3-22-566/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-566

Haldusasi

Reval ProTeam OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

25.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054669-29 ja

04.02.2022 vaideotsuse nr 6-1/5076-4 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Reval ProTeam OÜ,

esindaja v-adv Madis Uusorg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Reval ProTeam OÜ ning Maksu- ja Tolliameti

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning

a. tühistada haldusasjas nr 3-22-566 tehtud Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsuse

resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus tühistas Maksu- ja Tolliameti

25.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054669-29 osas, millega suurendati Reval

ProTeam OÜ tulumaksukohustust 3283,15 euro võrra seoses OFS Outsourcing

01.08.2019 arve nr 0006-2019, Air Baltic Corporation AS 06.09.2019 arve nr

1912075788, Air Baltic Corporation AS 10.09.2019 arve nr 184829, Rannahotell

13.09.2019 broneeringu nr 38313957561 ja Expedia Travel 13.09.2019 arve nr

7474492337565 alusel tehtud väljamaksetega ning vastavas osas Maksu- ja

Tolliameti 04.02.2022 vaideotsuse nr 6-1/5076-4;

b. teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas Reval ProTeam OÜ

kaebus rahuldamata;

3-22-566

c.

tühistada haldusasjas nr 3-22-566 tehtud Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsuse

resolutsiooni punkt 3 ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Maksu- ja

Tolliametilt Reval ProTeam OÜ kasuks välja menetluskulu 2240 eurot.

2. Muus osas jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Reval ProTeam OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

19.05.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 16.07.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054669-29

(vaidlustatud maksuotsus), millega suurendas 2019. aasta septembri ja 2020. aasta septembri

vaheliste maksustamisperioodide kaebaja käibemaksu- ja tulumaksukohustust kokku 47

080,75 euro võrra, tuginedes tugines kokkuvõttes alljärgnevatele asjaoludele ja põhjendustele.

1.1. Kaebaja esitas Iirimaa, Madalmaade ja Belgia äriühingutele neli arvet, millest kolme

esemeks oli sperma müük ja ühe esemeks hobuse koolitamine. Arvete alusel laekus

kaebajale 52 230 eurot ning arvetele oli märgitud käibemaksumäär 0%. Kuna kaebaja ei

esitanud tõendeid kauba ja teenuse Eestist väljaviimise kohta, on tegemist 20%

käibemaksumääraga maksustatava käibega, millelt kaebajal tuleb tasuda käibemaks 10 446

eurot.

1.2. Kaebaja arvestas 8287,20 eurot sisendkäibemaksu kolmele Eesti advokaadibüroolt

õigusabiteenuse eest saadud 11 arve alusel, ent ei tõendanud, et arvetel kajastatud

õigusabiteenus oli seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja seletuse kohaselt oli 10 arve

esemeks õigusabi seoses kaebaja SEB Panga kontole laekunud 500 000 euro arestimisega

rahapesukahtluse tõttu. Kõnealuse summa kaebaja pangakontole laekumisel polnud seost

kaebaja ettevõtlusega – hobust, kelle müügi eest see summa väidetavalt kaebaja

pangakontole laekus, ei ole kaebajal kunagi olnud ja ta ei saanud hobust müüa. Kuna

pangakontol oleva summa külmutamine ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega, siis ei olnud

2(14)

3-22-566

seda ka vahendite külmutamist puudutav õigusabiteenus. Üks arve puudutas kaebaja väitel

Itaalias toimunud kohtuasja. See kohtuasi ei olnud seotud kaebaja, vaid KV tegevusega.

Seega tuleb kaebajal tasuda täiendavalt käibemaksu 8287,20 eurot.

1.3. Kaebaja kajastas käibemaksuarvestuses kauba ühendusesisest soetust summas 71

103,41, ent ei tõendanud vastavate kaupade ja teenuste Eestisse jõudmist ja nende

kasutamist oma ettevõtluses. Ühendusesisese soetuse andmete korrigeerimine kaebaja

maksuarvestuses ei too siiski kaasa maksukohustuse suurenemist.

1.4. Kaebaja tegi OFS Outsourcing’ile, Air Baltic Corporation’ile, Rannahotellile ja

Expedia Travelile kokku 13 132,58 euro ulatuses väljamakseid, mille kohta puuduvad

nõuetekohased raamatupidamisdokumendid ning millelt kuulub tasumisele tulumaks

3283,15 eurot.

1.5. Kaebaja tegi väljamakseid KUle, Haakla OÜ-le, Gestüt Eichenhain GmhH-le ja

MTM-Medical Technology Management OÜ-le kogusummas 100 255,57 eurot, kajastades

neid oma pearaamatus kas antud laenudena või saadud laenude tagasimaksetena, ent

väljamaksete kohta puudusid nõuetekohased alusdokumendid, mistõttu kuuluvad need

maksustamisele tulumaksuga summas 25 063,90 eurot.

2. Kaebaja esitas vaidlustatud maksuotsusele vaide, millele lisas hulga tõendeid. MTA jättis

vaide rahuldamata 04.02.2022 vaideotsusega nr 6-1/5076-4 (vaideotsus), märkides samas, et

jätab vaidele lisatud tõenditele hinnangu andmata, kuna kaebaja jättis asjaomased tõendid

varem esitamata tahtlusest või hooletusest, mistõttu ei saa neid tõendeid maksukohustuse

vähendamiseks arvesse võtta lähtudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 punktist 2.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse

tühistamiseks. Kaebaja põhjendused, milles ta viitas juba vaides esitatutele, olid kokkuvõttes

järgmised.

3.1. Eespool punktis 1.1. osutatud sperma transporti Eestist välja kinnitab LB kinnitus

spermakõrte vastuvõtmise kohta 5. oktoobril 2019. Seega tekkis kaebajal Eestis käive, mis

kuulub maksustamisele 0%-lise käibemaksumääraga vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) §

15 lg 3 punktile 2. Hobuse treenimise osas selgitas kaebaja 23.03.2021 e-kirjas, et treenitav

hobune kuulus Madalmaade äriühingule ES Equestrian Team Holding BV – tegemist Eestis

tekkinud käibega, mis maksustatakse 0%-lise maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 4

punktile 1.

3.2. Eespool punktis 1.2. osutatud õigusabiteenused soetati kaebaja maksustatava käibe

tarbeks. Kaebaja pangakontole laekus 500 000 eurot hobuse müügilepingu ja väljastatud

arve alusel. Hobuse ostja on kinnitanud hobuse ostu eest raha üle kandmist. Kaebaja

omandas asjaomase hobuse vahetustehinguga Accounts Receivable Acquisitions S.A.L-ilt,

võõrandades viimasele kolm hobust. Kaebaja ei kajastanud hobuse müügitehingut oma

raamatupidamises, sest müügitehinguga seonduv olukord hõlmas mitmeid õigusvaidlusi.

Õigusabiteenuse eesmärk oli kaebaja arvelduskontole laekunud rahaliste vahendite aresti alt

vabastamine. Itaalias toimunud õigusvaidlus puudutas müügitehingut, mille pooleks oli

kaebaja, mistõttu oli selle vaidlusega seotud õigusabikulu seotud kaebaja ettevõtluse ja

maksustatava käibe tekkimisega.

3.3. Kõik kaebaja poolt ühendusesiseselt soetatud kaubad ja teenused on olnud vajalikud

kaebaja ettevõtluseks ja maksustava käibe genereerimiseks. Kaupade ja teenuste eest on

3(14)

3-22-566

tasunud isikud, kellega on kaebaja varasemalt sõlminud laenulepingud. Kaupade ja teenuste

eest esitatud arvete tasumisega on laenulepingu pooled tasaarveldanud laenulepingust

tulenevaid kohustusi, milline tegevus on õiguspärane.

3.4. OFS Outsourcing’ile tehti väljamakse 03.06.2019 sõlmitud lepingu alusel, mille

kohaselt nõustus viimane arendama tarkvara, mis otseselt seondus kaebaja ettevõtlusega.

Tarkvara on valminud ja kasutusele võetud. Air Baltic Corporation’ie, Rannahotellile ja

Expedia Travelile tehtud väljamaksed olid seotud kaebajale veterinaarteenuseid osutanud TL

ning VL lennupiletite ja majutusega. Nende isikute Eestis viibimist kinnitab videosalvestus,

röntgenaparaadi transpordi arve ning röntgenpildid kaebajale kuuluvatest hobustest.

3.5. Eespool punktis 1.5. osutatud väljamaksetega seoses esitas kaebaja MTA-le

laenulepingud KVga, Fort Holding OÜga, Haakla OÜga, BW’iga, PMga ning LBga.

Kellelegi ei saa ette heita laenulepingute täitmist selliselt, et laenu tagasimaksmise nõue

tasaarveldatakse laenusaaja poolt laenuandja kohustuste täitmisega kolmandatele isikutele.

Kaebaja esitas vaide lisana tabeli enda ja teise poole vahelise laenukohustuse

tasaarvestamise kohta.

3.6. Vaideotsus on õigusvastane, kuna MTA on rikkunud uurimiskohustust, ei ole tõendeid

hinnanud ega vaides esitatud väiteid sisuliselt käsitlenud.

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, leides, et maksuotsus on põhjendatud. Vastustaja

osutas sellele, et kaebaja rikkus maksumenetluses kaasaaitamiskohustust

ning esitas MTA-le teavet vaid osaliselt. Vaidemenetluse käigus ei pidanud

MTA asuma ise täiendavalt tõendeid koguma, kuna tõendamiskohustus oli

MKS § 150 lg 1 kohaselt üle läinud kaebajale ning täiendavate tõendite

esitamisel pidi kaebaja arvestama MKS § 101 lg 1 punktist 2 tulenevate

piirangutega. Vaideotsuses on kaebaja väiteid ja argumente piisavalt

käsitletud. Kaebaja selgitused on ajas muutunud. Kui maksukohustuslane

jätab maksumenetluses teabe ja dokumendid kaasaaitamiskohustust

rikkudes esitamata, ei saa ta eeldada, et vaideorgan või kohus hilinenult

esitatud selgitusi või tõendeid arvesse võtaks.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.04.2023 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas

vaidlustatud maksuotsuse osas, millega a) suurendati kaebaja käibemaksukohustust seoses

eespool punktis 1.1. nimetatud hobuse treenimise teenusega; b) vähendati sisendkäibemaksu

eespool punktis 1.2. nimetatud õigusabiteenuse arvetel näidatud käibemaksu võrra; c)

suurendati tulumaksukohustust seoses eespool punktid 1.4 nimetatud väljamaksetega.

Halduskohus tühistas vastavas osas ka vaideotsuse. Muus osas jättis halduskohus kaebuse

rahuldamata. Viimaks mõistis halduskohus MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2500

eurot. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

5.1. MTA leidis õigesti, et spermakõrte müügist ei tekkinud ühendusesisest käivet, kuna

puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid usaldusväärselt selle kauba Eestisse

saabumist, Eestis hoiustamist ja Eestist väljaviimist. Kaebaja poolt

vaidemenetluses esitatud LB kinnitus ei ole selliseks usaldusväärseks

tõendiks, mis muude kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate

dokumentide

puudumisel tõendaks kauba müüki teistesse

4(14)

3-22-566

liikmesriikidesse. MTA järeldust toetab ka see, et kaebaja ei esitanud VD

aruandeid ega deklareerinud KMD-del nullprotsendilist käivet ning

kajastas asjaomaseid müügiarveid oma raamatupidamises kui teenuse

müüki Eestis. Ka kaebaja tehingupartnerid ei deklareerinud neid

tehinguid kauba Eestist soetamisena.

5.2. MTA leidis vääralt, et hobuse treenimise teenuse näol oli tegemist Eestis toimunud

käibega. Kuna teenuse saajaks oli Madalmaade äriühing, siis KMS § 10 lg 4 punktist 9

tulenevalt ei olnud käibe tekkimise koht Eesti. Erinevalt kauba müügist teise

liikmesriigi ettevõttele ei nõua seadus teenuse ühendusesisese käibe

puhul selle Eestist väljaviimise tõendamist. Asjaolu, kas hobune asus

arvel kajastatud teenuse osutamisel Eestis või Saksamaal, ei oma

maksustamise seisukohast tähtsust.

5.3. Eespool punktis 1.2. osutatud kümme õigusabiteenuse arvet on seotud kaebaja

ettevõtlusega.

Kaebaja soetas kõnealustel õigusabiarvetel kajastatud

teenuseid eesmärgiga vabastada tema pangakontol olevad vahendid,

millele juurdepääs oli esmalt piiratud RAB 26.09.2019 ettekirjutuse alusel

(mille kaebaja halduskohtus vaidlustas) ning hiljem kriminaalasjas nr 1-

19-10005 tehtud Harju Maakohtu 23.12.2019 määruse alusel. Pärast 500

000 euro suuruse summa aresti alt vabastamist kanti sellest 499 997,95

eurot üle kohtutäiturile, kes täitis tsiviilasjas nr 2-20-12850 tehtud Pärnu

Maakohtu otsust, millega oli kaebajalt Bigram Lien Service Inc kasuks

välja mõistetud kokku 856 175,07 eurot.

5.4. Kaebaja maksustatava käibega oli seotud ka õigusabikulu, mis

puudutas n-ö Itaalia kohtuasja. Cremona kohtu 24.02.2020 ajutisest

kohtumäärusest nr 178/2020 nähtuvalt oli Itaalia kohtuasjas vaidluse

esemeks Ühendkuningriigi äriühingu Hoddington Equine Ltd poolt

kaebaja vastu esitatud nõue, mis puudutas nendevahelise müügilepingu

esemeks oleva külmutatud sperma üleandmist. Kuivõrd kohtuvaidluse

ese ning tulemus mõjutasid kaebaja poolt tehtud müügitehingut, siis

seondub selleks vaidluseks sisse ostetud õigusteenus otseselt kaebaja

ettevõtlusega.

5.5. MTA leidis vaidlusaluse maksuotsuse punktides 2.3 ja 3.3,

kontrolliakti punktis 1.3 ja vaideotsuse punktis 25 esitatud põhjendustel

õigesti, et kaebajal puudus õigus deklareerida perioodi september-

detsember 2019 KMD-del kaupade ja teenuste ühendusesisest soetust

summas 71 103,41 eurot.

5.6. OFS Outsourcing arve alusel tehtud väljamakse oli seotud kaebaja

ettevõtlusega. Kaebaja selgitused ja vaidemenetluses esitatud

03.06.2019 leping ja väljavõte tarkvarasüsteemist kinnitavad arvel

nimetatud tarkvarasüsteemi olemasolu/saamist. Kaebaja põhitegevus

seondub sporthobuste müügi ja vahendamisega, samuti hobuste

koolitamise, aretamise ja võistlusspordiga. Maksuhaldur ei ole kaebaja

poolt esitatud täiendavatele tõenditele sisulisi vastuväiteid esitanud.

5(14)

3-22-566

5.7. TL ning VL lennupiletite ja majutusega seotud kulude eest tehtud

väljamaksed olid seotud kaebaja maksustatava käibega. Kaebaja on

selgitanud, et eelnimetatud isikud on veterinaarid, kes käisid Eestis

kaebaja hobustest röntgenülesvõtteid tegemas ja hobuseid üle

vaatamas. Veterinaaride tegevust Eestis kinnitavad vaide lisadena

esitatud videosalvestis, arve röntgenaparaadi transpordi eest Hollandist

Eestisse ning röntgenpildid kaebajale kuuluvatest hobustest.

5.8. MTA leidis õigesti, et kaebaja tegi 100 255,57 euro ulatuses

väljamakseid näilike laenulepingute alusel, millega on varjatud rahaliste

vahendite maksuvabalt äriühingust väljaviimist muudel eesmärkidel.

Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et kaebajal puuduvad

nimetatud väljamaksete aluseks olevad nõuetekohased dokumendid.

6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohutu otsuse osas, milles halduskohus kaebuse rahuldamata jättis ning teha selles osas

uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes

järgmised.

6.1. Halduskohus leidis vääralt, et tõendatud ei ole spermakõrte

transport Eestist teistesse liikmesriikidesse. LB kinnitus koosmõjus

asjaoluga, et kauba saajad on kauba eest tasunud, kinnitab, et ostjad,

kes korraldasid transpordi ise, on kauba kätte saanud.

6.2. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud osas, mis

puudutab kaebaja poolt teenuste ühendusesisest soetamist –

halduskohus ei seadnud kahtluse alla ühendusesiseselt soetatud

teenuste eest tasumist ega seda, et neid teenuseid on kaebajale

osutatud. Kohus on jätnud rahuldamata kaebuse ühendusesiseste soetuste osas kogu

ulatuses ilma sisuliste põhjendusteta olukorras, kus kaebaja esitas kohtule tõendid soetatud

teenuste kohta ja kus pole vaidlust selles, et kaebaja tegutses hobusekasvatuse alal ja sellised

teenused olid tema tegevuses igapäevaselt vajalikud.

6.3. Halduskohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja poolt

kolmandate isikute eest tasutud kulude osas ei ole kaebajal nende isikute vastu vastavate

summade tagastamise nõudeid. Väljamaksete kohta on TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses

algdokumentideks laenu- ja krediidilepingud, mille kaebaja esitas koos eriarvamusega.

Lisaks esitas kaebaja 3.02.2021 e-kirjaga pearaamatu väljavõtete ning 2021. aasta oktoobris

ja novembris pangakontode väljavõtted koos selgitustega, millised maksed ja kellele ning

milliste lepingute alusel tasuti. Täiendavad sellekohased selgitused esitas kaebaja vaides.

Isegi kui kaebaja poolt tehtud maksed teiste isikute eest (Gestüt Eichenhain GmbH, MTM-

Medical Technology Management OÜ, Fort Holding OÜ, Haakla OÜ, KV) ei ole

käsitletavad kaebaja kohustuste täitmisena nende ees, ei ole ometi vaidlust selles, et kaebaja

on need maksed Gestüt Eichenhain GmbH, Fort Holding OÜ ning Haakla OÜ eest nende

palvel teinud ning mainitud isikutel on kohustus need summad kaebajale tagastada. Kulud,

mille eest kaebaja tasus, ei olnud kaebaja enda kulud, mistõttu ei saa kaebajal olla nende

kulude kohta algdokumente.

6(14)

3-22-566

6.4. Halduskohus on vääralt leidnud, et MTA ei pidanud vaideotsuses kõiki asjaolusid ja

tõendeid hindama.

7. Vastustaja vaidles kaebaja apellatsioonkaebusele vastu, jäädes kokkuvõttes

maksuotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

8. Vastustaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsuse tühistada osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas ning teha uus otsus,

millega jätta kaebus ka selles osas rahuldamata. Vastustaja apellatsioonkaebuse põhjendused

on kokkuvõttes järgmised.

8.1. Halduskohus oleks kooskõlas MKS § 102 lg 1 punktiga 2 pidanud kaebuse läbi

vaatamisel jätma tähelepanuta kaebaja poolt koos vaidega esitatud tõendid. MTA ei pidanud

neid tõendeid arvesse võtma vaide läbi vaatamisel, kuna kaebaja jättis kaasaaitamiskohustust

rikkudes need maksumenetluses õigeaegselt esitamata.

8.2. Halduskohus leidis vääralt, et Equestrian Team Holding BV-le hobuse treenimise

teenuse osutamine kuulub maksustamisele 0% käibemaksumääraga. Halduskohus ei

täpsustanud, kus kaebaja asjaomast teenust osutas. Väitmaks, et teenuse käibe tekkimise

koht ei ole Eesti, peab kaebaja tõendama teenuse osutamist välisriigis, ent kaebaja ei ole

seda teinud.

8.3. Advokaadibüroode arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamisega seoses on

halduskohus jätnud tähelepanuta, et Advokaadibüroo TGS Legal 25.02.2020 arve nr 200257

kajastab teenuseid alates 2019. aasta jaanuarist, mil n-ö rahapesu teema ei olnud veel

aktuaalne. Arve on üldsõnaline ning esitatud aasta aega hiljem, mis kokkuvõttes ei kinnita,

et tegemist oleks olnud õigusabiteenusega, mis seondus RAB algatatud menetlusega. Lisaks

sellele kinnitab Harju Maakohtu 23.12.2019 määrus kriminaalasjas 1-19-10005, mille

halduskohus 10.04.2023 määrusega toimikusse võttis, et kaebajal ei olnud hobust, keda

müüa ning tegemist oli ainult rahaliste vahendite liigutamisega. Halduskohus ei ole

põhjendanud, miks ta ei nõustu MTA seisukohaga, et kaebajal ei olnud hobust.

8.4. Itaalia kohtuasjaga seoses jättis halduskohus arvesse võtmata eelmises punktis

osutatud Harju Maakohtu määruses kajastatud MK selgituse, et kaebaja tegevus sõltus ainult

KVst. Itaalia kohtuvaidus ei olnud seotud kaebaja tegevusega ning kaebaja ei teinud midagi

selle kohtuvaidluse vältimiseks. Kohtuvaidluse põhjustas KV tegevus, mille tõttu pidi

kaebaja klient kohtusse pöörduma.

8.5. Halduskohus on vääralt hinnanud OFS Outsourcing’u arvet. Esiteks võttis

halduskohus lubamatult arvesse koos vaidega esitatud tõendeid. Teiseks, vaidlusalusel arvel

ei ole näidatud teenuse osutamise perioodi ning on kajastatud kogus „1“. Vaidega koos

esitatud leping ei ole usaldusväärne.

8.6. Halduskohus leidis põhjendamatult, et TL ning VL lennupiletite ja hotellis

majutamisega seotud kulud on seotud kaebaja ettevõtlusega. Nimetatud isikud ei olnud

kaebaja töötajad ning vastavad kulusid ei ole kaebaja ka edasi müünud ega ole selgitanud,

miks oli vaja selliseid kulusid teha.

8.7. Halduskohus on menetluskulusid välja mõistes põhjendamatult võtnud arvesse Ellex

Raidla advokaadibüroo arve nr 216078, mis puudutab vaidemenetluse kulusid ning lugenud

põhjendatu menetluskuluks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu. Seda

7(14)

3-22-566

silmas pidades oleks halduskohus ka kaebuse osalise rahuldamise korral pidanud kaeba

kasuks välja mõistma menetluskulu 1600, mitte 2500 eurot.

9. Kaebaja vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu, leides, et halduskohtu otsus on

vastavas osas seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastustaja apellatsioonkaebus tuleb

osaliselt rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks halduskohus tohtinud asjaolude

tuvastamisel arvesse võtta kaebaja vaidele lisatud tõendeid, kuna MTA leidis vaideotsuses

õigesti, et nimetatud tõendid jättis kaebaja kas tahtlusest või hooletusest

kaasaaitamiskohustust rikkudes maksuhaldurile õigeaegselt esitamata. Seega ei saa

maksuhaldurile ette heita nende tõenditega arvestamata jätmist maksustamise aluseks olevate

asjaolude välja selgitamisel. Kaebaja maksukohustuse vähendamine neile tõenditele ja neist

nähtuvatele asjaoludele tuginedes on MKS § 102 lg 1 punkti 2 kohaselt välistatud. Seetõttu

tuleb põhjendamatuks pidada halduskohtu järeldust, et kaebaja on nõuetekohaste

raamatupidamisdokumentidega tõendanud maksuotsuse punktis 2.4. nimetatud väljamaksete

seotuse oma ettevõtlusega. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

käsitleb esmalt kaebaja apellatsioonkaebust (I) ning seejärel vastustaja oma (II), jagades

viimaks menetluskulud (III).

I

11. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja 2019. aasta septembrikuu müügiarvetel nr

00134, 00136 ja 00138 kajastatud sperma müüki Iirimaa, Madalmaade ja Belgia ettevõtjatele

ei ole alust käsitada kauba ühendusesisese käibena, kuna kaebaja ei tõendanud kauba

toimetamist Eestist teise liikmesriiki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses tõenditele

antud hinnanguga ning kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale. Selleks, et kauba võõrandamine oleks käsitatav ühendusesisese käibena KMS § 7

lg 1 tähenduses ning rakendada tehingule nullprotsendilist käibemaksumäära KMS § 15 lg 3

punktile 2 alusel, peab olema tõendatud kauba reaalne toimetamine teise liikmesriiki.

Apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolu, et kauba ostjateks olevad teiste liikmesriikide

ettevõtjad on kinnitanud kauba kättesaamist, ei kinnita kuidagi, et kaup on toimetatud

teistesse liikmesriikidesse. Siinkohal ei ole oluline, kuidas korraldatakse või kelle vastutusel

toimub kauba transport, küll on aga peab Eesti maksukohustuslasest müüja esitama tõendid,

mis kinnitab kauba reaalselt toimetamist teise liikmesriiki. Siinsel juhul kaebaja selliseid

tõendeid maksuhaldurile ei esitanud. Mis puudutab kaebaja apellatsioonkaebuses osutatud

LBi allkirja kandvat kinnituskirja, siis esiteks tõdeb ringkonnakohus, et selle alles

vaidemenetluses esitatud tõendiga ei saanud vastustaja maksuotsuse tegemisel arvestada ning

vaide või kaebuse rahuldamine sellele tõendile tuginedes oleks MKS § 102 lg 1 punkti 2

kohaselt välistatud, kuna ilmselgelt ei olnud kaebajal mingisugust takistust selle esitamiseks

enne maksuotsuse tegemist. Selle tõendi esitamata jätmine on käsitatav kaebaja tahtlusest või

hooletusest tingitud kaasaaitamiskohustuse rikkumisena. Tegemist ei ole tõendiga, mis sai

kaebajale kättesaadavaks või mille asjassepuutuvas ilmnes kaebajale alles pärast maksuotsuse

tegemist. Lisaks tuleb sedastada, et kõnealune tõend ei sisalda mistahes tõendusteavet

spermakõrte Eestist teise liikmesriiki toimetamise kohta. Selles dokumendis kinnitab LB

8(14)

3-22-566

üksnes, et ta on asjaomased spermakõrred vastu võtnud nende edasitoimetamiseks või

üleandmiseks (ingl. k. for delivery). Ka pelgalt asjaolust, et ostjaks on teise liikmesriigi

äriühing, kes on kauba eest tasunud, ei saa teha järeldust, et kaup on toimetatud ostja

päritoluliikmesriiki, kuna ostja võis kauba edasi võõrandada või seda kasutada ka Eestis.

Seega LB allkirja kandva tõendi osa ei oleks ka selle tõendi lubatavuse korral küsimus mitte

selle ebausaldusväärsuses, vaid selles, et tõendist ei nähtu asjaolusid, mida kaebaja sellega

tõendad soovib ehk kauba reaalset ja füüsilist jõudmist teise liikmesriiki. See, mis põhjustel

jättis kaebaja esitamata VD aruande või miks ta kajastas spermakõrte müüki oma

raamatupidamisarvestuses kauba müügina Eestis, samuti see, miks arvete adressaadid ei ole

deklareerinud ühendusesisesest soetust, on kõrvalise tähtsusega asjaolud. Vastustaja ja

halduskohus on neid ka sellistena käsitanud, tõdedes õigesti, et kõrvuti peamise asjaoluga, ehk

kauba Eetsist teise liikmesriiki toimetamise fakti kinnitavate tõendite puudumisega, veenavad

need asjaolud täiendavalt selles, et mingisugust kauba teise liikmesriiki toimetamist aset ei

leidnud.

12. Mis puudutab kaebaja apellatsioonkaebuse etteheiteid halduskohtu otsusele osas,

milles halduskohus nõustus maksuotsuses võetud seisukohaga, et kaebaja maksuarvestuses

kajastatud 71 103,41 euro suurust kaupade ja teenuste ühendusesisest soetamist ei ole

toimunud, siis piisab, kui tõdeda, et need etteheited on maksuotsuse tühistamise nõude

seisukohast tulemusetud, kuna sellest, kas kaebaja kajastas maksuotsuse punktis 2.3.

käsitletud ühendusesisest soetust õigesti või mitte, ei sõltu maksuotsusega kaebajale pandud

täiendava maksu tasumise kohustus mitte kuidagi. Isegi kui leida, et maksuhalduri seisukoht

selles osas ei ole õige, ei mõjutaks see vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusummat.

Maksuotsuse näol on MKS§ 92 lg 1 punktidest 2 ja 3 ning § 95 lõikest 1 tulenevalt tegemist

haldusaktiga, millega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsuse põhjendavas

osas esitatud arutluskäik, millest maksuotsusega määratud maksusumma ei muutu, on

iseenesest ainetu, ent ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Seda, kas maksuotsuses käsitletud

kaupade ja teenuste ühendusesisene soetus leidis aset või mitte või kas kaebaja deklareeris

selle õigesti, on põhjust kohtumenetluses analüüsida siis, kui maksuhaldur on neis

põhjendustes tuvastatud asjaolude alusel muutnud maksuotsuse adressaadi poolt tasumisele

kuuluva maksusumma suurust. Siinsel juhul on maksuotsusega suurendatud kaebaja

maksukohustust kokku 47 080,75 euro võrra, millest 10 446+8287,70 eurot moodustab

käibemaks ning ülejäänud osa tulumaks ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetelt.

Vaidlustatud maksuotsusest ei nähtu, et selle punktis 2.3. käsitletud asjaolud, mis puudutavad

kaebaja esitatud maksudeklaratsioonides kaupade ja teenuste ühendusesisese soetuse

deklareerimist, oleks mistahes moel seotud täiendavalt määratud maksusummadega.

13. Põhjendamatud on kaebaja etteheited, mis puudutavad halduskohtu otsuse punktis 11

ning vaidlustatud maksuotsuse punktis 2.5 tehtud järeldusi seoses väidetavate

laenutehingutega seotud väljamaksete maksustamist tulumaksuga. Halduskohus on oma

otsuse põhjenduste punktis 11 nõustunud maksuotsuse põhjendustega ehk kokkuvõttes

nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et kaebajal puudusid nõuetekohased

raamatupidamisdokumendid väljamaksete kohta, mis tehti KUle (371,22 eurot), Haakla OÜ-le

(4009,90 eurot), Gestüt Eichenhaim GmbH-le (86 635,87 eurot) ja MTM-Medical

Technology Management OÜ-le (9292,58 eurot). Sarnaselt halduskohtuga nõustub

ringkonnakohus maksuotsuses võetud seisukohaga, et raamatupidamisdokumendid, mille

kaebaja maksuhaldurile esitas, sh eriarvamusele lisatud laenulepingud, ning kaebaja antud

selgitused ei võimalda veenduda selles, mille eest või millisel alusel on kaebaja teinud

9(14)

3-22-566

maksuotsuses käsitletud väljamakseid vastavalt KUle, Haakla OÜ-le, Gestüt Eichenhainile ja

MTM-Medical Technology Management OÜ -le. Maksuotsuses on nõuetekohaselt ja piisavalt

põhjendatud, miks ei ole kaebaja tehtud väljamakseid võimalik selgelt seostada asjaomaste

laenulepingutega ehk veenduda selles, et väljamaksed on tehtud just kaebaja osutatud

lepingute alusel. Kaebajal on õigus, et laenu andmine, sealhulgas selliselt, et laenuandja tasub

laenusaaja tehingupartnerite poolt laenusaajale väljastatud arveid, on iseenesest õiguspärane.

Vastupidisele seisukohale ei ole asunud ka maksuhaldur. Küll aga tuleneb tulumaksuseaduse

(TuMS) § 51 lõikest 1 ja lõike punktist 3, et igasuguse väljamakse kohta peavad

maksukohustuslasel olema – ja ta peab kontrollimenetluses maksuhaldurile esitama – selle

väljamakse majanduslikku sisu üheselt ja jälgitavalt selgitavad raamatupidamisdokumendid,

mille põhjal on võimalik veenduda, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga. See omakorda

eeldab, et väljamakse on üheselt ja mõistliku kahtluseta seostatav konkreetse

majandustehinguga. Mida keerukamad ja/või mida enamaid etappe hõlmavad on

majandustehingud, seda hoolikam peab maksukohustuslane olema nende dokumenteerimisel

ja nende raames tehtud toimingute jälgitavuse tagamisel. Selleks, et konkreetne väljamakse

oleks seostatav mõne sellise laenulepinguga, nagu need, mille kaebaja esitas koos

eriarvamusega, peab muudest dokumentidest üheselt nähtuma, et väljamakse on tehtud just

selle lepingu alusel. Mis puudutab laenu andmist selliselt, et laenuandja täidab kolmanda isiku

ees laenusaaja eest mõne rahalise kohustuse, siis iseenesest on kaebajal õigus, et laenusaaja ja

kolmanda isiku vahelisi suhteid kajastavad dokumendid ei ole laenuandja

raamatupidamisdokumentideks ning neid ei pea laenuandjal olema, küll aga peavad

laenuandjal olema dokumendid, mille põhjal saab veenduda, et laenusaaja on andnud

laenuandjale konkreetselt korralduse väljastada teatav laenusumma ehk tasuda mingi

laenusaaja rahaline kohustus. Mingisugust sellist arvestust kaebaja maksuhaldurile siinses

asjas esitanud ei ole. Raamatupidamise ja maksuarvestuse pidamine on maksukohustuslase

ülesanne. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab väljamakse tegemise fakti ning

maksukohustuslane ei suuda jälgitavalt ja veenvalt selgitada selle väljamakse seotust oma

ettevõtlusega, võib maksuhaldur asuda seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitte seotud

väljamaksega. Eeltoodu tõttu on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 11

kokkuvõttes õigesti nõustunud maksuotsuse punktides 2.5 ja 3.5. esitatud põhjendustega.

14. Kaeabaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust selles esitatud etteheited

seoses vaide läbivaatamisega. Vaideotsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei riku.

II

15. Halduskohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 7.2. õigesti, et

kaebaja 22.11.2019 arvel nr 00144 kajastatud teenuste näol oli tegemist teenuse

ühendusesisese käibega. Maksuotsuse tühistamine vastavas osas oli seega põhjendatud.

Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud arve esemeks on teenuste osutamine ega selles, et

teenuse saajaks ja arve adressaadiks on Madalmaades maksukohustuslasena registreeritud

isik. Halduskohus on õigesti kohaldanud KMS § 15 lg 4 punkti 1 ja § 10 lg 4 punkti 9, leides

et eelviidatud arvel nimetatud teenuste käibe tekkimise koht ei ole Eesti, mistõttu kuulub see

maksustamisele nullprotsendise käibemaksumääraga. Põhjendamatu on MTA seisukoht, et

teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule teenuse osutamise korral on

nullprotsendilise käibemaksumäära kohaldamise eelduseks teenuse Eestist välja viimine.

Nullprotsendilise maksumäära kohaldamise eeldusena on selline nõue ette nähtud kauba

puhul vastavalt KMS § 15 lg 3 punktile 2 ja § 7 lg 1 punktile 1, mitte aga teenuse puhul.

10(14)

3-22-566

Seega leidis halduskohus õigesti, et tähtsust pole sellel, kas hobune, kelle eest hoolitsemist ja

kelle treenimist 22.11.2019 arvel nimetatud teenused puudutavad, oli Eestis või mõnes muus

liikmesriigis. Oluline on üksnes, et teenuse saajaks oli teises liikmesriigis registreeritud

maksukohustuslane. Selles kontekstis on põhjendamatu MTA apellatsioonkaebuses esitatud

etteheide, et halduskohus ei ole kohtuotsuses täpsustanud, kus kaebaja tegelikult teenust

osutas. Põhjendamatu on ka etteheide, et halduskohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks

teenuse osutamist välisriigis ei ole vaja tõendada. Halduskohus on asjassepuutuvatele

õigusnormidele osutades piisavalt põhjendanud, et nullprotsendilise maksumäära

kohaldamiseks piisas sellest, et teenuse saajaks oli teise liikmesriigi maksukohustuslane ilma,

et seadus nõuaks selle tõendatust, et asjaomane hobune asus teenuse osutamise ajal välisriigis

ja/või et teenuse sisuks olevad töised sooritused leidsid aset välisriigis.

16. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad

sisendkäibemaksu mahaarvamist õigusabiteenuse arvete alusel. Kontrolliaktist nähtuvalt

selgitas kaebaja, et neil arvetel kajastatud õigusabiteenused soetati esiteks selleks, et kaitsta

oma õigusi seoses Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegevusega, mis seisnes kaebaja pangakonto

käsutamise piiramises. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes halduskohtu järeldusega,

õigusabikulu arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast on kõrvalise

tähtsusega see, kas hobuse müügitehing, millest kaebaja pangakontole laekunud summa

käsutamist RAB piiras, tegelikult toimus, sh kas kaebajal oli hobune, keda müüa.

Halduskohus on õigesti selgitanud, et kõnealustel õigusabiteenuse arvetel kajastatud teenuseid

ei ole kaebaja ka ise seostanud hobuse müügitehinguga, vaid kaebaja pangakontol oleva

summa käsutamise piiramisega RAB haldusaktide alusel. Selles, et asjaomane summa oli

kaebaja pangakontol ja et RAB selle käsutamist 26.09.2019 ja 25.10.2019 haldusaktidega

piiras, samuti selles, et Harju Maakohus 23.12.2019 määrusega kaebaja pangakontol oleva

summa arestis, ei ole vaidlust. Õigusabiteenust, mille sisuks on ettevõtja nõustamine ja

esindamine eesmärgiga saada tagasi ettevõtja pangakontol oleva raha käsutamise õigus, mida

avalik-õiguslike meetmetega on piiratud, saab käsitada ettevõtlusega seotud

õigusabiteenusena, olenemata sellest, mis asjaoludel kõnealune rahasumma ettevõtja

pangakontole laekus. Halduskohus on ka õigesti leidnud, et pärast asjaomase summa suhtes

seatud käsutuspiirangute lõppemist kasutas kaebaja seda summat oma ettevõtluses, kuna selle

summa arvelt täitis kohtutäitur täitemenetluses kaebajalt tsiviilasjas nr 2-20-12850 Pärnu

Maakohtu 29.10.2020 otsusega välja mõistetud võla. Mis puudutab vastustaja

apellatsioonkaebuses esile toodut, et ühel TGS Advokaadibüroo AS-i 25.02.202 arvele nr

200257 lisatud tööde spetsifikatsioonil on kajastatud kolm esimest toimingut (kokku

ajamahuga 2 tundi ja 40 minutit), mis on tehtud 2019. aasta jaanuaris, siis möönab

ringkonnakohus, et küsitav on nende toimingute seotus RABi tegevuse ja kaebaja pangakonto

arestimisega, mis leidsid aset 2019. aasta sügisel ja hiljem. Samas ei ole vastustaja sellele

vastuolule osutanud ei kontrolliaktis ega maksuotsuses, vaid tõstatas selle küsimuse

esmakordselt kohtumenetluses. Asjaoluga, mille kohta ei ole kaebajal olnud võimalust enne

maksuotsuse tegemist oma seisukohta esitada, ei saa maksuhaldur asuda kohtumenetluses

oma seisukohta täiendavalt põhjendama.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendava osa punktis 8.2. esitatud

seisukohtadega, mis puudutavad sisendkäibemaksu maha arvamist Advokaadibüroo Triniti

OÜ arve alusel. Maksuhaldur ei ole põhjendatult kahtluse alla seadnud kaebaja selgitust, et

kõnealune õigusabiteenus oli seotud kaebaja õiguste kaitsega Itaalia kohtus. Kontrolliaktist

nähtuvalt oli Itaalias toimunud kohtumenetluse esemeks kaebaja ja tema tehingupartneri vahel

11(14)

3-22-566

sõlmitud lepingut täitmist puudutav vaidlus. Maksuhalduri osutatu, et kaebaja tegevus oli

tegelikult KV kontrolli all, ei muuda tõdemust, et Itaalias toimunud vaidluse pooleks oli

kaebaja. Õigusabiteenus, mis hõlmab nõustamist seoses kohtumenetlusega, mille pooleks

kaebaja oli, on soetatud kaebaja ettevõtluse tarbeks.

18. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et siinse vaidluse lahendamisel ei

saa asjassepuutuvaks pidada kaebaja vaidele lisatud tõendeid. Nende tõendite alusel asjaolude

ümberhindamine maksuotsusega määratud täiendava maksukohustuse vähendamiseks on

vastuolus MKS § 102 lg 1 punktiga 2, mis välistab selliste tõendite arvessevõtmise või nende

alusel maksuotsuse aluseks võetud asjaolude ümberhindamise, kui nende esitamine alles ärast

maksukohustuse kindlaksmääramist (st pärast maksuotsuse tegemist) oli tingitud kaebaja

tahtlusest või hooletusest. Ringkonnakohtule ei nähtu ühtki mõistlikku põhjust, mis takistas

kaebajal vaidele lisatud tõendite esitamist enne maksuotsuse tegemist, sh koos eriarvamusega

kontrolliaktile. Tegemist ei ole tõenditega, mille saamiseks oleks kaebaja pidanud tegema

pingutusi, mida temalt ei saanud mõistlikult eeldada maksumenetluse ajal. Kaebaja vähemalt

hooletu raamatupidamise korraldamise eest vastutab kaebaja ise. See, kas kaebaja juhtidel oli

väidetavalt tehtud tehingute rohkust ja keerukust arvestades raamatupidamise korraldamiseks

piisavalt oskusi ja kogemust, ei ole oluline. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vaidele lisatud

tõendite hulgas oleks tõendeid, mille esitamise vajalikkusest sai kaebaja aru alles pärast

maksuotsuse tegemist. Ei nähtu ka, et maksumenetluses oleks maksuhalduri ametnik kaebajat

eksitanud või jätnud ebaselge mulje sellest, milliste asjaolude kohta peab kaebaja tõendeid

esitama. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses kaebajale põhjendatult ette heitnud

kaasaaitamiskohustuse rikkumist, mis on seisnenud teatavatele küsimustele vastamata

jätmises või korduvates taotlustes vastamiseks või dokumentide esitamiseks antud tähtaegade

pikendamises ilma, et lõpuks kaebaja siiski vajalikke dokumente esitanud oleks. Oma

majandustehingute, sh väljamaksete tegemise kohta peab maksukohustuslasel olema

korrastatud ja selge raamatupidamisdokumentatsioon, mille esitamine koos vajalike

selgitustega ei nõua mingisugust pikka või põhjalikku ettevalmistust. Juhul kui

maksukohustuslane mõnda maksuhalduri esitatud nõudmist ei mõista, st ei saa aru, mille

kohta temalt dokumente või seletusi nõutakse, peab ta tegema mõistlikke pingutusi selles

selguse saamiseks, eelkõige paluma nõudmist täpsustada. Seejuures ei pea maksuhaldur

maksukohustuslasele selgitama, milliseid tõendeid viimane esitama peab, vaid üksnes seda,

millised on need maksuhalduris juba olemasoleva teabe pinnalt kahtlusi tekitavad asjaolud,

mille kohta soovib ta saada täiendavat teavet. Siinsel juhul ei nähtu, et maksuhaldur oleks

rikkunud oma selgitamiskohustust. Isegi juhul, kui kaebajale varem midagi mõistetamatuks

jäi, siis hiljemalt kontrolliaktis on maksuhaldur kogutud tõendeid ja neile antud hinnanguid

kajastanud piisavalt selgelt selleks, et kaebaja mõistaks, milliseid täiendavaid tõendeid tal

võib olla tal vaja esitada maksuhalduri seisukoha ümber lükkamiseks.

19. Kohtuotsuse eelmises punktis esile toodud põhjendustest lähtudes ei tohtinuks

halduskohus asuda maksuotsuse aluseks olevaid asjaolusid ümber hindama lähtudes neist

täiendavatest tõenditest, mille kaebaja esitas alles vaidemenetluses. Sellistest tõenditest on

halduskohus lähtunud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 1.10, käsitledes OFC Outsourcing

arve alusel tehtud väljamakse seotust kaebaja ettevõtlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on

MTA kontrolliakti punktis 1.4.2 ja maksuotsuse 3.4. piisavalt põhjendanud järeldust, et

eelviidatud arvel kajastatud teenuse seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole veenvalt tõendatud.

Eelkõige ei selgu OFC Outsourcing arvelt ega ka kaebaja poolt maksumenetluse käigus antud

väga üldsõnalistest selgitustest, mis oli väidetava teenuse tegelikuks sisuks. MTA on kohaselt

12(14)

3-22-566

viidanud sellele, et arvel teenuse mahuna näidatud „1“ on vastuolus kaebaja seletusega, et

tegemist oli perioodiliste teenuste osutamisega. Samuti on arvel kajastatud teenuse kirjeldus

„Medical report transcription and Collection services“ mitte midagi ütlev ega viita ka sellele,

et tegemist oleks olnud mingisuguste IT-alaste teenustega, veel vähem tarkvara arendamisega,

nagu kaebaja hiljem väitma asus. Seega on maksuhaldur veenvalt põhjendanud, et väljamakse

seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole tõendatud.

20. Samuti leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis

10.2. asus halduskohus kaebaja poolt hilinenult alles vaidemenetluses esitatud tõendite põhjal

ümber hindama TL ja VL lennupiletite ja majutusega seotud kulude seotust kaebaja

ettevõtlusega. Nagu eespool punktis 17 osutatud, ei saanud need tõendid olla kaebajale

kättesaamatud maksumenetluse ajal ning nende esitamata jätmine oli tingitud vähemalt

kaebaja hooletusest. Nende tõendite alusel maksustamise aluseks olevate asjaolude

ümberhindamine maksukohustuse vähendamiseks ei ole MKS § 102 lg 1 p 2 alusel lubatav.

Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses piisavalt ja veenvalt põhjendanud, miks ei ole

eelnimetatud isikute transpordi- ja majutuskulud seostatavad kaebaja ettevõtlusega. Eelkõige

ei ole kaebaja maksumenetluses esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks nende isikute poolt

veterinaar- vms teenuste osutamist kaebajale. See, et erialaspetsialistidelt teenuse ostmine

võib hõlmata kokkulepet, et tellija korraldab transpordi ja majutuse ning kannab sellega

seotud kulud, on mõeldav ja praktikas sugugi mitte tavapäratu. Selleks aga, et sedalaadi kulud

oleksid seostatavad väidetava tellija ettevõtlusega, peab see tellija – antud juhul kaebaja –

suutma ära näidata, et need kulud seonduvad konkreetse tegelikult soetatud ja tema

ettevõtluses kasutatava teenusega. Siinsel juhul kaebaja seda teha pole suutnud. Kuigi vaidlust

ei ole selles, et asjaomased Madalmaadest pärit isikud Eestis viibisid, ei esitanud kaebaja

maksuhaldurile peale üldsõnaliste selgituste mingisuguseid andmeid ega dokumente, mis

veenaksid selles, et need isikud osutasid kaebajale mingisugust teenust, millega seoses pidi

kaebaja kokkuleppele vastavalt kandma viimaste transpordi ja majutuskulud.

III

21. Muutes halduskohtu otsust osas, mis puudutab vaidlustatud maksuotsuse tühistamise

nõude rahuldamist, muudab ringkonnakohus ka halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3,

mis puudutab menetluskulude jaotust. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse mõista välja

menetluskulu 20 438,35 eurot, mis koosneb kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

tasutud riigilõivust (1050+20 eurot) ning õigusabikulust 19 366,35 eurot. Õigusabikulu

tõendamiseks esitas kaebaja halduskohtule Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 31.12.2021

arve nr 126078 (9229 eurot), 31.03.2022 arve nr 221444 (5139,35 eurot) ning

Advokaadibüroo Trinity OÜ 23.05.2022 arve nr E20210436 (5000 eurot). Ringkonnakohus

tõdeb, et põhjendatud menetluskuluks (HKMS § 109 lg 6) ei saa pidada eespool esimesena

nimetatud arvel kajastatud õigusabikulusid, kuna arve spetsifikatsioonilt nähtuvalt on nende

kuludega kaasnevad toimingud tehtud enne vaideotsuse tegemist, seega ei saa need olla

seotud kohtumenetlusega. Ülejäänud õigusabikulu vastab arvete kohaselt umbes 54 advokaadi

töötunnile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline kulu vaidluse mahukust ja keerukust

arvestades iseenesest ülemäärane. Vaidlustatud maksuotsusega määratud täiendav

maksusumma oli 47 080,75 eurot, siinse kohtuotsuse tulemusel väheneb see summa

996+8287,70 = 9283,7 euro võrra. Seega tuleb kaebus lugeda rahuldatuks umbes 20%

ulatuses. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ja põhjendatud õigusabikuludest tuleb

kaebaja kasuks seega välja mõista umbes 22%, mis on umbes 2240 eurot (HKMS § 108 lg 2).

13(14)

3-22-566

Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte

apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)