2-20-14466/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14466

Kohtuasi

U.C kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik U.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ardi Rebane

Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Maria Kraav

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

U.C kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

3. Jätta Swedbank AS-i määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 3 peale ei saa Riigikohtule

määruskaebust esitada.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-20-14466

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.C (võlgnik) esitas 04.10.2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada

enda pankroti. Harju Maakohus kuulutas 02.11.2020 määrusega välja võlgniku pankroti ning

lõpetas 13.10.2021 määrusega pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku

ülesandeid.

2. Swedbank AS (võlausaldaja) palus 02.12.2024 taotluses maakohtul kohustada võlgnikku

esitama puuduvad arvelduskonto väljavõtted, selgitada võlgnikule täiendavalt väljamaksete

tegemise korda ning kohustada võlgnikku tegema võlausaldajale korrektses suuruses täiendav

väljamakse.

Võlgnik on esitanud kohtule aruanded oma vara, sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta,

kuid ei ole neile lisanud kõigi arvelduskontode väljavõtteid ajavahemike oktoober–detsember

2021 ja jaanuar–juuni 2023 kohta. Sellega on võlgnik rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) §

173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust ning sellest tingituna ei ole võimalik hinnata,

kas võlgnik on neil ajavahemikel oma teisi kohustusi täitnud. Võlgnikku tuleb kohustada

esitama puuduolevad arvelduskontode väljavõtted.

Seni esitatud arvelduskontode väljavõtete põhjal oleks võlgnik pidanud PankrS § 173 lg-d 3–5

arvestades tegema võlausaldajatele kolme aasta jooksul väljamakseid kokku 4373 euro

ulatuses, sh võlausaldajale 1332,90 euro ulatuses. Võlgnik on aga võlausaldajale oma

kohustusi rikkudes teinud väljamakseid kokku 156,35 euro ulatuses. Võlgnikule tuleb seega

täiendavalt selgitada tal lasuvate kohustuste sisu ja kohustada teda tegema võlausaldajale

korrektses suuruses väljamakse.

3. Võlgnik esitas 07.01.2025 puuduolevad arvelduskontode väljavõtted.

4. Maakohus saatis 16.01.2025 võlgnikule kohtukutse 29.01.2025 ärakuulamisele.

5. Võlgnik taotles 29.01.2025 ärakuulamisel enda kohest vabastamist pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on vanaduspensionär ja teda ei võeta enam tööle.

Võlgnikul on astma ja südame rütmihäire. Kohustustest vabastamise menetlus peaks küll

lõppema 01.07.2025, kuid võlgniku tervis ei võimalda enam mingit tulusat tööd teha ning tal

ei teki selle ajaga sissetulekut. Võlgnik on kohustusi täitnud nii palju, kui on saanud.

6. Maakohus ei küsinud võlausaldajatelt seisukohta võlgniku taotlusele vabastada ta

kohustustest enne tähtaega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 17.02.2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

taotluse ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, vabastas võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ja usaldusisiku kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku

kanda.

7.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

võlgniku pankrotivara moodustas 2021. a seisuga 650–700 eurot (igakuine töötasu);

2-20-14466

-

võlgnik lõpetas 23.01.2024 tervislikel põhjustel töösuhte R AS-iga, kus ta oli seni

töötanud liha- ja kalameistrina. Võlgniku keskmine töötasu oli 2022. aastal 759 eurot

kuus ning ajavahemikul 01.07.2023 kuni 2024. a jaanuarini 596,75 eurot kuus;

-

võlgnik on alates 19.10.2023 vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on

vanaduspension 638 eurot kuus;

-

võlgnik on teinud võlausaldajatele makseid kokku 769,45 euro ulatuses.

7.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 11 alusel enne

tähtaega vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise ajaks on PankrS § 175 lg 1 järgi koosmõjus

PankrS § 1933 lg-ga 1 01.07.2025.

Võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust ja konto väljavõtted.

Võlgnik andis 29.01.2025 kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kohtul ei ole alust

kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Võlgnik ei ole oma

sissetulekuid varjanud. Võlgnik on vanaduspensionär. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud

tõendite järgi on tema lootused suurema sissetuleku saamiseks vähesed. Võlgniku vanust

arvestades on ka usutav, et tal ei ole võimalik leida uut ja tasuvat tööd.

Kohtu hinnangul saab võlgniku vanust pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab alust võlgniku

taotluse rahuldamiseks ja tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest PankrS § 175 lg 11 alusel enne tähtaega. Võlgnikul puudub võimalus tulevikus

oma sissetulekuid suurendada. Võlgnikul on astma ja südamerütmihäired. Võlgniku

käitumises ei ole tuvastatav võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevus, võlgnik

on teinud võlausaldajatele kokku makseid 769,45 euro ulatuses. Kuivõrd usaldusisik peab

PankrS § 172 lg 2 järgi tegema võlausaldajatele väljamakse üks kord aastas, ei olnud

võlgnikul kohustust väljamakseid teha kuuarvestuse põhimõttel, millest on lähtunud

võlausaldaja.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda teda

kohustustest vabastamast, või jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni

01.07.2025.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole täidetud eeldused võlgniku kohustusest vabastamiseks

PankrS § 175 lg 11 alusel. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 456,35 eurot, s.o ligi 16%

nõudest. Seda ei saa pidada nõude rahuldamiseks arvestavas ulatuses. Ka kohtupraktikas on

leitud, et võlausaldajate nõuete rahuldamine vähem kui 30–40% ulatuses ei ole arvestatav

ulatus (TlnRnKm 30.01.2015, 2-09-19810).

Ekslik on maakohtu seisukoht, et võlgnik ei ole enda kohustusi kohustustest vabastamise

menetluse kestel rikkunud. Võlgnik oleks pidanud enda aruannete ja neile lisatud

arvelduskontode väljavõtete põhjal tegema võlausaldajatele väljamakseid kokku 5508,80 euro

ulatuses, sh võlausaldajale 1677,90 euro ulatuses. Kuivõrd võlgnik on vanaduspensionär, on

küll tema sissetuleku suurenemine vähetõenäoline, kuid see ei anna alust varasemate

rikkumiste tähelepanuta jätmiseks. Võlausaldaja ei ole võlgnikule ette heitnud mitte tasuvama

töö otsimata jätmist, vaid loovutuskohustuse osalist täitmata jätmist.

2-20-14466

Ebaõige on maakohtu arusaam, et võlgnikul ei tule väljamakseid teha loovutatud osade

kuuarvestuse põhimõttel arvestamise teel. Usaldusisikule loovutatav osa tuleb arvestada ühe

kuu lõikes ning kõikide kuude loovutatavate osade summa võlausaldajatele üks kord aastas

vastavalt jaotisele välja maksta (HMKm 23.05.2022, 2-20-4452). Lisaks on maakohus jätnud

ekslikult võlgniku sissetulekuna arvestamata võlgnikule laekunud tulumaksutagastused.

9. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus ei ole PankrS § 175 lg1 kohaldamisel kaalumispiire ületanud. Selles sätestatud

„arvestatava ulatuse“ hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest

suurusest, vaid kohtul tuleb hinnata kõiki asjaolusid kogumis ning leida, kas nende asjaolude

juures on võlgnik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud (TrtRnKm 08.05.2023,

2-18-9677, p 14). Ka PankrS § 175 lg 11 sõnastus viitab sellele, et kohustustest vabastamist

võivad õigustada muud asjaolud kui võlausaldajate nõuete täitmine arvestatavas ulatuses.

Maakohus on seega õigesti arvestanud ka sellega, et võlgniku sissetulekuks on vaid

vanaduspension ja see on madal, võlgnik on eakas, võlgnik kaotas oma halva tervisliku

seisundi tõttu senise töö ning vanuse ja halva tervise tõttu ei suuda ta enam tõenäoliselt uut

tööd leida. Lisaks tuleks võlgniku kohustusest vabastamise menetlus niigi 01.07.2025

lõpetada ja tal ei õnnestuks allesjäänud aja jooksul enam võlausaldajate nõudeid asjaolusid

arvestades märkimisväärses ulatuses rahuldada. Nende asjaolude kogumis hindamisel saab

võlausaldajate nõuete täitmist 16% ulatuses pidada piisavaks ning võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse varasem lõpetamine ei kahjustaks ülemäära võlausaldajate õigusi.

Isegi kui võlgnik on võlausaldajatele väljamaksete tegemisel rikkunud enda kohustusi, ei ole

ta seda teinud raskelt süüliselt ja tema rikkumised ei ole niivõrd tõsised, et need annaksid

alust jätta ta kohustusest vabastamata. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des

1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust

füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 13). Lisaks, kui kohus määrab võlgniku enda

usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise

täita (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Kohtul tuleks sel juhul võlgnikule juba

menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel tema kohustusi selgitada. Kui

kohus seda piisavalt ei tee, ei saa võlgnikule kohustuste rikkumist ette heita (RKTKm

30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Siinsel juhul on võlgnik eakas õigusteadmisteta isik, kes täitis

vastavalt kohtu juhistele oma aruandluse ja väljamaksete tegemise kohustust heas usus nii

hästi, kui ta oskas. Tulumaksu tagastuse arvestusest välja jätmine oli ekslik.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse jätkamiseks.

12. Ringkonnakohtu hinnangul vabastas maakohus võlgniku ekslikult PankrS § 175 lg 11

alusel enne tavapärase tähtaja möödumist kohustustest.

2-20-14466

12.1. Ringkonnakohus märgib, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi

kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud

menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Ringkonnakohus

lähtub seega edaspidi kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse füüsilisest isikust võlgniku

kohustustest vabastamise sätetest. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku

kohustustest vabastamise võlgniku taotlusel üldjuhul pärast viie aasta möödumist kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest. Seejuures võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

PankrS § 175 lg 11 järgi ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Samas, kui kohustustest vabastamise

menetluses ilmneb enne viie aasta möödumist alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata,

võib kohus PankrS § 175 lg 5 järgi keelduda ka varem võlgnikku kohustustest vabastamast ja

lõpetada menetluse.

Maakohus leidis õigesti, et siinsel juhul on kehtiva PankrS § 193³ lg 1 alusel koostoimes kuni

30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-ga 1 võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise

ajaks 01.07.2025. Võlgnik taotles enda kohustustest vabastamist 29.01.2025 ärakuulamisel.

Selleks hetkeks oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle kolme

aasta, kuid kätte ei olnud veel jõudnud eelmärgitud kohustustest vabastamist otsustamise aeg,

mistõttu sai maakohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamist PankrS § 175 lg 1¹ alusel.

12.2. Võlgniku vabastamine kohustustest enne tavapärast tähtaega on kohtu kaalutlusotsus,

kuid seda tehes peab kohus veenduma, et võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt.

Riigikohus on leidnud, et kohtul on PankrS § 175 lg 1¹ alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas

võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi

menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku enne tavapärast tähtaega kohustustest vabastamine

PankrS § 175 lg 11 alusel pigem erandlik ning selleks on sätestatud seaduses võlgniku

käitumisele tavapärasest kõrgem standard. Ennetähtaegset vabastamist sätestades pidas

seadusandja vajalikuks arvestada, et väga lühikese kestusega võlavabastusmenetluse

ettenägemisel kaob võlgnikul motivatsioon võlgade tasumiseks pingutada. Seega ei peaks

kohus vabastama võlgnikke enne viie aasta möödumist kergekäeliselt. Ennetähtaegne

vabastamine saab kõne alla tulla vaid siis, kui võlgnik on käitunud n-ö ideaalselt – oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa

rahuldada (vt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse 743 SE eelnõu seletuskiri, lk

26). Seega tuleb kohtul vastava taotluse saamisel esmajoones hinnata, kas võlgnik on

käitunud senises menetluses laitmatult ja andnud endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ning kas koosmõjus muude asjaoludega oleks põhjendatud vabastada ta

kohustustest tavapärasest varem. Juhul, kui võlgniku käitumises saab tähendada probleeme, ei

peaks kohus võlgnikku ennetähtaegselt kohustustest vabastama, et motiveerida teda

kohustustest vabastamise nimel jätkuvalt võlausaldajate nõudeid tavapärase aja jooksul

rahuldama.

12.3. Hinnates võlgniku käitumist, tuleb arvestada, et PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi on

võlgnik mh kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei

olnud, siis seda otsima, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise

ning oma sissetulekute ja vara kohta, samuti mitte varjama oma tulu ja vara. PankrS § 173 lg

3 esimese lause järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

2-20-14466

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning võlgnik peab

PankrS § 172 lg 1 järgi tulu usaldusisikule üle andma ning võlgnikul on PankrS § 173 lg 4

järgi üldjuhul õigus jätta sellest endale 25%. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Siinses asjas on maakohus küll hinnanud, kas võlgnik täitis oma PankrS § 173 lg-st 1

tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja seda vajadusel otsida, kuid

maakohus ei ole vajaliku põhjalikkusega kontrollinud, kas võlgnik eraldas PankrS § 173 lg-te

3–5 järgi nõuetekohaselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks mõeldud tulu. Pelgalt sellest, et

võlgnik esitas kohtule aruandeid ja pangakonto väljavõtteid, ei saa järeldada, et võlgnik täitis

seda kohustust nõuetekohaselt. Maakohtul lasus kohustus hinnata esitatud dokumente ja

võlausaldajatele tehtud väljamakseid koosmõjus võlausaldaja etteheidetega vähem tehtud

väljamaksete kohta sisuliselt. Ühtlasi ei ole õige maakohtu järeldus, et võlgnikul ei olnud enda

usaldusisikuna kohustust teha väljamakseid kuuarvestuse põhimõttel. PankrS § 173 lg 5 ja

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel tuleb võlgnikul määrata sissetuleku

mittearestitav osa iga kuu kaupa eraldi, mitte aasta jooksul laekunud sissetulekute pealt

kokku, sõltumata sellest, et usaldusisik peab PankrS § 172 lg 2 järgi tegema väljamakseid

kord aastas. Seetõttu võib olla õige võlausaldaja väide, et võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse ajal eraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oluliselt väiksema summa, st

võlgnik võib olla arvestanud seaduse järgi usaldusisikule võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

loovutatuks loetud tulu seaduse järgi ette nähtust oluliselt väiksemas ulatuses. Selliselt on aga

võlausaldajate nõuded jäänud seaduses sätestatud ulatuses rahuldamata ning võlgnik ei saa

olla täitnud nõuetekohaselt PankrS § 173 lg-test 3–5 tulenevaid kohustusi.

Olukorras, kus võlgnik, olles ühtlasi iseenda usaldusisik, ei ole eraldanud seaduse järgi

nõutavat osa oma tulust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole kohtul alust vabastada

võlgnikku ettetähtaegselt oma kohustustest.

12.4. Lisaks ei ole maakohus kaalunud, kas ja miks saaks siinsel juhul järeldada, et võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse ajal rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses, st miks saab võlausaldajate nõuete rahuldamist 769,45 euro ulatuses pidada nõuete

kogusummat (9511,02 eurot) arvestades piisavaks, et võlgnik kohustustest vabastada.

12.5. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et siinses asjas on võlgniku vanus selline erandlik

asjaolu, mis annab alust kohaldada PankrS § 175 lg-t 1¹. Ringkonnakohtu hinnangul võib

vanaduspensioni iga anda alust võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks üksnes

koosmõjus sellega, kui võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud

menetluse ajal võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Seaduse mõtteks ei ole vabastada

kõiki vanaduspensioniealisi võlgnikke ennetähtaegselt kohustustest sõltumata sellest, kuidas

nad on oma kohustusi menetluse vältel täitnud. Küll aga võib see täiendava asjaoluna anda

alust võlgnik kohustustest vabastada, kui seetõttu on tema väljavaated nõuete edaspidiseks

rahuldamiseks kohustustest vabastamise tavapärase tähtaja jooksul väheldased.

12.6. Ülaltoodut arvestades ei olnud maakohtul alust võlgnikku PankrS § 175 lg 1¹ alusel

ennetähtaegselt kohustustest vabastada, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse

ja saadab asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Seda,

kas võlgniku puhul esinevad absoluutsed alused tema kohustustest vabastamisest

keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 või PankrS § 175 lg 4 alusel, saab otsustada

maakohus asja edasise menetluse käigus.

2-20-14466

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse

jätkamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.

14. Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole ringkonnakohtul alust tagastada

määruskaebuse esitajale TsMS § 172 lg 2 teise lause ja § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt

tasutud riigilõivu (15 eurot).

Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise

menetlusosalise kanda, kannab TsMS § 172 lg 2 järgi avaldaja ise menetluskulud ka juhul, kui

tema avaldus rahuldatakse, ning riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse

rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse

tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale

teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.

Riigikohtu praktika kohaselt on määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamine menetluse

jätkumise korral võimalik juhul, kui tegemist on ühe menetlusosalisega (RKTKm 08.11.2023,

2-23-4084; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584; RKTKm 11.12.2024, 2-24-6208), sama toetab

ka õiguskirjandus (TsMS I komm (2017), § 150, p 3.2.5.1 ja § 172, p 3.2).

Siinsel juhul ei ole tegemist ühe menetlusosalisega menetlusega. Arvestades seda, et kohus

jaotab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 järgi alles menetlust lõpetavas määruses, ei ole

ringkonnakohtule teada, kelle kanda jäävad menetluskulud. Seetõttu ei saa viidatud sätete

alusel ringkonnakohus mitme menetlusosalisega hagita menetluses määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastada. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi menetlusosalisel taotlusel

kohus, kelle menetluses asi viimati oli.

15. Määruse peale, millega ringkonnakohus kohustustest vabastamise menetlust jätkab, saab

enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 järgi koosmõjus FIMS § 68 lg-ga 2 esitada

Riigikohtule määruskaebuse. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub riigilõivu

tagastamisest, võib TsMS § 150 lg 8 esimese lause alusel esitada määruskaebuse, kui summa,

mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)