2-18-17886/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Raina Pärn

Määruse kuupäev

17.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-17886

Tsiviilasi

N.M-i kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik (määruskaebuse esitaja) N.M , lepinguline esindaja

Rein Vaiksaar

Võlausaldajad (vastustajad)

-

AS SEB Pank, lepinguline esindaja Martin Velling

-

M.O

-

TCM Estonia OÜ, lepinguline esindaja Maarja Kruusma

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2025 määrus.

2. Lõpetada N.M-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada N.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

4. Vabastada N.M usaldusisiku kohustustest.

5. Avaldada teade N.M-i kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a ajutisele haldurile ja

pankrotihaldurile menetlusabi korras väljamakstud 952,80 €, mis jääb riigi kanda.

7. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 21.01.2019 määrusega kuulutati välja N.M-i (võlgnik) pankrot.

Maakohus lõpetas 01.10.2019 pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgnikku enda usaldusisikuks ja

kohustas teda esitama usaldusisiku aruanne kord aastas. Ühtlasi pidi võlgnik tegema vastavalt

võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid.

2. Võlgnik esitas 2020-2024. a kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtuvalt on ta

kogu aeg töötanud osalise koormusega X OÜ-s külmutusseadmete mehaanikuna, saades

töötasu alammääras. Võlgniku väitel ei saa ta tervislikel põhjustel täiskoormusega töötada.

Lisaks töötasule on võlgniku sissetulekud töövõimetuspension ja töövõimetushüvitised.

Võlausaldajatele tegi võlgnik väljamakseid ainult 2024. a kokku summas 750 €.

3. Võlgnik esitas 01.09.2024 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

enda kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik 2024. a olnud korduvalt

haiguslehel ja sisuliselt töövõimetu. Ta on kandideerinud teistele töökohtadele, aga edutult.

4. Võlausaldaja TCM Estonia OÜ (TCM) palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Võlgnik on teinud talle väljamakseid vaid 135,65 €.

5. Võlausaldaja AS SEB Pank (pank) teatas, et võlgnik on teinud talle väljamakseid 595,50

€, kuid kogu võlg oli 40 792,66 €. Seega on võlgnik tasunud nõudest üksnes 1,46%. Võlgnik

töötab külmutusseadmete mehaanikuna miinimumpalga eest, kuid palgainfo kohaselt on

külmutusseadmete mehaaniku palgatase Eestis vahemikus 1051–2218 €. Seega on võlgnik on

oma oskusi tööturul müünud tegelikust turuhinnast madalamalt või on tema palk lepingus

kokku lepitud miinimummääras eesmärgiga võlgniku tegelikku palgatulu varjata. Lisaks ei

ole võlgnik kogu menetluse kestel teinud pingutusi paremini tasustatava töö leidmiseks.

6. Võlausaldaja M.O palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik varjab oma

vara.

7. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on otsinud tasuvamat tööd, kuid tervise tõttu on tal

osaline töövõime ja ta päringutele ei vastata. Osalise töövõime tõttu pole tal võimalik

suuremat palka teenida.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus lõpetas 08.01.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, keeldus võlgniku kohustustest vabastamast ja vabastas ta usaldusisiku

kohustustest. Ühtlasi mõistis maakohus võlgnikult riigi kasuks välja riigipoolse menetlusabi

kulu 952,80 €.

8.1.

Maakohus lähtus FiMS § 68 lg 2 järgi kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist.

8.2.

Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg 1 järgseid kohustusi ja kahjustas sellega

võlausaldaja huve. Seetõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast. Võlgnik rikkus kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega

või seda otsida. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse ajal külmutusseadmete

mehaanikuna X OÜ-s ja sai tasu kehtiva alammäära lähedal. Võlgnik pole selgitanud, miks ta

valis tulu teenimiseks töötamise just nimelt X OÜ-s. Külmutusseadmete mehaanikute töötasu

on statistiliste andmete järgi olnud Eestis oluliselt suurem. Hetkel on selle ametikoha

keskmine netokuupalk vahemikus 1091–2020 €.

8.3.

Võlgniku väitel ei ole ta terviseprobleemide tõttu saanud rohkem tulu teenida.

Kontrollitava täpsusega faktiväiteid selle kohta, millised konkreetsed terviseprobleemid

võlgnikul on esinenud ja kuidas on need takistanud suurema tulu teenimist olemasoleval

töökohal või mõnel muul töökohal, pole võlgnik esitanud. Võlgnik on esitanud kohtule

2 (6)

andmeid üksikutest pöördumistest arstile (ortopeedi vastuvõtt sept 2021, laserravi jms 2022. a

alguseni, perearsti vastuvõtt 29.12.2023 ja 2024. a kevadel). Tulu teenimisele suunatud

tegevuste tegeliku takistuse kohta nendest tõenditest järeldusi teha võimalik pole. Esitatu

puudutab ainult kohustustest vabastamise 5-aastase perioodi viimast aastat.

8.4.

Võlgnik läbis 2020-2022 Eesti Töötukassa kulul kaheaastase õppe Tallinna

Tööstushariduskeskuses külmmehaaniku erialal. Täiendõppele aja kulutamise vajalikkuse üle

otsustamisel pidi võlgnik järelikult hindama selle valdkonna tööd oma tervisele sobivaks.

Samas kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole üldiselt põhjendatud kulutada aega

õppimiseks. Õppimine on suunatud tulu teenimise võimaluste parandamisele tulevikus.

Võlgnikul on aga seadusest tulenev kohustus kasutada kogu oma olemasolevat võimekust

maksimaalse tulu teenimiseks juba menetluse ajal. Konkreetsel juhul ei aidanud õppimine

täita kohustusi võlausaldajate ees.

8.5.

Alates 08.11.2017 on X OÜ juhatuse liikmena äriregistrisse kantud võlgniku abikaasa,

kes on alates 08.08.2022 ka ettevõtte ainuosanik. Tõenäoliselt kasutavad võlgnik ja tema

abikaasa X OÜ-d tegeliku tulu varjamiseks. On ebausutav, et töötamine eespool kirjeldatud

tingimustel abikaasa kontrolli all olevas ettevõttes, on võlgnikule parim võimalus tulu

teenimiseks. Ainsa tõendina muu töö otsimise kohta esitas võlgnik Y OÜ 01.04.2024 e-kirja,

milles võlgnikule teatati kandideerimise edutusest. Pole teada, mis töökohale võlgnik

kandideeris. Muid kontrollitava täpsusega faktiväiteid töö otsimise kohta esitatud pole.

8.6.

Eespool kirjeldatud olukorras, kus puuduvad andmed võlgniku töövõime tegeliku

piiratuse kohta, pole kontrollitava täpsusega andmeid tulu teenimise võimaluste otsimise

kohta ja kus võlgnik on kogu menetluse kestel töötanud põhjendamatult väikese palgaga oma

abikaasa kontrolli all olevas väikeettevõttes, järeldub selgesti PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

tulu teenimise kohustuse tahtlik rikkumine. Võlgnik on sellega kahjustanud võlausaldajate

huve, kuna on täitnud kohustusi ainult 750 € suuruses summas.

8.7.

FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 lg 1 kohaselt tuleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri

tasu 476,40 € ja pankrotihalduri tasu 476,40 €.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Võlgnik esitas 23.12.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

9.1.

Esiteks

jättis maakohus põhjendamatult arvestamata võlgniku esitatud tõenditega tema

tervise seisundi kohta.

9.1.1.

Võlgnik esitas 01.09.2024 aruande, millele lisas eriarsti anamneesi, koos arsti

järeldusega, mille kohaselt on 29.12.2023 võlgnikul diagnoositud kahepoolne gonartroos (ehk

liigeskulumus) ja TEP (ehk puusaliigese vahetamise operatsioon) planeerimine ja koormuste

vähendamine. Samale aruandele on lisatud kokkuvõte perearsti vastuvõtust

23.04.-28.06.2024, millest nähtub, et otsustatud on alustada esmalt puusaproteesimisest ja

peale seda planeerida põlveproteesimine. Patsiendile sai juba tehtud saatekiri PERHi

ortopeedia endoproteesi osakonda statsionaarsele ravile, kuid jäi veel tegemata Oxfordi skoor

(mis on osa endoproteesi raviteekonna alustamise avaldusest haigekassale).

9.1.2.

Võlgnik lisas aruandele ka arveldusarve, millest nähtuvad Töötukassalt igakuised

töövõimetuse toetuse laekumised. Võlgnikul on alates 2017. a tuvastatud osaline töövõime,

kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Võlgnikul

on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud

operatsioonijärgsest seisundist ja põlveliigeste kulumishaigusest, ning mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud küünarliigeste kõõluste

kahjustusest.

3 (6)

9.1.3.

Võlgniku töövõimet hinnati ka 22.07.2019, lisandunud on põlveliigeste valu tõttu

piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, kükitamine, püsti tõusmine. Käte

valu tõttu on raskendatud esemete tõstmine ja kandmine, kätega pööramine või keeramine.

Töövõime hindamisel 21.07.2022 jõuti järeldusele, et võlgniku töövõime ei ole taastunud ja

arvestades tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt

vähemuutuv. Seega on võlgnik vähemalt kuni 2027 aastani sisuliselt töövõimetu.

9.1.4.

Eluliselt on arusaadav, et kirjeldatud haiguse olemasolu ei ole võimaldanud võlgnikul

teha edukalt ja tulemuslikult füüsilist tööd (millest enamik toimub välitingimustes). Seetõttu

on kohatu maakohtu etteheide, et võlgnik ei ole teeninud külmutusseadmete mehaanikute

keskmist töötasu (1091–2020 € kuus).

9.2.

Teiseks

on meelevaldne maakohtu järeldus, et võlgnik ja tema abikaasa kasutavad

viimasele kuuluvat äriühingut tegeliku tulu varjamiseks. Võlgnik ja tema abikaasa sõlmisid

juba 07.08.2009 abieluvaralepingu, mille kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast lepingu

sõlmimist soetatav osalus äriühingutes on selle abikaasa lahusvara, kelle nimele see

vastavasse registrisse, osanike nimekirja või aktsiaraamatusse kantakse või kes vastava

osaluse omandamiseks lepingu sõlmis.

9.3.

Kolmandaks

ei arvestanud maakohus sellega, et takistuseks tasuvama töökoha otsimisel

ja leidmisel on võlgnikul kujunenud tema vanus. Võlgnik on kogu menetluse kestel püüdnud

leida uut, tasuvamat töökohta, kuid asjatult. Parimal juhul on ta saanud viisakaid äraütlemisi,

kuid pahatihti ei ole tema päringutele vastatud. Vanuselist diskrimineerimist tööturul peetakse

Eestis paratamatuks nähtuseks ning ühiskonnas levinud negatiivsed stereotüübid

vanemaealiste vähenenud töövõimest mõjutavad eakamate tööotsijate enesekindlust tööle

kandideerimisel.

10. Pank vaidles kaebusele vastu. M.O vaidles kaebusele vastu tingimuslikult, nõustudes

võlgniku kohustustest vabastamisega vaid juhul, kui ta tasub elatise võla 3896,42 €. TCM

kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määrus ja teeb uue määruse (TsMS § 657 lg 1 p 2, §

659 ja § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 01.10.2019 määrusega.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele

tuleb kohaldada PankrS kuni 01.07.2022 kehtinud sätteid (§-d 169–177).

13. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile,

kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). PankrS § 173 lg-te 1–3

kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud

isikutele teatama.

14. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p

4 (6)

2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: võlgnik on PankrS

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud

süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et esile toodud asjaoludel rikkus võlgnik süüliselt

PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda

otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja

selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas

usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 tähenduses (vt nt RKTKm

30.10.2019, 2-11-24696, p-d 18 ja 19).

16. Maakohtu peamine etteheide on, et võlgnik ei ole teinud menetluse vältel piisavalt

pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning saadava tulu eest vähendada

võlgnevust arvestatavas ulatuses. Maakohtule esitatud andmetest nähtuvalt sai võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse ajal töötasu kehtiva alammäära lähedal ja ta on saanud

töövõimetus-pensioni ja -hüvitist. Eesti Töötukassa 01.08.2017 otsuse järgi on võlgnikul

tuvastatud osaline töövõime ja seda on pikendatud 22.07.2019 otsusega kolm aastat ja

21.07.2022 otsusega kuni 18.07.2027. Võlgnikul esineb mõõdukas tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjus on artroosid. Samuti on tal mõõdukas tegutsemispiirang

käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja pehmete kudede haigusseisundid

ning käte närvide kahjustus. Tal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja

alla liikumine, istumisasendi säilitamine ja muutmine. Piiranguid põhjustavad põlveliigeste

valu ja liikuvuse piiratus. Käelises tegevuses on raskendatud käte peenmotoorika, esemete

tõstmine ja kandmine. Piirangu põhjuseks on käte valu ja tundehäired (öine suremistunne).

17. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule ette heita, et ta kohustustest vabastamise

menetluse ajal ei otsinud tulusamat tööd, mis oleks võimaldanud võlausaldajatele

väljamakseid teha. Tulenevalt terviseprobleemidest ei olnud võlgnikul võimalik teenida

sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa

väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldajate huve.

18. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-

19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas

peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei

ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest

ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011 3-2-1-121-11, p

12).

19. Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise

absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku

käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks

tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldajad võlgniku

kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud.

Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

20. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

21. Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja

määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 ls 1 alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku

5 (6)

taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja võlausaldaja vastuväited ei ole

edukad, jäävad võlausaldajate menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg

1 ls 2 alusel nende endi kanda. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest

vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Seega jäävad maakohtu

21.01.2019 määrusega ajutisele haldurile menetlusabi korras väljamakstud 476,40 €

(käibemaksuga) ja 01.10.2019 määruse alusel pankrotihaldurile menetlusabi korras

väljamakstud 476,40 € (käibemaksuga) riigi kanda.

22. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab

kaevata enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)