2-23-8058/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8058

Kohtuasi

F.Z-i hagi W.K vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.K apellatsioonkaebus

F.Z-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

W.K apellatsioonkaebusel 20 466,90 eurot

F.Z-i apellatsioonkaebusel 12 412,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja F.Z (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.W,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja

advokaat Kristina Ivanova

Kostja W.K (isikukood XXX, lepinguline esindaja

advokaat Helen-Lumelille Tomberg

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 01.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2024 otsus ajavahemiku 02.06.2023–21.04.2025

eest väljamõistetud elatise osas ja ülejäänud ajavahemikel väljamõistetud elatise

suuruse osas, samuti edasiulatuva elatise indekseerimata jätmise osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista W.K-lt F.Z-i kasuks elatis

ajavahemikul 02.06.2023–21.04.2025, ajavahemikul 02.06.2022–01.06.2023 ja

alates 22.04.2025 tervikresolutsioonis märgitud summades ning määrata, et

edasiulatuvat elatist indekseeritakse iga aasta esimesel aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

2. Harju Maakohtu 08.09.2024 otsus jätta muutmata menetluskulude jaotuse osas,

ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata F.Z-i taotluse kohtuotsuse

viivitamata täidetavaks tunnistamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 6 ja 7).

3. Harju Maakohtu 08.09.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus määras

elatise maksmise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5).

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

2-23-8058

5. Rahuldada W.K apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Rahuldada F.Z-i apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Rahuldada hagi osaliselt.

7.2. Välja mõista W.K-lt F.Z-i kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku

02.06.2022–01.06.2023 eest 1747,53 eurot.

7.3. Välja mõista W.K-lt F.Z-i kasuks elatis ajavahemiku 02.06.2023–20.04.2025

eest 3385,03 eurot.

7.4. Välja mõista W.K-lt F.Z-i kasuks igakuine elatis 403,38 eurot alates

22.04.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 13.08.2031. Elatist

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 01.04.2026) Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

7.5. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 7.4 välja mõistetud igakuine elatis tuleb

tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks K.W pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis F.Z “.

7.6. Jätta rahuldamata hageja taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks.

8. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.Z (hageja, laps) esitas 02.06.2023 (täiendatud 30.04.2024 ja 07.06.2024) Harju

Maakohtule oma ema K.W (ema) kaudu hagi W.K (kostja, isa) vastu 02.06.2022–01.06.2023

eest elatise võla 14 172,84 eurot ja igakuise elatise 2274,10 eurot väljamõistmiseks. Hageja

palub elatise mõista välja selliselt, et see suureneb iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi

viimase aasta muutuse võrra.

1.1. Hagiavalduse kohaselt lõppes lapsevanemate kooselu 2015. aastal ja hageja elab alates 2.

eluaastast ema juures. Hageja on viibinud isa juures keskmiselt 3–4 päeva kuus, viimasel ajal

veelgi vähem. Kostja maksis 2017 kuni aprillini 2022 hagejale igakuist elatist 600 eurot ning

lisaks andis kostja raha lisakulude hüvitamiseks, kuna eesmärk oli tagada lapsele samasugune

elujärg nagu oli vanemate kooselu ajal. Alates maist 2022 tasub kostja hagejale elatist 250

eurot kuus. Isa pöördus 2022. aastal kohtusse 30.08.2018 kohtu poolt määratud suhtluskorra

muutmiseks.

2-23-8058

1.2. Hageja märkis hagiavalduses, et tema igakuised kulud on 1250 eurot. Hagiavalduse

30.04.2024 täienduses tõi hageja esile, et tema igakuised kulud on 1698,01 eurot.

Hagiavalduse 07.06.2024 täienduses tõi hageja esile, et tema igakuised kulud on 3112,13

eurot. Arvestades emale laekuvat lapsetoetust, vanemate materiaalset võimekust, lapse

tervislikku seisundit ja selle mõju ema elukorraldusele, on põhjendatud, et kostja kannab 75%

hageja kuludest, s.o 2274,10 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja on andnud hagejale piisavalt ülalpidamist nii rahaliste maksetega kui vahetult.

Väidetud vajadused on osaliselt tõendamata ja ülepaisutatud. Hageja on minetanud

tagasiulatuva elatise nõude õiguse 4020 eurot ületavas osas. Kostja majanduslik olukord on

muutunud alates sügisest 2023. Kostja sissetulek on vähenenud ja kostjal lisaks hagejale kaks

ülalpeetavat – augustis 2023 sündinud kaksikud tütred.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 08.09.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

elatise võla 02.06.2022–01.06.2023 eest 5260,95 eurot, 02.06.2023–30.09.2024 eest 6063,51

eurot ja elatise 665,66 eurot kuus alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o

kuni 13.08.2031. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas hageja ja kostja suhtlemise osas, et kuni 26.09.2022 ei näinud

suhtluskord ette täpset kostjaga koosveedetavate päevade arvu, perioodil 26.09.2022–

16.04.2023 oli see keskmiselt 5 päeva kuus. Perioodil 17.04.2023–07.06.2024 olid täiendavalt

ära jagatud koolivaheajad ja keskmine kostjaga veedetavate päevade arv kuus aasta lõikes tuli

vastava korraldusega ümardatuna 6 päeva. Arvestuses ei ole kajastatud perioode, mille laps

veedab üle aasta vaheldumisi kummagi vanema juures, sest kui ühel aastal kannab üks vanem

terve vastava perioodi lapse kulud vahetult, siis järgmisel aastal samal perioodil vahetult

kantavaid kulusid ei ole. Samuti on tähtpäevade puhul, mis võivad langeda nii ema kui isa

nädalavahetusele. Suhtluskord alates 08.06.2024 näeb eelnenuga võrreldes erinevalt ette

kostjaga üle nädala suhtlemise reede õhtust pühapäeva õhtuni, s.o 4 päeva kuus. Keskmine

kostjaga veedetavate päevade arv kuus aasta lõikes tuleb ümardatuna 5 päeva.

3.2. Hageja igakuiste kulude osas asus maakohus seisukohale, et hageja vajadused on

järgmised: eluasemekulu kokku 1237,54 eurot, toidukulu 200 eurot, sidekulu kokku 18,96

eurot, transpordikulu 120,38 eurot, kooli- ja huviharidusega seonduv kulu kuni 2022

septembrini 10 eurot, 2022 septembrist kuni 2023 augustini 62,25 eurot kuus, alates 2023

septembrist kuni 2024 augustini 107,50 eurot kuus ning alates 2024 septembrist 175 eurot

kuus, riiete ja jalanõude kulu 100 eurot, tervishoiukulu 22,08 eurot, hügieenikulu 15 eurot,

meelelahutuse kulu 70 eurot. Seega olid hageja vajadused kuni 2022 septembrini 1793,96

eurot kuus, 2022 septembrist kuni 2023 augustini 1846,21 eurot kuus, alates 2023 septembrist

kuni 2024 augustini 1891,46 eurot kuus ning alates 2024 septembrist 1958,96 eurot kuus.

3.3. Vanemate majandusliku olukorra väljaselgitamisel tuvastas maakohus, et kumbki

vanematest palgatulu ei teeni ja mõlemad tegelevad ettevõtlusega. Maakohus tuvastas, et

kostja sissetulek 2023 oli keskmiselt 6224,87 eurot kuus ja 2024 I poolaastal keskmiselt

2060,67 eurot kuus. Kostjal tuleb tasuda igakuiselt laenumakseid ca 973 eurot kuus. Kostjal

2-23-8058

on lisaks hagejale kaks alaealist ülalpeetavat, kes elavad kostja ja tema elukaaslasega koos,

perel kulub kokku ca 3566 eurot kuus (ilma hageja elatiseta), elukaaslase sissetulek on

töötasu 770 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et hageja ema sissetulek on ca 1200 eurot kuus.

Hageja ema selgitas kohtuistungil, et tal ei ole võimalik täiskoormusega tööle minna, sest

hageja on sageli haige, ema peab hoolitsema hageja eest ning aitama tal õppida.

3.4. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on hageja ema omast suurem. Kostjale kuulub

rohkem kinnisvara, kuid kostjal on ka hageja emaga võrreldes rohkem kohustusi – kaks

eluasemelaenu ning lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Hageja emal on ainult üks laps

ning eluasemega seoses laenu ei ole. Hariduslikult ettevalmistuselt on emal kohtu hinnangul

kostjaga vähemalt võrdsed eeldused üle keskmise sissetuleku teenimiseks, IT-sektoris on

palgad pigem kõrgemad. Mõlemad vanemad tegelevad sarnaselt ettevõtlusega, sh korterite

välja üürimisega. Kostja 2023. a keskmisest oluliselt kõrgem sissetulek tuli peamiselt

dividendide arvelt. Puudub alus arvata, et senises mahus dividenditulu on võimalik saada ka

järgmistel perioodidel. Kostja saab alates maist 2024 vanemahüvitist. Seoses laste sünniga

augustis 2023 on kostja võimekus sissetuleku teenimiseks vähenenud. Kostja peres on küll

erinevalt hageja emast kaks täiskasvanut, kuid kaksikud imikud on nii vahetu hoolitsemise

vajaduse poolest kui ka majanduslikus mõttes kahekordselt koormavad. Seevastu hageja ema

sissetuleku teenimise võimekus võiks olla käesoleval ajal pigem suurenev, sest hageja kasvab

ja muutub iseseisvamaks. Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid

tuvastada, et ta vajaks oma tervisliku seisundi tõttu pidevat hooldamist ulatuses, mis välistaks

emal täiskoormusega töötamise. Hageja vanemate majanduslik võimekus ei ole sedavõrd

erinev, et põhjendatud oleks ülalpidamiskohustuse jaotamine teisiti kui võrdsetes osades.

Kostja majanduslik seisund ei ole tuvastatu põhjal ka sedavõrd erakordselt hea, et

põhjendatud oleks ainuüksi selle alusel ülalpidamiskohustuse suurendamine sõltumata hageja

tegelikest vajadustest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 3.

3.5. Seega kummalgi vanemal on kohustus anda hagejale ülalpidamist tema vajaduste pooles

ulatuses, mis ei ole kaetud lapsetoetuse arvel, kostjale langev osa ühes kuus on järgmine:



02.06.2022–31.08.2022 866,98 eurot;



01.09.2022–31.12.2022 893,11 eurot;



01.01.2023–31.08.2023 883,11 eurot;



01.09.2023–31.08.2024 905,73 eurot;



alates 01.09.2024 939,48 eurot.

3.6. Alates 26.09.2022 tuleb kostja ülalpidamiskohustus täiendavalt lugeda täidetuks vahetult

saadava osa väärtuses, mida hageja saaks suhtluskorda ettenägeva määruse kohasel täitmisel.

3.7. Kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast, on eluase, toit, transport, hügieen ja

meelelahutus. Kuna suhtluskorra määruse järgi on hageja isaga keskmiselt 5 päeva kuus (6

päeva perioodil 17.04.2023–07.06.2024), on vahetult saadava ülalpidamise väärtus kokku

273,82 eurot kuus ning 17.04.2023–07.06.2024 oli kokku 328,59 eurot kuus.

3.8. Tagasiulatuva elatise osas ei nõustunud maakohus kostjaga, et hageja on minetanud

õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt suuremas summas kui esialgses kohtule esitatud hagis.

PKS § 108 piirab ajaperioodi, mille osas saab nõude esitada, mitte ei välista nõude

suurendamist sama perioodi eest kohtumenetluse kestel.

3.9. Tagasiulatuval perioodil 02.06.2022–01.06.2023 oli kostjal kohustus anda ülalpidamist

10 589,47 euro ulatuses, kostja tasus elatist 3001,04 eurot ja vahetu ülalpidamise väärtus

vastava perioodi eest oli 2327,48 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude perioodi eest enne hagi

2-23-8058

esitamist osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võla 02.06.2022–

01.06.2023 eest 5260,95 eurot.

3.10. Alates hagi esitamisest 02.06.2023 kuni kohtuotsuse tegemise ajani septembris 2024

eest oli kostjal kohustus anda ülalpidamist kokku 14 428,13 eurot, kostja tasus elatist 3324,43

eurot ja vahetu ülalpidamise väärtus vastava perioodi eest oli 5040,19 eurot. Kohus rahuldas

hageja nõude elatise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistis 02.06.2023–30.09.2024 eest välja

elatise 6063,51 eurot ning alates 01.10.2024 elatise 665,66 eurot kuus (939,48 – 273,82) kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

3.11. Maakohus ei määranud, et elatis suureneb iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi

viimase aasta muutuse võrra, sest seoses elukalliduse tõusuga muutub ka vahetult saadava

ülalpidamise väärtus, samuti võib tulevikus muutuda lapsetoetuse suurus.

3.12. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks, kuna hageja taotluses puudus põhjendus hädavajalikkuse osas, s.o väited selle

kohta, millised hageja esmavajadused jäävad kohtuotsuse jõustumiseni täitmata, kui otsust

viivitamata täidetavaks ei tunnistata (TsMS § 468 lg 3).

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja ema kanda või mõista kostjalt

hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutavas summas igakuine elatis ja jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

4.1. Maakohus tuvastas ebaõigesti hageja vajaduse eluasemekuludega seonduvalt. Maakohus

ei järginud eluasemekulude kasutuseelist puudutavas osas ei PKS § 99 lg-s 2 sätestatut ega

asjakohast Riigikohtu praktikat. Maakohus eksis osas, mis puudutab kasutuseelise arvestamist

olukorras, kus eluaseme kasutamise võimalus ei sõltu kasutusõiguse eest makstavatest

igakuistest maksetest. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks eluasemevajaduse rahuldamiseks

tarvis teha igakuiseid kasutuseelise väärtusele vastavaid makseid. Hageja emale ei teki eramu

omamisega kulutusi, sest eramu on hageja ema omandis ja seda ei koorma (laenu)kohustused.

Kostja ei vaidlusta muid eluaseme kasutamisega seonduvaid kulusid. Seega on lapse

eluasemekulud kokku 190,06 eurot, mitte 1237,54 eurot.

4.2. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et lapse vajadus telefoni järele on 300 eurot nelja aasta

kohta. Seetõttu tuvastas maakohus lapse kulud sidele 12,71 eurot ületavas osas ilma

tõenditeta.

4.3. Maakohus hindas lapse transpordivajadust ebaõigesti. Laste sõidutamine autoga võib küll

olla tavapärane, kuid hinnata tuleb hageja vajadust selle järele. Ema võttis ilma mõistliku

põhjenduseta hageja ära kodulähedasest Audentese erakoolist, mille eest tasus kostja, ja pani

lapse Kindluse Kooli, mis asub kodust 13 km kaugusel. See tähendab igal koolipäeval

sõitmist 26 km hommikul kooli viies ja 26 km lõuna ajal koju tuues. See on tarbetu kulu.

Kohus leidis õigesti, et kulud sõiduki remontimisele ei kujuta endast kasutamisega seotud

kulusid, kuid vastuoluliselt leidis, justkui oleks asjakohased kulud hageja ema

liikluskindlustusele ja rehvidele. Otsusest ei nähtu, kuidas on ema isikliku vastutuse

kindlustamine lapse kuluks.

2-23-8058

4.4. Jälgitav ei ole, kuidas kujunes kohtu järeldus seoses huviharidusega tehtud kulutuste

kohta. Maakohus arvestas ebaõigesti lapse vajaduste hulka kulutused ujumisele alates

2024/2025 õppeaasta algusest 67,50 eurot kuus, sest tegelikult laps ujumas ei käi ja tõendeid

ei ole esitatud. Ajast, kui hageja tegelikult ujumistreeningule läheb, on kostja nõus kulud

kandma otsearvete alusel.

4.5. Ei ole arusaadav, milliste tõendite alusel tuvastas kohus hageja kulud rõivastele. Kohus ei

põhjendanud, millel tugineb hinnang, et tavapärane kulu riiete ja jalanõude soetamiseks on

kuni 80 eurot kuus, ega ka seda, miks suurendab koolivormi olemasolu kulusid. Vastupidi,

koolivormi olemasolul väheneb vajadus muude rõivaste järele. Kostja võttis maakohtus

õigeks, et hageja kulud rõivastele on 50–60 eurot ja koolivormile 11,91 eurot kuus. Seda

ületavas osas tulnuks hagejal kulud dokumentaalselt tõendada.

4.6. Seoses tervishoiukuludega leidis maakohus tõenditeta ja üksnes siseveendumuse alusel, et

tavapärane kulu käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks jääb 15 euro piiresse kuus.

Kostja võttis õigeks kulu 5 eurot kuus, kulud üle selle tulnuks hagejal tõendada. Ei ole aru

saada, mille alusel pidas maakohus põhjendatuks kulu hammaste süvapuhastusele igal aastal.

4.7. Oletuslik ja tõenditega kinnitamata on hageja vajadus 70 eurot seoses meelelahutusega.

4.8. Kokku on dokumentaalsete tõenditega ja kostja omaksvõtuga tõendatud lapse vajadused

ja kulud 607,18 eurot (eluasemekulud 190,06 eurot, toidukulu 200 eurot, telefonikulu 12,71

eurot, huviringide kulu 97,50 eurot, koolikulud 10 eurot, kulud rõivastele 50–60 eurot +

koolivormile 11,91 eurot kuus, tervishoiukulud 5 eurot, vajadused seoses hügieeniga 15 eurot

ja kulud seoses sõprade sünnipäevadega 5 eurot), millest 80 eurot saab katta lapsetoetusega ja

vanemate vahel jääb jagada 527,18 eurot. Võrdse jagunemise korral, isegi kui isa juures

veedetavat aega mitte arvestada, on kummagi vanema osa 263,59 eurot.

4.9. Maakohus eksis kostja hinnangul ka hageja ja kostja suhtluskorra tõlgendamisel.

Suhtluskorra järgi viibib hageja kostjaga aasta lõikes keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Seega

kohaldub PKS § 101 lg 6 ja kostja on elatist tasunud piisavas ulatuses.

4.10. Hageja suurendas 07.06.2024 hagi terviktekstiga tagasiulatuva elatise nõuet 4020 eurolt

14 172,84 eurole. Kostja hinnangul ei ole tagasiulatuvalt elatise nõude suurendamine uue

kuluartikliga (kasutuseelis) pärast aasta möödumist õiguslikult lubatav. Seega on hageja

minetanud tagasiulatuva elatise nõude õiguse 4020 eurot ületavas osas.

4.11. Tulenevalt sellest, et maakohus luges ebaõigesti hageja kuluks eluaseme kasutuseelise ja

tuvastas hageja vajadusi mitte tõendite, vaid oletuslike arvutuste järgi, tuvastas maakohus

vääralt ka tagasiulatuva elatise võla. Hageja ei ole kordagi enne 2024 juunikuud küsinud

kostjalt elatist eluaseme kasutuseelise hüvitiseks, mis on siinses menetluses lapse suurimaks

vajaduseks, milleks aga kulusid ei hageja ega tema ema ei tee. Kostja on selgitanud ja asjas

puudub vaidlus, et kostja on lapsehoolduspuhkusel ning tema võimalused sissetulekut teenida

on piiratud. Kostjale ei olnud ega pidanud olema ettenähtav, et tagantjärele tekib talle

kohustus maksta hageja emale tasu omandi kasutamise eest üle 11 000 euro. Tagasiulatuvat

elatist saab üle seadusjärgse määra välja mõista üksnes juhul, kui tagasiulatuva perioodi

tegelikud kulud on dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Selliseid tõendeid ei ole esitatud.

4.12. Kostja arvutuste kohaselt on ta elatist hagejale tasunud kahekordselt. Õigusrahu huvides

võib olla mõistlik temalt elatis välja mõista alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni

hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte PKS § 101 järgi arvutatud elatise määra ületades.

2-23-8058

Sellisel juhul on kostja nõus mitte arvestama seda, et ta on kohtumenetluse ajal tasunud elatist

2211,90 eurot rohkem kui oli tema ülalpidamiskohustuse ulatus.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldamata jäeti ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada ja jätta maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

5.1. Hageja on seisukohal, et elatise nõue koosneb hagiavalduse 07.06.2024 terviktekstis

esitatud kuludest ja summadest. Elatise nõue on täies ulatuses põhjendatud.

5.2. Kasutuseeliste osas on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostja esitatud üürikuulutused ei ole

hageja poolt saadavate kasutuseeliste välja selgitamisel asjakohased. Maakohus lähtus

ebaõigest eeldusest, et hageja tugines kasutuseeliste tuvastamisel vaid enda elukoha fotodele.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja tugines järgmistele teguritele: linnaosa, kinnisvara

suurus ja planeering, kinnisvara seisukord, sisustus ja vanus. Maakohtu järeldus, et hageja ei

tõendanud, et elamut köetakse briketiga ning vastava kulu ulatust, on vastuolus tõenditega.

5.3. Telekommunikatsiooniteenuste puhul on põhjendatud arvestada arvel kajastatud

täishinda, mistõttu hageja ei nõustu kohtu arvutuskäiguga, mis arvestab edasiulatuva igakuise

elatise puhul tagasiulatuvat ajutist 50% soodustust.

5.4. Maakohus ei põhjendanud järeldust, et kodu- ja varakindlustus eluaseme kasutamisega ei

seondu. Kodu- ja varakindlustus on seotud hageja eluaseme säilitamisega, mistõttu on

tegemist vajaliku kuluga.

5.5. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega, mis välistab teatud kodutehnika ja hageja eluaseme

korrashoiuga seotud kulusid. Kui korteris elava inimese puhul arvestatakse kommunaalkulude

hulka ka haldusfondi, remondifondi ja hooldusfondi, siis eramajas elava inimese puhul on

õigustatud võtta arvesse tavapärased aastaringseid hoolduskulud.

5.6. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et hageja vajadus seoses toiduga on põhjendatud 255

eurot kuus. Eesmärk on mh ka tagada lapsele samasugune elujärg nagu oli vanemate kooselu

ajal.

5.7. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega seoses hageja mobiiltelefoni kasutamisega. Esiteks ei

nõustu hageja, et telefoni ja muu hagiavalduses väljatoodud tehnika näol on tegemist

ebamõistliku kuluga, kuna hagejal on olnud samaväärsed tehnikavahendid. Nutitelefoni

omamine on hädavajalik ning ilma milleta ei saa hageja tänapäeval enam õppida, kuna

tundides kasutatakse nutitelefone ja selles on ka e-päevik Stuudium. Interneti kuutasu ajutise

soodustuse arvestamine edasiulatuva elatise puhul on põhjendamatu. Jääb arusaamatuks,

kuidas kohus jõudis järeldusele, et hageja vajaduseks seoses sidega kokku on 18,96 eurot

kuus, kui arvel on kokku 38,64 eurot.

5.8. Hageja ei nõustu, et transpordikulud on osaliselt põhjendatud vaid kütuse ja

liikluskindlustuse näol. Hageja on toonud välja detailsed arvutused ja esitanud tõendid, mis

seonduvad lapse transportimisega.

5.9. Riiete ja jalanõude soetamise kulu osas leiab hageja, et kohtu lähenemine kahjustab

hageja elu jooksul välja kujunenud standardit. Maakohus oleks pidanud lähtuma hageja

tegelikust elustandardist, mitte laste keskmisest elustandardist.

2-23-8058

5.10. Hageja ei nõustu, et hageja vajaduseks käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks

jääb 15 euro piiresse kuus, kuna vitamiine on võimalik valida ka soodsamate hindadega.

Kohus on jätnud arvestamata tänased hinnad ja hinnatõusud.

5.11. Kohus leidis, et hammaste süvapuhastus on põhjendatud kulu, kuid leidis, et kulu on

tõendatud 7,08 eurot kuus (85 eurot aastas). Antud juhul on põhjendatud lähtuda summast 150

eurot aastas. Hageja esitatud tõendi kohaselt võib hammaste süvapuhastus ulatuda ka 180

euroni.

5.12. Õnnetusjuhtumikindlustus on hageja esmavajadus. Lapse õnnetusjuhtumi kindlustus on

vajalik ja põhjendatud kulutus lapse huvide kaitseks, mistõttu jääb ülalpidamise ulatuse

piiridesse.

5.13. Hageja ei nõustu kohtuga selles, et hageja kulu tavapäraste hügieenitarvete soetamiseks

ei ületa 7 eurot kuus ning koos juuksuris käimisega kokku 15 eurot kuus, arvestades

juuksuriteenuse hindasid.

5.14. Hageja vaidleb vastu kohtu järeldusele, et põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega,

s.o raamatute, mänguasjade, sporditarvete jms ostmiseks, väljasõitude tegemiseks ning

mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sünnipäevad) on kuni 70 eurot kuus.

Maakohus on jätnud arvestamata hageja argumentide ja tõenditega, sh reaalseid kulutusi

tõendavate tõenditega.

5.15. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et elatise tasumisel esineb alus kalduda kõrvale

vanemate võrdsuses osas selliselt, et kostja kannab 75% hageja kuludest. Maakohus tuvastas,

et kostja sissetulek on hageja ema omast suurem ja kostjale kuulub rohkem kinnisvara. Hageja

ei nõustu kohtu käsitlusega, mille kohaselt on kostjal rohkem väljaminekuid, mille tulemusena

kostja üldine majanduslik seis ei ole hageja ema omast parem.

5.16. On oluline asjaolu, et kostja on asunud kohtuotsust täitma. Kostja tasub alates

01.10.2024 otsusega välja mõistetud igakuist elatist. Seega peab kostja elatist selles summas

mõistlikuks, õiglaseks ning on nõus ja võimeline seda maksma.

5.17. Kostja ei ole kohtumenetluse ajal kohtunud hagejaga rohkem või vähemalt nii nagu

suhtluskorras ette nähtud. Kostja ei ole alates 30.06.2024 tundnud huvi, millal hageja tuleb

tema juurde. Samuti ei osalenud kostja hageja sünnipäeval ega teinud talle sünnipäevakinki.

Ema kinkis hagejale iPad tahvelarvuti koos kujundustarkvara Procrate ja

joonistamispliiatsiga, millega hageja saab digiringides õppida.

5.18. Elatis peaks suurenema igal aastal tarbijahinnaindeksist sõltuvalt, kuna raha väärtus ajas

väheneb (nt inflatsiooni tõttu) ja elu kallineb. See tähendab, et elatise summa väärtus iga

aastaga väheneb, kui elatis ei suurene.

5.19. Maakohus jättis põhjendamatult hageja taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks rahuldamata. TsMS § 468 lg 3 järgi ei saa põhjendada hageja hea varalise

seisundiga seda, et elatise väljamõistmise otsuse võib jätta viivitamata täidetavaks

tunnistamata.

5.20. Otsuses puuduvad põhjendused menetluskulude jaotuse osas. Maakohus ei analüüsinud

TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamise võimalikkust. Väljamõistetud elatis on

oluliselt suurem sellest, mida kostja on ise tasunud. Seega esineb põhjendatud alus

menetluskulude jätmist kostja kanda.

2-23-8058

Menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja ja kostja vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks

ajavahemiku 02.06.2022–01.06.2023 ja 02.06.2023–21.04.2025 eest väljamõistetud elatise

osas ja edasiulatuva elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega mõistab kostjalt välja elatise 02.06.2022–01.06.2023 eest 1747,53 eurot, 02.06.2023–

21.04.2025 eest 3385,03 eurot ja alates 22.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

igakuise elatise 403,38 eurot. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus

jättis rahuldamata hageja elatise indekseerimise taotluse ja teha tühistatud osas uue otsus,

millega täiendada maakohtu otsust otsustusega elatise indekseerimise kohta.

Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab

ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse on vaidlustanud hageja osas, milles hageja nõue jäeti rahuldamata, ja kostja

osas, milles hagi rahuldati. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude

jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus määras elatise

tasumise korra. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud. Ülejäänud

osas on maakohtu otsus vaidlustatud.

9. Lisaks apellatsioonimenetluses vastu võetud tõenditele võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud

faktilised asjaolud ja tõendid (TsMS § 652 lg 1 ja 2). Ringkonnakohus hindab maakohtu

otsuses hinnatud tõendeid niivõrd, kuivõrd pooled on nende hindamise kahtluse alla seadnud.

10. Siinses asjas on hageja nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud

miinimumelatist ületavas määras. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse

ülalpidamiskohustuse ulatuse väljaselgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101

sätestatud määrast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb tuvastada, et lapse vajadused on

suuremad kui on võimalik katta miinimumelatisega. Eelduslikult on hädavajalik elatis PKS §

101 alusel arvutatud miinimumelatis (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.5).

11. Lapse tavavajadused saab lugeda üldtuntuks TsMS § 321 lg 1 alusel, sest on üldteada, et

laps vajab näiteks sööki, riideid ja jalatseid, elamispinda ning hügieenitarbeid. Lapse

erivajadused tuleb hagejal menetluses TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada. Osas, milles kostja

on hageja kulutused omaks võtnud, võrdleb ringkonnakohus kulusid ka „Lapse vajaduspõhise

miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) väljaselgitatud lapse keskmise ülalpidamiskuluga,

tagamaks, et lapse kulutused vastaksid vähemalt keskmise lapse vajadustele. Ka olukorras,

kus hageja ei ole tõendanud oma keskmisest suuremaid vajadusi, tuleb hagejale tagada

2-23-8058

ülalpidamine, mis vastaks vähemalt keskmise lapse vajadustele, mis on olnud aluseks PKS §

101 lg 3 alusel arvestatavale elatisele. Kuna miinimumelatise baassumma on välja arvestatud

vastavalt RAKE uuringule, siis on lapse täpsete kulude arvestamine vajalik vaid juhul, kui

tõendatakse lapse kulud, mis ületavad RAKE uuringus leitud ja tarbijahinnaindeksiga (THI)

kohandatud kulutusi.

12. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel hageja

tegelike eluvajadustega ja varasema elustandardiga. Hageja hinnangul on tema igakuised

kulud, mille maakohus tuvastamata ja kindlaks määramata jättis, oluliselt kõrgemad. Hageja

vajaduste tuvastamise osas on vaidlustanud maakohtu otsuse ka kostja, leides ühtlasi, et kui

vanemate majanduslik olukord on muutunud, siis saab lapsele ülalpidamist anda vastavalt

võimalustele, sõltumata lapse varasemast elustandardist.

12.1. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajadused ja tema tavalise elulaadi kujundavad tema

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et lapse elulaad sõltub otseselt vanemate sissetulekust ja

arvestades, et vanemate võimalused võivad muutuda, ei pruugi alati olla võimalik tagada

lapse varasemat elustandardit. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige

vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku

ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist

anda. Mh peab kohus vanemate varalise seisundi kindlaks tegemisel hindama ka vanemate

sissetuleku teenimise võimet.

12.2. Maakohus ei ole vanemate varalise seisundi kohta esitatud tõendite analüüsimisel ja

järelduste tegemisel ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on esitatud tõendeid ja seisukohti

otsuses põhjalikult analüüsinud ning muu hulgas arvestanud, et kostja ülalpidamisel on lisaks

hagejale veel kaks alaealist last. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on vääralt

hinnanud hageja vanemate majanduslikku seisukorda. Maakohus tuvastas poolte esitatud ja

kohtu kogutud tõendite alusel, et kostja sissetulek on alates 2024 keskmiselt 2060,67 eurot

kuus ja hageja ema sissetulek on 1200 eurot kuus. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et

tema igakuine sissetulek jääb vahemikku 2000–2500 eurot, ja hageja ema kinnitas, et tema

igakuine sissetulek jääb vahemikku 1400–1500 eurot, kuid märkis seejuures, et töötab osalise

koormusega. Arvestades, et mõlemad vanemad tegelevad ettevõtlusega ja on sõltuvad

dividenditulust, on mõningased erinevused keskmise sissetuleku suuruses usutavad. Seega

saab ringkonnakohus lähtuda maakohtu tuvastatud sissetulekutest. Hageja vajaduste

hindamisel tuleb muu hulgas hinnata, kas vanemate sissetulekud ja praegune elulaad on

selline, mis võimaldab neil nii enda kui ka hageja vajaduste rahuldamiseks teha keskmisest

suuremaid kulutusi, s.o katta hageja kulutusi 3112,13 euro ulatuses kuus. Arvestades

maakohtu põhjendatult tuvastatud vanemate sissetulekuid, ei pea ringkonnakohus 3112,13

euro suuruseid kulutusi vanemate sissetulekuid arvestades põhjendatuks. Vanemate tuvastatud

sissetulekud on kokku 3220,67 eurot (1200 + 2060,67). Juhul, kui hageja põhjendatud

vajadused oleksid 3112,13 eurot, jääb vanematel endi ning isal ka kahe teise ülalpeetava

ülalpidamiseks kahe peale kokku 108,54 eurot.

13. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei pea kandma 75% hageja kuludest. Hageja on

seisukohal, et vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus peaks olema erinevas proportsioonis

tulenevalt vanemate sissetuleku erinevast suurusest.

13.1. Maakohus ei ole materiaalõigust kulude kandmise proportsiooni hindamise osas

ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436,

§ 442 lg 8) põhjendanud. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

2-23-8058

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid, aga eelduslikult peavad vanemad

kandma laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda

ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise osas maakohtust erinevale seisukohale.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi

hindamisel arvesse võtta eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja

lapsele ülalpidamist tagada. Olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, st

suutelised teenima sissetulekut, leiab ringkonnakohus, et puudub alus esile toodud ja

tõendatud asjaolusid arvestades ülalpidamiskohustuse jaotuse võrdsuse põhimõttest kõrvale

kalduda.

13.3. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja ema ei ole võimeline

hagejale ülalpidamist andma võrdselt kostjaga. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on

hageja ema omast suurem ja kostjale kuulub rohkem kinnisvara, kuid kostjal on ka hageja

emaga võrreldes rohkem kohustusi – kaks eluasemelaenu ning lisaks hagejale veel kaks

alaealist last. Nõustuda tuleb ka maakohtu järeldusega, et kuna ema omab magistrikraadi IT

valdkonnas, oleks emal võimalik teenida ka praegusest oluliselt suuremat tulu. Maakohus asus

seisukohale, et hagejate vanemate majanduslik võimekus ei ole sedavõrd erinev, et

põhjendatud oleks ülalpidamiskohustuse jaotamine teisiti kui võrdsetes osades. Asja

materjalid ei toeta hageja väidet, et emal on piisava sissetuleku teenimine takistatud põhjusel,

et hageja vajab keskmisest suuremat tähelepanu ja seetõttu ei saa ema täistööajaga tööl käia.

Sellised asjaolud ei ole menetluses tõendatud.

14. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

hageja vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suuruse osas. Ringkonnakohus hindab hageja

igakuiseid kulutusi kululiikide kaupa, arvestades apellatsioonkaebuste ulatust ja väiteid.

14.1. Mõlemad pooled on vaidlustanud seda, kuidas maakohus on arvutanud hageja

eluasemekulu. Hageja on esile toonud, et tema eluasemekulud on 1727,80 eurot, sh

kasutuseelis 1364,89 eurot ja kommunaalkulud 283,25 eurot, ning lisaks muud koduga seotud

kulud 79,66 eurot, sh internetiühendus, teleteenused, Spotify, Netflix, pesupesemine ja

kuivatus, korstna pühkimise teenus, hoovi koristus, puude hoolduslõikus (dtl-d 933–937).

Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud eluasemele on 1237,54 eurot kuus, sh

kasutuseeliste väärtus 1047,48 eurot, kommunaalkulud 164,02 eurot ja

telekommunikatsiooniteenuste kulud 26,04 eurot. Kostja nõustub maakohtu tuvastatud hageja

eluasemekuludega 190,06 euro ulatuses, s.o maakohtu tuvastatud kommunaal- ja sidekulude

suurusega, kuid vaidlustab eluasemekulud kasutuseelise osas.

14.1.1. Eluasemekulude osas on maakohus õigesti selgitanud, et senises kohtupraktikas on

leitud, et laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse

hindamisel (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p-d 17-21).

14.1.2. Kasutuseelise väärtus tuleb TsÜS § 65 järgi määrata kindlaks eluruumi kasutamisest

saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi.

Seega tuleks üldiselt hinnata sarnaste elukohtade üürihinda ja arvestada mh lapse kasutuses

oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kohus võib TsMS §

233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades ka oma

siseveendumuse kohaselt (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 20–21).

2-23-8058

14.1.3. Hageja elab emaga kahekesi emale kuuluvas majas Nõmmel. Maakohus tuvastas, et

maja üldpind on 178,1 m2, hageja ainukasutuses on 36 m2 suurune tuba ning hageja ja tema

ema ühiskasutuses on 108,6 m2. Maakohus võttis aluseks tõenditena esitatud üürikuulutustes

nähtuva keskmise ruutmeetri hinna ja leidis, et hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on

1047,48 eurot kuus. Siinse vaidluse asjaoludel ei ole ringkonnakohtu arvates maakohtu

hinnang eluruumi kasutamisest hageja saadava kasutuseelise väärtuse osas põhjendatud.

14.1.4. Ringkonnakohus leiab, et elatise vaidluse korral kasutuseelise väärtuse välja

selgitamisel tuleb muu hulgas anda hinnang ka sellele, kas konkreetse elamispinna suurus ja

kulud on põhjendatud ja mõistlikud, arvestades leibkonna suurust, vanemate majanduslikke

võimalusi ja lapse vajadusi. Kuigi laps elab emaga emale kuuluvas elamus Nõmmel, ei oleks

lapse eluasemevajaduse katmiseks sedavõrd suure ja kuluka eluruumi üürimine põhjendatud.

Olukorras, kus emale ei kuuluks eramut, oleks 2-liikmelise pere puhul mõistlik üürida 3-

toaline korter. Seetõttu ei saa ringkonnakohus lapse eluasemevajaduse katmise kulusid

hinnates lähtuda emale kuuluva elamu kasutuseelisest, ning lähtub sellest, millised oleksid

mõistlikud eluaseme kasutamise kulud kohase eluruumi üürimise korral. Kasutueelise

väärtuse välja selgitamise kontekstis ei ole 2-liikmelise pere jaoks põhjendatud ja vajalik

elamu üldpinnaga 178,1 m2. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et 2-liikmelise pere

jaoks võib lugeda mõistliku suurusega ja mõistlikult vajalikuks elamispinnaks, mida

ülalpidamisasjas elatise arvutamisel arvesse võtta, 3-toalist 70 m2 üldpinnaga korterit.

14.1.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võrreldava elamu keskmine

üürihind on 11,60 eurot m2 kohta. Esile toodud asjaolude kohaselt kasutab laps 36 m2 suurust

tuba. See vastab ligikaudu ka poolele 70 m2 suurusest 3-toalisest korterist, mida

ringkonnakohus on eelnevalt põhjendatuks pidanud. Ringkonnakohus peab seega põhjendatud

elamispinna suuruseks, mille alusel kasutuseelis arvestada, lapse toa suurust (36 m2). Kuna

ema elamu kasutuseelise väärtuseks on maakohus õigesti pidanud 11,60 eurot/m2, on hageja

kasutuseelise väärtuseks 417,60 eurot. Ringkonnakohus peab mõistlikuks lähtuda elamu

kasutuseelise suurusest, kuivõrd laps kasutab elamut, aga mitte korterit.

14.2. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hoone küttekulu osas. Maakohus leidis, et

hageja ei ole tõendanud, et elamut köetakse puitbriketiga ega vastava kulu suurust. Hageja tõi

maakohtu menetluses esile, et elamut köetakse mh puitbriketiga, kuna külmade ilmadega õhk-

vesi küte ei ole efektiivne. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja tõendid ahjukütte

olemasolu ja briketi ostmise kohta. Ringkonnakohus võttis need tõendid 01.04.2025

kohtuistungil asja materjalide juurde. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et

usaldusväärseks saab pidada ka 02.12.2022 arvet briketi ostmise kohta (dtl 25). Hageja on

ringkonnakohtu menetluses tõendanud ahikütte olemasolu ning seda, et hageja ema ostis

briketti ka 09.10.2024. Neid tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et ahiküte on

elamus olemas ja seda kasutatakse. Neil asjaoludel saab usaldusväärseks lugeda 02.12.2022

arvet hoolimata sellest, et arve väljastaja põhitegevusala ei ole küttematerjali müük. Isegi kui

arvestada igakuist elektrikulu, on usutav, et elamut köetakse vähemalt mingis osas täiendavalt

puiduga. Hageja on esitanud puitbriketi ostmise kulu tõendamiseks kaks arvet, mille kohaselt

tasus hageja ema 02.12.2022 arve alusel 4 tonni küttepuidu ja selle transpordi eest 1080 eurot

(dtl 25) ning 09.10.2024 arve alusel 1 aluse puitbriketi eest 260 eurot (dtl 1401). Esitatud

tõenditest järeldub, et 02.12.2022 arve alusel tasutud briketist piisas kaheks kütteperioodiks.

Hageja apellatsioonikaebuse kohaselt on 09.10.2024 arve alusel ostetud brikett uueks

kütteperioodiks (p 2.4). Seega on kahe arve alusel ostetud briketti kolmeks kütteperioodiks

1340 euro eest (1080 + 260) ja elamu aastaseks põhjendatud küttekuluks pidada 446 eurot

(1340 ÷ 3), mis teeb kuus keskmiselt 37,22 eurot. Hageja osaks saab nimetatud kulust pidada

18,61 eurot kuus (37,22 ÷ 2).

2-23-8058

14.3. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes, et hagejale langev osa on vee- ja

kanalisatsiooniteenusest 9,60 eurot, elektrikulust 136,49 eurot, valveteenusest 11,54 eurot ja

prügiveokulust 6,39 eurot.

14.4. Telekommunikatsioonikulude osas nõustub kostja, et hageja vajaduste hulka kuuluvad

maakohtu määratud kulud internetile 10,28 eurot, TV-le 6,77 eurot ning Netflixile ja Spotifyle

8,99 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et telekommunikatsiooniteenuste

puhul tuleb arvestada arvel kajastatud täishinda, mistõttu hageja ei nõustu kohtu

arvutuskäiguga, mis arvestab edasiulatuva igakuise elatise puhul tagasiulatuvat ajutist 50%

soodustust. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldusi hageja

interneti ja TV kulude kohta.

14.4.1. Hageja tõi hagiavalduses esile, et koduinterneti ja TV teenuste kulu on 27 eurot.

Hagiavalduse 07.06.2024 täienduses tõi hageja esile, et koduinterneti kulu on 27,45 eurot

(arve dtl 999) ja TV teenuse kulu 18,05 eurot (arve dtl 206). Maakohus arvestas nii

koduinterneti kui ka TV kulu igakuise keskmise kulu leidmisel 6 kuu osas täishinda ja 6 kuu

osas soodushinda, ning pidas selle alusel põhjendatuks koduinterneti kuluks 20,56 eurot,

millest hageja osa 10,28 eurot, ja TV kuluks 13,53 eurot, millest hageja osa 6,77 eurot.

14.4.2. Maakohus on põhjendatult soodushinda arvestanud, kuid ringkonnakohtu hinnangul

saab soodushinda arvestada üksnes tõendatud ulatuses.

14.4.3. Esitatud tõenditest nähtuvalt tuleb seega järeldada, et kuni 2024. aastani oli TV

teenuse hind 15 eurot kuus, millest hageja osa on 7,50 eurot (dtl 40–41), ja 2024. aastal on TV

teenusele rakendunud 12-kuuline soodustus, mis teeb hinnaks 9,02 eurot kuus, millest hageja

osa on 4,51 (dtl 206), ning alates 2025. aastast arvestab kohus TV teenuse hinnaks 18,04

kuus, millest hageja osa on 9,02 eurot. Arvestades elatise väljamõistmise perioode oli hageja

igakuine TV teenuse keskmine kulu 02.06.2022–01.06.2023 7,50 eurot, alates 02.06.2023

kuni käesoleva otsuse tegemiseni 6,08 eurot ((7 × 7,50 + 12 × 4,51 + 3 × 9,02) ÷ 22) ja alates

käesoleva otsuse tegemisest 9,02 eurot.

14.4.4. Esitatud tõenditest nähtuvalt tuleb seega järeldada, et kuni märtsini 2024 oli

koduinterneti teenuse hind 24 eurot kuus, millest hageja osa on 12 eurot (dtl 35–38), alates

märtsist 2024 on koduinternetile rakendunud 6-kuuline soodustus, mis teeb hinnaks 13,17

eurot kuus, millest hageja osa on 6,59 (dtl 207), ning alates septembrist 2024 arvestab kohus

koduinterneti teenuse hinnaks 26,34 kuus, millest hageja osa on 13,17 eurot. Arvestades

elatise väljamõistmise perioode, oli hageja igakuine koduinterneti keskmine kulu 02.06.2022–

01.06.2023 12 eurot, alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 10,90 eurot

(9×12+6×6,59+7×13,17 ÷22) ja alates käesoleva otsuse tegemisest 13,17 eurot.

14.5. Sidekulu pidas maakohus põhjendatuks 18,96 eurot kuus, millest mobiiltelefoni ostmise

kulu 6,25 eurot ja mobiiltelefoni kasutamise kulu 12,71 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu

otsuse mõlema kulu osas. Kostja vaidlustab üksnes mobiiltelefoni ostmise kulu.

14.5.1. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja mobiiltelefoni teenuse hind oli detsembris 2022

17,89 eurot (dtl 39), veebruaris 2023 16,99 (dtl 36) ja märtsis 2024 12,71 eurot (dtl 207).

Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud arvestama interneti soodustusega,

kuna märtsi 2024 kohta esitatud arvel ei ole kajastatud soodustust ajutisena. Ringkonnakohus

nõustub hageja apellatsioonkaebusega selles, et eeltoodud tõendite alusel ei saa leida, et

2-23-8058

hageja mobiiltelefoni teenuse kulu on kõikidel perioodidel olnud 12,71 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esitatud tõendite alusel järeldada, et kuni jaanuarini 2023

(k.a) oli hageja mobiiltelefoni teenuse hind 17,89 eurot, alates veebruarist 2023 kuni

veebruarini 2024 (k.a) 16,99 eurot ja alates märtsist 2024 on 12,71 eurot. Arvestades elatise

väljamõistmise perioode oli hageja mobiiltelefoni teenuse keskmine kulu 02.06.2022–

01.06.2023 17,59 eurot ((8×17,89+4×16,99) ÷ 12), alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse

tegemiseni 15,24 eurot ((13×16,99+9×12,71) ÷ 22) ja alates siinse otsuse tegemisest 12,71

eurot.

14.5.2. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et hageja vajab mobiiltelefoni. Siiski ei saa

põhjendatuks pidada kõige kallimate tehnikavahendite valikut, kui teine vanem sellega ei

nõustu. iPhone asemel on võimalik osta soodsama kaubamärgi telefon või kasutatud seade.

Hagejal on võimalik koolikohustust täita ka muu telefoni, mitte üksnes Apple iPhone abil.

Hageja esitatud tõendist (dtl 1450) nähtub, et Apple nutitelefoni omamine ei ole kohustuslik,

vaid Mathable mängu mängimine on vabatahtlik („Juhul, kui sul on Apple nutitelefon…“).

Üksnes matemaatika tunnis ühe mängu mängimine ei põhjenda keskmisest oluliselt kallima

telefoni vajadust. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et lapse

esmavajadusena on hinnatav mobiiltelefoni soetamine hinnaga, mis jääb 300 euro piiresse

ning arvestades telefoni kasutusajaks 4 aastat, on mõistlik kulu ühe kuu kohta 6,25 eurot.

14.6. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis muud koduga seonduvad

kulud hageja vajaduste hulka arvestamata.

14.6.1. Hageja hinnangul on kodu- ja varakindlustus seotud hageja eluaseme säilitamisega,

mistõttu on tegemist vajaliku kuluga. Riigikohus on pidanud võimalikuks teatud juhtudel

eluaseme kindlustamise kulusid mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse

eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka, eelkõige juhul, kui nende

kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise õiguslikust alusest, krediidisuhetest jm

asjaoludest võib olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-

69-13, p 23). Seega võib kindlustuse kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate

kulutuste hulka lugeda olukorras, kui see tuleneb kohustusest kindlustada eluasemelaenuga

ostetud eluruum. Siinsel juhul on tegemist vabatahtliku kindlustamisega ja seetõttu nõustub

ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kodu- ja varakindlustuse kulu ei seondu hageja

eluaseme kasutamisega.

14.6.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et lapse eluasemega seotud

vajadusena ei ole põhjendatud arvestada kulu korstna pühkimisele, hoovi korrastamisele,

puude lõikamisele vms. Nimetatud kulud sisalduvad eluruumi kasutuseelises. Kasutuseelis

arvestatakse välja lähtudes kohalikust keskmisest üürihinnast, mistõttu ei ole põhjendatud

apellatsioonkaebuse väide, et juhul, kui hageja elaks korteris, oleks need kulud

eluasemekuludena eraldi hüvitatavad. VÕS § 292 lg-st 1 tulenevalt peab üürnik kandma muid

üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Seetõttu on hageja viidatud kulud

eelduslikult hõlmatud kasutuseelisega.

14.6.3. Maakohus leidis õigesti, et elementaarse kodutehnika väärtus tuleb arvestada eluruumi

kasutuseelise hulka. Möbleeritud eluaseme üürimisel sisaldub elamiseks mõistlikult vajalik

kodutehnika üürihinnas ja üürnik ei soeta kodutehnikat ise.

2-23-8058

14.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga toidukulu osas. Elatise väljamõistmisel

tuleb hinnata lapse esmavajadusi ja mõistliku toidukulu suurust. Mõistlikuks toidukuluks saab

pidada 200 eurot kuus, millises suuruses kulud on kostja apellatsioonkaebuses omaks võtnud.

RAKE uuringu standardeelarvetes (lk 39), mille kohaselt g 7–12-aastastel lastel (2000 kcal

energiavajadus, vt uuringu lk 21), oli toidukulu 107 eurot ning seejuures on arvestatud ka

asjaolu, et koolipäevadel saavad lapsed u 30% energiavajadusest koolitoidust. Nimetatud

kulusid THI kasvuga (2020–2024. a 41,2%) suurendades on miinimumvajadusele vastav

toidukulu 151,08 eurot. Kostja omaksvõtu alusel põhjendatuks peetud toidukulu 200 eurot

arvestab seega ka hageja miinimumist kõrgemat elatusstandardit toidukulude osas. Hageja

väited toidukulu osas 255 eurot kuus ei ole tõendatud. Menetluses ei ole esitatud tõendeid, et

hagejal esineks toitumisega seonduv erivajadus. Isegi, kui hageja on toidu osas keskmisest

lapsest valivam, ei ole tõendatud, et tema valikute tõttu on toidukulu 255 eurot kuus.

14.8. Transpordikuluks arvestas maakohus 120,38 eurot, sh kütusekulu 107,50 eurot,

liikluskindlustus 9,20 eurot ja rehvide ostmise kulu 3,68 eurot. Kostja ei pea transpordikulu

põhjendatuks ning rõhutab, et maakohus luges põhjendamatult hageja vajaduste hulka

liikluskindlustuse ja rehvide kulu. Hageja jääb hagiavalduse täienduses esitatu juurde, st

põhjendatud kulu on tema hinnangul 220,50 eurot.

14.8.1. Transpordikulu puhul vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas hageja vajab pidevalt

autotransporti või saab iseseisvalt ühistransporti kasutades kodu, kooli, huviringide ja

treeningute vahel liikuda. Kostja heidab ette, et hageja on tekitanud suurema transpordikulu

seoses koolivahetusega, milleks kostja ei ole nõusolekut andnud. Ringkonnakohus selgitab, et

siinses asjas ei lahenda kohus vanematevahelist hooldusõiguse küsimust, kas hageja

koolivahetus oli põhjendatud või kas selleks oli kostja nõusolek.

14.8.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav väide, et sõiduauto on vajalik üksnes hageja

huvides (s.o lapse transportimiseks), kuna hageja ema töötab kodukontoris. Samas võib

eeldada, et varateismelised lapsed ei pea igale poole jalgsi või ühistranspordiga sõitma, vaid

auto olemasolu korral saavad vanemad neid sõidutada, eriti olukorras, kus on vaja kiiresti

sihtkohta jõuda. Hageja ema tõi ringkonnakohtu istungil esile, et hageja käib 5 korral nädalas

peale koolipäeva huviringides ja treeningutel ning arvestades kodu, kooli, huviringide ja

treeningute asukohta, ei ole ühistranspordiga õigeaegselt kohale jõudmine tõenäoline ja

hagejale mõistlikult mugav. Siiski möönis hageja ema ringkonnakohtu istungil antud

selgitustes, et ajalise surveta ja sobiliku ilmaga oleks lapsel koolis võimalik käia ka jalgratta

või ühistranspordiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatuga siiski Eesti klimaatilistes

tingimustes võimalik elatise väljamõistmisel transpordikuludele hinnangu andmisel arvestada.

14.8.3. Siiski ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jagada kõiki hageja emale kuuluvale autole

tekkivaid kulutusi hageja ja tema ema vahel, isegi kui need on auto omanikule vajalikud

kulud. Lapsevanem kannab autoga seotud püsikulusid sõltumata sellest, kas ja kui palju

hageja autot enda sõitudeks vajab. Lisaks nõustub ringkonnakohus kostjaga, et ema isikliku

vastutuse kindlustamine ei ole lapse kulu. Seetõttu ei pea ringkonnakohus erinevalt

maakohtust põhjendatuks lugeda transpordikulu hulka liikluskindlustuse ja rehvide kulu.

Maakohus tuvastas, et hageja ema konto väljavõttelt (dtl 686-757) nähtuvalt on 2023

novembrist 2024 aprillini tehtud kulutusi tanklates vastavalt 154,53 eurot, 155,36 eurot,

172,44 eurot, 219,25 eurot, 347,62 eurot ja 240,76 eurot kuus, mis teeb ühe kuu keskmiseks

kuluks hageja ja tema ema kütusele 214,99 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejale

langev osa on 107,50 eurot. Maakohtu tuvastatut toetavad ka menetluses esile toodud muud

asjaolud ja tõendid. Hageja on esitanud kütusetšekid 2023 märtsi kohta (dtl 50), mille alusel

2-23-8058

on võimalik tuvastada, et 03.03.2023 on ema tankinud 28,45 euro, 12.03.2023 48,51 euro ja

30.03.2023 55,72 euro eest. Seega on ühe kuu kütusekuluks kuluarvete alusel kokku 132,68

eurot. Tšekkidest nähtuvalt on kokku tangitud 74,81 liitrit bensiini. Arvestades hageja esile

toodud asjaolu, et emale kuuluva auto keskmiseks kütusekuluks linnas on kuni 14 liitrit 100

km kohta, saab tangitud kütuse kogusega läbida 508 km. Menetluses on hageja tõendanud, et

tema kool asub kodust 13 km kaugusel (dtl 146). Hagiavalduse täienduses on hageja

tuginenud asjaolule, et koolisõitude pikkuseks igas kuus on 520–572 km (olenevalt

koolipäevade arvust kuus). Samas on ema väitnud, et laps on ligikaudu 50% ajast haige ja

puudub koolist, samuti ei ole ema kütusekulude arvestamisel arvestanud vaheaegasid, mil

kooli üldse ei toimu. Vaheajal puudub vajadus lapse transportimiseks kooli. Hageja on esile

toonud ka, et igas kuus sõidab ema lapsega väljasõitudele, läbides 461 km (dtl 222-237).

Nimetatud tõenditest nähtub, et laps ja ema on (hagi väidete kohaselt ühes kuus) käinud

Tuhala Veetõusme allikatel, Tallinna teletornis, Rannamõisa loodusõpperajal, Harku metsas,

Pakri tuletornis, Jägala joal ja Jussi loodusrajal, igakordselt algusega kodust. Ringkonnakohus

ei pea usutavaks, et sellises mahus väljasõite toimub kooli ajal igakuiselt (mh arvestades, et

ema väitel osaleb laps iganädalaselt viies huviringis ja treeningul), samuti ei pea

ringkonnakohus sellises mahus väljasõite vajalikuks. Hageja väidet, et hageja transpordikulu

on 220,50 eurot, ei tõenda esitatud kütuse kuluarved ega esitatud kontoväljavõte – seda

eelkõige arvestades, et ringkonnakohus ei pea usutavaks, et hageja ema autot enda huvides

üldse ei kasuta. Ka ei pea ringkonnakohus võimalikuks tuvastada kütusekulu üksnes 2023

märtsi kohta esitatud kulutšekkide alusel, sest sellise kütusekuluga ei oleks hagejal võimalik

ka igapäevaselt kooli ja kodu vahel liikuda. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

maakohus võttis õigesti aluseks hageja ema arvelduskontolt nähtuvad tanklates tehtud

maksed. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud autoga seotud kulud on kas tõendamata või

põhjendamata, nagu ka maakohus leidis. TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus ei korda

maakohtu otsuse põhjendusi ja järgib neid.

14.9. Hageja väitel on tema kooli- ja huvihariduse kulud kokku 183,62 eurot kuus. Maakohus

tuvastas, et erinevate kooliga seotud väikekulude (klassiüritused, fotod) põhjendatud ulatus ei

ületa 10 eurot kuus ning hageja vajadused seoses huviharidusega olid septembrist 2022 kuni

augustini 2023 (k.a) 52,25 eurot kuus (43,5 + 8,75), alates septembrist 2023 kuni augustini

2024 (k.a) 97,50 eurot kuus ning alates septembrist 2024 on 165 eurot kuus (97,5 + 67,5).

14.9.1. Kostja nõustub kooliga seotud kuludega 10 eurot kuus ja maakohtu tuvastatud

huviharidusega seotud kuludega kuni augustini 2024. Kostja hinnangul eksis maakohus

hageja kulude tuvastamisel alates septembrist 2024, kuna hageja ei ole tõendanud

ujumistreeningul käimist. Kostja aktsepteerib hageja huvihariduse kulusid kuni 150 eurot

kuus (dtl 1492).

14.9.2. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatu osas otseselt etteheiteid

teinud, leides üldiselt, et lähtuda tuleb hagiavalduse täienduses toodud summadest. Eeltoodust

tulenevalt on apellatsiooniastmes vaidlus hageja huvihariduse kulude üle alates septembrist

2024.

14.9.3. 07.06.2024 hagiavalduse täienduses on esile toodud, et lapse soovi tõttu ja tema

tervise huvides on vajalik uuest õppeaastast lisada tema graafikusse üks spordiring (ujumine

või judo) ja eeldatavad kulud on märgitud ujumiskooli hinnakirja järgi. Kostja leiab, et

olukorras, kus hageja tegelikult ei olnud treeningutega liitunud, ei saanud maakohus veel

nende kuludega elatise väljamõistmisel arvestada.

2-23-8058

14.9.4. Vastuses kostja apellatsioonkaebusele toob hageja esile, et hageja käib alates sügisest

2024 uues huviringis „3D modelleerimine ja animatsioon noortele“ ning ujumis- ja

judotreeningul. Arvestades ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil ema antud selgitusi, on hageja

senine programmeerimise ja digitaalse joonistamise huviring alates sügisest 2024 asendunud

uue huviringiga. Eeltoodust tulenevalt olid hageja programmeerimise ja digitaalse

joonistamise huviringi kulud 97,50 eurot kuus põhjendatud septembrist 2023 kuni augustini

2024. Tõenditest nähtuvalt on 19.09.2024 sõlmitud huviringi „3D modelleerimine ja

animatsioon noortele“ leping (dtl 1432) ning septembri poole kuu osalustasu arve alusel on 34

eurot (dtl 1435) ja oktoobri osalustasu arve 68 eurot (dtl 1437). Ringkonnakohus tuvastab, et

hageja käib alates 19.09.2024 huviringis „3D modelleerimine ja animatsioon noortele“ ja tal

on sellega seonduvalt kulud 34 eurot septembris 2024 ja 68 eurot kuus alates oktoobrist 2024.

Huviringi lepingust nähtuvalt on õppeperiood 9 kuud aastas. Kuivõrd hageja liitus septembri

keskel, on esimese kuu õppemaks väiksem. Seega on huviringi kulu 48,17 eurot kuus ((34 + 8

× 68) ÷ 12). Kuivõrd hageja on viimastel õppeaastatel valinud vähemalt ühe huviringi

arvutikooli valikust, saab ringkonnakohus eeldada kulu vajadust ka tulevikus samas

suurusjärgus.

14.9.5. Vastusele lisatud tõenditest nähtuvalt on 28.10.2024 sõlmitud ujumistreeningu leping

(dtl 1439) ning hageja on esitanud novembri osalustasu arve 50 eurot (dtl 1443).

Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et hageja käis ujumistreeningul

kuni veebruarini 2025 (k.a) ja plaanib alustada taas sügisest 2025. Arvestades, et hageja käis

ujumistreeningul üksnes 3 kuud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud eeldada selle

kulu tekkimist tulevikus. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja käis

ujumistreeningul ja tal olid sellega seonduvalt kulud 50 eurot kuus alates novembrist 2024

kuni veebruarini 2025 (k.a).

14.9.6. Vastusele lisatud tõenditest nähtuvalt on sõlmitud judotreeningu leping (dtl 1441) ning

hageja on esitanud novembri osalustasu arve 60 eurot (dtl 1445). Vastuses on selgitatud, et

lepingu sõlmimine jäi oktoobrisse. Lepingust nähtuvalt viiakse treeninguid läbi aastaringselt.

Seega tuvastab ringkonnakohus, et hageja käib judotreeningul ja tal on sellega seonduvalt

kulud 60 eurot kuus alates novembrist 2024.

14.9.7. Seega hageja igakuised kulud seoses huviharidusega on olnud septembrist 2022 kuni

augustini 2023 (k.a) 52,25 eurot kuus, septembrist 2023 kuni augustini 2024 (k.a) 97,50 eurot

kuus, septembrist 2024 kuni oktoobrini 2024 (k.a) 48,17 eurot kuus, alates novembrist 2024

kuni veebruarini 2025 (k.a) 158,17 eurot (48,17 + 50 + 60) ja alates märtsist 2025 128 eurot

(48,17 + 60). Kostja võttis ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil omaks huviringide kulu 150

eurot. Seega lähtub kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel sellest.

14.9.8. Arvestades elatise väljamõistmise perioode oli hageja huvihariduse keskmine kulu

koos koolikuluga (10 eurot) 02.06.2022–01.06.2023 ((3 × 10 + 9 × 62,25) ÷ 12) 49,19 eurot.

Alates 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on huviringide ja treeningute kulu 99,26

((3 × 52,25 + 12 × 97,50 + 2 × 48,17 + 4 × 158,17 + 1 × 128) ÷ 22) eurot, millele tuleb lisada

igakuine koolikulu 10 eurot. Seega on nimetatud perioodi põhjendatud kuluks 109,26 eurot.

Alates siinse otsuse tegemisest on kuluks 150 eurot.

14.10. Isa võttis ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil omaks kulu riietele ja jalanõudele 72

eurot, sh koolivormile 11,91 eurot. Hageja on menetluses esitanud tõenditena kulud riiete ja

jalatsite soetamisele (dtl 46–49) 2022 augustis kokku 253,57 eurot. Hageja on ka väitnud, et

tema ühe kvartali riiete ostukorv (dtl 274–283) on 359,74 eurot, millele lisanduvad

2-23-8058

jooksujalanõud 110 eurot (dtl 284), mistõttu tuleb ühe kvartali riiete ja jalatsite kuluks 469,74

eurot (dtl 946, p 2.71). Kuna Eestis on neli aastaaega, leiab hageja, et kulu riietele on igas

kvartalis sama, seega on aastane riiete ja jalatsite kulu 1878,96 eurot ning igakuine kulu

156,58 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud e-poe näidisostukorv ei kajasta hageja

tegelikke kulusid ega vajadusi, mistõttu ei saa selle abil lugeda hageja väiteid riietuse ja

jalatsite kulu osas tõendatuks. Elatise nõudes, mis ületab PKS § 101 määra, peavad hageja

vajadused ja nende katmiseks tehtavate kulutuste suurus olema tõendatud. Siinses asjas ei ole

hageja tõendanud muid kulutusi, kui 2022. aasta augustis tehtud kulutused 253,57 eurot.

Samas ei kulu riided ühe kuuga, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud seda

lugeda igakuise kulu suuruseks. RAKE uuringu standardeelarve kohaselt on 7–12-aastase

lapse riiete ja jalanõude kulud 63 eurot. Nimetatud kulusid THI kasvuga (2020–2024. a

41,2%) suurendades on miinimumvajadusele vastav riiete ja jalanõude kulu 88,96 eurot (63 ×

41,2%). Lisades sellele kulule kostja poolt omaksvõetud koolivormi kulu 11,91 eurot, on

hageja vajadus riietele ja jalanõudele 100,87 (88,96 + 11,91) eurot. Seejuures on maakohus

õigesti leidnud, et hageja esile toodud koolivormi kulu ei ole tervikuna põhjendatud. Hageja ei

ole tõendanud, et ta ostab igal kooliaastal kõik koolivormi valikusse kuuluvad esemed.

14.11. Tervishoiukulude osas võttis maakohus põhjendatult arvesse, et tavapärane kulu

käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks jääb 15 euro piiresse kuus, millele maakohus

lisas hammaste süvapuhastuse kulu 7,08 eurot kuus. Kostja leiab, et hammaste süvapuhastuse

kulu ei ole põhjendatud, ja hageja leiab, et nimetatud kulu peaks olema suurem. Hageja

vajadust iga-aastase hammaste sügavpesu järele hageja ei ole tõendanud, mida hageja möönis

ka ringkonnakohtu istungil. Arvestades, et hageja nõuab elatist üle PKS § 101 määra, tulnuks

hagejal kulude vajalikkuse ja põhjendatus menetluses tõendada.

14.12. Ringkonnakohus peab mõistlikuks kulutusi hügieenile 11,30 eurot kuus, mille hulka

kuulub ka hageja juuksurikulu. Ringkonnakohus loeb üldtuntuks asjaolu, et lapsel on vajadus

hügieenitarvete järele. Kostja on võtnud omaks kulud 5 euro ulatuses. Nimetatud summat ei

pea ringkonnakohus piisavaks, arvestades, et hügieenikulu hõlmab ka juuksurikulu. Samas ei

ole hageja kulude kandmist millegagi tõendanud. RAKE uuringu standardeelarve kohaselt on

7–12-aastase lapse isikliku hügieeni kulud Tallinnas 8 eurot. Nimetatud kulusid THI kasvuga

(2020–2024. a 41,2%) suurendades on keskmise lapse vajadusele vastav hügieenikulu 11,30

eurot. Tegemist on kuludega, mida tuleb igal juhul kanda, isegi kui nende suuruse kohta ei ole

esitatud täpseid kuludokumente. Suuremat keskmist igakuist kulu ei põhjenda ka hageja

vajadus kasutada deodoranti, mille ulatuses ei ole hageja ka kulutusi tõendanud.

14.13. Kostja on maakohtu menetluses pidanud mõistlikuks kuluks meelelahutusele 5 eurot ja

ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil nõustus kostja 20 euroga. Hageja esile toodud summat

192,34 eurot kuus (meelelahutus 130,42 eurot ja reisimine 61,92 eurot) peab ringkonnakohus

ülepaisutatuks. Hageja ei ole sellises ulatuses kulude kandmist, samuti nende vajalikkust ja

põhjendatust tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemal on soovi korral

võimalik teha lapsele kulutusi mistahes ulatuses, sh soetada tehnikaseadmeid või reisida, kuid

tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt

vanemalt. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kulu pere lemmikloomadele ei ole käsitatav

lapse vajadusena.

14.13.1. Seega tuleb ka meelelahutuskulude puhul lähtuda RAKE uuringust, mille

standardeelarve kohaselt on 7–12-aastase lapse vaba aja kulud 29 eurot ja taskuraha 20 eurot.

2-23-8058

Nimetatud kulusid THI kasvuga (2020–2024. a 41,2%) suurendades on miinimumvajadusele

vastav kulu 69,19 ((29 + 20) × 41,2%) eurot.

14.13.2. Hageja on menetluses esitanud tõendid erinevate sporditarvete ostmise kohta.

Tõendite kohaselt on hagejale ostetud 30.06.2021 jalgratas koos pudelihoidjaga hinnaga

343,95 eurot (dtl 215), 23.05.2023 tõukeratas hinnaga 104,45 eurot (dtl 216), 10.06.2023

kiiver hinnaga 34,95 eurot (dtl 217), 21.02.2023 suusad koos klambritega hinnaga 135,05

eurot (dtl 211), 11.12.2021 suusasaapad hinnaga 85,45 eurot (dtl 214), augustis 2023

õueronimisrada Slackline ja Ninjaline hindadega vastavalt 58,68 eurot ja 139,71 eurot (dtl

209–210). Suusakeppide ostmist ei ole hageja tõendanud, vaid on esitanud väljavõtte

Spordilandi e-poest suusakeppide hinnaklassi tõendamiseks (dtl 212). Hageja leiab, et

jalgratas ja kiiver vajavad väljavahetamist iga kolme aasta tagant, tõukeratas iga kahe aasta

tagant ning suusad tuleb osta uued igal aastal. Õueronimisraja kulu on hageja arvestanud ühe

aasta peale, kuna laps vajab füüsilise arengu eesmärgil muud vahendit või mänguasja igal

aastal. Tahvelarvuti ja nutikell on hageja hinnangul vaja osta nelja aasta tagant. Vastuses hagi

terviktekstile leiab kostja, et need kulud ei ole põhjendatud, kuna jalgratas, kiiver, tõukeratas

on lapsel olemas ning suuski laenutatakse igal suusamäel ja nende ostmiseks puudub

majanduslik põhjendus. Ronimisrajad on lapse vaba aja veetmise kulu, millist kulu kannavad

kumbki vanem eraldi ega ole elatisega hõlmatavad.

14.13.3. Ringkonnakohus peab spordi- ja liikumisvahendite olemasolu hagejale vajalikuks.

Asjaolu, et need vahendid on lapsel juba olemas, tõendab kulude kandmist, mitte kulude

mittevajalikkust, nagu kostja ekslikult leiab. Arvestades, et lapsele on soetatud nii jalgratas

kui ka tõukeratas, mille ostmist ja olemasolu ei ole kostja vaidlustanud, on erinevate

spordivahendite olemasolu osa lapse tavapärasest elulaadist. Samuti on Eesti kliimas

põhjendatud suusavarustuse olemasolu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole

esitanud suusakeppide ostmise tõendit, kuid suusad ilma keppideta ei ole sihipäraselt

kasutatavad. Arvestades hageja kasvavat iga, on usutav, et nimetatud vahendid kuuluvad

teatud aja möödumisel väljavahetamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et kasvueas

lapse jalgratas ja kiiver vajavad vahetamist kolme aasta tagant, nagu hageja väidab. Erinevalt

hagejast leiab ringkonnakohus, et tihemini ei ole põhjendatud vahetada ka tõukeratast ja

suuski. Suurema tõenäosusega võib tekkida vajadus iga paari aasta järel osta uued

suusasaapad. Kuigi hageja on ronimisraja kulu tõendanud, ei pea ringkonnakohus lapse

esmavajaduseks sellises väärtuses iga-aastast täiendavat kulu lisaks eeltoodud spordi- ja

liikumisvahenditele. Seega on ringkonnakohtu hinnangul eakohaste spordi- ja

liikumisvahendite tagamine põhjendatud ja vajalik kokku igakuiselt 20,74 euro ulatuses

((343,95+104,45+34,95+135,05) ÷ 3 ÷ 12 + 85,45 ÷ 2 ÷ 12), arvestades eelnimetatud

vahendite tõendatud võimalikku maksumust.

14.14. Hageja on esile toonud lapse vajadusena ka tahvelarvuti ja nutikella, kuid ei ole nende

ostmist tõendanud, vaid esitanud väljavõtte Telia e-poest soovitud toodete hinnaklassi

tõendamiseks (dtl 218–219). Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud nutiseadmete olemasolu

lapse esmavajaduseks ja nõustub kostjaga, et selliseid asju võivad vanemad osta väljaspool

elatise tasumist, kui peavad seda põhjendatuks. Hageja on apellatsioonkaebuses toonud esile,

et hageja ema kinkis hagejale sünnipäevaks iPadi, Apple Pencil’i ja Procreate programmi.

Elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja on osalenud hageja sünnipäeval või

kas ning kui palju ta on teinud hagejale kingitusi. Elatist tuleb lahuselaval vanemal tasuda

rahas. Ülalpidamise andmise hulka ei ole senises kohtupraktikas arvestatud vanema poolt

lapsele tehtud kingitusi. Kingitusi teevad vanemad vastavalt oma võimalustele ja teine vanem

ei pea hüvitama poolt tehtud kingitustest.

2-23-8058

14.15. Hageja igakuiste kulude osas asub ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt seisukohale,

et hageja vajadused on järgmised:



eluasemekulud 600,23 eurot (417,60 + 182,63);



toidukulu 200 eurot;



TV kulu 02.06.2022–01.06.2023 7,50 eurot, 02.06.2023–21.04.2025 6,08 eurot ja

alates 22.04.2025 9,02 eurot;



koduinterneti kulu 02.06.2022–01.06.2023 12 eurot, 02.03.2024–21.04.2025 10,90

eurot, alates 22.04.2025 on 13,17 eurot;



sidekulu kokku 02.06.2022–01.06.2023 23,84 eurot (17,59 + 6,25), alates 02.06.2023

kuni käesoleva otsuse tegemiseni 21,49 eurot (15,24 + 6,25) ja alates käesoleva otsuse

tegemisest 18,96 eurot (12,71 + 6,25);



transpordikulu 107,50 eurot;



kooli- ja huviharidusega seonduv kulu 02.06.2022–01.06.2023 49,19 eurot, alates

02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 109,26 eurot ja alates siinse otsuse

tegemisest 150 eurot;



riiete ja jalanõude kulu 100,87 eurot;



tervishoiukulu 15 eurot;



hügieenikulu 11,30 eurot;



meelelahutuse kulu 69,19 eurot;



spordi- ja liikumisvahendite kulu 20,74 eurot.

14.16. Seega on hageja vajadused elatise väljamõistmise perioodide lõikes järgmised:



02.06.2022–01.06.2023 1217,36 eurot kuus;



02.06.2023–20.04.2025 1272,56 eurot kuus;



alates 21.04.2025 1315,98 eurot.

15. Kummalgi vanemal on kohustus anda hagejale ülalpidamist tema vajaduste pooles

ulatuses, mis ei ole kaetud lapsetoetuse arvel, ja seega on kostjale langev osa ühes kuus

järgmine:



02.06.2022–31.12.2022 578,68 eurot ((1217,36 - 60) ÷ 2);



01.01.2023–01.06.2023 568,68 eurot ((1217,36 - 80) ÷ 2);



02.06.2023–21.04.2025 596,28 eurot ((1272,56 - 80) ÷ 2);



alates 22.04.2025 617,99 eurot ((1315,98 - 80) : 2).

16. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas mõjutab elatisenõuet kohtu kindlaksmääratud

suhtluskord ja selle täitmine.

16.1. Maakohus arvestas, et alates 26.09.2022 tuleb kostja ülalpidamiskohustus lugeda

täidetuks vahetult saadava ülalpidamise väärtuses, mida hageja saaks suhtluskorda ettenägeva

määruse kohasel täitmisel. Ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil kinnitasid pooled, et hageja ei

ole kostja juures viibinud alates 29.03.2024, kuid kohtumiste ärajäämise põhjuste osas jäid

pooled eriarvamusele. Elatise vaidluses saab kohus arvestada muutunud asjaolusid, s.o antud

juhul seda, et 29.03.2024 kuni käesoleva otsuse tegemise ajani ei ole põhjendatud elatist

vähendada vahetult saadava ülalpidamise võrra, kuna sellel perioodil ei pidanud kostja hagejat

vahetult ülal. Kuivõrd kostja väljendas istungil soovi suhtluskorda täita, tuleb muudel

perioodidel elatise välja mõistmisel suhtluskorraga arvestada (RKTKo, 31.03.2025, 2-17-

6713, p-d 29–30).

16.2. Maakohus leidis õigesti, et kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast, on

eluase, toit, transport, hügieen ja meelelahutus, ja mis on seetõttu põhjendatud kanda vastavalt

2-23-8058

suhtluskorra proportsioonile. Arvestades otsuse punktis 16.1 toodut ja maakohtu poolt

tuvastatut, tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada, et suhtluskorra määruse järgi on hageja

isaga keskmiselt 5 päeva kuus (6 päeva perioodil 17.04.2023–29.03.2024) ja vahetult saadava

ülalpidamise väärtus vastavalt kulukategooriate kaupa 100,04 eurot (600,23 ÷ 30 × 5), 33,33

eurot (200 : 30 × 5), 17,92 eurot (107,5÷30×5), 2,5 eurot (15 ÷ 30 × 5), 11,53 (69,19 ÷ 30

×5), so kokku 165,29 eurot kuus; perioodil 17.04.2023–29.03.2024 oli vastavalt 120,05 eurot

(600,23 ÷ 30 × 6), 40 eurot (200 ÷ 30 × 6), 21,50 eurot (107,5 ÷ 30 × 6), 3 eurot (15 ÷ 30 × 6),

13,91 (69,53 ÷ 30 × 6), so kokku 198,46 eurot kuus.

16.2.1. Maakohus leidis õigesti, et kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast, on

eluase, toit, transport, hügieen ja meelelahutus, ja mis on seetõttu põhjendatud kanda vastavalt

suhtluskorra proportsioonile. Arvestades otsuse punktis 17.1 toodut ja maakohtu poolt

tuvastatut, tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada, et perioodil 02.06.2022 kuni märtsini

2023 oli hageja 30.08.2018 suhtluskorra määruse ja 26.09.2022 esialgse õiguskaitse määruse

järgi isaga keskmiselt 5 päeva kuus. Uus suhtluskord kuulus täitmisele alates 17.04.2023 ja

seega alates aprillist 2023 tuli eeldada, et hageja oli lisaks kahele nädalavahetusele kuus isa

juures ka vaheaegadel.

16.2.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada, et 02.06.2022–01.06.2023 oli hageja

kostjaga 65 päeva (5 päeva × 10 + 12 päeva aprillis 2023 + 3 päeva mais 2023), s.o

keskmiselt 5,4 päeva kuus, 02.06.2023–28.03.2024 oli hageja kostjaga 59 päeva (2023 juunis

4 päeva + juulis 15 päeva + augustis 4 päeva + septembris 5 päeva + oktoobris 3 päeva +

novembris 4 päeva + detsembris 9 päeva + 2024 jaanuaris 2 päeva + veebruaris 8 päeva +

märtsis 5 päeva), s.o keskmiselt 5,9 päeva kuus ning 29.03.2024–21.04.2025 hageja kostjaga

ei kohtunud. Arvestades koos koolivaheaegadega ning emadepäeva ja isadepäevaga, oleks

paaritul aastal hageja kostjaga 75 päeva ja paaris aastal 78 päeva, mis teeb keskmiselt kuus

vastavalt 6,3 päeva ja 6,5 päeva. Võttes arvesse kehtivat suhtluskorda tuleb seega eeldada, et

alates 22.04.2025 on hageja kostjaga keskmiselt 6,4 päeva kuus. Kuivõrd kohus arvutab isa ja

lapse koosviibimise ja vahetu ülalpidamise koormuse erinevate pikkade perioodide kohta, ei

pea ringkonnakohtu hinnangul olema päevade arv täispäevades.

16.2.3. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses toodud arvutuskäigule selgitab

ringkonnakohus, et emadepäev ja isadepäev satuvad nii paaris kui paaritul aastal nn isa

nädalavahetusele, millest tulenevalt on mais hageja kostja juures 1 päeva vähem ja novembris

ei ole põhjendatud arvestada isadepäeva lisaks. Samuti ei saa arvestada 23 nädalavahetusega,

kuivõrd osad nädalavahetused satuvad vaheajale, millal hageja on suhtluskorra alusel nagunii

kostja juures.

16.2.4. Seega on vahetult saadava ülalpidamise väärtus vastavalt kulukategooriate kaupa

erinevatel perioodidel olnud järgmine:

‒

02.06.2022–01.06.2023 108,04 eurot (600,23 ÷ 30 × 5,4), 36 eurot (200 ÷ 30 × 5,4),

19,35 eurot (107,5 ÷ 30 × 5,4), 2,7 eurot (15 ÷ 30 × 5,4), 12,68 (69,19 ÷ 30 × 5,5), s.o

kokku 178,77 eurot kuus;

‒

02.06.2023–28.03.2024 118,05 eurot (600,23 ÷ 30 × 5,9), 39,33 eurot (200 ÷ 30 ×

5,9), 21,14 eurot (107,5 ÷ 30 × 5,9), 2,95 eurot (15 ÷ 30 × 5,9), 13,07 (69,19 ÷ 30 ×

5,9), s.o kokku 194,54 eurot kuus;

‒

29.03.2024–21.04.2025 kostja vahetult hagejale ülalpidamist ei andnud;

2-23-8058

‒

alates 22.04.2025 128,05 eurot (600,23 ÷ 30 × 6,4), 42,67 eurot (200 ÷ 30 × 6,4),

22,93 eurot (107,5 ÷ 30 × 6,4), 3,2 eurot (15 ÷ 30 × 6,4), 14,76 (69,19 ÷ 30 × 6,4), s.o

kokku 214,61 eurot kuus.

17. Tagasiulatuva elatise osas (02.06.2022–01.06.2023) nõustub ringkonnakohus maakohtuga,

et hageja ei ole minetanud õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt suuremas summas kui esialgses

kohtule esitatud hagis. Maakohus selgitas õigesti, et PKS § 108 piirab ajaperioodi, mille osas

saab nõude esitada, mitte ei välista nõude suurendamist sama perioodi eest kohtumenetluse

kestel.

17.1. Tagasiulatuval perioodil 02.06.2022–01.06.2023 oli kostjal kohustus anda ülalpidamist

6893,81 euro ulatuses (559,37 (29p) + 578,68 × 6k + 568,68 × 5k + 18,96 (1p)). Maakohus

tuvastas, et selle perioodi eest maksis kostja elatist 3001,04 eurot (241,67 (29p) + 250 × 11 +

9,37 (1p)). Arvestades käesolevas otsuses tuvastatud hageja vajaduste suurusega, oli vahetu

ülalpidamise väärtus vastava perioodi eest 2145,24 eurot (141,85 × 12k).

17.2. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude perioodi eest enne hagi esitamist osaliselt ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 02.06.2022–01.06.2023 eest elatisevõla 1747,53

eurot (6893,81 - 3001,04 – 2145,24).

18. Perioodi alates hagi esitamisest 02.06.2023 kuni käesoleva otsuse tegemise ajani aprillis

2025 (k.a) eest on kostjal olnud kohustus anda ülalpidamist kokku 12 919,40 eurot (576,40

(29p) + 596,28 × 20k + 417,40 (21p)). Maakohus tuvastas, et kostja oli alates hagi esitamisest

kuni maakohtu otsuseni kokku tasunud 3324,43 eurot (maksed kuni 23.07.2024 dtl 1280,

konto vv dtl 72). Ringkonnakohtule esitatud tõendi kohaselt on kostja tasunud 01.08.2024

134,27 eurot, 01.09.2024 134,27 eurot ja 01.10.2024 666 eurot (dtl 1382). Hageja seaduslik

esindaja kinnitas ringkonnakohtu 01.04.2025 istungil, et kostja on alates maakohtu otsusest

tasunud elatist 666 eurot kuus (dtl 1489). Seega on kostja tasunud 02.06.2023 kuni käesoleva

otsuse tegemise ajani elatist kokku 7588,97 eurot (3324,43 + 2×134,27 + 6×666). Vahetu

ülalpidamise väärtus 02.06.2023–21.04.2025 on 1945,40 eurot (194,54 × 10k + 0 × 12k) ja

seejuures on ringkonnakohus arvesse võtnud, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist

vahetult 29.03.2024–21.04.2025.

18.1. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest

02.06.2023 kuni siinse otsuse tegemiseni (21.04.2025) ja mõistab kostjalt välja elatisevõla

3385,03 eurot (12 919,40 – 7588,97 – 1945,40).

19. Alates 22.04.2025 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis 403,38 eurot

kuus (617,99 – 214,61) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

20. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus jättis ebaõigesti elatise suuruse sidumata

tarbijahinnaindeksiga. Kostja hinnangul võimaldab perekonnaseadus elatise summa suurust

korrigeerida vastavalt tarbijahinnaindeksile üksnes PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise

puhul. Kostja leiab, et igal juhul ei suurene iga-aastaselt kõik hageja kulud. Maakohus leidis,

et elatise sidumine tarbijahinnaindeksiga ei ole põhjendatud, sest ka kostja poolt vahetult

tasutavate kulude suurus muutub vastavalt elukalliduse tõusuga, ja muutuda võib ka

lapsetoetuse suurus.

20.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene perekonnaseadusest, et elatise summa suurust on

põhjendatud korrigeerida vastavalt tarbijahinnaindeksile üksnes PKS § 101 lg 1 alusel

arvutatud elatise puhul. Siinses asjas on kohus tuvastanud hageja vajadused ja põhjendatud

2-23-8058

kulud, mis võivad ajas muutuda. Seoses võimaliku elukalliduse tõusuga muutub seega hageja

ülalpidamise ulatus mõlema vanema jaoks. Juhul, kui kostja vahetult kantavate kulude ulatus

ja lapsetoetuse suurus muutuvad määral, mis muudab kostjale langeva osa ebavõrdseks, on

kostjal võimalik TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel esitada hagi elatise suuruse muutmiseks.

20.2. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et alates 21.04.2025 väljamõistetav

elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 01.04.2026) Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

21. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis elatise väljamõistmise

otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja

ei ole hädavajalikkust põhistanud. Asja materjalidest nähtuvalt hakkas kostja vaatamata

maakohtu otsuse vaidlustamisele seda täitma vabatahtlikult. Eeltoodu kinnitab, et taotluse

rahuldamiseks puudub alus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas, leides, et

maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 164 lg-t 2 ja jätma menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et kulude poolte endi kanda jätmine on ebaõiglane, kuna kostja keeldus hagejale

elatise maksmisest, kuigi teadis, et elatise nõudega kohtusse pöördumine toob kaasa

menetluskulud.

22.1. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab üldreeglina alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt

TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või

kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe

abikaasa olulisi vajadusi. Seega menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse

hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu TsMS § 162 lg 4

kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast

kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral

kahjustamine ei anna alust TsMS § 164 lg-st 1 kõrvale kalduda, vaid vajadus peab olema

oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (TsMS I komm (2017), § 164, p 3.2. c).

22.2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude

jaotust. Kuna on tegemist ülalpidamisasjaga ja hagi rahuldati osaliselt, jättis maakohus poolte

menetluskulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude poolte

vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus

üldjuhul diskretsiooniotsuse ((RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; RKTKo 20.12.2022, 2-

19-2709, p 10; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik; RKTKo 22.06.2022, 2-

19-19160, p 21). Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks. Hageja avaldatust ei nähtu

asjaolusid, mis muudaks menetluskulude poolte endi kanda jätmist hageja suhtes TsMS § 162

lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglaseks. Kostja ei jätnud hagejale elatist maksmata, vaid poolte

vahel oli vaidlus elatise täpse suuruse üle. Hagejal ei saanud hagi esitades olla põhjendatud

ootust, et kostja tasub hageja menetluskulud. Mõlemas kohtuastmes on leitud, et hagi oli

põhjendatud rahuldada osaliselt.

22.3. Kostja on palunud jätta apellatsiooniastme kulu hageja seadusliku esindaja kanda.

Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et puudub alus kohaldada TsMS § 164 lg-t 1²

olukorras, kus kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud vähemtasutud elatis. TsMS § 164 lg-s

2-23-8058

1² sätestatud erand on olukorraks, kus vanem, kes lapse nimel hagi esitab, kasutab oma

menetlusõigusi elatisnõude esitamisel või menetluse vältel pahatahtlikult, ja hagi jäetakse

rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinsel juhul tegemist sellise olukorraga.

22.4. Põhjusel, et mõlemad apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt ning arvestades, et

tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda (RKTKo 04.12.2013,

3-2-1-136-13, p 18; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad

poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata.

22.5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)