2-22-1698/72 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-22-1698

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasi

A. hagiavaldus B. vastu XXX kinnistu kaamerate töö

takistamisest hoidumiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. (rg-kood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Kristjan Kers

Kostja: B. (isikukood XXX ), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Stig Hendrikson

Kompromissi alusel kohustuse võtnud isik: C. (rg-kood

XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat

Kristjan Kers

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, kostja ja C. poolt 14.04.2025 allkirjastatud ja kohtule esitatud

alljärgnev kompromiss.

1.1.

Kostja kohustub mistahes ajahetkel hoiduma hageja valduses või omandis

olevale kinnisasjale või XXX (registriosa nr XXX) kinnistu alale mistahes pildi

ja/või video salvestamist võimaldavate seadmete suunamisest.

1.2.

Kostja hoidub hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX

(registriosa nr XXX) kinnistule või viimaste õiguspäraste huvide tagamiseks

väljapoole kinnistu piire paigaldatud kaamerate toimimise häirimisest ja/või

kahjustamisest ja/või tavapärasesse toimimisse sekkumisest mistahes viisil ja

ulatuses või nende esemete kahjustamisest (sh, kuid mitte ainult kaamera(te)

vaatevälja(de) varjestamisest, kaamera(te)sse valgusallikate suunamisest,

kaamera vaatenurga muutmisest, kaamera, kaamera posti raputamisest ning

mistahes muudest sarnastest tegevustest) ning suhtub hageja valduses või

omandis või XXX kinnistul olevasse varasse heaperemehelikest põhimõtetest

lähtuvalt ja/või vara valdaja või omaniku õiguspäraseid soove arvestades.

1.3.

Kostja hoidub sisenemast ja viibimast hageja valduses või omandis olevale

kinnisasjale või XXX kinnistule mistahes ulatuses ja viisil (v.a asjakohasel juhul

avalikuks kasutamiseks oleval kallasrajal vastavalt seaduses sätestatule ja

servituudialal vastavalt servituudilepingus sätestatule). Hageja edastab kostjale

pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist geoaluse, millel on selgelt

määratletud XXX kinnistu merepoolne piir. Pooled lähtuvad siinses punktis

nimetatud tingimuse täitmisel hea usu põhimõttest, st hageja ega XXX kinnistu

Tsiviilasi nr 2-22-1698

omanik ei tugine üksikutele rikkumistele (mis on toime pandud minimaalses, st

kuni 1 m ulatuses) kallasrajale XXX kinnistu (registriosa nr XXX) poolselt

küljelt sisenedes ja lahkudes kohtadest, kus puuduvad piirirajatised/-

märgistused. Kostja kohustub mitte kuritarvitama antud mööndust, sh tegema

endast kõik oleneva, et rikkumist (st hageja valduses või omandis olevale

kinnisasjale või XXX kinnistule sisenemist) vältida.

1.4.

Kostja vastutab ka kompromisslepingu p-des 1.1 – 1.3 sätestatud tingimuste

rikkumiste eest, mis on toime pandud juriidiliste isikute nimel, kus kostja on

juhtorgani liige või tegelik kasusaaja.

1.5.

Kostja võtab siinse avaldusega tsiviilasjas 2-24-16455 tehtud Pärnu Maakohtu

18.02.2025 tagaseljaotsusele esitatud kaja ja menetlusabi taotluse tagasi ning

taotleb kaja ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist. Pooled taotlevad

kompromissi kinnitava määruse edastamist tsiviilasja nr 2-24-16455 materjalide

juurde.

1.6.

Hageja ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik C. kohustuvad hoiduma

XXX kinnistule (registriosa nr XXX) valvekaamerate suunamisest selliselt, et

seadme vaatevälja jääks XXX kinnistu maa-ala (lisa).

1.7.

Hageja loobub tsiviilasjas 2-24-16455 menetluskulude hüvitamise nõude

esitamisest kostja B.’i (XXX) vastu. Menetluskulude hüvitamise nõude

esitamisel nimetatud asjas kohustub hageja leppetrahvi, mis on võrdeline hageja

menetluskulude hüvitamise nõudega tsiviilasjas 2-24-16455 ja millele rakendub

ka seadusjärgne viivis.

1.8.

Kohtulahendit saab täita täitemenetluse seadustiku §-s 183 sätestatud korras.

1.9.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1698.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt

välja ei mõista.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning määruse jõustumise järel

tagastada hagejale tasutud riigilõivust 210 eurot ja kanda see A. arvelduskontole nr

XXX. 5. Rahuldada poolte taotlus ning asendada kohtumääruse jõustumisel menetlusosaliste

nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid.

6. Rahuldada poolte taotlus ning määruse jõustumisel edastada määrus tsiviilasja 2-24-

16455 materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel võib menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse

määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva

jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada

viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, §

661 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse,

Tsiviilasi nr 2-22-1698

et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. (hageja) hagiavaldus B. (kostja) vastu XXX kinnistu kaamerate

töö takistamisest hoidumiseks. Esitatud asjaoludel kasutab hageja XXX kinnistut (registriosa nr XXX)

kasutusvalduse alusel. Kostja on naaberkinnistu XXX (registriosa nr XXX) omanik. Kostja kasuks on

XXX kinnistule seatud sõiduteeservituut. XXX kinnistule, kus asub sissepääsutee, on paigaldatud

tõkkepuu ja kaamera, mis filmib kinnistule sissepääsu ala. Kostja on korduvalt häirinud XXX kinnistul

asuva kaamera tööd, takistades sellega hagejal valdusõiguse teostamist.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata, kuna on ebaselge, kas

hagejal on üldse nõudeõigus hagiesemeks olev nõue kostja vastu esitada. XXX kinnistut valdavad 3

juriidilist isikut, hageja registreeriti XXX, hagiavalduses kajastatud kaamera oli XXX kinnistul juba

varem.

3. Asjas on toimunud 06.03.2023 ja 22.05.2023 eelistungina korraldav kohtuistung. 11.07.2023 viidi

läbi paikvaatlus. Kõigil neil menetlustoimingutel kohus suunas TsMS § 4 lg 4 alusel pooli lõpetama

asja kompromissiga.

4. Pooled jõudsid läbirääkimiste tulemusel pooli rahuldava kokkuleppeni, mille tulemusel kostja küll ei

võta hagiavalduses esitatud asjaolusid omaks kuid soovib menetlusökonoomilistel kaalutlustel ning

õigusrahu huvides sõlmida kompromissi. Kompromissiga võttis endale kohustuse ka XXX kinnistu

omanik. 14.04.2025 kohtule esitatud kompromissi tingimuste kohaselt kostja kohustub mistahes

ajahetkel hoiduma hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX (registriosa nr XXX)

kinnistu alale mistahes pildi ja/või video salvestamist võimaldavate seadmete suunamisest. Kostja

hoidub hageja valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX (registriosa nr XXX) kinnistule või

viimaste õiguspäraste huvide tagamiseks väljapoole kinnistu piire paigaldatud kaamerate toimimise

häirimisest ja/või kahjustamisest ja/või tavapärasesse toimimisse sekkumisest mistahes viisil ja

ulatuses või nende esemete kahjustamisest (sh, kuid mitte ainult kaamera(te) vaatevälja(de)

varjestamisest, kaamera(te)sse valgusallikate suunamisest, kaamera vaatenurga muutmisest, kaamera,

kaamera posti raputamisest ning mistahes muudest sarnastest tegevustest) ning suhtub hageja valduses

või omandis või XXX kinnistul olevasse varasse heaperemehelikest põhimõtetest lähtuvalt ja/või vara

valdaja või omaniku õiguspäraseid soove arvestades. Kostja hoidub sisenemast ja viibimast hageja

valduses või omandis olevale kinnisasjale või XXX kinnistule mistahes ulatuses ja viisil (v.a

asjakohasel juhul avalikuks kasutamiseks oleval kallasrajal vastavalt seaduses sätestatule ja

servituudialal vastavalt servituudilepingus sätestatule). Hageja edastab kostjale pärast kompromissi

kinnitava määruse jõustumist geoaluse, millel on selgelt määratletud XXX kinnistu merepoolne piir.

Pooled lähtuvad siinses punktis nimetatud tingimuse täitmisel hea usu põhimõttest, st hageja ega XXX

kinnistu omanik ei tugine üksikutele rikkumistele (mis on toime pandud minimaalses, st kuni 1 m

ulatuses) kallasrajale XXX kinnistu (registriosa nr XXX) poolselt küljelt sisenedes ja lahkudes

kohtadest, kus puuduvad piirirajatised/-märgistused. Kostja kohustub mitte kuritarvitama antud

mööndust, sh tegema endast kõik oleneva, et rikkumist (st hageja valduses või omandis olevale

kinnisasjale või XXX kinnistule sisenemist) vältida. Kostja vastutab ka kompromisslepingu p-des 2.1 –

2.3 sätestatud tingimuste rikkumiste eest, mis on toime pandud juriidiliste isikute nimel, kus kostja on

juhtorgani liige või tegelik kasusaaja. Kostja võtab siinse avaldusega tsiviilasjas 2-24-16455 tehtud

Pärnu Maakohtu 18.02.2025 tagaseljaotsusele esitatud kaja ja menetlusabi taotluse tagasi ning taotleb

kaja ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist. Pooled taotlevad kompromissi kinnitava

määruse edastamist tsiviilasja nr 2-24-16455 materjalide juurde. Hageja ja XXX kinnistu (registriosa

nr XXX) omanik C. kohustuvad hoiduma XXX kinnistule (registriosa nr XXX) valvekaamerate

suunamisest selliselt, et seadme vaatevälja jääks XXX kinnistu maa-ala (lisa). Hageja loobub

tsiviilasjas 2-24-16455 menetluskulude hüvitamise nõude esitamisest kostja B.’i (XXX) vastu.

Menetluskulude hüvitamise nõude esitamisel nimetatud asjas kohustub hageja leppetrahvi, mis on

Tsiviilasi nr 2-22-1698

võrdeline hageja menetluskulude hüvitamise nõudega tsiviilasjas 2-24-16455 ja millele rakendub ka

seadusjärgne viivis. Kohtulahendit saab täita täitemenetluse seadustiku §-s 183 sätestatud korras.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina

ning, et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled paluvad kompromiss

kinnitada ning menetlus lõpetada. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kolme päevani.

Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Lisaks taotlevad pooled menetlusosaliste nimede

asendamist initsiaalidega või tähemärgiga ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoodi,

sünniaega, registrikoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 3 ja § 486 lg- st 4

esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Poolte tahet asja mitte menetleda peab

arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes TsMS § 4 lg-st 4 ja § 614 lg-st 1 kogu menetluse

ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 kohaselt

kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud

kompromissi alusel kohustuse.

6. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning

ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

7. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

teadlikud.

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kohtule teistsugust kokkulepet

esitanud. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte

endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

9. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus

tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust,

kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel A. tasus 02.02.2022 riigilõivu 300 eurot ja

25.05.2022 täiendavat riigilõivu 120 eurot, kokku 420 eurot. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab

hagejale tasutud riigilõivust pool, s.o. 210 eurot.

10. Pooled esitasid taotluse asendada käesoleva kohtumääruse jõustumisel menetlusosaliste nimed

initsiaalidega või tähemärgiga ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti

taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja

andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohtu hinnangul puudub alus poolte taotluse rahuldamata jätmiseks.

Tsiviilasi nr 2-22-1698

11. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik