1-24-4410/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2025.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-4410 (22278000528)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Jane Oidsalu – 28.01.2025

Margot Nigol – 01.04.2025

Kriminaalasi

01.08.2024.a saabus kohtusse

L.V Kütt (end L.V) süüdistuses

karistusseadustiku (KarS)

järgi

§ 121 lg 1

üldkorras menetluses

Ringkonnaprokurör

Süüdistatava kaitsja

Süüdistatav

Külli Saks

Marina Valge – vandeadvokaat, riigi õigusabi

osutamise korras

L.V KÜTT (endine L.V)

isikukood XXX, XXX, emakeel XXX

varasemad perekonnanimed: L., L., L.-A. (I, 68)

elukoht XXX (I, 81)

XXX, XXX (I, 68)

XXX, XXX (I, 68)

XXX, XXX ja XXX (I, 68, 81)

XXX, XXX, XXX

XXX

kriminaalkorras karistamata, tõkendita

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.V Kütt KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa)

kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 9 kuud vangistust L.V Küti (Kütt) suhtes täielikult

täitmisele, kui L.V Kütt ei pane 2

aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

(kahe)-

kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest –

01.04.2025.a.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX, XXX

ja XXX

elatuva L.V Küti

(XXX)

(XXX)

menetluskuludest suurem osa riigi kanda. Sundrahast 1329 € jätta riigi kanda 1200€ ja

riigi õigusabi kulust kohtumenetluses 958.92 € jätta riigi kanda 900€.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista L.V Kütilt (Kütt) riigituludesse

menetluskuluna kokku 400.20 €

, milline summa

(nelisada eurot kakskümmend senti)

koosneb järgmistest kuludest:

212.28€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; I, 110-113)

58.92€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4)

129€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2)

Menetluskulu

tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja)

400.20€

viitenumbriga

99925700010363 ühele järgmistest kontonumbritest:

SEB PANK EE351010052031000004

SWEDBANK EE522200221013264447

LUMINOR BANK EE401700017002872300

LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „

, 1-24-4410, menetluskulu 01.04.2025.a Tartu

süüdistatava nimi

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada L.V Kütil (Kütt) menetluskulu 400.20€ tasuda

ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu kestel iga kuu

viimaseks kuupäevaks vähemalt 33

eurot 35 senti

kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2,

KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel

edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb

kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Süüdistatava L.V Küti kaitsja vandeadvokaat Marina Valge 01.04.2025. a taotluse

alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Valge & Uiga kasuks 958 eurot 92 senti

vandeadvokaat

(sellest käibemaks on 172.92€)

Marina Valge süüdistatava L.V Küti (Kütt) kaitsjana riigi õigusabi korras

kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse üks Häirekeskusesse

tehtud kõnesalvestis

ja kaks vormikaamera videosalvestist

(I, 46)

(I, 76).

KOHTUOTSUSE EDASTAMINE JA TEAVITUSED

Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale ja kannatanule T. A. Süüdistatavale

edastada kohtuotsus koos makseinfoga.

Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

Kohtuistungil 28.01.2025 kinnitas kannatanu T. A., et ei soovi saada KrMS § 38 lg 5 p 1,2

täheldatud teavitusi (I, 94).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1

alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 17. aprilliks 2025 kella 16-ks juhul, kui pooled

ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas

apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

tervikotsuse teatavakstegemisest arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski

kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse

põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

L.V süüdistatakse selles, et tema

kella

paiku Tartumaal

09.04.2022

20.30

Võnnu vallas (end Kastre vald)

, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

koos

XXX

grupis

kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud kolme meesterahvaga, tekitas vägivalda

kasutades T. A.

ning põhjustas

.

tervisekahjustusi

füüsilist valu

Eesmärgiga kasutada T. A. suhtes vägivalda, kutsus L.V 09.04.2022

kolm talle tuttavat meesterahvast endaga kaasa Võnnu alevikus XXX asuva T. A. elukoha

juurde. Üks kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud meestest

pärast

lõi koheselt

kannatanu poolt korteriukse avamist T. A.

, mille tagajärjel T. A.

rusikaga näkku

kukkus

põrandale pikali. Kolm tuvastamata meesterahvast ning L.V sisenesid

kannatanu korterisse. Korterisse sisenenud kolm meesterahvast

L.V

peksid

juuresolekul T. A.

. Peale seda

üks korterisse

jalgadega ülakehasse ja pähe

lõi

sisenenud meestest voodile istuda jõudnud T. A.

. Seejärel

rusikaga näkku

lõi L.V

klaasist karahviniga vastu pead

T. A. tahtlikult

. Löögi tagajärjel

purunes karahvin

peast verd jooksma

ja T. A. hakkas

.

Sellise tegevusega põhjustas L.V koos kolme kohtueelses menetluses

tuvastamata jäänud meesterahvaga tahtlikult T. A. rindkerekontusiooni, rindkerele ja

ülaseljale erinevas suuruses hematoome, pealaele ja näole kriimustused ning füüsilist valu.

Sellega pani L.V grupis toime KarS

järgi kvalifitseeritava

§ 121 lg 1

kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kohtumenetluses pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav L.V Kütt (end L.V

), et süüdistusaktis kajastatud süüdistus on arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta

ennast süüdi ei tunnista (lk 83). Samale seisukohale jäi süüdistatav ka viimases sõnas (lk

121).

Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kuigi süüdistatav pole ennast

süüdi tunnistanud, on kohtu hinnangul asjas veenvad tõendid, mis kinnitavad, et L.V Kütt

on süüdistuses kirjeldatud kannatanu kehalise väärkohtlemise koos kahe senini tundmatuks

jäänud meesisikuga kannatanu T. A. suhtes toime pannud. Puuduvad L.V Küti käitumise

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus teeb L.V Küti suhtes süüdimõistva

kohtuotsuse.

Kriminaalasjas pole senini olnud vaidlust selles, et kannatanule T. A. põhjustati 09.04.2022.

a õhtul toore füüsilise vägivallaga tervisekahjustused ja füüsilist valu. Selles osas on

tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad.

08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse kannatanu T. A. 09.04.2022 kell

20:49:28 tehtud telefonikõnet Häirekeskusesse numbrile 112 (lk 44-46).

08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46) on tõendatud, et kannatanu T. A. tegi

09.04.2022 kell

telefonikõne Häirekeskusesse numbrile 112, kõne pikkus 3 minutit

20:49:28

50 sekundit.

08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46) on tõendatud, et kannatanu T. A.

teatas Häirekeskusele, et talle tungiti kallale, nüüd on kallaletungijad lahkunud. Tegi

korteriukse lahti ja seejärel tungiti korterisse sisse. Tunneb ühte sissetungijat L.V-d

, L.V-d, kellega olid kaasas meesterahvad. Teataja ütleb, et tal on pea lõhki, sai

pudeliga pähe, pea on valus. Helistaja avaldab aadressiks Võnnu alevik, XXX. Häirekeskuse

töötaja teatab, et kutse on edastatud, kiirabi tuleb kohale.

08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46) on kooskõlas politseis juhtumi

registreerimislehe väljatrükilt (lk 41) ja politseipatrulli teenistuslehe väljatrükilt (lk 42-43)

nähtuv.

Politsei menetlussüsteemi juhtumi registreerimislehe väljatrükiga (lk 41) ja politseipatrulli

teenistuslehe väljatrükiga (lk 42) ja selle juurde kuuluva kaardiandmete väljatrükiga (lk 43)

on tõendatud, et

. a õhtul

paiku toimus Tartu maakonnas Kastre vallas

09.04.2022

20:30

Võnnu alevikus

kehalise väärkohtlemise juhtum, mis registreeriti 09.04.2022 kell

XXX

20:53. Politseipatrullile tuli väljasõidu korraldus 09.04.2022 kell 20:54, kohal 09.04.2022

kell 21:19, patrull lahkus 09.04.2022 kell 21:45. Teataja avaldatu kohaselt sai ta

ja

peksa

pudeliga vastu pead, pea marraskil, peksjad lahkusid. Teataja ukse taha tulid L.V

Lodeski ja 2 tundmatut meest, kes tungisid teatajale kallale. Teatajal haav peas,

otsa ees marrastused. Teavitatud valvemenetlejat, olemas videosalvestus. T. pidi minema

homme EMO-sse vigastusi fikseerima. Seotud isikud L.V ja teataja T.

A.. (lk 41)

08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46), politseis juhtumi registreerimislehe

väljatrükiga (lk 41) ja politseipatrulli teenistuslehe väljatrükiga (lk 42-43) on kooskõlas SA

Tartu Kiirabi 09.04.2022. a kiirabikaardilt patsient T. A. kohta (lk 55-56) ja SA Tartu

Ülikooli Kliinikumi 25.04.2022. a ja 03.03.2023. a vastuskirjadest (lk 47-54) nähtuv.

SA Tartu Kiirabi 09.04.2022. a

patsient T. A. kohta (lk 55-56) nähtub

kiirabikaardilt

alljärgnev:



teatatud kell 20:53, korraldus 20:58, väljasõit 20:59, kohal 21:18, vaba 21:27



sündmuskoht Tartu maakonnas Kastre vallas Võnnu alevikus XXX



teataja sai peksa ja pudeliga vastu pead, pea marraskil, peksjad lahkusid; teataja ukse

taha tuli L.V Lodeski + 2 tundmatut meest, kes tungisid teatajale kallale; teatajal

haav peas, hetkel verejooksu pole



diagnoos: pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus; alkoholi tarvitamine

SA Tartu Kiirabi 09.04.2022. a kiirabikaardiga patsient T. A. kohta (lk 55-56) on tõendatud,

et kiirabi saabudes ootas patsient kiirabi õues, kõndis probleemideta kiirabiautosse.

Patsiendi avaldatu kohaselt tulid tema juurde võõrad ja lõid pudeliga vastu pead. Teadvust ei

kaotanud, juhtunut mäletab. Hetkel tervisega seonduvad kaebused puuduvad, pigem soovib

politseiga suhelda. Otsmiku piirkonnas hüübinud verd, puhastatud. Pindmine marrastus, mis

plaasterdatud. Paremal labakäe seljal pindmine marrastus. Patsienti nõustatud ja antud üle

politseile.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 25.04.2022. a ja 03.03.2023. a vastuskirjadega (lk 47-54)

väljastati patsient T. A. kohta haigusjuhu nr 20220411-157446 päeviku väljavõte koos

fotodega T. A. vigastuste kohta.

Patsient T. A. kohta haigusjuhu nr 20220411-157446 päeviku väljavõttest nähtub, et

09.04.2022 orienteeruvalt kella 20:10 paiku Võnnus XXX korteris tuldi T. A. kolmekesi

kallale,

, sai

.

jalgadega löödi vastu selga, kõhtu, näkku

karahviniga pähe

Rindkerekontusioon (rindkerepõrutus). Pekstud käte ja jalgadega rindkerre, selga, pähe.

Valus igal pool, suurim valupunkt vasaku abaluu tipu piirkonnas. Objektiivselt rindkerel ja

erinevas suuruses hematoome, palpatoorne valulikkus üle kogu rinnakorvi, valu

punctum maximum vasaku abaluu tipu piirkonnas. Pealael ja näol mõned väiksemad

kriimustused.

Teostatud teetanuse profülaktika. Vigastused pildistatud, lisatud

dokumendiarhiivi. Röntgenis fraktuure esile ei tule.

, vältida

Rahulik režiim nädal aega

liigset koormust vigastatud piirkonnale. Külmkompressid turse ja valu alandamiseks, 15-20

minutit korraga, iga 2-3 tunni järel, kahe päeva jooksul või kuni turse alaneb. Külmakotti

mitte asetada otse nahale. Valu vastu vajadusel Paratsetamool 1000mg ja/või Ibuprofen

400mg kuni kolm korda päevas, iga 8 tunni järel. Hoida rindkere soojas. Jälgimine ja

töövõimetusleht perearsti juures. Palaviku, hingamisraskuste korral pöörduda EMO-sse. (lk

47-54)

Kinnistusraamatust registriosa nr XXX kohta registriandmete väljatrükiga (lk 57-60) Tartu

maakonnas Võnnu vallas

kinnistu kohta on tõendatud, et selle korteri üldpind

XXX asuva

on

ja selle omanikuks on olnud L.V ja omanikuks viimastel andmetel on

XXX

C.-A. A.:



L.V (isikukood XXX) kanti 10.10.2017 kinnistamisavalduse

alusel omanikuna sisse

16.10.2017



C.-A. A. (isikukood XXX) kanti 07.07.2020 kinnistamisavalduse alusel omanikuna

sisse

08.07.2020

Kinnistusraamatust registriosa nr XXX kohta registriandmete väljatrükiga (lk 57-60) on

tõendatud, et

. a oli Tartu maakonnas Võnnu vallas

kinnistu omanikuks

09.04.2022

XXX

C.-

A. A. (isikukood XXX).

Kohtuasjas nr 1-24-4410 Kohtute Infosüsteemist menetlusega seotud isikute alt L.V

ja L.V Küti (Kütt) ning T. A. kohta rahvastikuregistrist tehtud andmete

väljatrükkidega (lk 68-70) on tõendatud alljärgnev:



alates 30.12.2024

Kütt

on süüdistatav nimega L.V



varasemalt olnud perekonnanimed: L., L., L.V



L.V Kütil on

, nende hulgas XXX

XXX

C.-A. A.



XXX T. K., enne XXX T. A.



T. A. lahutatud XXX



T. A.

XXX

C.-A. A.

on

, nende hulgas XXX

Kinnistusregistri ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et

. a Tartu maakonnas

09.04.2022

Võnnu vallas

kinnistu omanikuks olnud

(isikukood XXX) XXX on

XXX

C.-A. A.

süüdistatav L.V Kütt ja tunnistaja T. A.

Eelkajastatust nähtuvaga selle kohta, et 09.04.2022. a tarvitati T. A. suhtes füüsilist

vägivalda ning talle põhjustati tervisekahjustused ja füüsilist valu, mistõttu ta helistas pärast

vigastuste saamist Häirekeskusesse, on kooskõlas kannatanu T. A. ütlused (lk 71, 94-104)

Kannatanu

andis ütlused kohtuistungil 28.01.2025. a (lk 71, 94-104). Kannatanu T. A.

T. A.

avaldatu kohaselt on ta XXX, XXX, T. A. on XXX ja süüdistatav on XXX, st T. A. XXX.

XXX on head suhted. Süüdistatavaga suhteid pole. (lk 94)

Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et üüris 2022. a Võnnus korterit, oli

kodus, korteri uks oli lukus, tegi koputamise peale korteri ukse lahti ja kohe hakati peksma.

Korteri ukse tegi lahti, sest tahtis vaadata, kes on ukse taga. Arvas, et XXX on ukse taga.

Ukse taga oli 3 inimest. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et teda

hakati peksma igale poole, esimene löök oli näkku. Enne seda lööki ühtegi tüli polnud, nad

tulid kohe sisse. Näkku saadud esimesest löögist lendas põrandale pikali ja siis hakati

jalgadega trampima. Meesterahvad lõid jalgadega vastu keha, jalgade pihta ja igale poole.

Meesterahvaid ei tundnud, neil maske polnud, enam neid ära ei tunneks. Need mehed ei

nõudnud midagi. Nende meestega oli kaasas XXX L.V , kelle tundis ukse

juures ära. L.V tuli ka tuppa sisse, aga meestest hiljem, minut aega

hiljem vist, siis juba peksti. Kui L.V tuli ka tuppa sisse, siis mehed

lõpetasid peksmise ära. Kannatanu T. A. ütluste (lk 71, 94-104) kohaselt istus ta siis voodi

peale, aga siis sai ühe mehe käest, kes enne jalaga peksis, uuesti rusikaga vastu lõugu ja siis

sai L.V käest karahviniga pähe, misjärel nad läksid minema. Kannatanu

T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et L.V nägi seda rusikaga

löömist. Klaasist karahvini võttis L.V toas asuvast kapist ja

talle

lõi

sellega

,

on ka sellest. Karahvin läks pähe löömisest puru ja peast hakkas

pähe otsa ette arm

verd jooksma ning siis nad läksid kõik koos minema. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-

104) on tõendatud, et siis ta ootas, et nad läheksid ka trepikojast minema ja kutsus endale

kiirabi. Nii nagu nad trepikojast ära läksid, läks XXX juurde ja kutsus kiirabi, ootas õues

nuka peal kiirabi, kiirabi tuli.

Kannatanu T. A. ütlustega on (lk 71, 94-104) tõendatud, et L.V ja ka

meestest keegi ei öelnud, mille pärast see peksmine on. Seda täpselt ei mäleta, kas mehi oli 2

või 3. Pärast seda sündmust ei ole L.V-ga rääkinud ja temaga kohtunud.

Sinna korterisse läks tagasi järgmisel päeval pärast sündmust, korter oli klaasikilde täis,

koristas need ära.

Kannatanu T. A. ütlustest (lk 71, 94-104) nähtub, et ta on klaasist eset, millega L.V

teda pähe otsa ette lõi, nimetanud nii pudeliks kui ka karahviniks, öeldes, et

vahet ei ole – pudel on pudel ning on seda eset samas nimetanud ka karahviniks.

Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et L.V lõi teda

ainult karahviniga, muul viisil, s.h käte ja jalgadega, ei löönud. Mehed olid eestlased,

rääkisid eesti keeles.

Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et pärast peksa saamist oli tal valus

igal pool, selg, kõhu pealt, näos, lõualuu oli valus, aga see ei läinud katki. Vastu lõualuud

löödi käega ja rusikaga, löökide arvu enam ei mäleta. Kui karahviniga pähe löödi, siis

istus voodi peal. Enne peksti ära ja siis löödi karahviniga pähe. Karahviniga löömine oli

kõige lõpus.

Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et pärast peksa saamist kohtus

XXX XXX pool. Järgmisel päeval koristas korterist killud ära ja lahkus sealt korterist

elamast. Läks igaks juhuks teise kohta elama, et äkki tulevad veel, lõhuvad ukse maha, kui

sisse ei lase.

Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et korteris, kus ta peksasaamise ajal

elas, on 1 tuba ja köök, sündmused toimusid toas. Vigastustest paranemiseks kulus nädal

aega.

jäi pudeliga löömisest

alles. Pudeli all peab silmas

Otsa ette kulmu peale

arm

pudelisarnast karahvini. Pärast peksasaamist on elanud Valgas. Arvab, et tema suhtes

toimepandu eest tuleb vastutada ja kanda ka karistust. Karistuse osas ei soovi täpsemalt

midagi avaldada.

Eeltoodud tõenditega, sealhulgas kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104), on suures osas

kooskõlas kahest 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 72-75, 106-109, 76) nähtuv.

13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollides (lk 72-75, 106-109, 76) vaadeldakse kahte

09.04.2022. a õhtul Tartu maakonnas Kastre vallas Võnnus kohal käinud patrullpolitseiniku

vormikaamera videosalvestist.

Ühes 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollis (lk 72-75, 76) vaadeldud videosalvestisel

algusega

kell

on näha kannatanut T. A. kiirabiauto juures. Kiirabiauto

09.04.2022

21:20:41

lahtisest uksest seespool istub sinises dressipluusis kannatanu T. A., kellele kiirabitöötaja

ostab esmaabi. Kannatanu näol ja pea piirkonnas on näha marrastused ja haavad, mis

veritsevad. Kannatanu selgitab, et talle tuldi kallale, tungiti korterisse sisse. Peale ukse lahti

tegemist tungiti kohe kallale. Kolme mehega koos oli XXX L.V, kes kunagi elas samas

korteris. Peksmine toimus umbes tund aega tagasi. Kannatanu selgitab, et tal lõualuud

valutavad. Kallale tungisid kõik kolm isikut ja kaitsta ta ennast ei jõudnud. Mehed olid

kannatanule tundmatud, ainuke tuttav oli L.V . Kui politseiametnik küsib kannatanult,

mitu meest talle kallale tulid, siis kannatanu vastab, et kõik kolm isikut tulid talle kallale.

Kannatanu selgitab, et ta ei saanud vastu lüüa. Kannatanu poolt politseile avaldatu kohaselt

on korter, kus peksmine toimus, XXX oma ja tema on seal üürnik. Kannatanu paljaks võetud

seljal paremal küljel on nähtav punetus. Videosalvestiselt nähtub, et naisisikuks, kes koos

meestega sisenes kannatanu elukohta, tuvastati L.V.

Teises 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollis (lk 106-109, 76) vaadeldud

videosalvestisel algusega

kell

on näha ja kuulda, et patrullpolitseinik

09.04.2022

21:31:22

vestleb telefoni teel L.V-ga telefoninumbril

. Kahtlustatavana

XXX

ülekuulamisel 05.10.2022. a avaldas L.V-ga enda telefoninumbriks sama

numbri -

(lk 114). Telefonikõne alguses kinnitab L.V, et on L.V.

XXX

Patrullpolitseinik esitas küsimuse, et mis teil seal Võnnus juhtus. L.V

vastas, et käis vaatamas oma korterit, millest on tehtud uberik ja soovis, et joomine ja

suitsetamine seal lõpetataks. Korteris käis kohal koos paari tuttavaga ja teab ainult nende

hüüdnimesid, tegemist on lühiajaliste tuttavatega hüüdnimedega

ja . L.V

M. T

selgitas, et need isikud olid tal kaasas turvamiseks, et XXX T. A. seal ei oleks.

Korteris oli T. XXX T. L.V avaldatu kohaselt vestlesid nad korteris T.

omavahel ja siis keeras T. lihtsalt ära. L.V selgitas, et ta lükkas T.

diivanile pikali ja ütles, et rahune maha, T. oli alkoholijoobes, rääkis T. korteris

suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest, korteris oli laga. Politseiametnik avaldas, et nägid

T., kellel oli päris palju vigastusi ja T. sõnul naisterahva tuttavad lõid teda. L.V

selgitas seepeale, et tema lahkus korterist ja tuttavad jäid veel sinna ning ta ei tea

seda, mis korteris edasi juhtus.

Eelkajastatud tõenditega, sealhulgas kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) ja

13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollidest (lk 72-75, 106-109, 76) nähtuvaga, on

üldjoontes kooskõlas ka tunnistaja T. A. ütlused (lk 67, 85-92).

Tunnistaja

andis ütlused kohtuistungil 28.01.2025. a (lk 67, 85-92). Tunnistaja T. A.

T. A.

avaldatu kohaselt oli süüdistatav L.V talle XXX, XXX, XXX

süüdistatavaga on XXX C.-A., XXX elab tema juures, XXX on L.V-lt

XXX välja mõistetud igakuuliselt 100€. (lk 85)

Kohus selgitas tunnistajale T. A., et tal on süüdistatava XXX KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel

õigus keelduda ütluste andmisest. Tunnistajale T. A. oli see arusaadav (lk 85). Tunnistaja T.

A. otsustas ütlused anda.

Tunnistaja T. A. avaldatu kohaselt on kannatanu T. A. talle XXX, XXX on suhted

normaalsed. XXX ei suhtle (lk 85).

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et nägi XXX elukohas Võnnus XXX

XXX T. A. pärast seda, kui XXX oli XXX kallale läinud, see sündmus oli 3 aastat tagasi

õhtupoole. XXX T. tuli XXX elukohta pärast peksasaamist, tal olid sinikad, peahaav, nägu

oli verine. Sinikad olid XXX kaela ümbruses, selja peal, rindkerel. XXX näitas neid

vigastusi, võttis särgi seljast ära. XXX rääkis rünnaku kohta, et koputati uksele, läks ust lahti

tegema, tungiti sisse ja kohe kallale, ukse peal enne kallale tungimist tüli ega sõnavahetust

polnud, sissetungijateks olid 2 meesterahvast ja XXX, mehed olid teda peksnud käte ja

jalgadega ning L.V oli löönud talle karahviniga vastu pead. XXX jäi

tema peksmise põhjus arusaamatuks.

KrMS § 66 lg 2¹ p 2 alusel on need tunnistaja T. A. ütlused XXX vahetult pärast

peksasaamist kuuldu osas lubatavad tõendid.

KrMS § 66 lg 2¹ punktis 2 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude

kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui

tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude

kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus

arvata, et ta moonutas tõde.

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et korter, kus tema XXX kolm aastat

tagasi peksasaamise ajal elas, kuulus XXX C.-A., lubas XXX minna sellesse korterisse

elama, sest korter seisis tühjana, XXX maksis selle korteri kommunaalteenuste eest. Enne

XXX korteri omanikuks saamist kuulus see L.V-le . Mingi aeg, kui korter

kuulus juba XXX, elas selles korteris L.V , kes kommunaale ei maksnud

ja kuna korter oli XXX nimel, siis nõuti kommunaalide raha XXX ja temalt (T. A.).

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et tema seda korterit ei kasutanud ja

kommunaale pidanuks siis maksma L.V.

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et enne peksasaamist jõudis XXX

selles korteris elada 4 kuud. L.V lahkus sealt korterist elamast, kuna

leidis uue kaaslase. Siis jäi korter tühjaks. Kui korter jäi tühjaks, siis hakkas ise korteri eest

kommunaale maksma. Selleks, et korter tühjaks ei jääks, võttis sinna XXX elama. L.V

oli selle vastu, et XXX sinna korterisse elama läks.

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et pärast peksasaamist, kui XXX tuli

XXX juurde, oli XXX alkoholi tarbinud, aga oli adekvaatne, XXX tegi ise Häirekeskusesse

kõne.

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et korteris, kus XXX peksasaamise

ajal elas, oli

.

suures toas riiuli peal klaasist karahvin

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et samal päeval, kui XXX peksa anti,

käisid L.V ja kaks meest ka tema korteri ukse taga, aga teda ei olnud siis

kodus, oli XXX juures. Kuulis ukse taga käimisest naabrite käest, kes seda nägid. XXX

juurest koju minnes selgus, et ukse link oli kõveraks murtud ja ukse taga olnud riidenagi oli

ka kõver. Tunnistaja T. A. ütluste (lk 67, 85-92) kohaselt peab L.V tema

vastu vimma, kuna XXX hooldusõigus jäi talle (T. A.).

Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et korteris, kus XXX peksa sai, võis

olla mitu karahvini. Ühte karahvini nägi pärast XXX peksmist aknalaual. Seda, kas tegemist

oli sama karahviniga, millega XXX löödi, ei tea öelda.

Eeltoodud tõenditega on osaliselt kooskõlas L.V Küti (end L.V)

kahtlustatavana 05.10.2022 antud ütlused (lk 114-115).

Kohtumenetluses keeldus süüdistatav L.V Kütt ütluste andmisest ja prokuröri taotlusel

KrMS § 294 p 1 alusel võeti süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud

ütlused kriminaalasja juurde vastu (lk 118p). Süüdistatav ja tema kaitsja sellele vastuväiteid

ei esitanud.

L.V (praegu Kütt) avaldas 05.10.2022. a kahtlustatavana ülekuulamisel

(lk 114-115), et elab Tartus XXX, on XXX ja XXX, kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi on

arusaadav ja pole kahtlustuses kajastatud kuritegu toime pannud.

Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt kuulub

Tartumaal Võnnu alevikus XXX asuv korter talle, seal korteris elab T. A.. 2022. aasta

kevadel läks T. juurde sellele aadressile koju. Tahtis T. öelda, et ta sellest korterist välja

koliks.

koos kahe meeterahvaga

T. juurde läks

, kellega oli eelmisel õhtul Tartus

juhuslikult kohtunud. Nende meeste nimesid enam ei mäleta ja nende muid kontaktandmeid

tal pole. Üks nendest meestest rääkis vene aktsendiga eesti keelt ja teine rääkis puhtalt eesti

keelt. Läks sinna nende meestega, kuna kartis, et XXX T. A. võib seal olla. (lk 115)

Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt on T. A.

tema suhtes olnud korduvalt vägivaldne. Need kaks meest sisenesid korterisse esimesena.

Korteris oli T. üksinda. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste kohaselt

ei löönud need mehed tema nähes T.. Umbes 5 minuti pärast sisenes ka ise korterisse. T. oli

siis voodis pikali ja suitsetas. T. oli palja ülakehaga. Nägi T. ülakehal ja näol peksmise jälgi

või sinikaid. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115)

kohaselt

ta

. T. A. keeldus lahkumast ja solvas

ütles

T. A., et ta lahkuks sellest korterist

roppude sõnadega. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115)

kohaselt tõusis T. järsu liigutusega püsti ja liikus tema suunas, samal ajal edasi ropendades.

L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt

ta

haaras

riiulilt

klaasist karahvini ja viskas selle vastu seina puruks. T. ta selle karahviniga ei löönud.

Praeguseks hetkeks on T. ära leppinud ja neil teineteise suhtes mingeid pretensioone pole.

01.04.2025. a viimases sõnas L.V Kütt enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi

muutis, avaldades, et karahvin oli

ja kui ta oleks sellega T. A. näkku löönud, siis

kristallist

ei oleks T. A. praegu enam elavate hulgas. Viimases sõnas jäi L.V Kütt seisukohale, et ta

pole T. A. karahviniga näkku löönud.

Viimases sõnas ei avaldanud L.V Kütt põhjust, miks ta enda kahtlustatavana antud ütlusi

karahvini materjali osas muutis ja ütles lahti varasematest ütlustest ning asus väitma, et

karahvin oli kristallist.

Võrreldes L.V Küti 05.10.2022 antud ütlusi (lk 114-115) tema poolt politseile telefoni teel

09.04.2022. a avaldatuga, ilmneb, et ka selles osas on vastuolud. 13.03.2023. a asitõendi

vaatlusprotokollist (lk 106-109, 76) nähtuvalt vestlesid nad korteris T. omavahel ja siis

keeras T. lihtsalt ära, mispeale

ja ütles, et rahune maha, T. oli

lükkas T. diivanile pikali

alkoholijoobes, rääkis T. korteris suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest, misjärel lahkus

korterist ja tuttavad jäid veel sinna ning ta ei tea seda, mis korteris edasi juhtus. 09.04.2022.

a politseile L.V (praegu Kütt) poolt telefoni teel politseile avaldatust ei

nähtu kuskilt, et ta ise või temaga kaasas olnud kaks meesterahvast oleksid T. A. suhtes

füüsilist vägivalda tarvitanud.

05.10.2022. a L.V (praegu Kütt) kahtlustatavana antud ütlustest (lk 114-

115) aga taolist sündmuste käiku ei nähtu. Kahtlustatava L.V (praegu

Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt

ja

,

tõusis T. järsu liigutusega püsti

liikus tema suunas

samal ajal edasi ropendades. L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115)

kohaselt

.

haaras ta siis riiulilt klaasist karahvini ja viskas selle vastu seina puruks T. ta

selle karahviniga ei löönud.

L.V Küti 09.04.2022. a õhtul telefoni teel ja 05.10.2022. a kahtlustatavana ülekuulamisel

politseile avaldatu on teravas vastuolus. Kui 09.04.2022.a avaldatu kohaselt lükkas L.V

Kütt kannatanu T. A. diivanile pikali ja ütles talle, et rahune maha, siis 05.10.2022. a

kahtlustatavana ütlusi andes kinnitas L.V Kütt hoopiski seda, et kannatanu T. A. tõusis

järsu liigutusega püsti ja liikus tema suunas, mispeale haaras riiulilt klaasist karahvini ja

viskas selle vastu seina puruks, T. A. ta selle karahviniga ei löönud.

Eeltoodust nähtub, et kriminaalmenetluse kestel on L.V Küti (end L.V

) avaldatu olnud muutlik ja seda kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluliste

asjaolude suhtes. Millisel põhjusel on L.V Kütt kriminaalmenetluse kestel avaldanud

toimunu kohta erinevaid versioone, seda ei ole L.V Kütt kuskil selgitanud ega

põhjendanud. Ka kriminaalasja toimikus asuvatest teistest tõenditest selle kohta midagi

täpsemalt ei nähtu.

Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et ainukesena

lahknevad ülejäänud tõendite kogumist L.V Küti kahtlustatavana antud ütlused ja tema

viimases sõnas 01.04.2025 avaldatu ning 09.04.2022. a õhtul telefoni teel politseile avaldatu,

mistõttu osas, millises L.V Küti ütlused ja avaldatu lahknevad ülejäänud tõenditest, jätab

kohus L.V Küti ütlused ja avaldatu kui ebausaldusväärsed kõrvale ning L.V Küti

ütlustele ja tema avaldatule otsust ei raja.

Kohtul ei ole põhjendatud alust kannatanu T. A. ütluste (lk 71, 94-104) usaldusväärsuses

kahtlemiseks. Kui jätta L.V Küti ütlused ja tema avaldatu tähelepanuta, siis ülejäänud

tõendid on kannatanu ütlustega kooskõlas ja vastuolusid nende vahel pole. Seetõttu rajab

kohus kohtuotsuse kannatanu ütlustele ja nendega kooskõlas olevale tõendite kogumile.

L.V Küti kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustest (lk 114-115) hindab

kohus usaldusväärseks osa, mille kohaselt oli karahvin klaasist. Selles osas on kannatanu T.

A. ja kahtlustatava L.V Küti ütlused kooskõlas, et kannatanu elukohas Võnnus XXX

toimetas klaasist karahviniga ainult L.V Kütt ning keegi teine selles korteris viibinutest

ühegi karahviniga midagi ette ei võtnud.

13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 72-75, 76) ja selle juurde kuuluvalt

patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestiselt nähtub, et kannatanul on värsked

vigastused,

ja kiirabi pühib sealt verd ära ja

otsaesine on täkkeid täis, neist jookseb verd

plaasterdab kannatanu otsaesise. Taolised omapärased vigastused on kooskõlas kannatanu T.

A. ütlustega (lk 71, 94-104) selle kohta, et L.V

talle klaasist

lõi

karahviniga pähe otsa ette

arm

ja sellest jäi ka

, karahvin läks pähe löömisest puru ja peast

hakkas verd jooksma. Kohtule on usutavad kannatanu ütlused selle kohta, et klaasist

karahviniga pähe otsa ette löömisest karahvin purunes ja purunemisega kaasnenud

klaasikillud jätsid kannatanule otsa ette täkked, millistest hakkas verd jooksma.

Kuna kannatanu ütlused on kooskõlas talle näkku otsa ette põhjustatud vigastustega, siis

pole kohtul alust kahelda kannatanu ütluste ja 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk

72-75, 76) nähtuva usaldusväärsuses. Karahvini purunemisest on klaasikildude täkked

kannatanu näos otsmikul näha. Taolisi vigastusi ei saanud tekitada kannatanu peksmine

rusikatega ja jalgadega. Kannatanul otsa ees olevad vigastused viitavad selgelt sellele, et

L.V Kütt lõi kannatanule klaasist karahviniga näkku otsa ette. Kuna klaasist karahvin

kannatanu otsaesisega kokku puutudes purunes, siis pole kahtlust selles, et selline löök

kannatanule otsa ette oli tugev ja põhjustas kannatanule ka füüsilist valu.

Eelkajastatud asjaoludel pole kohtule veenvad ja usutavad L.V Küti kahtlustatavana

ülekuulamisel ja viimases sõnas avaldatu selle kohta, et ta karahviniga kannatanut ei löönud,

üksnes viskas karahvini vastu seina puruks.

L.V Kütt ei ole senini välja andnud temaga kannatanu elukohas kaasas käinud kahte

meest, kes tarvitasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, lõid kannatanule kahel korral

rusikaga pähe ja peksid esimesest rusikalöögist maha kukkunud kannatanut jalgadega

ülakehasse ja pähe. Kuna ainukesena motiiv kannatanu elukohta tungimiseks oli L.V

Kütil, kellele ei meeldinud, et kannatanu seal korteris üürnikuna elas, ning asjas

olemasolevatest tõenditest nähtuvalt polnud kahel L.V Kütiga kaasas olnud mehel

iseseisvat motiivi kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks ning L.V Kütt on

õigeks võtnud, et kaks meest tulid kannatanu elukohta kaasa tema julgestamiseks, siis

vastutab L.V Kütt ka tema poolt kannatanu elukohta kaasa võetud kahe mehe käitumise

eest, s.o selle eest, et need kaks meest põhjustasid kannatanule kahe rusikalöögiga ja

jalgadega ülakehasse ja näkku peksmisega rindkerekontusiooni (põrutuse), rindkerele ja

ülaseljale erinevas suuruses hematoome, pealaele ja näole veritsevad haavad-kriimustused

ning füüsilist valu. Kannatanu ütlustest nähtub, et L.V Kütt pidi nägema vähemalt

mõlemat rusikalööki näkku, s.o ühte siis, kui kannatanu avas koputamise peale ukse ja talle

koheselt näkku löödi ja ta sellest põrandale maha kukkus, ning teist rusikalööki siis, kui ta

pärast maas jalgadega peksa saamist istus juba voodi peal. Taolistel asjaoludel pole veenev

L.V Küti väidetu selle kohta, et tema ei näinud tal kaasas olnud kahe mehe poolt füüsilise

vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes. L.V Küti faktilisest käitumisest nähtub, et ta kiitis

kaasa võetud meeste poolt füüsilise vägivalla kasutamise kannatanu suhtes igakülgselt

heaks, sest ta ei takistanud neid mehi kordagi ja liitus kannatanule terviskahjustuste ja valu

põhjustamisega sellega, et lõi klaasist karahviniga kannatanule otsa ette, millest karahvin

purunes ja põhjustas verised täkked kannatanule otsmiku piirkonda. Kannatanu ütlustest

nähtub, et pärast seda L.V Kütt ja kaks meest lahkusid ja tegid seda koos. L.V Küti ja

temaga kaasas olnud kahe mehe käitumisest nähtub, et faktiliselt nad käitusid

kooskõlastatult ja tegemist oli kaastäideviimisega – tulid kannatanu elukohta kolmekesi

koos, kasutasid kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda ja pärast seda lahkusid ka

kannatanu poolt koos.

13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 72-75, 76) ja selle juurde kuuluvalt

patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestiselt ning SA Tartu Kiirabi 09.04.2022. a

kiirabikaardilt patsient T. A. kohta (lk 55-56) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 25.04.2022. a

ja 03.03.2023. a vastuskirjadest (lk 47-54) nähtub, et kannatanul T. A. oli hulgaliselt ka teisi

vigastusi, millised ei saanud olla tekkinud talle klaasist karahviniga otsa ette löömisest.

L.V Küti kaasa võetud kaks meest põhjustasid kannatanule T. A. kahe rusikalöögiga

näkku ja jalgadega ülakehasse ja näkku peksmisega rindkerekontusiooni (põrutuse),

rindkerele ja ülaseljale erinevas suuruses hematoome, pealaele ja näo paremale poolele

haavad-kriimustused ning füüsilist valu.

L.V Kütt tegutses sihikindlalt ja eesmärgipäraselt, s.o KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult,

kui võttis kannatanu elukohta julgestuseks kaasa kaks meesterahvast ning lasi neil kahel

meesterahval kasutada kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda kannatanut kahel korral

rusikaga näkku lüües ning maas lamavat kannatanut jalgadega ülakehasse ja pähe lüües ning

ise lõi L.V Kütt kannatanut klaasist karahviniga ühel korral otsa ette.

KarS § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

L.V Küti käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

L.V Küti käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et kannatanu T. A. oli 09.04.2022. a

alkoholi tarbinud. Vaatamata alkoholi tarbimisele oli kannatanu T. A. käitumine adekvaatne,

ta helistas pärast peksa saamist hädaabi numbrile 112 ja väljendas selles kõnes selgelt ja

arusaadavalt, mis oli juhtunud ning talle lubati saata kiirabi.

See, et kannatanu T. A. oli pärast peksasaamist aruselge ja oli võimeline tajuma toimunud

sündmusi õigesti ja neid adekvaatselt edastama, nähtub ka kannatanu faktilisest käitumisest

selle kohta, et ta lahkus vaidlusalusest korterist ja läks ööseks enda XXX juurde, kus kohtus

XXX ja rääkis juhtunust ka XXX. XXX T. A. avaldas kannatanu T. A. sama info, mille

avaldas ka kohtus ütlusi andes.

L.V Küti käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi kehalise väärkohtlemisena,

s.o nii teise inimese tervise kahjustamisena kui ka valu tekitava kehalise väärkohtlemisena.

Karistus

KarS § 121 lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse kehalise väärkohtlemise eest kas rahalise

karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

L.V Küti süü kannatanu kehalisel väärkohtlemisel on suur. L.V Kütt pani kannatanu

kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult, s.o kavandas selle ette selliselt, et võttis

kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitama kaasa kaks meesterahvast, füüsiline

vägivald kannatanu suhtes oli intensiivne. Nii nagu kannatanu koputamise peale ukse avas,

löödi talle ühe meesterahva poolt rusikaga näkku ja kui kannatanu sellest maha kukkus, siis

jätkasid mõlemad meesterahvad maas lamava kannatanu jalgadega kehasse ja näkku

peksmist ning kui kannatanul õnnestus lõpuks voodi peale istuma saada, siis lõi üks mees

uuesti kannatanut rusikaga näkku lõua piirkonda ning süüdistatav lõi kannatanule klaasist

karahviniga pähe vastu otsmikku, millisest löögist karahvin purunes ja jättis sellega

kannatanule otsa ette täkked, mis hakkasid verd jooksma. Kannatanule põhjustati sellise

käitumisega füüsilist valu ja hulgaliselt vigastusi – rindkerekontusioon (rindkerepõrutus),

rindkerele ja ülaseljale erinevas suuruses hematoomid, pealaele, näo paremale poolele ning

otsa ette veritsevad haavad, millistest tervisekahjustustest paranemine võttis aega vähemalt

nädal aega. Jõudude vahekord oli kolm ühe vastu, mis tähendas seda, et alkoholi tarbinud

kannatanu jäi ilmselgelt teda rünnanud kahele mehele ja ühele naisele alla.

L.V Küti keskmisest suurem süü välistab tema suhtes kergema karistusliigi, s.o rahalise

karistuse kohaldamise.

L.V Küti karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel L.V Küti antud ütluste (lk 114-115) kohaselt on nad

kannatanuga ära leppinud, siis kannatanu kohtus antud ütlustest seda kuskilt ei nähtu.

Seetõttu puudub L.V Küti käitumises KarS § 57 lg 1 p 9 täheldatud karistust kergendav

asjaolu – leppimine kannatanuga.

Karistust raskendavaks KarS § 58 p 10 mõttes on kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise

toimepanemine isikute grupis.

L.V Kütt on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kannatanu T. A. on vaidlusalusest

korterist Võnnus XXX elamast lahkunud. Taolistel asjaoludel pole veenev, et L.V Kütt

sama kannatanu suhtes uut rünnakut ette võtaks.

Eelkajastatud asjaoludel peab kohus põhjendatuks karistada L.V Kütti vangistusega

sanktsiooni keskmisest suuremas määaras, kuid seda KarS § 73 lõigetes 1 ja 3 sätestatu

alusel tungimisi 2-aastase katseajaga. Kui L.V Kütt 2-aastase katseaja kestel uut tahtlikku

kuritegu toime ei pane, siis 9 kuud vangistust tema suhtes täitmisele ei pöörata.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest –

01.04.2025.a.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/