2-24-136606/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-136606

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-136606

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi U.T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

684,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel

Kostja: U.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja U.T-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 613,83 eurot, millest

põhivõlg on 493,20 eurot, 16.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 95,63

eurot ja sissenõudmiskulud on 25 eurot.

3. Mõista välja U.T-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlalt 493,20 eurolt

viivis 0,05% päevas alates 17.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud U.T kanda.

5. Mõista välja U.T-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 439

eurot.

6. Mõista välja U.T-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt 439 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus pooltle kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

2-24-136606

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule

(Juhan Liivi 4, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Veski 32,

Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse U.T (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 27.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõla 493,20 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 76,15 eurot ja viivise põhivõlalt 493,20 eurot 0,05% päevas alates

28.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja järgmised lepingud:

07.09.2023 sideteenuste osutamise leping numbrile 55595849, 31.07.2023 sideteenuste

osutamise leping numbrile 55921834, mille alusel anti kostjale rendile ka kaks ruuterit ning

16.12.2023 sideteenuste osutamise leping numbrile 58132592, mille alusel anti kostjale

rendile ka üks ruuter. Kostja kohustus talle osutatud teenuste eest tasuma vastavalt temale

esitatud arvetele ning tasuma maksetega viivitamisel viivist 0,05% päevas. Kostjal jäid

tasumata järgmised arved: 01.12.2023 arve summas 49,70 eurot ja mille tasumise tähtaeg oli

18.12.2023, 01.01.2024 arve summas 52,76 ja mille tasumise tähtaeg oli 18.01.2024,

01.02.2024 arve summas 22,74 eurot ja mille tasumise tähtaeg oli 18.02.2024, 01.04.2024

arve summas 368 eurot ja mille tasumise tähtaeg oli 18.04.2024. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles

kostjaga sõlmitud lepingud üles 12.03.2024 ja loovutas nõude hagejale 24.05.2024. Hageja

saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 17.06.2024, 17.07.2024 ja 13.08.2024.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.02.2025 määrusega.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude kohtumäärusega kätte isiklikult

19.03.2025 (TsMS § 313 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.04.2025. Kostja hagile ei vastanud.

2-24-136606

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised

väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

8. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

8.1. Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 175 eurot.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot, sh maksekäsu

kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 110 eurot. Hageja on hagilt tasunud

riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg

2).

8.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

eest 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 427 eurot. Hageja lepingulise

esindaja kulud hagimenetluses on seoses dokumentide komplekteerimise ja analüüsiga 1,5

tundi ja hagiavalduse koostamise ja esitamisega 2 tundi, kokku 3,5 tundi Hageja esindaja

taotleb tasu arvestusega 122 eurot ühe töötunni eest (koos käibemaksuga).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest on

põhjendatud ja vajalik.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 3,5 tunni ulatuses on osaliselt

ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt

ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2

tundi.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud

ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja

vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele. Hageja on TsMS § 174

lg 10 kohaselt kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 2

töötunni eest kokku 244 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus mõistab kostjalt välja lepingulise esindaja kulud kokku 264 eurot ja riigilõivu 175

eurot, kokku summas 439 eurot.

2-24-136606

8.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik