3-24-3062/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOtsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 19. mail Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.
Legislator headnote
AI generated3-24-3062/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: mail Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Tartu Halduskohus
Kadri Palm
17. aprill 2025, Tartu
3-24-3062
Haldusasi
X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva
tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Peep Rajavere
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X-i, Y ja W nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 19. mail
2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks
läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse
menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui
see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.
Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata
tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-24-3062
1. X esitas 29. jaanuaril 2024. a Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse
soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 24. aprillist 2024 (digitaalse
kohtutoimiku leheküljed (dtl) 46-51).
2. SKA otsustas 8. aprilli 2024. a otsusega nr E14119-1 mitte määrata kaebajale
soodustingimustel vanaduspension (dtl 22-24). SKA põhjendused olid järgmised.
2.1. Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade,
tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud nr 1 ja 2, millistel töötamine annab õiguse
soodustingimustel vanaduspensionile.
2.2. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus
soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse
seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-
aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud loetelu nr 2
erialadel.
2.3. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata
töötamise aega Sakala Teed OÜ-s autojuht-teetööline, lukksepp ja lukksepp-keevitaja
ametikohtadel alates 1. jaanuarist 2003 kuni 1. veebruarini 2016, kokku 13 aastat ja 1
kuu.
2.4. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks loetelude nr 1 ja 2 alusel peavad olema
täidetud kõik tingimused, on vajalik töötada täistööajaga loeteludes nimetatud
ametikohtadel, töökohtadel või töödel ja töötaja ametikoht või kutseala peavad ühtima
loeteludes tooduga. Loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“, erialakoodi 19906 alusel on
õigus soodustingimustel vanaduspensionile käsielekterkeevitajal. Autojuht-teetöölist,
lukkseppa ja lukksepp-keevitajat loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud ei ole.
2.5. Sakala Teed OÜ selgitas 6. märtsi 2024. a teatises, et kaebaja oli tööle vormistatud
autojuht-teetööline, lukksepp ametikohale. Sarnast töölepingu põhja kasutati kõikide
töötajate puhul. Tegelikult töötas kaebaja täistööajaga käsielekterkeevitajana.
2.6. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument
sisaldama tööülesannete kirjeldust. Nimetatud punkt kohustab tööandjat teavitama
töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad olla kirjas töölepingus või töölepingu
juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Töötaja on kohustatud tegema töölepingus
kokkulepitud tööd. TLS ei näe ette, et ühesugust töölepingu põhja võib kasutada kõikide
töötajate puhul.
2.7. Sakala Teed OÜ 17. juulil 2003 sõlmitud ja 27. mail 2005 ümbervormistatud tööleping
nr 60 koos lisaga (kus on tööülesannete kirjeldus) on allkirjastatud nii tööandja kui
kaebaja poolt. See tähendab, et kõigis olulistes tingimustes (ka tööülesannetes) oli kokku
lepitud ja kaebaja oli kohustatud tegema ametijuhendis loetletud tööülesandeid. Kaebaja
tööülesannete kirjelduses on loetletud autojuhi, teetöölise tööd, laaduriga tehtavad tööd
ning lukksepa ja keevitaja tööd.
2.8. SVPS § 1 viimane lause sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva
staaži hulka ei arvata Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise
tööajaga töötamise aega. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine
tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud
tegevused (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-
17-1108, p 11). Seega soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks on vaja
täita määruses toodud ametikoha ülesandeid. Autojuht-teetöölise, lukksepa ja lukksepp-
keevitaja ametikohti loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud ei ole. Ainuüksi Sakala Teed OÜ
poolt 29. jaanuaril 2024 kirjutatud teatis ei tõenda, et kaebaja täitis ajavahemikul 1.
jaanuar 2003 kuni 1. veebruar 2016 täistööajaga võrdse aja jooksul käsielekterkeevitaja
3-24-3062
tööülesandeid. Tööülesannete kirjelduse järgi lisandusid veel autojuhi ja teetöölise tööd,
laaduriga tehtavad tööd ning lukksepatööd.
2.9. Tallinna Halduskohus on 20. oktoobri 2017. a otsuses nr 3-17-1108 märkinud, et
töötamine määrusega nr 206 kinnitatud loetelus selgelt nimetatud kutsetöödel annab
õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. SKA-l ei ole õigust täiendada Eesti
Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda
nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga.
3. Tartu Halduskohus võttis 8. novembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas
vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama haldusmenetluse
toimiku materjalid (dtl 37-38).
4. SKA esitas 6. detsembril 2024. a vastuse kaebusele (dtl 44-45).
5. Tartu Halduskohtu 9. detsembri 2024. a määrusest (dtl 78-80) tulenevalt esitasid
tunnistajad vastused kohtu küsimustele (dtl 91-92, 97-98).
6. SKA esitas 10. jaanuaril 2025 seisukoha tunnistuste osas (dtl 104). SKA leidis, et
tunnistustega ei ole tõendatud, et kaebaja täitis täistööajaga käsielektrikeevitaja tööülesandeid.
Kaebaja leidis 4. veebruari 2025. a avalduses, et jääb pärast tunnistajate kirjalikku
ülekuulamist ja tunnistajate ütlustega tutvumist, esitatud kaebuse juurde ning palub see
rahuldada (dtl 108-109).
7. Kaebaja esitas 28. veebruaril 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl
114-126).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Kaebaja palub kaebuses soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži
tuvastamist. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
8.1. Kaebaja töötas perioodil 1. jaanuar 2003 kuni 1. veebruar 2016 Sakala Teed OÜ-s
käsielekterkeevitajana, see on soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl,
mis on koodi 19906 all kantud soodustingimustel vanaduspensionide õigust andvate
tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2, XX osasse „Ühiskutsed”.
8.2. Kaebaja ja Viljandi Teedevalitsuse vahel sõlmitud töölepingut muudeti seoses Viljandi
Teedevalitsuse erastamisega 1. jaanuaril 2003 ja tööandjaks loeti Sakala Teed OÜ (dtl
16). 17. juulil 2003 vormistatud uue töölepingu, mida kaebajal pole säilinud, lisaks 1 (dtl
17) olevas tööülesannete kirjelduses on kirjeldatud autojuhi tööülesandeid, laadurijuhi
tööülesanded, teetöölise tööülesanded ning lukksepa ja keevitaja tööülesanded. 27. mail
2005 vormistati tööleping ümber ning kaebaja ametinimetuseks loeti „autojuht-
teetööline, lukksepp” (dtl 18). 23. aprillil 2007 sõlmiti töölepingu lisa 4, kus
ametnimetuseks loeti „keevitaja-lukksepp, autojuht-teetööline” ning samas kirjeldati
tööülesandeid keevitaja-lukksepa ametikohal, kuid lisaks ka autojuhina; laaduri
juhtimisel ning ka teetöölisena.
8.3. Sakala Teed OÜ selgitas 6. märtsil 2024 SKA-le saadetud teatises, et kaebaja oli tööle
vormistatud autojuht-teetööline, lukksepp ametikohale. Sarnast töölepingu põhja kasutati
kõikide töötajate puhul. Tegelikult töötas kaebaja täistööajaga käsielekterkeevitajana.
8.4. SKA on kaebaja pensioniavaldust lahendades lähtunud liiga formaalselt üksnes tema
tööraamatusse ja töölepingutesse kantud ametinimetustest ja tööülesannete kirjeldusest,
3-24-3062
et ta oli lisaks keevitajale ka autojuht, teetööline ning lukksepp, süüvimata Sakala Teed
OÜ 29. jaanuari 2024 teatisest nähtuvasse, et kaebaja täitis 1. jaanuarist 2003 kuni 1.
veebruarini 2016 Sakala Teed OÜ-s töötades käsielekterkeevitaja tööülesandeid ning
muud, sellele mittevastavad ametinimetused olid kaebaja töötamise kohta koostatud
dokumentidesse kantud selle tõttu, et kõik tööliste töölepingud tehti kõikidele töötajatele
ühte moodi, samas sõnastuses.
8.5. Kaebaja täitis 13 aastat ja 1 kuu sõltumata oma ametinimetusest ja tööülesannete
kirjeldusest täistööajaga käsielekterkeevitaja tööülesandeid masinate ja mehhanismide
remondil. Keevitaja tööülesanded hõlmavad ka detailide ettevalmistust keevitamiseks ja
puhastust pärast keevitamist ning oma töökoha kui ka keevitusseadme korrashoidu, kuid
need on keevitaja tööle iseloomulikud tegevused ning võtavad väikese osa tööajast.
8.6. Ta täitis keevitaja tööülesandeid ka varem, sama tööandja õiguseellastes – nii Viljandi
Teedevalitsuses kui veel enne seda, Viljandi TREV-is (Teede Remondi ja Ehituse
Valitsus), kuid siis täitis ta keevitaja tööülesandeid muude tööülesannete kõrval ehk ei
täitnud käsielekterkeevitaja ülesandeid täistööajaga. Ta õppis keevitama Kehtna
Näidissovhoostehnikumis, kus õppis põllumajanduse mehhaniseerimise erialal. Peale
õpingute lõppu asus ta 1. septembril 1987 tööle Viljandi TREV-i mehhaanikabaasi
töökotta meistrina, kus tema tööülesanneteks oli teemasinate, veoautode ja traktorite
remont ja selleks vajadusel ka metallosade keevitamine. Olles vahepeal, 1989-2003,
samas asutuses autojuht ja traktorist, täitis ta ka keevitaja ülesandeid masinate remondil.
8.7. 1. jaanuaril 2003 jäi kaebaja töökohaks töökoda ja ta tegi käsielekterkeevitaja tööd
ettevõtte kõikide masinate remondil. 2004. aastal, kui kaebajale täpselt teadmata
uuringul, oli see ettevõtte enda tööohutuse alane audit või Tööinspektsiooni perioodiline
kontroll, selgus, et kaebajal keevitajana puudub keevitaja kutsetunnistus, suunas tööandja
kaebaja täiendkoolitusele ja kaebaja läbis kuuajalised elektroodkeevitaja ehk
käsielekterkeevitaja kursused, mida tõendab OÜ Õpimaja tunnistus. Kaebaja töötas
käsielekterkeevitusega, tööandjal ei olnud keevitusautomaati ega keevitusrobotit. Nii
vältas see kuni kaebaja koondamiseni 1. veebruaril 2016.
8.8. Kuigi töölepingus oli kokku lepitud ka teetöölise, autojuhi, lukksepa ja laadurijuhi töö
tegemine, ta Sakala Teed OÜ-s enam neid töid ei teinud. Kaebajale teadaolevalt olid
need erinevad kutsealad üles loetud, et tööandjal oleks tootmishädavajaduse korral
võimalik kaebaja viia üle mistahes teisele tööle, mille tegemiseks oli kaebajal
kutseoskused varasemast olemas. Kuid sellist olukorda ei tekkinud.
8.9. Tegu on tervistkahjustava tööga. Kõigepealt on see füüsiliselt raske – sageli on
keevitatavad detailid rasked; tööks tuleb raskusi tõsta; tihti ei saa keevitatavat masinat
või selle osa tõsta; keevitada tuleb sundasendis. Keevitustöödel on suur põletus- ja
elektrilöögi saamise oht, samuti kahjustab elektrikeevitusel elektroodi ja keevitatava
pinna vahel tekkiv kaarleek hoolimata kaitsevahendite, maski ja prillide, kasutamisest
silmasid. Kuid suurim terviserisk keevituse juures on, et kaarleegiga kaasneva kõrge
temperatuuri tõttu vallandub välisõhust palju osooni, mis on suures koguses
sissehingamise korral oma söövitava toime tõttu hingamisteid ja kopse raskelt kahjustav.
Osooni sissehingamise vastu kaitsevahendid puudusid, sest ettevõttes ei olnud keevitaja
jaoks eraldi hapnikuvarustusega keevitusmaske.
8.10.
Soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiks on hüvitada töötamine
eriliselt rasketel töödel või eriliselt raskete tingimustega töödel ja sellega enda tervise
kahjustamine võimalusega saada riikliku vanaduspensioni east varem vanaduspensionile.
Sellele eesmärgile vastu oleks tõlgendus soodustingimustel vanaduspensioni
mittemääramine isikule, kes on äratuntavalt töötanud sellisel tervistkahjustaval tööl või
kutsealal, mis on kantud sooduspensionile õigust andvate tööde, kutsealade ja
3-24-3062
ametikohtade loetelusse, kuid sooduspension jäetakse määramata üksnes töölepingusse ja
tööraamatusse kantud ebaõige ametinimetuse tõttu.
9. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
9.1. Kaebaja tööraamat, tööleping ja tööde kirjeldused ei tõenda kaebaja töötamist
käsielekterkeevitajana täistööajaga. Käsielekterkeevitaja tööülesannete täitmine osalise
tööajaga ei kuulu arvamisele soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži
hulka (SVPS § 1 viimane lõik). Samuti ei ole loeteludesse lisatud autojuht-teetöölise ja
lukksepa ametikohti teedeehitusel ja -remondil. Eeltoodud põhjustel ei olnud võimalik
kaebajale määrata soodustingimustel vanaduspensioni.
9.2. Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid
tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta või ei kajasta õigesti tema
tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle
saada sooduspensioni.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud tõendid, sealhulgas
tunnistajate ütlused, ei kinnita, et kaebaja töö Sakala Teed OÜ-s oleks olnud sellise
iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
11. SVPS § 1 p-i 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas
isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade
nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12
aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
12. Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate
tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206).
Kaebusest nähtub, et kaebaja tööalane tegevus vastab tema hinnangul määrusega nr 206
kinnitatud loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodile 19906 käsielekterkeevitaja.
Vastustaja kaebajaga ei nõustu.
13. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vaja täita järgmised kohustuslikud
tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud
sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-
aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud
kõik toodud eeldused.
14. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue (dtl 24). Asja
materjalidest nähtuvalt on käesoleva kaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei arva kaebaja
soodusstaaži hulka töötamise aega Sakala Teed OÜ-s autojuht-teetööline, lukksepp ja
lukksepp-keevitaja ametikohal alates 1. jaanuarist 2003 kuni 1. veebruarini 2016, kokku 13
aastat ja 1 kuu. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja selles äriühingus töötas, aga SKA
seisukohtadest järeldub, et töötamine Sakala Teed OÜ-s ei kvalifitseeru määrusega nr 206
kinnitatud erialakoodi 19906 alla.
3-24-3062
15. Kaebaja tööraamatu kande nr 15 kohaselt loeti 1. jaanuarist 2003 kaebaja tööandjaks
Sakala Teed OÜ (dtl 14). Tööraamatu kande nr 16 kohaselt märgiti andmed töö kohta üles
järgmiselt „autojuht-teetööline, lukksepp, keevitaja“. Selline kanne tehti 17. juuli 2003. a
töölepingu nr 60 alusel. Töölepingu nr 60 p 2.1. kohaselt asus kaebaja tööle autojuht-
teetööline, lukksepana (dtl 53). Töölepingu nr 60 p 2.2. nägi ette, et töötaja tööülesanded on
kokku lepitud autojuht-teetöölise, lukksepa tööülesannete kirjelduses, mis on töölepingu lisa
nr 1. Kohtule esitatud töölepingu nr 60 lisa nr 1 kohaselt on kaebaja tööülesannete kirjeldus
järgmine (dtl 17): 1) autojuhi tööd (autoveod kallur- ja madelautoga ja haagisveod;
kompressorautojuht; puurautojuht; töö autole ehitatud ja auto külge monteeritud
tööagregaatidega; auto, autole ehitatud ja auto külge monteeritud tööagregaatide hooldamine
ja remont; töö elektritaliga; troppimise töö; pidama etteantud vormikohast kirjalikku arvestust
tehtud töö, laetud, veetud ja kulutatud materjali kohta; teeinfo kogumine ja edastamine); 2)
laaduriga tehtavad tööd (kaevetööd, laadimised, laotamine); 3) teetöölise tööd (teetöö-,
teerajatiste-, ehitiste-, abitootmise töö, teemärkide paigaldus ja hoolde töö ja katte aukude
lappimise töö, laadimis- ja koritustööd – tehakse käsitsi ja käsitöömasinatega; abitööd
kutsetunnistust, masinate juhiluba nõudvate tööde tegemisel; metsatööd – tehakse käsitsi ja
käsitöömasinatega; tegema temale kasutada antud töövahendite, töötehnika hooldamist ja
remonti); 4) lukksepa ja keevitaja tööd (lukksepa ja elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd
käsitööriistade ja käsitöömasinatega; masinate remonditööd käsitööriistade ja
käsitöömasinatega; remondijärgne remondikoha koristus ja vajadusel remondikoha kütmine).
16. Tööraamatu kande nr 17 kohaselt on kaebaja alates 23. aprillist 2007 keevitaja-lukksepp
(töölepingu nr 60 lisa 4). Töölepingu lisa nr 4 kohaselt on keevitaja ja lukksepa tööd alates 23.
aprillist 2007 järgmised (dtl 20): elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd ning lukksepatööd
käsitööriistade ja käsitöömasinatega; masinate remonditöö käsitööriistade ja
käsitöömasinatega; remondijärgne remondikoha koristus ja vajadusel remondikoha kütmine;
elektriala isiku juuresolekul lihtsamad pingevabad elektritööd. Kaebajaga on tööleping
lõpetatud 1. veebruaril 2016 (tööraamatu kanne nr 18 ja töölepingu erakorraline
ülesütlemisavaldus).
17. Eelnevast nähtub, et kaebaja tööraamat, tööleping nr 60 ja töölepingu nr 60 lisad 1 ning 4
ei tõenda kaebaja töötamist käsielekterkeevitajana täistööajaga.
18. Kaebaja väidab, et kuigi töölepingus oli kokku lepitud ka teetöölise, autojuhi, lukksepa ja
laadurijuhi töö tegemine, ta Sakala Teed OÜ-s neid töid ei teinud. Kaebajale teadaolevalt olid
need erinevad kutsealad üles loetud, et tööandjal oleks tootmishädavajaduse korral võimalik
kaebaja viia üle mistahes teisele tööle, mille tegemiseks oli kaebajal kutseoskused varasemast
olemas. Kuid sellist olukorda kaebaja sõnutsi ei tekkinud. Kaebaja sõnu kinnitab W, kes on
töötanud Sakala Teed OÜ-s tegevdirektorina alates 1. jaanuarist 2003 ja juhatajana alates 12.
juunist 2008.
19. Asja materjalidest nähtuvalt on W esitanud õiendi, mille kohaselt töötas kaebaja
ajavahemikul 1. jaanuar 2003 kuni 1. veebruar 2016 käsielekterkeevitajana (dtl 52). Samuti on
W SKA-le esitatud 6. märtsi 2024. a teatises kinnitanud, et kaebaja tegelik täistööajaga töö oli
käsielekterkeevitamine (dtl 69-70). Ta selgitas kaebaja ametinimetusega seonduvat järgmiselt:
„Töölepingud on erinevate ametinimetustega sõlmitud põhjusel, et tagada igaks juhuks
võimalus kasutada töötajat teiste ametikohtade asendajana ning ka põhjusel, et kunagi kasutati
sarnast töölepingu põhja kõikide töötajate puhul. Lihtsam oli lisada töölepingusse X-i puhul
lukksepp-keevitaja ametikoht, kui hakata töölepinguid ümber tegema. Tööandja
tegutsemisvaldkonnas (toimepidevuse tagamine) oli piisav asendustööliste „varu“ oluline,
3-24-3062
kuna võis tekkida vajadus kiireks reageerimiseks teetöödel. X tegi autojuht-teetöölistele
asendusi väga harva (harvem kui kord kuus), kuna ta oli pidevalt vajalik
käsielekterkeevitajana“. Kohtumenetluses tunnistajana ütlusi andes (dtl 97-98) on W
selgitanud, et kaebaja töötas remonditöökojas keevitaja ja lukksepana vastavalt töölepingule.
Kaebaja keevitas käsitsi gaasi ja elektroodidega, kuna ettevõttes automaate ja roboteid ei
olnud. Tunnistaja sõnutsi tegi kaebaja keevitustöid tehnika remondil, lisaks ka muid
keevitustöid (seadmete kohendamisel, erinevate teepäraldiste (liikluskorraldusvahendid,
bussipeatuste pingid, ootekojad jms) valmistamisel. Siiski, olenevalt päevast, vahel nii vahel
naa – igat ettevõttes töötavalt inimeselt oodatakse paindlikkust ja kui on tarvis, siis pidi
kaebaja tegema ka ettevalmistavaid lukksepa ja muid töid. Seega nähtub W selgitustest, et
lisaks keevitamisele tegi kaebaja ka lukksepatöid.
20. Kohtule esitatud töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise registreerimise kaardil on
märgitud, et kaebajal on lubatud asuda iseseisvale keevituse tööle 17. mail 2004 (dtl 66).
Samas on kaebaja lubatud pinnase puurmasina tööle 5. oktoobrist 2004, elektritali tööle 15.
märtsist 2006, lukksepa tööle 23. oktoobrist 2009, troppimise tööle 23. oktoobrist 2009,
masinate remondi tööle 23. oktoobrist 2009 ja tõstukijuhi tööle alates 23. oktoobrist 2009.
Kaebaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (dtl 67) andmetel on
kaebaja kutse- või ametiala „keevitaja remondilukksepp“ ja talle on 26. jaanuaril 2011 tehtud
järgmised täiendjuhendamised, kus talle on tutvustatud juhendeid või õigusakte:
ergonoomika; remondilukksepa ohutu töö OT juhend; käsitöövahenditega töötaja OT juhend;
elektrikäsimasinatega töötaja OT juhend; töökoja statsionaarsete seadmetega töötaja OT
juhend; suruõhuriistadega töötaja OT juhend; muud ohud: pöörlevate osadega seadmed,
lenduvad; IKV kasutamine ja kohustus; keevitaja OT juhend; pinnase puurmasina OT juhend;
kahveltõstuki OT juhend. Seega tuleneb viidatud töötervishoiu- ja tööohutusalase
juhendamise ja koolituse registreerimise kaartidelt, et kaebaja tööülesanded on olnud seotud
keevitamisega, kuid mingil määral on ta olnud seotud ka teiste tööülesannetega. Seda kinnitab
ka halduskohtus tunnistajana ütlusi andnud Y.
21. Tunnistaja Y kirjalikult antud ütlustest (dtl 91-92) nähtub, et talle teadaolevalt töötas
kaebaja perioodil 1. jaanuar 2003 kuni 2016 Sakala Teed OÜ-s keevitaja-lukksepp-
teetöölisena. Kaebaja peamised tööülesanded oli keevitamine ja selleks vajalikud lukksepa
tööd. Tunnistaja, kellele kaebaja oli vahetu alluv, selgitas, et kaebaja ei täitnud Sakala Teed
OÜ-s töötamise ajal autojuht-teetöölise tööülesandeid, samuti ei teinud kaebaja autojuhi tööd
ja/või teetöölise töid. Kaebaja ei teinud samuti töid laaduriga, kaevetöid või laadimistöid. Y
on selgitanud, et kaebaja täitis küll ka lukksepa tööülesandeid, kuid seda keevitusega
seonduvalt. Tunnistaja ütluste kohaselt keevitas kaebaja käsitsi, elektri ja gaasiga. Seega
nähtub tunnistaja ütlustest, et kaebaja töötas Sakala Teed OÜ-s täistööajaga keevitajana, kuid
lisaks käsielekterkeevitamisele, tegi ta ka keevitusega seotud lukksepatöid ja keevitas
elektriga ja gaasiga.
22. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et kaebaja täitis perioodil 1. jaanuar 2003 kuni 1.
veebruar 2016 täistööajaga käsielekterkeevitaja tööülesandeid masinate ja mehhanismide
remondil. Selle perioodi osas nõustub kohus SKA-ga, et ei ole võimalik tuvastada kaebaja
töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal. SVPS §-de 1 ja 11 kohaselt
arvestatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka üksnes
täistööajaga töötatud aeg. Riigikohus on 27. veebruari 2019. a otsuse nr 3-17-1108 p-s 11
selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus
nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, millest
3-24-3062
saaks üheselt järeldada, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil käsielekterkeevitajana
täistööaja ulatuses. Seetõttu jääb kaebaja kaebus rahuldamata.
23. Kohus märgib täiendavalt, et kuna Sakala Teed OÜ on kaebajaga töölepingu lõpetanud
alates 1. veebruarist 2016, ei oma asjas tähtsust kolm aastat hiljem vormistatud Sakala Teed
OÜ 7. veebruari 2019.a keevitaja ohutusjuhend (dtl 58-65).
24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja
kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad
vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad
menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
25. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse
avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata
tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda
üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise
isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab
avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)