3-25-1057/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1057

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse

Menetlusosalised ja esindajad

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Olesja Polak

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses; kohtuistungil 16. aprillil 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X-i kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 16. juunini 2025 (kaasa arvatud).

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse,

nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse

anda luba X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad

VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised

selgitused ja põhjendused.

1.1. X vabaneb 16. aprillil 2025 Viru Vanglast talle Viru Maakohtu 25. mai 2022. a

kohtuotsusega asjas nr 1-22-3050 määratud karistuse kandmisest. Ta on Vene Föderatsiooni

kodanik ning pärast vangistustest vabanemist puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks

välismaalaste seaduse (VMS) § 43 tähenduses. Vanglas kinnipeetavana viibides ei pidanud tal

VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt olema muud alust Eestis viibimiseks.

1.2. PPA tunnistas 20. veebruari 2023. a otsusega nr 15.3-3.2/82-1 X-i tähtajalise elamisloa nr

2024853181/TE VMS § 124 lg 1 p-de 1 ja 5 ning § 124 lg 2 p 7 alusel kehtetuks alates 3.

novembrist 2022. Samas tehti talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis

kuulub sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel. Talle on kohaldatud ka viieaastast

sissesõidukeeldu.

PPA jättis 28. veebruari 2025. a otsusega X-i tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata VMS

§ 219 lg 1 p 1 alusel kokkuvõtvalt põhjusel, et välismaalasele on keeldutud VMS alusel

elamisluba andmast ja ta pole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud

välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada.

1.3. Viru Vangla on riskihindamise põhjal hinnatud X-i avalikkusele kõrgohtlikuks ning

ohtlikuks konkreetsetele täiskasvanutele. Tal on diagnoositud uimastisõltuvus – tarvitab

narkootikume alates 15. eluaastast, viimati on 2021. a kaks korda karistatud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel; viimase kriminaalhoolduse all

viibimise ajal andis korduvalt positiivseid narkoteste.

1.4. Isiku puhul esineb vägivalla kasutamise oht, mis on kõige tõenäolisem sõltuvusainete

tarvitamisel, armukadeduse korral ning kui ta vajab raha oma vajaduste rahuldamiseks. Oht võib

suureneda, kui isik ei saa kontrolli alla oma sõltuvusi ja impulsiivsust ning ei omanda paremaid

probleemilahenduse võtteid. Oht suureneb ka, kui isik asub taas kannatanuga koos elama ning

temaga koos alkoholi tarvitama.

1.5. X-i on kriminaalkorras karistatud 17 korda (4 kehtivat ja 13 arhiveeritud karistust),

vangistuses viibib 8. korda. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, varavastaste

kuritegude, raskete kehavigastuste tekitamise, huligaansuse, kelmuse, röövimise, omavolilise

sissetungimise ja teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise eest.

Viimati karistati teda karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9, § 121 lg 2 p 2 ja 3 alusel enda

elukaaslase tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest.

Oma käitumisega on isik näidanud, et ohustab avalikku korda ja ühiskondliku turvalisust ning

Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve. Hoolimatule ja riskivale elustiilile viitavad

alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, korduvad kuriteod, käitumiskontrolli nõuete korduv

rikkumine, uue kuriteo sooritamine käitumiskontrolli ajal ning endise abikaasa suhtes

kohaldatud lähenemiskeelu rikkumine.

1.6. Isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud kinnipidamise alused. Seejuures

põgenemisoht VSS § 68 p-de 4 ja 6 tähenduses. Ta on korduvalt toime pannud erinevaid

tahtlikke kuritegusid või kuritegusid, mille eest on mõistetud karistuseks vangistus. PPA ei

tugine isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel ainuüksi isiku karistatuse faktile, vaid arvestab

kõiki isikuga seotud asjaolusid (sh ohuhinnangut) tervikuna. Isiku eelnev käitumine, st

korduvate süütegude toimepanek näitab tema suhtumist Eesti õiguskorda ning annab PPA-le

aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud lahkumiskohustust.

1.7. X-il puudub kehtiv reisidokument ja ta ei ole nõus esitama Venemaa Föderatsiooni

saatkonnale taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. See näitab tema soovimatust lahkuda

kodakondsusjärgsesse riiki, mis ei vabasta aga ettekirjutuse täitmisest. Kehtiva reisidokumendi

puudumise tõttu pole PPA-l võimalik väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia.

1.8. Kirjeldatud käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt

hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimalikku

siseriiklikust menetlusest kõrvalehoidmist.

1.9. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kaalub üles isiku õiguse

perekonna- ja eraelu puutumatusele. X on sündinud Eestis, rahvuselt venelane ning omab

Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Tema mõlemad vanemad ja kasuisa on surnud. Endine

abikaasa on kriminaalkorras karistatud ning olnud ka isiku kuriteo kaasosaline ja tema suhtes on

isik sooritanud ka kuriteo. Neil puuduvad ühised lapsed.

1.10. Arvestades isiku varasemat kriminaalset käitumismustrit, kriminaalseid tegusid katseaja

jooksul, põgenemisohtu ning soovimatust täita kaasaaitamiskohustust ei pea PPA võimalikuks

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik pole selleks tekitanud piisaval määral

usaldust.

2. Kohus vaatas taotluse läbi 16. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil. Kohus tegi istungil

teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, millega otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X-i

kinnipidamiseks ning PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. juunini 2025 (kaasa arvatud). Resolutsioon tõlgiti

isikule suuliselt vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava

osaga.

3. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde ja selgitas, et reisidokumendi saamise

korral on isiku väljasaatmine Vene Föderatsiooni realistlik, kuid dokumendi saamine võtab

kindlasti aega rohkem kui 48 tundi. PPA esindaja rõhutas, et X-il puuduks vabadusse jäämisel

seaduslik alus siin töötamiseks ning täpsustas seoses isikule kohalduva sissesõidukeeluga, et see

hõlmab Schengeni ala tervikuna.

X märkis kohtuistungil, et väidetav põgenemisoht on tema jaoks arusaamatu. Kohus selgitas

täiendavalt VSS § 68 p-de 4 ja 6 sisu. X selgitas enda seoseid iseloomustuses märgitud isikuga

(Aleksandr Martõnov, keda nimetab enda firmaomanikust sõbraks) ning täpsustas, et lähedastest

isikutest on tal ka õde. Tema seos Venemaa Föderatsiooniga on aga üksnes selles, et selle riigi

kodanikud olid tema vanemad. Elamisloa kehtetuks tunnistamise ja elamisloa taotluse läbi

vaatamata jätmise otsuseid on ta püüdnud vaidlustada, kuid neid kaebusi pole menetletud

KOHTU SEISUKOHT

4. PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides,

et esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 - 3 sätestatud kinnipidamise alused.

5. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48

tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid

ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel.

6. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud

juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Kinnipidamine peab seejuures olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil

arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

7. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning

välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1

peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus.

Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused.

Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et X-il puudub tema

kinnipidamisasutusest vabanemisel seaduslik alus Eestis viibimiseks ning tema suhtes kehtib

lahkumisettekirjutus, mis kuulub vanglast vabanemisel täitmisele.

8. PPA tugineb taotluses VSS § 23 lg 1 p-dele 2 ja 3, kuna isikul puuduvad väljasaatmiseks

vajalikud dokumendid ja ta pole teinud koostööd nende hankimiseks. Vaidlust pole selle üle, et

isikul puudub kodakondsusjärgsesse riiki minekuks reisidokument.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et tagasipöördumiseks vajalike dokumentide

puudumisele saab tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel

(Riigikohtu 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). Praegusel juhul ilmneb, et X ei

ole väljendanud tahet reisidokument (tagasipöördumistunnistus) soetada, st teha koostööd

väljasaatmiseks vajaliku dokumendi hankimiseks. Taotluse kohaselt ei ole ta nõus esitama

Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks.

9. Taotluse kohaselt esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht.

Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68. Taotleja tugineb VSS § 68 p-dele 4 ja 6.

9.1. Põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on

taotluse esitamise hetkel tuvastatud erinevad asjaolud. VSS § 68 p 4 järgi on üheks

põgenemisohu eelduseks, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või

toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Taotleja toob välja isiku

varasemad karistused kriminaalasjades, sh arhiveeritud karistused (käesoleva määruse p 1.5).

Taotluse kohaselt on isik oma käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi

õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu tema

kriminaalsest ning avalikust korrast mittehoolivast hoiakust. Ainuüksi tahtliku kuriteo

toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine ei ole kohtupraktika kohaselt aga piisav

põgenemisohu järeldamiseks. VSS §-s 68 loetletud asjaolud peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 30. märtsi 2021. a

määrus asjas nr 3-20-2004, p 18 ja seal viidatud praktika).

Samas ilmnevad taotlusest ja koos sellega esitatud tõenditest ka kaalukad asjaolud, mis

kinnitavad põgenemisohu tõsidust. Nii vangla iseloomustuses kui ka PPA 28.veebruari 2025. a

otsuses on kirjeldatud isiku käitumist, mis ei ole olnud suunatud õiguskuuleka elu jätkamisele

vabaduses Seda kinnitavad nii korduvad vangistusega päädinud teod kui ka käitumiskontrolli

nõuete rikkumise juhud, aga ka isiku sõltuvused ja käitumuslikud probleemid suhtlemisel.

Kogumis toetab see teave PPA järeldust põgenemisohu olemasolust VSS § 68 p 4 tähenduses.

9.2. Taotluses viidatud VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui

välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtuistungil selgitas isik, et tal puudub mistahes seos

Venemaa Föderatsiooniga. Isiku keeldumine dokumendi (tagasipöördumistunnistus)

hankimisest ja koostööst dokumentide saamiseks viitab sellele, et ta ei soovi

lahkumisettekirjutust täita. Seega on täidetud ka VSS § 68 p 6 koosseis.

10. VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise

tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Kasvõi ühe VSS § 23 lg-s 1

sätestatud aluse esinemisel tuleb täiendavalt kontrollida, kas lahkumisettekirjutuse täitmist on

võimalik tagada.VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetega. Isiku kinnipidamist ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuleb pidada sedavõrd intensiivseks meetmeks, mis on

õigustatud ja proportsionaalne vaid juhul, kui leebemad abinõud lahkumisettekirjutuse täitmist

ei tagaks.

11. Kohus ei ole veendunud, et praegusel juhul oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine tulemuslik. VSS § 10 lg-s 2 on sätestatud erinevaid

abinõusid, kuid isiku varasem käitumine tekitab tõsise kahtluse, kas need on küllaldased, et

tagada vajaliku reisidokumendi taotlemine ja isiku kättesaadavus edasiseks

väljasaatmismenetluseks. Kuigi X on teada andnud isiku (sõber), kes on valmis pakkuma

elukohta ja abistama teda töö leidmisel, pole tegemist X-i tuumikperekonda kuulvate

inimestega, seosed kellega tagaksid tema viibimise ja kättesaadavuse nimetatud elukohas. Nagu

PPA esindaja ka kohtuistungil rõhutas, ei oleks X-il dokumentide puudumise korral seaduslikku

alust Eestias töötamiseks. Kuigi isik mainis perekonnast rääkides istungil ainsa lähedasena õde,

siis nõrkade sotsiaalsete (perekondlike) sidemete tõttu ei pruugi tal olla motivatsiooni nt teatatud

elukohas viibida (VSS § 10 lg 2 p 1) või käia regulaarsetel registreerimistel (p 2). Isikut

tõendava dokumendi puudumise tõttu pole kohaldatav ka sama lõike p 6 (dokumendi PPA-le

hoiule andmine).

12. Eelnevat arvestades on X-i kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu

hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis

välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt.

Taotlusest ja selle lisadest järeldub, et X-i kinnipidamine ei kujuta endast ka kuigivõrd

intensiivset eraelu riivet. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka

võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2). PPA esindaja kinnitas kohtuistungil, et praktikas võtab Vene

Föderatsioon jätkuvalt oma kodanikud vastu, kui nad on soetanud reisidokumendi.

13. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni

seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

14. Kohus selgitab, et kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus

ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise

kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta

tuleb viivituseta vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik