2-17-10910/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Raina Pärn

Määruse kuupäev

17.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10910

Tsiviilasi

C.E kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik (määruskaebuse esitaja) C.E, lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Võlausaldajad (vastustajad)

-

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu),

lepinguline esindaja Kristi Aalik

-

Kohtutäitur Kaire Põlts

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud võlgniku kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu14.09.2017 määrusega kuulutati välja C.E (võlgnik) pankrot. Maakohus

lõpetas 24.04.2019 pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Kohus määras võlgnikku enda usaldusisikuks ja kohustas teda

esitama usaldusisiku aruanne kord aastas. Ühtlasi pidi võlgnik tegema vastavalt võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid.

2. Võlgnik esitas kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtuvalt:

-

24.04.2019 – 08.05.2020 sai ta töötasu alla alammäära ja maksis võlausaldajatele

kokku 616,52 €;

-

09.05.2020 – 05.05.2021 sai ta töötasu alla alammäära ja tegi väljamakseid 657 €;

-

06.05.2021 – 02.05.2022 sai ta töötasu alla alammäära ja veebruaris-märtsis ka

pensioni ning tegi väljamakseid 801 €;

-

03.05.2022 – 27.04.2023 sai ta töötasu alla alammäära ja pensioni ning tegi

väljamakseid 2005 €;

-

28.04.2023 – 18.04.2024 sai ta töötasu alla alammäära ja pensioni ning tegi

väljamakseid 3150 €.

3. Võlgnik esitas 18.04.2024 maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja enda kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on ta kohustustest

vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajatele kokku 7324,31 €. Ta on endine

Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerija ja tervis halveneb pidevalt. Ta

töötab kvaliteediinsenerina ettevõttes X OÜ. Tal puudub igasugune vara ja täiendavad

hoiused oma kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees.

4. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi: MTA) vaidles taotlusele vastu.

Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata MTA nõue 299 362,81 €. Kohustustest

vabastamise menetluse kestel on võlgnik nõude katteks teinud väljamakseid kokku 6999,86 €.

Lisaks tasaarvestas MTA nõude 97,61 € ulatuses võlgniku füüsilise isiku 2019, 2020 ja 2021.

a tuludeklaratsioonide alusel tekkinud tagastusnõuetega. Võlgnik ei teinud makseid ettenähtud

ulatuses. Samuti ei ole ta tegelenud tulutoova tegevusega.

5. Võlgnik selgitas täiendavalt, et otsis tulusamat tööd 2019. a ja pidas selleks läbirääkimisi

OÜ-ga Bizalta, osaühinguga Agio Ehitus, Aktsiaseltsiga Magma. Võlgnik on kogu aeg

töötanud. Tal on kõrgharidus ehitusinseneri alal. Ta küll proovis jääda enda erialasele tööle,

kuid ei leidnud sobivat töökohta. Ilma inglise keele oskuseta ei ole võimalik kõrgemat töötasu

saada. Uue arvestuse kohaselt oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele tasuma 2609,23 € enam.

Vaatamata raskele rahalisele olukorrale tegi võlgnik võlausaldajatele lisaks kaks makset

kokku 723,99 €. Tasumata veel on 1885,24 €, mille jaoks võlgnikul raha ei ole.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus lõpetas 09.12.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, keeldus võlgniku kohustustest vabastamast ja vabastas ta usaldusisiku

kohustustest. Ühtlasi mõistis maakohus võlgnikult riigi kasuks välja riigipoolse menetlusabi

kulu 952,80 €.

6.1.

Maakohus lähtus FiMS § 68 lg 2 järgi kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist.

6.2.

Võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg 1 järgseid kohustusi ja kahjustas sellega

võlausaldaja huve. Seetõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast. Võlgnik rikkus kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega

või seda otsida. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse ajal tootmisjärelevalve

inspektorina ja sai tasu alammääras. Seda ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks.

Eesti keskmine töötasu oli 2023. a võlgnikuga samas valdkonnas töötavatel isikutel

(tootmisinsener) 2327 – 3730 €. Lisaks on võlgniku töötasu oluliselt väiksem teiste samas

ettevõttes töötavate isikute töötasust, mis nt 2021–2024. a oli 1823 – 2432 € kuus. Võlgnikul

on kõrgharidus ehitusinseneri erialal. MTA andmete kohaselt oli 2019 – 2023. a

ehitusinseneride keskmine töötasu 2230,90 – 2819,24 €. Võlgnik ei tõendanud, mida ta on

teinud tulusama töö otsimiseks. Võlgnik on üksnes esile toonud, et pidas tulusama töö osas

läbirääkimisi 2019. a, kuid mitte hilisemalt.

2 (4)

6.3.

Võlgnik rikkus kohustust loovutada saadud tulust 75% usaldusisikule väljamaksete

tegemiseks (PankrS § 173 lg-d 3 ja 4). Võlgniku enda arvestuse järgi on ta võlausaldajatele

maksnud 1885,24 € vähem, kui ta sissetulekut arvestades oleks pidanud tasuma.

6.4.

Võlgnik rikkus eelnimetatud kohustusi tahtlikult. Võlgnikule oli teada kohustusest teha

väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas ja

kohustusest tegeleda tulutoova tegevusega.

6.5.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt tuleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 476,40 € ja

pankrotihalduri tasu 476,40 €.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Võlgnik esitas 23.12.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

7.1.

Esiteks

tuleb silmas pidada, et võlgnik on 62-aastane ja tal on probleemid tervisega.

Seetõttu on tal raske uut töökohta leida. Arvestada tuleb võlgniku varasemat töökogemust ja

oskusi ning seda, kas ta on võimeline tegema tööturul pakutavat tööd. Samuti tuleb

tähelepanu pöörata tegelikule olukorrale tööturul, sest tööd otsivad ka kõrgharidusega ning

eesti ja inglise keelt suurepäraselt oskavad inimesed.

7.2.

Teiseks

ei saa MTA esitatud tõendiga arvestada, sest ehitusvaldkonnas tegutsevatel

inseneridel on erinevad töökohustused ning tööandjaga kokkulepitud töökoormus ja tasu.

7.3.

Kolmandaks

jättis maakohus kasutamata kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 4

ls-s 2 toodud võimaluse muuta protsenti, mis võlgnik võib sissetulekust enda kasutusse jätta.

Maakohus ei arvestanud esiletoodud asjaolusid (võlgniku vanus, sissetuleku suurus, tervis,

oskused) ning ei lahendanud asja võlgniku kasuks.

8. MTA vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur Kaire Põlts kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Kaebemenetluse kulud jäävad võlgniku kanda.

10. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 24.04.2019 määrusega. Maakohus

asus põhjendatult seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele tuleb

kohaldada PankrS kuni 01.07.2022 kehtinud sätteid (§-d 169–177).

10.2. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Riigikohus on selgitanud, et kui

võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha

otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja

võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada

seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida

teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid

varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski

tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p

19). Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1, RKTKm

17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11).

3 (4)

10.3. Maakohus järeldas esitatud tõendite ja asjaolude põhjal õigesti, et kõrgharidusega

ehitusinsener ei peaks tegema alla alammäära tasustatavat tööd. Võlgnik ei ole kohtule

usutavalt põhjendanud, miks tema oskused, haridus ja töökogemus ei võimaldanud tal leida

tasuvamat tööd või tegevust, kui tal on seni olnud. Seejuures nähtub võlgniku selgitustest, et

ta otsis tööd vaid 2019. a. Võlgnik ei esitanud ühtegi konkreetset näidet töö otsimisest 2020–

2024. a. Samuti pole võlgnik esitanud tõendeid tervise halvenemise kohta. Seetõttu ei saa

asuda seisukohale, et tasuvama töö leidmine oleks võlgniku puhul ebarealistlik. Asjakohatu

on kaebuses võlgniku tuginemine tema praegusele vanusele, sest kohustustest vabastamise

menetlus algas ligi kuus aastat tagasi. Toimiku materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks sel ajal

tegelikult püüdnud saada oma erialale, kvalifikatsioonile ja võimetele vastavat tasuvamat

tööd.

10.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik, mitte tegeledes mõistlikult tulutoova

tegevuse ning selle otsimisega, tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada

võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi

süüliselt (VÕS § 104 lg 5). Eelnevat ilmestab ka maakohtu tuvastatud olukord, et võlgniku

töötasu on oluliselt madalam nii tegevusvaldkonna kui ka konkreetse tööandja keskmisest.

10.5. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-te 3 ja

4 järgseid kohustusi, kui jättis osa ette nähtud tulust võlausaldajate vahel jagamata. Seda

järeldust ei ole kaebusega ka selgelt vaidlustatud. Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et

maakohus ei arvestanud PankrS § 173 lg 4 ls-s 2 toodud võimalust muuta protsenti, mis

võlgnik võib sissetulekust enda kasutusse jätta. Usaldusisikuna on võlgnik esitanud

maakohtule aruanded ja koostanud arvestuse, mis summad ta saab võlausaldajatele üle anda.

Üheski aruandes ei ole võlgnik taotlenud kohtult arvestuse aluse muutmist. Kohus saab

üleantavat määra muuta vaid põhjendatud taotluse alusel.

10.6. Eeltoodu põhjal leidis maakohus õigesti, et võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse jooksul süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatud kohustusi,

mistõttu tuleb ta jätta PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata. Kohustuste

rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlgnik ei teinud kõike

võimalikku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on oma käitumisega näidanud

ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.

10.7. Maksejõuetuse tekkimise põhjused ega kaebuses viidatud üldised menetluspõhimõtted

ei võimalda samuti teha võlgnikule soodsamat lahendit.

11. Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Toimikust ei

nähtu, et võlausaldajatel oleks tekkinud hüvitavaid menetluskulusid, mistõttu jäävad need

rahaliselt kindlaks määramata.

12. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab

kaevata kuni enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)