2-25-47/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-47

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi C.B vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9009,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja Külli Reinfeld

Kostja: C.B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi C.B vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista C.B-lt Swedbank AS-i kasuks välja krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX

tulenev põhivõlg 2000 eurot, intress 169,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 51,62

eurot ning viivis põhivõlalt (2000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 3. jaanuarist 2025 kuni põhivõla täitmiseni.

3. Mõista C.B-lt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr XX tulenev põhivõlg

5059,76 eurot, intress 490,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210,33 eurot ning

viivis põhivõlalt (5059,76 eurot) 15,9% aastas alates 3. jaanuarist 2025 kuni põhivõla

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud C.B kanda.

5. Mõista C.B-lt Swedbank AS-i kasuks välja menetluskulud 770 eurot.

6. Mõista C.B-lt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (770 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele. C.B-le toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Swedbank AS (hageja) esitas 2. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule hagi C.B (kostja)

vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX

tulenev võlgnevus kokku 2221,14 eurot, millest põhiosa 2000 eurot, intress 169,52 eurot ja

viivis 51,62 eurot ning viivis põhinõudelt (2000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 3. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista laenulepingust nr XX tulenev võlgnevus kokku 5760,69 eurot, millest põhiosa 5059,76

eurot, intress 490,60 eurot ja viivis 210,33 eurot ning viivis põhinõudelt (5059,76 eurolt) 15,9%

aastas alates 3. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning teade on loetud kätte toimetatuks 26.

märtsil 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja

taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaks laenulepingut, s.o 2. detsembril

2021 eraisiku platinum krediitkaardi kasutamise lepingu nr XX ja 9. juunil 2022 laenulepingu

nr XX . Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb

eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

8. Kohus leiab, et kostja avaldused lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldused sisaldasid

kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

9. Lepingud nr XX ja nr XX sõlmiti vastavalt 2. detsembril 2021 ja 9. juunil 2022 ning

lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määrad vastavalt 18,68%

ja 16,95%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 25,76% ja 17,39% on väiksemad,

kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordsed krediidikulukuse määrad, s.o

56,04% ja 50,85%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

10. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Lepingu nr XX sõlmimise eel tuvastas hageja, et kostja töötas ning tema keskmine sissetuleku

suurus koos komandeeringutasuga oli ca 1517 eurot. Krediidi väljastamise ajal oli kostjal

krediidikohustus Swedbank AS-is lepingust nr XX kuumaksega ca 258 eurot. Väljaspool

Swedbank AS-i kostjal krediidikohustused puudusid. Kogu limiidi kasutusele võtmisel oli

lepingu suurim kuumakse ca 26 eurot. Igakuised maksimaalsed krediidikohustused olid koos

lepingu suurima kuumaksega kokku 284 eurot, s.o ca 19% kostja igakuisest keskmisest

sissetuleku suurusest. Kostjal jäi pärast maksimaalsete krediidikohustuste tasumist igakuiste

muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks 1233 eurot, mis oli piisav kostja

kontoväljavõttelt nähtuvate kulude (korter, side, internet) tasumiseks. Seega piisas kostja

igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude

kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal

maksehäired.

Lepingu nr XX sõlmimise eel tuvastas hageja, et kostja töötas ja tema keskmine sissetuleku

suurus koos komandeeringutasuga oli ca 1880 eurot. Kostjal olid kohustused Swedbank AS-i

ees lepingust nr XX kuumaksega ca 258 eurot ja lepingust XX maksimaalselt kuumaksega ca

26 eurot. Väljaspool Swedbank AS-i kostjal krediidikohustused puudusid. Olemas olnud

krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (ca 232 eurot) olid

kokku ca 516 eurot, s.o ca 27,4% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Kostjal jäi

pärast maksimaalsete krediidikohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste

kandmiseks 1364 eurot, mis oli piisav kostja kontoväljavõttelt nähtuvate kulude (korter, side,

internet) tasumiseks. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka

regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal

puudusid lepingu sõlmimise ajal maksehäired.

Kohus ei ole eeltooduga tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist

krediidiandja poolt (VÕS § 4034).

11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

12. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

13. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 770 eurot. Muid menetluskulusid (nt esindajakulu)

hagejal ei ole tekkinud. Neid ei nähtu ka toimiku materjalidest. Seega on hageja menetluskuluks

riigilõiv 770 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1). Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 770 eurot.

15. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

17. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

10. märtsi 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis

tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult

kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul

nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-

123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)