1 tingimustele menetluse lõpetamiseks.

20. Võlgnik väidab, et tal puuduvad elatise nõude täitmiseks piisavad rahalised võimalused, sest

ta teenib miinimumpalka. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek ei ole

ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuleb tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et

leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht,

mille tasu võimaldaks kohustuste täitmist (RKTKm 09.11.2017, 2-16-12071, p 14.2;

TlnRnKm 16.12.2021, 2-20-19202, p 31).

21. Kohtutäituri avalduse lahendamisel ei ole asjakohased võlgniku väited selle kohta, kas

elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses (vt RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p

18.1). Kui võlgnik on seisukohal, et esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud alused

kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, tuleb esitada kohtusse vastav

hagiavaldus. Kohus märgib, et selline õigus ei puuduta elatist, mille tasumise kohustus on

juba saabunud.

22. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on

elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku

toimetulekut. Kolleegium ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et

ülalpidamiskohutust täita. Tavapärased täitemenetluse meetmed ei vii ilmselt elatisnõude

tasumiseni. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja eesmärgipärane abinõu

elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks.

23. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kohtutäitur ei

ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

24. Sissenõudja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema esindajal kulunud

25.06.2024 toimikuga tutvumisele ja kirjaliku vastuse koostamisele 1,95 tundi ning

08.04.2025 vastustega tutvumisele, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1,08

tundi – kokku 3,03 tundi. Eelnimetatud toimingute ajakulu on tervikuna põhjendatud,

arvestades määruskaebuse sisu, asja vähest keerukust ning teiste kaebemenetluses esitatud

seisukohtade sisu ja mahtu.

25. Käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline, et rakendada mitte-advokaadist

esindajale 164,70 eurost (käibemaksuga) tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide

osutatud õigusteenuse põhjendatud määrad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud,

eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises

valdkonnas. Arvestades asja sisu ja menetluse alguse aega, peab ringkonnakohus sissenõudja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuga), mis on mitte-

advokaadist esindaja kohta ka käesoleval ajal keskmine või sellest veidi kõrgem. Sissenõudja

2-24-4009

esindaja kinnitas, et sissenõudja ei ole käibemaksukohuslane ja taotleb kulude väljamõistmist

koos käibemaksuga. Eelneva põhjal tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 363,60 eurot (= 3,03×120).

26. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

27. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 177⁴ lg 6,

TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel saab määruse peale esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)