1-11-11538/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.november 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number 1 – 11 – 11538 (11230100681)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Ringkonnaprokurör Rainer Amur

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: A.B, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx; xx kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: OÜ xx ; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 7-l korral (3 arhiveeritud). Tõkendit ei ole kohaldatud. süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.B KarS § 423 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1(üks) aasta.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui A.B ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.Blt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on A.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista A.Blt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras - 417.03 eurot

- ekspertiisi kulud - 309.00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest - 57.51 eurot - toimikust koopiate tegemise kulud - 0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.B 1 – 11 – 11538, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõend, 1 CD plaat (asub kriminaalasja toimiku juures), jätta kohtutoimiku juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS §

318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

A.B süüdistatakse selles, et tema täites tööülesandeid, juhtis 15.01.2011. a. ennelõunasel ajal mootorsõidukit /veoautot/ Volvo FLE registreerimismärgiga xxx, et Maxima kauplusesse kaupa viia, alustas kella 11:15 ajal kitsal lumisel tänaval tagurdamist Tallinnas Maxima kaupluse läheduses Vindi 18a maja juures õuealal, kuid ei olnud piisavalt ettevaatlik ega tähelepanelik jalakäijate suhtes /LE § 64 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 1)/, jättes kohandamata oma veoauto liikumise kiiruse selliseks, et ta suudaks veoauto peatada etteaimatava mis tahes takistuse ees /LE § 123 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 50 lg 3 p 1, 2)/, arvestades et ta teadis, et tagurdab kitsal teel õuealal, mistõttu oli etteaimatav, et ka tema veoauto taga võib liikuda jalakäijaid kuna tegemist oli jalakäijatele mõeldud territooriumiga /LE § 204 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 64 lg 3)/ ning ta ei veendunud piisavalt enne tagurdama asumist, et tagurdamine on ohutu ja et tema kaubiku taga ei liigu jalakäijaid, kuna sõiduki küljepeeglitest ei ole näha veoauto tagamist osa /LE § 91 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 2 p 8)/, asus sellegipoolest oma veoautoga liikuma ning tagurdas otsa /LE § 105 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 49 lg 1)/ ja sõitis tagumise rattaga üle veoauto taga liikuvast eakast jalakäijast A.G’st /LE § 45 p 3 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 17 lg 5 p 6; § 35 lg 2 p 1)/, põhjustades sellega A.G surma /LE § 44 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 35 lg 1)/.

A.B rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 35 lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 45 p 3 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s §

17 lg 5 p 6; § 35 lg 2 p 1) /juht peab andma jalakäijale teed tagurdades/; § 64 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 33 lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 91 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s §

33 lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/; § 105 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 49 lg 1) / tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat/; § 123 (1. juulist 2011 kehtivas LS- s § 50 lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 204 (1. juulist 2011 kehtivas LS-s § 64 lg 3) /juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada/. A.B pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusja käitumisnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

A.B nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava A.B selgituse, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb A.B temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab A.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.Bl esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et A.Blt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik