3-24-3075/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-3075

Otsuse kuupäev

17. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. septembri 2024. a

otsuse nr 15.3-10/565-4 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ragne Õunap

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. mail 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 6. mail 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse, mis registreeriti 13. mail 2024.

3-24-3075

2. PPA jättis 23. septembri 2024. a otsusega nr 15.3-10/565-4 kaebaja tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 219 lg 1 p 6 ja § 43 lg 3 alusel läbi

vaatamata, kuna kaebaja kannab Viru Vanglas vanglakaristust, tal on viibimisalus olemas

ning tema puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu.

3. Kaebaja esitas 7. oktoobril 2024 PPA-le eelnimetatud otsuse peale vaide. Kohtul on 31.

novembril 2024 õigus otsustada kaebaja enne tähtaega vangistusest vabastamise üle ning

vabanemise korral on kaebajale kehtiv isikut tõendav dokument vajalik. Vaides kirjeldatud

vastuväited on kirja pannud kaebaja sõnade järgi Viru Vangla sotsiaaltöötaja.

4. PPA andis 18. oktoobri 2024. a kirjaga nr 15.3-3.1/2432-2 kaebajale nõuetele vastava

vaide esitamiseks 10 päeva kirja kätte saamisest arvates. PPA tõi välja, et vaides märgitakse:

vaide esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid; vaide esitaja kinnitus selle kohta, et

vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; vaidele lisatud

dokumentide loetelu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p-d 2, 6 ja 7). Kaebaja sai

kirja kätte 22. oktoobril 2024.

5. PPA tagastas 6. novembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.1/2432-4 kaebaja vaide HMS § 79 lg

1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaides esinevaid puudusi, mistõttu ei vasta

esitatud vaie nõuetele.

6. Kaebaja esitas 9. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul

tühistada PPA 6. novembri 2024. a otsus nr 15.3-3.1/2432-4, taastada vaidemenetlus ja/või

võtta menetlusse kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks.

7. Tartu Halduskohus võttis 3. jaanuari 2025. a määrusega X-i kaebuse PPA 23. septembri

2024. a otsuse nr 15.3-10/565-4 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse

uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele

vastamiseks. Kohus jäi 11. detsembri 2024. a määruses esitatud seisukoha juurde ning leidis,

et kohtueelne menetlus tuleb lugeda nõuetekohaselt läbituks, kuivõrd PPA on 6. novembri

2024. a otsusega nr 15.3-3.1/2432-4 tagastanud kaebaja vaide õigusvastaselt. Vaide

tagastamise eelduseks saab olla vaid puudus, mis takistab asja sisulist lahendamist ning

kaebaja vaides sellist puudust ei esinenud.

8. PPA esitas 3. veebruaril 2025 kohtule vastuse kaebusele, milles asus seisukohale, et kaebus

ei ole õigesti menetlusse võetud, kuna see on esitatud kaebetähtaega ületades. Vastustaja

hinnangul on vaide tagastamine lubatav ja õiguspärane, kui vaie tagastatakse, kuna vaie ei

vastanud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ning puudusi ei ole määratud tähtaja

jooksul kõrvaldatud (HMS § 79 lg 1 p 2). Kui seadusandja ei oleks ette näinud võimalust n-ö

pisipuuduste tõttu vaide tagastamiseks, ei oleks vastavat sätet seaduses. Kuna kaebaja vaides

esinesid puudused ning kaebaja ei kõrvaldanud neid tähtaja jooksul, tagastas PPA kaebaja

vaide õiguspäraselt ning kaebaja oleks pidanud PPA 23. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-

10/565-4 peale esitama kaebuse kohtule kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest

arvates. Seega on kaebus mittetähtaegne ning menetlus tuleks lõpetada.

9. Tartu Halduskohus määras 4. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

Samas määruses luges kohus kaebuse tähtaegseks ning ei näinud menetluse lõpetamiseks alust

jäädes varasemates määrustes võetud seisukohtade juurde. Kohtueelne menetlus tuleb lugeda

3-24-3075

nõuetekohaselt läbituks, sest PPA on 6. novembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.1/2432-4

tagastanud kaebaja vaide õigusvastaselt (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri

2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10; 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9).

Kehtivast kohtupraktikast tulenevalt saab vaide tagastamise eelduseks olla vaid puudus, mis

takistab asja sisulist lahendamist. HMS § 79 lg 1 p 2 ei ole sätestatud n-ö sanktsioonina selle

eest, et vaide esitaja jätab haldusorgani puuduste kõrvaldamise kirjale tähtaegselt vastamata

(Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p-d 8 ja 9;

Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-1203, p 17; 8. juuli

2019. a määrus asjas nr 3-19-579, p 12). Sarnaselt kohtumenetlusega ja haldusmenetluses

esitatud taotluse lahendamisega on vaide läbi vaatamata jätmine õigustatud üksnes siis, kui

puudused takistavad oluliselt asja läbivaatamist (vt nt Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2024. a

otsus asjas nr 3-23-1158, p 20). PPA on liiga kergekäeliselt loobunud vaide sisulisest

lahendamisest tuginedes põhjendamatult puudustele, mis ei takistanud vaide sisulist

lahendamist. Kuna kohtueelne menetlus tuleb lugeda nõuetekohaselt läbituks, siis pidi X

kaebuse kohtule vastavalt VMS § 222 lg-le 1 esitama 10 päeva jooksul PPA 6. novembri

2024. a otsuse nr 15.3-3.1/2432-4 teatavaks tegemise päevast arvates. Kaebaja esitas kohtule

kaebuse juba 9. novembril 2024, seega tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt puudub alus

haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja hinnangul on PPA tegevus õigusvastane ning tema tähtajalise elamisloa taotlus

oleks tulnud sisuliselt läbi vaadata. Kaebajal on ennetähtaegse vabanemise korral riigis

viibimise alust ja isikut tõendavat dokumenti vaja, et registreerida elukoht ning vajadusel

suunduda välisriiki tööle. Kaebaja on Eestis sündinud ja siin püsivalt elanud ning taotluse läbi

vaatamata jätmiseks ei olnud õiguslikku alust. Kaebaja vabaneb vangistusest 26. mail 2025 ja

vajab dokumente Eestis viibimiseks.

11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune PPA otsus on õiguspärane,

kuna VMS § 219 lg 1 p 6 kohaselt loetakse tähtajalise elamisloa taotlus põhjendamatuks ja

jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu

Eestis. Kuna kaebaja kannab vanglakaristust, on tal seadusest tulenev viibimisalus Eestis

viibimiseks ning kaebajal puudub vajadus elamisloa järele. Vangistusseaduse § 181 lg 3

kohaselt võib vanglas kinnipidamise õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise

seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes. Ka isikut tõendavate

dokumentide seaduse § 71 kohaselt ei pea vanglas kinnipeetaval isikul olema isikutunnistust

ega elamisloakaarti.

KOHTU SEISUKOHT

12. Vaidluse all on PPA otsuse, millega jäeti kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus

VMS § 219 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, õiguspärasus. Pooled on erineval seisukohal

küsimuses, kas esineb alus tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse sisuliseks

läbivaatamiseks olukorras, kus kaebaja kannab karistust kinnipidamisasutuses.

13. VMS § 43 lõike 1 punkti 5 kohaselt on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks

aluseks vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis

viibida. VMS § 43 lõike 3 järgi on Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu

ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus VMS § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik

alus ning neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud

3-24-3075

välismaalaste seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. VMS § 219 lg 1 p 6

näeb ette, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse

läbi vaatamata kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.

Samast alusest saab lähtuda ka juhul, kui isik esitab tähtajalise elamisloa pikendamise

taotluse.

14. Tartu Ringkonnakohus asus 31. augusti 2023. a otsuses haldusasjas nr 3-22-1330 (vt p-d

22 ja 30) seisukohale, et VMS § 219 lg 1 p 6 ei anna PPA-le kaalutlusõigust, kui tähtajalise

elamisloa taotluse esitanud isikul on seadusest ja kohtuotsusest tulenev õigus ja kohustus

Eestis viibida. Sellisel juhul tuleb taotlus jätta läbi vaatamata, sest normis nimetatud eelduse

esinemise korral ei ole PPA-l õigust jätta normis nimetatud tagajärge kohaldamata või valida

selle asemel mõnda muud tagajärge. Ehk teisisõnu, seadus ei anna PPA-le õigust otsuse

tegemisel arvestada asjaoludega, mida ei ole nimetatud VMS § 219 lg 1 p-s 6 ega hinnata

seda, kas taotluse sisuline lahendamine oleks otstarbekas ja soodustaks kaebaja suhtes

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Ringkonnakohus rõhutas, et kehtiv õigus on

ka selge küsimuses, kas kinnipidamisasutuses viibival välismaalasel on elamisluba nõutav.

VMS § 43 lg-st 3 tuleneb otsesõnu, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava Eestis

viibimise seaduslik alus on VMS § 43 lg 1 p-s 5 sätestatud seaduslik alus (vahetult seadusest

ja kohtulahendist tulenev õigus ja kohustus Eestis viibida) ja neil ei pea kinnipidamisasutuses

viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud VMS-s ega muus seaduses sätestatud

seaduslikku alust. Seadusandja ei ole seejuures eristanud avavanglas viibivaid kinnipeetavaid

ja kinnises vanglas viibivaid kinnipeetavaid. Eelviidatud seisukohad ühtivad ka Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. novembri 2023. a otsuses asjas nr 5-23-35 (vt p-

d 30-31) väljendatuga, et kui välismaalasel on seadusest tulenev õigus Eestis viibida, puudub

üldjuhul põhjus talle elamisloa andmiseks ja tema elamisloa taotlus jääb läbi vaatamata.

15. Eeltoodud seisukohad VMS normide tõlgendamisel on asjakohased ka praeguses asjas.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibib jätkuvalt kinnipidamisasutuses ning kuni

vabastamiseni ei ole tal tähtajalist elamisluba Eestis vaja. Arvestades kaebaja vangistuse

lõppemise aega (26. mai 2025) ei olnud PPA kohustatud mais 2024 esitatud avaldust sisuliselt

läbi vaatama, sest kaebaja vabanemiseni oli küllaldaselt aega ning lähtuda sai VMS § 219 lg-

st 6. Pealegi selgus hiljem kohtumenetluses, et kaebaja ise ei soovinudki ennetähtaegselt

vabaneda (vt Viru Maakohtu määrus asjas nr 1-20-6537). Kohus hindab haldusakti

õiguspärasust haldusakti andmise tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), mistõttu ei oma

asjaolu, et kaebaja varsti vanglast vabaneb haldusakti õiguspärasuse osas tähtsust.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad

kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS §

109 lg 1 ls 4).

17. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider