3-24-3062/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Tartu Halduskohus

Kadri Palm

17. aprill 2025, Tartu

3-24-3062

Haldusasi

X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva

tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Peep Rajavere

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X-i, Y ja W nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 19. mail

2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-3062

1. X esitas 29. jaanuaril 2024. a Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 24. aprillist 2024 (digitaalse

kohtutoimiku leheküljed (dtl) 46-51).

2. SKA otsustas 8. aprilli 2024. a otsusega nr E14119-1 mitte määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspension (dtl 22-24). SKA põhjendused olid järgmised.

2.1. Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud nr 1 ja 2, millistel töötamine annab õiguse

soodustingimustel vanaduspensionile.

2.2. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-

aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud loetelu nr 2

erialadel.

2.3. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

töötamise aega Sakala Teed OÜ-s autojuht-teetööline, lukksepp ja lukksepp-keevitaja

ametikohtadel alates 1. jaanuarist 2003 kuni 1. veebruarini 2016, kokku 13 aastat ja 1

kuu.

2.4. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks loetelude nr 1 ja 2 alusel peavad olema

täidetud kõik tingimused, on vajalik töötada täistööajaga loeteludes nimetatud

ametikohtadel, töökohtadel või töödel ja töötaja ametikoht või kutseala peavad ühtima

loeteludes tooduga. Loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“, erialakoodi 19906 alusel on

õigus soodustingimustel vanaduspensionile käsielekterkeevitajal. Autojuht-teetöölist,

lukkseppa ja lukksepp-keevitajat loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud ei ole.

2.5. Sakala Teed OÜ selgitas 6. märtsi 2024. a teatises, et kaebaja oli tööle vormistatud

autojuht-teetööline, lukksepp ametikohale. Sarnast töölepingu põhja kasutati kõikide

töötajate puhul. Tegelikult töötas kaebaja täistööajaga käsielekterkeevitajana.

2.6. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument

sisaldama tööülesannete kirjeldust. Nimetatud punkt kohustab tööandjat teavitama

töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad olla kirjas töölepingus või töölepingu

juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Töötaja on kohustatud tegema töölepingus

kokkulepitud tööd. TLS ei näe ette, et ühesugust töölepingu põhja võib kasutada kõikide

töötajate puhul.

2.7. Sakala Teed OÜ 17. juulil 2003 sõlmitud ja 27. mail 2005 ümbervormistatud tööleping

nr 60 koos lisaga (kus on tööülesannete kirjeldus) on allkirjastatud nii tööandja kui

kaebaja poolt. See tähendab, et kõigis olulistes tingimustes (ka tööülesannetes) oli kokku

lepitud ja kaebaja oli kohustatud tegema ametijuhendis loetletud tööülesandeid. Kaebaja

tööülesannete kirjelduses on loetletud autojuhi, teetöölise tööd, laaduriga tehtavad tööd

ning lukksepa ja keevitaja tööd.

2.8. SVPS § 1 viimane lause sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka ei arvata Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise

tööajaga töötamise aega. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine

tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud

tegevused (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-

17-1108, p 11). Seega soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks on vaja

täita määruses toodud ametikoha ülesandeid. Autojuht-teetöölise, lukksepa ja lukksepp-

keevitaja ametikohti loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud ei ole. Ainuüksi Sakala Teed OÜ

poolt 29. jaanuaril 2024 kirjutatud teatis ei tõenda, et kaebaja täitis ajavahemikul 1.

jaanuar 2003 kuni 1. veebruar 2016 täistööajaga võrdse aja jooksul käsielekterkeevitaja

3-24-3062

tööülesandeid. Tööülesannete kirjelduse järgi lisandusid veel autojuhi ja teetöölise tööd,

laaduriga tehtavad tööd ning lukksepatööd.

2.9. Tallinna Halduskohus on 20. oktoobri 2017. a otsuses nr 3-17-1108 märkinud, et

töötamine määrusega nr 206 kinnitatud loetelus selgelt nimetatud kutsetöödel annab

õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. SKA-l ei ole õigust täiendada Eesti

Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda

nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga.

3. Tartu Halduskohus võttis 8. novembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama haldusmenetluse

toimiku materjalid (dtl 37-38).

4. SKA esitas 6. detsembril 2024. a vastuse kaebusele (dtl 44-45).

5. Tartu Halduskohtu 9. detsembri 2024. a määrusest (dtl 78-80) tulenevalt esitasid

tunnistajad vastused kohtu küsimustele (dtl 91-92, 97-98).

6. SKA esitas 10. jaanuaril 2025 seisukoha tunnistuste osas (dtl 104). SKA leidis, et

tunnistustega ei ole tõendatud, et kaebaja täitis täistööajaga käsielektrikeevitaja tööülesandeid.

Kaebaja leidis 4. veebruari 2025. a avalduses, et jääb pärast tunnistajate kirjalikku

ülekuulamist ja tunnistajate ütlustega tutvumist, esitatud kaebuse juurde ning palub see

rahuldada (dtl 108-109).

7. Kaebaja esitas 28. veebruaril 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl

114-126).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja palub kaebuses soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži

tuvastamist. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1. Kaebaja töötas perioodil 1. jaanuar 2003 kuni 1. veebruar 2016 Sakala Teed OÜ-s

käsielekterkeevitajana, see on soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl,

mis on koodi 19906 all kantud soodustingimustel vanaduspensionide õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2, XX osasse „Ühiskutsed”.

8.2. Kaebaja ja Viljandi Teedevalitsuse vahel sõlmitud töölepingut muudeti seoses Viljandi

Teedevalitsuse erastamisega 1. jaanuaril 2003 ja tööandjaks loeti Sakala Teed OÜ (dtl

16). 17. juulil 2003 vormistatud uue töölepingu, mida kaebajal pole säilinud, lisaks 1 (dtl

17) olevas tööülesannete kirjelduses on kirjeldatud autojuhi tööülesandeid, laadurijuhi

tööülesanded, teetöölise tööülesanded ning lukksepa ja keevitaja tööülesanded. 27. mail

2005 vormistati tööleping ümber ning kaebaja ametinimetuseks loeti „autojuht-

teetööline, lukksepp” (dtl 18). 23. aprillil 2007 sõlmiti töölepingu lisa 4, kus

ametnimetuseks loeti „keevitaja-lukksepp, autojuht-teetööline” ning samas kirjeldati

tööülesandeid keevitaja-lukksepa ametikohal, kuid lisaks ka autojuhina; laaduri

juhtimisel ning ka teetöölisena.

8.3. Sakala Teed OÜ selgitas 6. märtsil 2024 SKA-le saadetud teatises, et kaebaja oli tööle

vormistatud autojuht-teetööline, lukksepp ametikohale. Sarnast töölepingu põhja kasutati

kõikide töötajate puhul. Tegelikult töötas kaebaja täistööajaga käsielekterkeevitajana.

8.4. SKA on kaebaja pensioniavaldust lahendades lähtunud liiga formaalselt üksnes tema

tööraamatusse ja töölepingutesse kantud ametinimetustest ja tööülesannete kirjeldusest,

3-24-3062

et ta oli lisaks keevitajale ka autojuht, teetööline ning lukksepp, süüvimata Sakala Teed

OÜ 29. jaanuari 2024 teatisest nähtuvasse, et kaebaja täitis 1. jaanuarist 2003 kuni 1.

veebruarini 2016 Sakala Teed OÜ-s töötades käsielekterkeevitaja tööülesandeid ning

muud, sellele mittevastavad ametinimetused olid kaebaja töötamise kohta koostatud

dokumentidesse kantud selle tõttu, et kõik tööliste töölepingud tehti kõikidele töötajatele

ühte moodi, samas sõnastuses.

8.5. Kaebaja täitis 13 aastat ja 1 kuu sõltumata oma ametinimetusest ja tööülesannete

kirjeldusest täistööajaga käsielekterkeevitaja tööülesandeid masinate ja mehhanismide

remondil. Keevitaja tööülesanded hõlmavad ka detailide ettevalmistust keevitamiseks ja

puhastust pärast keevitamist ning oma töökoha kui ka keevitusseadme korrashoidu, kuid

need on keevitaja tööle iseloomulikud tegevused ning võtavad väikese osa tööajast.

8.6. Ta täitis keevitaja tööülesandeid ka varem, sama tööandja õiguseellastes – nii Viljandi

Teedevalitsuses kui veel enne seda, Viljandi TREV-is (Teede Remondi ja Ehituse

Valitsus), kuid siis täitis ta keevitaja tööülesandeid muude tööülesannete kõrval ehk ei

täitnud käsielekterkeevitaja ülesandeid täistööajaga. Ta õppis keevitama Kehtna

Näidissovhoostehnikumis, kus õppis põllumajanduse mehhaniseerimise erialal. Peale

õpingute lõppu asus ta 1. septembril 1987 tööle Viljandi TREV-i mehhaanikabaasi

töökotta meistrina, kus tema tööülesanneteks oli teemasinate, veoautode ja traktorite

remont ja selleks vajadusel ka metallosade keevitamine. Olles vahepeal, 1989-2003,

samas asutuses autojuht ja traktorist, täitis ta ka keevitaja ülesandeid masinate remondil.

8.7. 1. jaanuaril 2003 jäi kaebaja töökohaks töökoda ja ta tegi käsielekterkeevitaja tööd

ettevõtte kõikide masinate remondil. 2004. aastal, kui kaebajale täpselt teadmata

uuringul, oli see ettevõtte enda tööohutuse alane audit või Tööinspektsiooni perioodiline

kontroll, selgus, et kaebajal keevitajana puudub keevitaja kutsetunnistus, suunas tööandja

kaebaja täiendkoolitusele ja kaebaja läbis kuuajalised elektroodkeevitaja ehk

käsielekterkeevitaja kursused, mida tõendab OÜ Õpimaja tunnistus. Kaebaja töötas

käsielekterkeevitusega, tööandjal ei olnud keevitusautomaati ega keevitusrobotit. Nii

vältas see kuni kaebaja koondamiseni 1. veebruaril 2016.

8.8. Kuigi töölepingus oli kokku lepitud ka teetöölise, autojuhi, lukksepa ja laadurijuhi töö

tegemine, ta Sakala Teed OÜ-s enam neid töid ei teinud. Kaebajale teadaolevalt olid

need erinevad kutsealad üles loetud, et tööandjal oleks tootmishädavajaduse korral

võimalik kaebaja viia üle mistahes teisele tööle, mille tegemiseks oli kaebajal

kutseoskused varasemast olemas. Kuid sellist olukorda ei tekkinud.

8.9. Tegu on tervistkahjustava tööga. Kõigepealt on see füüsiliselt raske – sageli on

keevitatavad detailid rasked; tööks tuleb raskusi tõsta; tihti ei saa keevitatavat masinat

või selle osa tõsta; keevitada tuleb sundasendis. Keevitustöödel on suur põletus- ja

elektrilöögi saamise oht, samuti kahjustab elektrikeevitusel elektroodi ja keevitatava

pinna vahel tekkiv kaarleek hoolimata kaitsevahendite, maski ja prillide, kasutamisest

silmasid. Kuid suurim terviserisk keevituse juures on, et kaarleegiga kaasneva kõrge

temperatuuri tõttu vallandub välisõhust palju osooni, mis on suures koguses

sissehingamise korral oma söövitava toime tõttu hingamisteid ja kopse raskelt kahjustav.

Osooni sissehingamise vastu kaitsevahendid puudusid, sest ettevõttes ei olnud keevitaja

jaoks eraldi hapnikuvarustusega keevitusmaske.

8.10.

Soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiks on hüvitada töötamine

eriliselt rasketel töödel või eriliselt raskete tingimustega töödel ja sellega enda tervise

kahjustamine võimalusega saada riikliku vanaduspensioni east varem vanaduspensionile.

Sellele eesmärgile vastu oleks tõlgendus soodustingimustel vanaduspensioni

mittemääramine isikule, kes on äratuntavalt töötanud sellisel tervistkahjustaval tööl või

kutsealal, mis on kantud sooduspensionile õigust andvate tööde, kutsealade ja

3-24-3062

ametikohtade loetelusse, kuid sooduspension jäetakse määramata üksnes töölepingusse ja

tööraamatusse kantud ebaõige ametinimetuse tõttu.

9. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

9.1. Kaebaja tööraamat, tööleping ja tööde kirjeldused ei tõenda kaebaja töötamist

käsielekterkeevitajana täistööajaga. Käsielekterkeevitaja tööülesannete täitmine osalise

tööajaga ei kuulu arvamisele soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži

hulka (SVPS § 1 viimane lõik). Samuti ei ole loeteludesse lisatud autojuht-teetöölise ja

lukksepa ametikohti teedeehitusel ja -remondil. Eeltoodud põhjustel ei olnud võimalik

kaebajale määrata soodustingimustel vanaduspensioni.

9.2. Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid

tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta või ei kajasta õigesti tema

tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle

saada sooduspensioni.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud tõendid, sealhulgas

tunnistajate ütlused, ei kinnita, et kaebaja töö Sakala Teed OÜ-s oleks olnud sellise

iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

11. SVPS § 1 p-i 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas

isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12

aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.

12. Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse

16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206).

Kaebusest nähtub, et kaebaja tööalane tegevus vastab tema hinnangul määrusega nr 206

kinnitatud loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodile 19906 käsielekterkeevitaja.

Vastustaja kaebajaga ei nõustu.

13. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vaja täita järgmised kohustuslikud

tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud

sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-

aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud

kõik toodud eeldused.

14. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue (dtl 24). Asja

materjalidest nähtuvalt on käesoleva kaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei arva kaebaja

soodusstaaži hulka töötamise aega Sakala Teed OÜ-s autojuht-teetööline, lukksepp ja

lukksepp-keevitaja ametikohal alates 1. jaanuarist 2003 kuni 1. veebruarini 2016, kokku 13

aastat ja 1 kuu. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja selles äriühingus töötas, aga SKA

seisukohtadest järeldub, et töötamine Sakala Teed OÜ-s ei kvalifitseeru määrusega nr 206

kinnitatud erialakoodi 19906 alla.

3-24-3062

15. Kaebaja tööraamatu kande nr 15 kohaselt loeti 1. jaanuarist 2003 kaebaja tööandjaks

Sakala Teed OÜ (dtl 14). Tööraamatu kande nr 16 kohaselt märgiti andmed töö kohta üles

järgmiselt „autojuht-teetööline, lukksepp, keevitaja“. Selline kanne tehti 17. juuli 2003. a

töölepingu nr 60 alusel. Töölepingu nr 60 p 2.1. kohaselt asus kaebaja tööle autojuht-

teetööline, lukksepana (dtl 53). Töölepingu nr 60 p 2.2. nägi ette, et töötaja tööülesanded on

kokku lepitud autojuht-teetöölise, lukksepa tööülesannete kirjelduses, mis on töölepingu lisa

nr 1. Kohtule esitatud töölepingu nr 60 lisa nr 1 kohaselt on kaebaja tööülesannete kirjeldus

järgmine (dtl 17): 1) autojuhi tööd (autoveod kallur- ja madelautoga ja haagisveod;

kompressorautojuht; puurautojuht; töö autole ehitatud ja auto külge monteeritud

tööagregaatidega; auto, autole ehitatud ja auto külge monteeritud tööagregaatide hooldamine

ja remont; töö elektritaliga; troppimise töö; pidama etteantud vormikohast kirjalikku arvestust

tehtud töö, laetud, veetud ja kulutatud materjali kohta; teeinfo kogumine ja edastamine); 2)

laaduriga tehtavad tööd (kaevetööd, laadimised, laotamine); 3) teetöölise tööd (teetöö-,

teerajatiste-, ehitiste-, abitootmise töö, teemärkide paigaldus ja hoolde töö ja katte aukude

lappimise töö, laadimis- ja koritustööd – tehakse käsitsi ja käsitöömasinatega; abitööd

kutsetunnistust, masinate juhiluba nõudvate tööde tegemisel; metsatööd – tehakse käsitsi ja

käsitöömasinatega; tegema temale kasutada antud töövahendite, töötehnika hooldamist ja

remonti); 4) lukksepa ja keevitaja tööd (lukksepa ja elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd

käsitööriistade ja käsitöömasinatega; masinate remonditööd käsitööriistade ja

käsitöömasinatega; remondijärgne remondikoha koristus ja vajadusel remondikoha kütmine).

16. Tööraamatu kande nr 17 kohaselt on kaebaja alates 23. aprillist 2007 keevitaja-lukksepp

(töölepingu nr 60 lisa 4). Töölepingu lisa nr 4 kohaselt on keevitaja ja lukksepa tööd alates 23.

aprillist 2007 järgmised (dtl 20): elektrood- ja poolautomaatkeevitustööd ning lukksepatööd

käsitööriistade ja käsitöömasinatega; masinate remonditöö käsitööriistade ja

käsitöömasinatega; remondijärgne remondikoha koristus ja vajadusel remondikoha kütmine;

elektriala isiku juuresolekul lihtsamad pingevabad elektritööd. Kaebajaga on tööleping

lõpetatud 1. veebruaril 2016 (tööraamatu kanne nr 18 ja töölepingu erakorraline

ülesütlemisavaldus).

17. Eelnevast nähtub, et kaebaja tööraamat, tööleping nr 60 ja töölepingu nr 60 lisad 1 ning 4

ei tõenda kaebaja töötamist käsielekterkeevitajana täistööajaga.

18. Kaebaja väidab, et kuigi töölepingus oli kokku lepitud ka teetöölise, autojuhi, lukksepa ja

laadurijuhi töö tegemine, ta Sakala Teed OÜ-s neid töid ei teinud. Kaebajale teadaolevalt olid

need erinevad kutsealad üles loetud, et tööandjal oleks tootmishädavajaduse korral võimalik

kaebaja viia üle mistahes teisele tööle, mille tegemiseks oli kaebajal kutseoskused varasemast

olemas. Kuid sellist olukorda kaebaja sõnutsi ei tekkinud. Kaebaja sõnu kinnitab W, kes on

töötanud Sakala Teed OÜ-s tegevdirektorina alates 1. jaanuarist 2003 ja juhatajana alates 12.

juunist 2008.

19. Asja materjalidest nähtuvalt on W esitanud õiendi, mille kohaselt töötas kaebaja

ajavahemikul 1. jaanuar 2003 kuni 1. veebruar 2016 käsielekterkeevitajana (dtl 52). Samuti on

W SKA-le esitatud 6. märtsi 2024. a teatises kinnitanud, et kaebaja tegelik täistööajaga töö oli

käsielekterkeevitamine (dtl 69-70). Ta selgitas kaebaja ametinimetusega seonduvat järgmiselt:

„Töölepingud on erinevate ametinimetustega sõlmitud põhjusel, et tagada igaks juhuks

võimalus kasutada töötajat teiste ametikohtade asendajana ning ka põhjusel, et kunagi kasutati

sarnast töölepingu põhja kõikide töötajate puhul. Lihtsam oli lisada töölepingusse X-i puhul

lukksepp-keevitaja ametikoht, kui hakata töölepinguid ümber tegema. Tööandja

tegutsemisvaldkonnas (toimepidevuse tagamine) oli piisav asendustööliste „varu“ oluline,

3-24-3062

kuna võis tekkida vajadus kiireks reageerimiseks teetöödel. X tegi autojuht-teetöölistele

asendusi väga harva (harvem kui kord kuus), kuna ta oli pidevalt vajalik

käsielekterkeevitajana“. Kohtumenetluses tunnistajana ütlusi andes (dtl 97-98) on W

selgitanud, et kaebaja töötas remonditöökojas keevitaja ja lukksepana vastavalt töölepingule.

Kaebaja keevitas käsitsi gaasi ja elektroodidega, kuna ettevõttes automaate ja roboteid ei

olnud. Tunnistaja sõnutsi tegi kaebaja keevitustöid tehnika remondil, lisaks ka muid

keevitustöid (seadmete kohendamisel, erinevate teepäraldiste (liikluskorraldusvahendid,

bussipeatuste pingid, ootekojad jms) valmistamisel. Siiski, olenevalt päevast, vahel nii vahel

naa – igat ettevõttes töötavalt inimeselt oodatakse paindlikkust ja kui on tarvis, siis pidi

kaebaja tegema ka ettevalmistavaid lukksepa ja muid töid. Seega nähtub W selgitustest, et

lisaks keevitamisele tegi kaebaja ka lukksepatöid.

20. Kohtule esitatud töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise registreerimise kaardil on

märgitud, et kaebajal on lubatud asuda iseseisvale keevituse tööle 17. mail 2004 (dtl 66).

Samas on kaebaja lubatud pinnase puurmasina tööle 5. oktoobrist 2004, elektritali tööle 15.

märtsist 2006, lukksepa tööle 23. oktoobrist 2009, troppimise tööle 23. oktoobrist 2009,

masinate remondi tööle 23. oktoobrist 2009 ja tõstukijuhi tööle alates 23. oktoobrist 2009.

Kaebaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (dtl 67) andmetel on

kaebaja kutse- või ametiala „keevitaja remondilukksepp“ ja talle on 26. jaanuaril 2011 tehtud

järgmised täiendjuhendamised, kus talle on tutvustatud juhendeid või õigusakte:

ergonoomika; remondilukksepa ohutu töö OT juhend; käsitöövahenditega töötaja OT juhend;

elektrikäsimasinatega töötaja OT juhend; töökoja statsionaarsete seadmetega töötaja OT

juhend; suruõhuriistadega töötaja OT juhend; muud ohud: pöörlevate osadega seadmed,

lenduvad; IKV kasutamine ja kohustus; keevitaja OT juhend; pinnase puurmasina OT juhend;

kahveltõstuki OT juhend. Seega tuleneb viidatud töötervishoiu- ja tööohutusalase

juhendamise ja koolituse registreerimise kaartidelt, et kaebaja tööülesanded on olnud seotud

keevitamisega, kuid mingil määral on ta olnud seotud ka teiste tööülesannetega. Seda kinnitab

ka halduskohtus tunnistajana ütlusi andnud Y.

21. Tunnistaja Y kirjalikult antud ütlustest (dtl 91-92) nähtub, et talle teadaolevalt töötas

kaebaja perioodil 1. jaanuar 2003 kuni 2016 Sakala Teed OÜ-s keevitaja-lukksepp-

teetöölisena. Kaebaja peamised tööülesanded oli keevitamine ja selleks vajalikud lukksepa

tööd. Tunnistaja, kellele kaebaja oli vahetu alluv, selgitas, et kaebaja ei täitnud Sakala Teed

OÜ-s töötamise ajal autojuht-teetöölise tööülesandeid, samuti ei teinud kaebaja autojuhi tööd

ja/või teetöölise töid. Kaebaja ei teinud samuti töid laaduriga, kaevetöid või laadimistöid. Y

on selgitanud, et kaebaja täitis küll ka lukksepa tööülesandeid, kuid seda keevitusega

seonduvalt. Tunnistaja ütluste kohaselt keevitas kaebaja käsitsi, elektri ja gaasiga. Seega

nähtub tunnistaja ütlustest, et kaebaja töötas Sakala Teed OÜ-s täistööajaga keevitajana, kuid

lisaks käsielekterkeevitamisele, tegi ta ka keevitusega seotud lukksepatöid ja keevitas

elektriga ja gaasiga.

22. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et kaebaja täitis perioodil 1. jaanuar 2003 kuni 1.

veebruar 2016 täistööajaga käsielekterkeevitaja tööülesandeid masinate ja mehhanismide

remondil. Selle perioodi osas nõustub kohus SKA-ga, et ei ole võimalik tuvastada kaebaja

töötamist täistööajaga soodusstaaži andval ametikohal. SVPS §-de 1 ja 11 kohaselt

arvestatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka üksnes

täistööajaga töötatud aeg. Riigikohus on 27. veebruari 2019. a otsuse nr 3-17-1108 p-s 11

selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus

nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, millest

3-24-3062

saaks üheselt järeldada, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil käsielekterkeevitajana

täistööaja ulatuses. Seetõttu jääb kaebaja kaebus rahuldamata.

23. Kohus märgib täiendavalt, et kuna Sakala Teed OÜ on kaebajaga töölepingu lõpetanud

alates 1. veebruarist 2016, ei oma asjas tähtsust kolm aastat hiljem vormistatud Sakala Teed

OÜ 7. veebruari 2019.a keevitaja ohutusjuhend (dtl 58-65).

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

25. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)