2-23-4159/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-4159

Tsiviilasi

S.N-i hagi T.W vastu elatise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

2629 eurot 39 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.W apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): T.W (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

Vastustaja (hageja): S.N (isikukood XXX), seaduslik

esindaja L.F, lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete

Kirsimaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2024 otsus osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 16. märts 2022 – 15. märts 2023 eest

1009 eurot 82 senti.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise alates 3. oktoobrist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260 eurot 33

senti kuus.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista välja T.W-lt tütre S.N-i kasuks tema ülalpidamiseks alates 3. oktoobrist 2024

kuni S.N-i täisealiseks saamiseni (so XXXX) elatis 260 eurot 33 senti kuus.

4.3. Mõista T.W-lt S.N-i kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 16.

märts 2023 – 16. september 2024 eest 1619 eurot 57 senti.

4.4. Jätta rahuldamata S.N-i nõue mõista T.W-lt välja ajavahemiku 16. märts 2022 – 15.

märts 2023 eest elatis 1009 eurot 82 senti.

4.5. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb kanda hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks

hageja ema L.F arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank),

selgitusega „elatis“ ja elatise võlgnevus tuleb tasuda L.F arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank), selgitusega „elatise võlgnevus“.

4.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. S.N (hageja, laps) esitas 16. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi T.W (kostja, isa) vastu.

Hageja palus hagiavalduses kostjalt enda kasuks välja mõista elatis miinimumsummas ja

elatis aasta eest tagantjärgi. Hageja täpsustas 19. septembri 2024 seisukohas oma nõuet ja

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista: igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni

hageja täisealiseks saamiseni 260 eurot 33 senti; elatise võlgnevus ajavahemiku 16. märts

2022 – 15. märts 2023 eest 1009 eurot 82 senti; elatise võlgnevus ajavahemiku 16. märts 2023

– 16. september 2024 eest 1619 eurot 57 senti. Hageja palus määrata elatise tasumine L.F

arvelduskontole.

Pooled saavutasid kokkuleppe, et edasiulatuvalt on elatise suuruseks 260 eurot 33 senti kuus.

Pooltel on vaidlus tagasiulatuva ja menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise suuruse

osas. Ajavahemikul 16. märts 2022 kuni 15. märts 2023 on miinimumelatise suuruseks kokku

2789 eurot 82 senti. Sellel ajavahemikul on T.W (kostja eest) hageja seadusliku esindaja

kontole teinud ülekandeid 1780 eurot. Viidatud ajavahemikul ei ole hageja kostja juures

viibinud sellisel määral, mis õigustaks teha elatisest mahaarvamisi.

16. märtsist 2023 kuni 19. septembrini 2024 on miinimumelatise suuruseks 4503 eurot 86

senti (260 eurot 33 senti kuus). Sellel ajal on kostja teinud hageja ema kontole ülekandeid

kokku 2884 eurot 29 senti. Kostjal on hagejale tasumata 1619 eurot 57 senti.

Kostja esitatud vanemate kirjavahetus ega tšekid ei kinnita ülalpidamiskohustuse täitmist.

Kostja ei ole ostnud lapsele asju. Kostja ei ole kordagi hageja seaduslikult esindajalt küsinud,

mida on hagejale tarvis. Hageja igapäevase kasvatamise ja hooldamisega seotud püsikulud on

alates vanemate lahkuminekust olnud suures osas hageja ema kanda. Kostja hagejale tehtud

kulutused on tõendamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Pooled saavutasid kokkuleppe edasiulatuva elatise osas 260,33 eurot kuus. Tagasiulatuva

elatise võlgnevus on hageja avaldatust väiksem. Arvesse tuleb võtta lapsele ostetud asju ja

transpordikulu, mille tulemusel isal elatise võlgnevus kohtusse pöördumise eelse ajavahemiku

osas puudub. Tagasiulatuva elatise nõude puhul ei ole arvesse võetud lapse viibimist isaga.

Laps on viibinud isa juures arvestamist väärivas mahus. Ema ei ole enne kohtusse pöördumist

isalt elatist nõudnud. Isa on ostnud asju ja teinud kulutusi, sh transpordile. Isa on pidanud asju

ostma tulenevalt asjaolust, et ema ei anna lapsele asju kaasa. Laps tuleb isa juurde vaid nende

riietega, mis tal seljas on. Seega ei pruugi ostetud asjad vähendada ema kulutusi, kuid

suurendavad isa kulutusi ning on tehtud lapse huvides.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 3. oktoobri 2024 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise 260 eurot 33 senti kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni (so XXXX) ja

sissenõutavaks muutunud elatise 2629 eurot 39 senti, sh ajavahemiku 16. märts 2022 – 15.

märts 2023 eest 1009 eurot 82 senti ja ajavahemiku 16. märts 2023 – 16. september 2024 eest

1619 eurot 57 senti, kokku 2629 eurot 39 senti. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus edasiulatuva elatise suuruse osas ja

kostja on nõus tasuma hagejale elatist 260 eurot 33 senti kuus.

Pooled vaidlevad tagasiulatuva elatisega seotud asjaolude üle. Kostja arvates ei ole elatise

väljamõistmine tagasiulatuvalt põhjendatud, sest kostja on ostnud asju, kandnud

transpordikulusid, laps on viibinud tema juures ja enne kohtusse pöördumist ei ole kostjalt

elatist nõutud. Need vastuväited ei too kaasa tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmist.

Pooltevaheline suhtlus ei anna alust arvata, et nõue tagasiulatuva elatise osas on kostjale

üllatuslik. Kostja on vastuväiteid, mis on suunatud tagasiulatuva elatise suuruse

vähendamisele, esitanud alles menetluse kestel, mitte kulutuste tegemise ajal.

Kostja ema pangakonto väljavõttest nähtub, et elatist maksti enne kohtusse pöördumist

ebaregulaarselt. Alates 23. juulist 2021 – 26. jaanuarini 2023 on hageja emale väljamakseid

tehtud 4580 eurot, sh viitega „T.W-lt“ 2910 eurot. Kohus nõustub hageja arvutustega

tagasiulatuva elatise kohta. Kostja ema T.W kontolt tasutut saab ainult 1780 euro osas lugeda

elatise maksmiseks, sest T.W viitab selgitustes kostjale ainult osade ülekannete puhul. Alates

16. märtsist 2022 – 26. jaanuarini 2023 on kostja tasunud elatist 1780 eurot. Ajavahemikul 16.

märtsist 2022 kuni 15. märtsini 2023 oli miinimumelatise suuruseks 2789 eurot 82 senti.

Kostja tasus elatist seega 1009 eurot 82 senti ettenähtust vähem ja tagasiulatuva elatise nõue

on selles osas põhjendatud.

Ajavahemikul 16. märtsist 2023 – 16. septembrini 2024 (so menetluse kestel) oli

miinimumelatise suuruseks kokku 4503 eurot 86 senti (260 eurot 33 senti kuus). Sellel

ajavahemikul on kostja hageja ema kontole üle kandnud 2884 eurot 29 senti. Seega on

tasumata 1619 eurot 57 senti.

Kulutuste tegemine meelelahutusele ja lapsele asjade ostmine ei ole samastatav

ülalpidamiskohustuse täitmisega olukorras, kus lapse emaga on sellised kulutused

kooskõlastamata. Vajalik on saavutada üksmeel, et ostetud asjad suhestavad

ülalpidamiskohustuse täitmisega. Lapse emaga kooskõlastamata kulud riietele ei ole

vajalikud, sest sellised riided võivad lapsel juba olemas olla. Kulud transpordile ei ole samuti

samastatavad ülalpidamiskohustuse täitmisega.

Kostja esitatud andmetel viibis hageja kostjaga keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 eeldused ei ole seetõttu täidetud. Kostja ei tõendanud, et

hageja viibiks tema juures sellisel määral, et oleks alust tagasiulatuvat elatist vähendada.

Seega puudub elatise vähendamiseks alus.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu lahendi tühistamist osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva ja menetluse ajal

tekkinud elatise võlgnevuse, ja uue lahendi tegemist, millega jätta hagi elatise võlgnevuse

osas rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus elatise väljamõistmisel, et

kostja ostis hagejale asju. Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab

arvestada ka lapse kulude jooksvat katmist. Samuti tuleb arvestada, et kostja täitis

ülalpidamiskohustust ajal, mil hageja viibis kostja juures. Kostja on vastavaid kulusid

tõendanud. Kostja ei nõustu, et väljatoodud kulusid ei saa arvestada lapse huvides tehtuks.

Kostja ostetud riietest saab kasu ka lapse ema. Lapse ema ei pane hagejale riideid kaasa.

Arvesse tuleb võtta ka kostja kulutusi hageja transpordile. Lapse transportimise kulud on

otseselt lapsega seotud.

Maakohus ei arvestanud, et laps on enne hagi esitamist ja menetluse ajal viibinud isaga.

Maakohus leidis, et lapse viibimist isaga saab arvestada vaid juhul, kui laps viibib isaga 7–15

päeva kuus. Ka vähem kui seitsmepäevane kostja viibimine hagejaga on PKS § 102 lg 2

mõttes mõjuv põhjus, mida kohus peaks elatise määramisel arvestama. Isegi kui PKS § 102 lg

2 rakendamine vajaks lisanduvat mõjuvat põhjust, oleks see olemas. Selleks asjaoluks on

lapse vajaduste vahetu kandmine. Isaga viibimise arvestamata jätmine oleks ebaõiglane, sest

laps on viibinud isaga keskmiselt 5–6 ööpäeva kuus, st napilt alla seaduses sätestatud määra.

Kostjal puudub ajavahemikul 16. märts 2022 – 15. märts 2023 elatise võlgnevus. Maakohus

leidis, et nimetatud ajavahemiku miinimumelatis on 2789 eurot 82 senti, kuid tegelikult on

see 2564 eurot 58 senti. Kostja tasus sellel ajavahemikul elatist 2090 eurot. Kohus leidis, et

elatist on tasutud 1780 eurot. Kohus leidis, et teatud kannete juures ei ole kostjale viidatud,

aga ei täpsustanud, milliseid kandeid ta ei arvesta. Hagejale on ostetud asju vähemalt 177 euro

2 sendi eest ning transpordikulud on kokku 360 eurot (30 eurot kuus). Maakohus oleks

pidanud kulutusi elatise väljamõistmisel arvestama.

Kostja tõendas, et tema keskmiseks sissetulekuks on 713 eurot 94 senti kuus. Tagasiulatuva

elatise väljamõistmine koormab seega kostjat ilmselgelt ebamõistlikult. Hageja ei ole kostjalt

kordagi enne kohtusse pöördumist elatist nõudnud. Hageja tõendina esitatud kirjavahetus on

hageja ema ja lapse vanaema vahel ning selles kirjavahetuses ei ole elatist nõutud.

Kostjal puudub elatise võlgnevus ka ajavahemikul 16. märtsist 2023 – 16. septembrini 2024.

Maakohus leidis, et sellel ajavahemikul pidi kostja tasuma elatist 4503 eurot 86 senti. Kostja

tasus sellel ajavahemikul 2884 eurot 29 senti. Arvestades kõiki lapse ise juures viibimisi,

oleks elatise võlgnevus 91 eurot 11 senti. Kui arvestada vähemalt hageja 7-päevast kostja

juures viibimist, oleks elatise võlgnevus 830 eurot 95 senti. Kui arvestada lapsele tehtud

kulutusi, siis puudub kostjal elatise võlgnevus.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja seisukohad on vastuolulised. Kui kostja nõustub edasiulatuva elatise suurusega 260

eurot 33 senti kuus alates 17. septembrist 2024, siis jääb arusaamatuks, miks vaidleb kostja

vastu samale elatise suurusele alates hagiavalduse esitamisest.

Teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb ülalpidamiskohustust täita elatise tasumisena rahas.

Asjaolu, et kostja on väidetavalt ostnud lapsele asju, ei saa mõjutada ülalpidamiskohustuse

täitmist. Kostja ei ole hageja emaga lapsele asjade ostmist kooskõlastanud.

Kostja tõendina esitatud tšekkidel kajastatud asjade ostmine ei nähtu kostja esitatud

pangakonto väljavõttel. Internetist tehtud ostude puhul ei ole näha, kes on arve saaja ning

need ei kajastu samuti kostja pangakonto väljavõttel. Sellest võib teha järelduse, et kostja on

sihilikult üritanud kohut eksitada. Elatist välja mõistes ei tulnud arvestada kostja kulutusi

transpordile. Kostja ei tõendanud, et tal tekkisid lapse transpordile kulud. Kulud lapse

transpordile on mõlemal vanemal. Väljamõistetud elatis on niigi seadusega ettenähtust

väiksem.

Hageja ei viibinud kostjaga keskmiselt kuus piisavalt, et see tingiks tagasiulatuva elatise

vähendamise. Kostja ei toonud maakohtus välja, et laps viibiks tema juures aasta jooksul

keskmiselt üle 7 ööpäeva. Lapse huvides ei oleks tema ülalpidamiseks kasutatava raha

vähendamine selle arvel, et lapsest lahus elav vanem regulaarselt, kuid mitte olulise kestusega

lapsega kohtub. Olukorras, kus laps ei viibi kohustatud vanema juures PKS § 101 lõikes 6 ette

nähtud ulatuses, on elatise vähendamiseks võimalus mõjuva põhjuse olemasolul. Kostja ei ole

välja toonud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu. Asjaolu, et kostja ostab lapsele emaga

kooskõlastamata riideesemeid või mänguasju, ei ole mõjuvaks põhjuseks.

Kostja esitatud X T.W pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 16. märtsist 2022 –

15. märtsini 2023 on X T.W kontolt tehtud hageja jaoks ülekandeid kokku 1720 eurot, st 60

eurot vähem kui kohus on arvestanud. Kohus jättis õigesti arvestamata 9. mai 2022. a

ülekande selgitusega „palju õnne“. 9. mail 2022. a oli hageja ema sünnipäev ja ülekande

selgitus viitab selgelt sellele, et kostja ema tegi lapse emale sünnipäevaks kingituse. Kohus ei

pidanud viitama 5. veebruari 2022, 4. märtsi 2022 ja 8. märsi 2022 ülekannetele, kuivõrd

viidatud ülekanded jäävad perioodi sisse, mille osas ei ole nõuet esitatud.

Viited kostja sissetulekule ei ole asjakohased. Kostja väidab enda keskmiseks sissetulekuks

713 eurot 94 senti kuus, samal ajal kui keskmine bruto kuupalk oli 1685–1832 eurot. Kostja

varjab oma sissetulekuid kohtu eest. Kostja on tööealine ja töövõimeline täiskasvanu, mistõttu

ei vabasta tema sissetuleku suurus teda ülalpidamiskohustusest. Arvestades, et kostja elab

oma vanemate juures ning kogu elatis ajavahemikul 16. märts 2022 – 15. märts 2023 maksti

kostja ema vahenditest, ei saa miinimummääras elatise 1009 euro 82 sendi väljamõistmine

tagasiulatuvalt olla kostjale nii koormav, et ta jääb hätta enda ülalpidamisega.

Hageja seaduslik esindaja on kostjalt enne kohtusse pöördumist elatist küsinud. Sellele viitab

hageja esitatud kirjavahetus (dtl 12), millest nähtub hageja seadusliku esindaja etteheide

kostjale elatise maksmata jätmise kohta. Elatise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista

lapse õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

Hageja ema kannab samuti hageja suhtes kulutusi, mis ei lähe otseselt ülalpidamisena arvesse.

Hageja ema on samuti käinud lapsega reisidel ning kulutab lapse silmaringi laiendamisele ja

meelelahutusele minimaalsest elatisest rohkem. Taskuraha või puhkusereisid ei ole vältimatult

vajalik ülalpidamiskulu. Nimetatud kulutusi ei tehta igapäevavajaduste rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 16. märtsist

2022 – 15. märtsini 2023 kokku 1009 eurot 82 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega jätab selle ajavahemiku osas tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Muus

osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Kostja vaidlustab tagasiulatuva elatise ning menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise

väljamõistmist. Elatise suurust alates lahendi tegemisest kostja ei vaidlusta ning selles osas on

maakohtu otsus jõustunud.

8. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja tagasiulatuvat elatise nõuet.

Tagasiulatuva elatise nõude aluseks on PKS § 108, mille järgi võib nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Säte ei välista elatise

nõudmist tagasiulatuvalt ka juhul, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud

(RKTKo 27. oktoober 2021 nr 2-19-18082, p 13).

9. Maakohus nõustus hagejaga, et ajavahemikul 16. märtsist 2022 – 15. märtsini 2023 on

miinimumelatise suuruseks 2789 eurot 82 senti. Hageja ega maakohus ei selgitanud, millise

arvutuskäigu alusel selline elatise suurus saadi. Samuti on miinimumelatise suurust

apellatsioonkaebuses valesti arvutanud kostja.

Ringkonnakohus arvutab seetõttu esmalt välja vaidlusaluse ajavahemiku miinimumelatise

suuruse. Kohus võtab selle aluseks elatiskalkulaatori, millele tuginesid ka pooled. Hageja

nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 16. märtsist 2022. Miinimumelatis 2022. a märtsis oli 213

eurot 44 senti kuus. Elatis 16. märtsist 2022 – 31. märtsini 2022 oli seega 110 eurot 16 senti

(213,44/31*16). Elatis 1. aprillist 2022 – 31. jaanuarini 2023 oli 225 eurot 64 senti kuus. Selle

ajavahemiku elatise suurus on seega 2256 eurot 40 senti (10*225,64). Alates 1. veebruarist

2023 – 15. märtsini 2023 oli elatise suurus 215 eurot 64 senti kuus. Selle ajavahemiku elatise

suurus on seega 319 eurot 98 senti (215,64 + (215,64/31*15)). Miinimumelatis kõnealusel

ajavahemikul kokku oli 2686 eurot 54 senti.

10. Tagasiulatuvale elatisele on kostjal vastuväited, et hagejale maksti elatist 2090 eurot ja

osteti asju 177 euro 2 sendi eest, st keskmiselt on kostja saanud 188 euro 92 senti kuus.

Hageja viibis isaga keskmiselt 5 ööpäeva kuus, mis tuleb elatise suuruse määramisel arvesse

võtta. Arvestades lapse isa juures viibimist pidi kostja tasuma hagejale elatist 2022. a märtsis

2022 142 eurot 29 senti, 1. aprillist 2022 – 31. jaanuarini 2023 150 eurot 43 senti kuus ja 1.

veebruarist 2023 – 31. märtsini 2023 143 eurot 76 senti kuus. Kostja on teinud kulutusi hageja

transpordile, mida tuleb samuti elatise suuruse määramisel arvestada.

11. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus hageja esitatud kontoväljavõtte alusel õigesti,

et hagejale tasuti vaidlusalusel perioodil elatist 1780 eurot. Põhjendatud ei ole arvestada selle

ajavahemiku elatist kaetuks 2022. a veebruaris tehtud maksetega. Kuigi elatist makstakse PKS

§ 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, ei ole käesoleval juhul elatist makstud hagejale

ette, vaid elatist maksti hagejale suvalistel aegadel. Hageja vastuväite kohaselt ei viidanud

maakohus, milliseid konkreetseid kandeid ta ei arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul oli

piisav maakohtu viide, et arvestatakse kandeid, milles viidati kostjale.

12. Kostja vastuväited seoses hagejale kulutuste tegemise ja transpordikuludega ei ole

põhjendatud. Maakohus märkis õigesti, et kostja ei ole tehtud kulutusi hagejaga

kooskõlastanud. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg

1). Vastava kokkuleppe puudumisel ei olnud kostjal alust maksta elatist riiete ostmisega.

Ringkonnakohus mõistab kostja transpordikuludena kulutusi, mis tekkisid hageja enda juurde

viimisena. Ka sellised kulud ei ole vastava kokkuleppe puudumisel samastatavad

ülalpidamiskohustuste täitmisega.

13. Riigikohus on leidnud, et lahuselava vanema juures viibimise aeg keskmiselt alla seitsme

päeva kuus saab kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

PKS § 102 lg 2 mõttes (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.5).

Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei

saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise

maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad

vahendid tagatud (vt RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 28.1). Arvestades, et kõne all on

tagasiulatuva elatise nõue, ei saa lapse isa juures viibimist arvestades elatise maksmise

eesmärk liigselt kahjustada.

Kostja väitis maakohtus, et 2022. a märtsis oli laps isaga 4 ööpäeva; 2022. a aprillis 7

ööpäeva; 2022. a mais 9 ööpäeva; 2022. a juunis 5 ööpäeva; 2022. a augustis 6 ööpäeva;

2022. a septembris 3 ööpäeva; 2022. a oktoobris 2 ööpäeva; 2022. a detsembris 8 ööpäeva;

2023. a jaanuaris 8 ööpäeva; 2023. a veebruaris 4 ööpäeva; 2023. a märtsis 5 ööpäeva.

Järelikult on laps veetnud isaga keskmiselt vähemalt 5 ööpäeva kuus (dtl 29).

Hageja nõustus, et 2022. a septembris oli laps isaga 3, 2022. a oktoobris 2, 2022. a detsembris

8, 2023. a jaanuaris 8, 2023. a veebruaris 4 ja 2023. a märtsis 5 ööpäeva (dtl 57). Kostja ei

esitanud hageja enda juures viibimise kohta tõendeid. Seega piisas hagejal kostja väidete

ümberlükkamiseks vastuväidete esitamisest. Võttes arvesse lapse isa juures viibimisi, mille

suhtes pooltel vaidlust ei olnud, viibis hageja kostjaga alates 2022. a märtsist – 2023. a

märtsini keskmiselt 2 päeva kuus ((3+2+8+8+4+5)/13).

Arvestades lapse isa juures viibimisena 2 päeva kuus, tuleks elatist vähendada 13,3% võrra (2

päeva * 100%)/15 päeva). Vähendades eelnevalt väljaarvutatud miinimumelatist 13,3% võrra

oleks miinimumelatise suurus 2329 eurot 23 senti (2686,54 – (2686,54/100*13,3)).

14. Kohus peab tagasiulatuva elatise nõuet menetledes arvestama, et tagasiulatuvalt ei saa

lapse vajadusi rahuldada. Tagasiulatuvalt elatist välja mõistes saab lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo 25. mai 2016

nr 3-2-1-35-16, p 13), sealhulgas sellest, et kohustus ei oleks inimesele ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt

raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste

toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 27.10.2021, 2-

19-18082/74, p 13).

Maakohus leidis, et pooltevaheline suhtlus ei anna alust arvata, et tagasiulatuva elatise nõue

oleks kostjale üllatuslik. Samas ei tuvastanud maakohus vaatamata kostja vastuväitele asjaolu,

kas hageja ema on kostjalt tagasiulatuva elatise nõude tekkimise ajavahemikul elatist

nõudnud. Hageja esitas elatise nõudmise kohta tõendina hageja ema kirjavahetuse kostja ning

kostja emaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kirjavahetusest (dtl 11–15) ühtegi

konkreetset korda, millal hageja ema oleks kostjalt elatise tasumist nõudnud. Kostja tõendas,

et läbi tema ema on vaidlusalusel ajal hagejale 1780 eurot elatise katteks makstud.

Konkreetselt elatise nõudmata jätmisest ja samal ajal teatud suurusega elatise maksmisest

saab järeldada, et poole vahel oli elatise suhtes nö vaikiv kokkulepe või vähemalt leppis

hageja elatise sellisel viisil maksmisega.

Kostja on viidanud PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamise põhjendusena ka enda

varalisele seisule. Kostja on oma keskmiseks sissetulekuks ajavahemikul 16. märtsist 2023 –

23. aprillini 2024 märkinud 713 eurot 94 senti ja sissetulekut kontoväljavõttega tõendanud.

15. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud

elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Riigikohtu? arvates saab nimetatud asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p

12).

Ringkonnakohus on seisukohal, et võttes arvesse lapse isa juures viibimist arvestades

arvutatud elatise suurust 2329 eurot 23 senti, tasutud elatist 1780 eurot, nimetatud

ajavahemikul ülalpidamise nõudmata jätmist ja kostja sissetulekut, oleks tagasiulatuva elatise

väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav. Esile ei ole toodud asjaolusid millest

nähtuks, et lapse toonased vajadused oleksid jäänud rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

hageja nõude tagasiulatuva elatise maksmiseks seetõttu rahuldamata.

16. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluse kestel 16. märtsist 2023 – 16.

septembrini 2024 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse 1619 eurot 57 senti.

Esmalt tuleb märkida, et alates hagi esitamisest nõutavale elatisele ei kohaldu PKS §-le 108

antud Riigikohtu tõlgendustest tulenevad juhised arvestada võimalikku kohustatud isiku

ebamõistlikult koormavasse olukorda sattumist.

Maakohus nõustus hagejaga, et ajavahemikul 16. märtsist 2023 – 19. septembrini 2024

(poolte viimaste seisukohtade esitamise aeg) on miinimumelatise suurus 4503 eurot 86 senti

(260 eurot 33 senti kuus). Hageja ega maakohus ei esitanud arvutuskäiku, mille alusel selline

elatise suurus saadi. Ringkonnakohus arvutab seetõttu esmalt välja vaidlusaluse ajavahemiku

miinimumelatise suuruse. Pooltel ei olnud vaidlust, et alates 16. märtsist 2023 tuleb elatise

baassuuruseks arvestada 260 eurot 33 senti kuus. Kõnealusel ajavahemikul sissenõutavaks

muutunud elatise suurus on seega 4724 eurot 85 senti (16. märts 2023 – 31. märts 2023

(260,33*16/31) + 1. aprill 2023 – 31. august 2024 (17*260,33) + 1. september 2024 – 19.

september 2024 (260,33*19/30).

Maakohus tuvastas hageja esindaja ja kostja pangakontode väljavõtete alusel, et kostja tasus

hagejale alates 16. märtsist 2023 – 19. septembrini 2024 elatist kokku 2884 eurot 29 senti.

Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostja tasus elatist seega 1840 eurot 56 senti (4724,85

–2884,29) miinimumelatisest vähem.

17. Kostja esitas menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatisele vastuväited, et kostja on

kandnud osaliselt hageja kulutusi, sh transpordikulusid ning hageja viibis osa ajast kostjaga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ilma vanemate kokkuleppeta tehtud kulutused

hageja riietele ning transpordile ei kuulu elatisest mahaarvamisele.

Vastavalt juba eelviidatud Riigikohtu juhistele saab lahuselava vanema juures viibimise aeg

keskmiselt alla seitsme päeva kuus saab kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Seejuures tuleb aga arvestada, et

PKS § 102 lg-d 1 ja 2 kohalduvad olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanem ei vabane PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Selleks, et lapse isa juures viibimine alla PKS § 101 lg 6 sätestatud määra oleks mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks, oleks lapse ise pidanud välja tooma ka majanduslikud raskused elatise

tasumisel. Kostja selgitas vastavalt maakohtu juhistele oma varalist olukorda. Kostja

selgitustest nähtuvalt ei ole kostja varaline olukord selline, mis koos lapse isa juures

viibimisega tingiks elatise PKS § 102 lg 2 alusel vähendamise. Maakohus jättis seetõttu

põhjendatult menetluse kestel tekkinud elatise suuruse vähendamata.

18. Kostja seisukoht, et edasiulatuva elatise suurus 260 eurot 33 senti on õiglane, kuid

menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatisest võis teha erinevaid mahaarvamisi, ei ole

põhjendatud. Elatise maksmise eesmärgiga ei käi kokku elatise maksmine viisil, et kohustatud

isik teeb makstavast elatisest omal valikul erinevaid mahaarvamisi. Vastasel juhul ei saaks

elatise saamiseks õigustatud isik arvestada, et tal on võimalik oma vajadustest ja tavalisest

elulaadist lähtuvaid kulusid kanda.

19. Ringkonnakohus leidis, et kostja tasus elatist menetluse ajal 1840 eurot 56 senti

põhjendatust vähem. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluse ajal tekkinud

elatise võlgnevusena 1619 eurot 57 senti. Arvestades, et hageja maakohtu otsuse peale

kaebust ei esitanud, tuleb maakohtu väljamõistetud menetluse ajal sissenõutavaks muutunud

elatis jätta muutmata.

20. Menetluskulud jäid maakohtus õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka

apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)