2-23-13722/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13722

Kohtuasi

Kohtutäituri avaldus Q.A õiguste peatamiseks ja

nende andmise keelamiseks (täiteasi nr 027/2023/1207)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline

esindaja Raul Uesson

Puudutatud isik I (võlgnik) Q.A (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (sissenõudja) H.F (isikukood XXX),

seaduslik esindaja R.E, lepinguline esindaja Vladimir

Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata määruskaebus osas, milles vaidlustati avalduse rahuldamata

jätmist ja menetluskulude jaotust (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus osas, milles maakohus määras

kindlaks menetluskulude suuruse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja

teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks H.F-i maakohtus

kantud menetluskulude suurus null eurot.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta rahuldamata kohtutäitur Risto Sepp avaldus Q.A õiguste peatamiseks

ning jätta peatamata Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase

reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu,

meresõidutunnistuse ja diplomaatilise passi kehtivus ja edaspidine

väljaandmine.

2-23-13722

5.2. Jätta menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri Risto

Sepp kanda ja määrata kindlaks H.F-i maakohtus kantud menetluskulude

suuruseks 0 eurot.

5.3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD

1. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 27.09.2023 Harju Maakohtule

avalduse Q.A (puudutatud isik I, lapse elatise võlgnik) õiguste peatamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 04.02.2025 määrusega kohtutäituri avalduse rahuldamata,

menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt välja H.F-i (puudutatud isik II)

kasuks menetluskulud eurot 435 eurot ja viivise.

3. Kohtutäitur esitas 20.02.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud

solidaarselt puudutatud isikute kanda.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele võimaluse

seisukoht esitada.

5. Puudutatud isik II toetas kohtutäituri kaebust osas, mis puudutab puudutatud isiku I õiguste

peatamist, kuid ei nõustu osas, milles kohtutäitur taotleb menetluskulude väljamõistmist

puudutatud isikult II. Puudutatud isik I seisukohta ei esitanud.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis kohtutäiturilt välja

puudutatud isiku II menetluskulud, ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks

puudutatud isiku II maakohtus kantud menetluskulude suuruseks null eurot. Ringkonnakohus

jätab määruskaebuse läbi vaatamata osas, milles vaidlustati avalduse rahuldamata jätmist ja

menetluskulude jaotust. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus esitab

käesolevas määruses TsMS § 654 lg 22 ja § 659 järgi resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

2-23-13722

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta avalduse rahuldamata jätmist

puudutavas osas läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

9. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata ning kui määruskaebus on ringkonnakohtu

arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata (lg 2). TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

10. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177⁴ lg 6 järgi saab kaevata üksnes määruse peale,

millega võlgniku õigus ja loa kehtivus peatatakse ning keelatakse temale õiguse ja loa

andmine, st määrust saab vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri avalduse

lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks (RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339, p 14). Seega ei

olnud kohtutäituril võimalik maakohtu lahendit ringkonnakohtus vaidlustada, sest maakohus

jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. Määruskaebus tuleb jätta seetõttu avalduse

rahuldamata jätmist puudutavas osas läbi vaatamata.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd

maakohtu määrus ei ole vaidlustatav avalduse rahuldamata jätmist puudutavas osas, ei saa

kohtutäitur vaidlustada maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas, mistõttu

määruskaebus jääb läbi vaatamata ka selles osas.

12. TsMS § 178 lg-st 2 tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna maakohtu määrusega

määrati kindlaks puudutatud isiku II menetluskulud 435 eurot, on maakohtu määrus kulude

kindlaksmääramise osas vaidlustatav.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige

asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule

antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse

leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

puudutatud isiku II menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire

ületanud, mistõttu on alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

14. Kohtutäitur esitas kohtule avalduse võlgnikult järgnevate õiguste peatamiseks või nende

andmise keelamiseks: Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, pagulase reisidokument, ajutine

reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus ja diplomaatiline pass.

Puudutatud isik II on oma menetlusdokumentides keskendunud juhtimisõiguse peatamisele,

mida kohtutäitur kohtule esitatud avalduses ei taotlenud. Seega käsitlevad puudutatud isiku II

esitatud seisukohad nõuet, mida menetluses ei ole esitatud. Sellises olukorras ei saa

puudutatud isiku II menetluskulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1

2-23-13722

mõttes. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku II menetluskulude

suuruseks tuleb määrata null eurot.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb jaotada määruskaebemenetluse kulud. Ringkonnakohus

leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta määruskaebemenetluse menetluskulud TsMS § 172

lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Nimetatud sätte kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd määruskaebus maakohtu määruse

resolutsiooni punktidele jääb kaebeõiguse tõttu läbivaatamata, kuid menetluskulude

kindlaksmääramise peale esitatud määruskaebus rahuldatakse, on kaebus rahuldatud osaliselt.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 alusel ei

hüvitata. Tulenevalt kaebuse osalisest rahuldamisest on õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja määrata kindlaks

menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust.

16. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib TsMS

§ 643 lg 4 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg-st 2

tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)