2-22-11238/86 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-22-11238

Tsiviilasi

Kaja Isperti, Lauri Isperti ja Arvo Möldri hagi

Kalju Küti vastu kahju õigusvastase tekitamise

lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks, lähenemiskeelu

ja muude isikuõiguste kaitse abinõude

kohaldamiseks

ning

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a otsus

(parandatud 4. novembri 2024. a määrusega)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalju Küti apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Kaja Isperti hagi osas 5700 eurot, Lauri Isperti hagi

osas 5700 eurot ja Arvo Möldri hagi osas 5700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad (vastustajad): Kaja Ispert (isikukood

XXXXXXXXXXX), Lauri Ispert (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Arvo Mölder (isikukood

XXXXXXXXXXX), hagejate lepinguline esindaja

Helen Pahk

Kostja

(apellant)

Kalju

Kütt

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a otsus (parandatud 4.

novembri 2024. a määrusega) osas, milles Kalju Kütil keelati läheneda Kaja

Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo Mölderile XXXXX tänaval lähemale kui 20

meetrit (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus otsus,

millega keelata Kalju Kütil läheneda Kaja Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo

Mölderile XXXXX tänaval lähemale kui 5 meetrit. Muus osas jätta maakohtu

otsus muutmata, täiendades otsuse resolutsiooni punkti 2 näitliku loeteluga

müra tekitavatest tegevustest, millest Kalju Kütil tuleb hoiduda.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 20. septembri 2024. a otsuse (parandatud 4.

novembri 2024. a määrusega) resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Kohustada Kalju Kütti hoiduma kinnisasjal aadressiga XXXXX ja

XXXXX tänaval mistahes tegevusest, mille tulemusena naaberkinnisasjadele

ulatuv müra on põhjendamatu ja oluliselt häiriv, sh õues või avatud

akendega toas pasuna puhumine, plekist trummi ja muude plekist esemete

tagumine, maja rõduäärise tagumine, autosignalisatsiooni käivitamine.

3. Kohustada Kalju Kütti hoiduma hagejatele Kaja Ispertile ja Lauri

Ispertile kuuluvale kinnistule aadressiga XXXXX tn X,X ja Arvo Möldrile

kuuluvale kinnistule aadressiga XXXXX tn X,X ning nimetatud kinnistute

suunas mistahes esemete loopimisest.

4. Rakendada Kalju Küti suhtes kolmeks aastaks suhtluskeeldu hagejatega

ning keelata tal algatada mistahes viisil suhtlust Lauri Isperti, Kaja Isperti

või Arvo Möldriga ning nimetatud isikute perekonnaliikmetega, s.h keelata

nende poole pöördumine otse kõnetades, telefonikõnede, e-kirjade, kirjade,

sõnumite ning sotsiaalvõrgustike kaudu.

5. Keelata Kalju Kütil läheneda Kaja Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo

Möldrile XXXXX tänaval lähemale kui 5 meetrit ning mujal avalikus kohas

lähemale kui 50 meetrit, autoga möödudes tuleb tagada vahemaa hagejatega

vähemalt 1,5 meetrit. Situatsiooni tekkimisel, kus Kalju Kütt sattub hagejate

Kaja Isperti, Lauri Isperti või Arvo Möldri lähedusse, tuleb Kalju Kütil

eemalduda neist koheselt käesolevas punktis ettenähtud kaugusele.

Käesolevas punktis sätestatud lähenemiskeeldu on Kalju Kütt kohustatud

täitma kolme aasta jooksul.

6. Mõista Kalju Kütilt Arvo Möldri kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

2200 eurot.

7. Mõista Kalju Kütilt Kaja Isperti kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

2200 eurot.

8. Mõista Kalju Kütilt Lauri Isperti kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

2200 eurot.

9. Jätta rahuldamata hagejate nõuded liikumispiirangu seadmiseks XXXXX

tänaval ja suitsu levitamisest hoidumiseks.

10. Jätta menetluskulud Kalju Küti kanda. Määrata hagejate

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5680 eurot.

11. Mõista Kalju Kütilt hageja Arvo Möldri kasuks välja menetluskulud 1893

eurot 34 senti.

12. Mõista Kalju Kütilt hageja Kaja Isperti kasuks välja menetluskulud 1893

eurot 33 senti.

13. Mõista Kalju Kütilt hageja Lauri Isperti kasuks välja menetluskulud

1893 eurot 33 senti.

14. Vabastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel

Kalju Kütt riigi õigusabi kulude ja tasude Eesti Vabariigile hüvitamise

kohustusest."

4. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Kalju Küti kanda.

5. Jätta Lauri Isperti 9. märtsi 2025. a seisukohas esitatud taotlus tõendite

kogumiseks rahuldamata ja samale seisukohale lisatud tõendid asja

materjalide juurde võtmata.

6. Määrata Kaja Isperti, Lauri Isperti ja Arvo Mölderi apellatsiooniastme

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 360 eurot ning mõista Kalju Kütilt

Kaja Isperti kasuks välja 120 euro, Lauri Isperti kasuks 120 eurot ja Arvo

Mölderi kasuks 120 eurot.

7. Määrata, et välja mõistetud menetluskulude summadelt tuleb Kalju Kütil

tasuda Kaja Ispertile, Lauri Ispertile ja Arvo Mölderile viivist alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. Vabastada Kalju Kütt 645 euro ulatuses apellatsioonkaebuselt tasumisele

kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

9. Mõista Kalju Kütilt riigituludesse välja 1290 euro ulatuses riigilõiv, mille

tasumisest Kalju Kütt oli Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2024. a

määrusega vabastatud. Kalju Kütt peab selle kohustuse täitma 15 päeva

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamisel tuleb

Kalju Kütil tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kaja Ispert (hageja I), Lauri Ispert (hageja II) ja Arvo Mölder (hageja III) esitasid

2. augustil 2022 Tartu Maakohtule Kalju Küti (kostja) vastu hagiavalduse, milles palusid:

1. kohustada kostjat lõpetama rikkumised, s.o häiriva müra tekitamine,

vandaalitsemine, provotseeriv käitumine, ähvardamine, hagejatega suhtlemine;

2. kohustada kostjat hoiduma uutest rikkumistest;

3. keelata kostjal hagejatele lähenemine;

4. mõista kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel;

5. jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagejad muutsid menetluse käigus korduvalt oma nõudeid ja esitasid uusi. Maakohus

otsustas 26. juuni 2024. a määrusega menetleda järgmisi hagejate nõudeid:

1. kohustada kostjat tagama, et tema tegevusest kostja kinnisasjalt XXXXX, X ning

sellel asuvatest hoonetest või välisõhus paigaldatud seadmetest lähtuva

naaberkinnisasjadele ulatuva müra tase ei ületa õigusaktides kehtestatud müra

normtaset;

2. kohustada kostjat hoiduma müra tekitamisest, mis ei ületa õigusaktides kehtestatud

müra normtaset, kuid mis on otstarbetu, häiriv ja põhjendamatu;

3. kohustada kostjat hoiduma hagejatele I ja II kuuluva kinnisasja XXXXX tn 14, Tõrva

ja hagejale III kuuluva kinnisasja XXXXX tn X, X suunas esemete loopimisest;

4. kohustada kostjat hoiduma lõkke tegemisest selliselt, et hagejatele I ja II kuuluvale

kinnisasjale XXXXX tn X, X ja hagejale III kuuluvale kinnisasjale XXXXX tn X, X

levib suitsu määral, mis ületab õues viibimisel keskmise normaalse inimese

taluvuspiiri või mis levib eluhoonesse;

5. keelata kostjal kolmeks aastaks hagejate I, II ja III ning nende pereliikmetega

suhtlemine, sh telefoni, e-kirjade, kirjade, sõnumite ja sotsiaalvõrgustike kaudu;

6. kohaldada kostja suhtes hagejatele I, II ja III lähenemise keeldu kolmeks aastaks nii,

et:

6.1. keelata kostjal läheneda hagejatele I, II ja III lähemale kui 100 m;

6.2. kohustada kostjat olukorras, kus kostja sattub hagejate I, II ja III lähedusse,

eemalduma hagejatest I, II ja III nõutud kaugusele;

7. keelata kostjal kolmeks aastaks viibida hageja I ja II kinnisasjale XXXXX X, X

lähemal kui 20 m;

8. keelata kostjal kolmeks aastaks viibida hageja III kinnisasjale XXXXX X, X lähemal

kui 10 m;

9. mõista kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel.

Hagejad ja kostja on naabrid. Kostja on vandaalitsenud hagejate kinnisasjadel ja

kahjustanud hageja I autot. Kostja loobib hagejate kinnisasjadele erinevaid asju. Kostja

äratab hagejaid igapäevaselt valju müraga, kasutades selleks mh tsiviilkaitsesireeni või

auto alarmi. Kostja põletab lubamatuid materjale ja tekitab sellega õhukvaliteeti

halvendavat suitsu. Kostja sõimab, alavääristab ja ähvardab hagejaid. Ta on kõiki hagejaid

ähvardanud tapmisega. Kostja on hagejaid kolmandate isikute juuresolekul sõimanud. Ta

on füüsiliselt hagejat II rünnanud. Kostja käib krundi taga hagejaid luuramas. Müra

tekitamine on pidev ning sõimamine jätkuv ja korduv. Kostja tegevus on põhjustanud

hagejate vaimse ja füüsilise tervise halvenemise. Kostja tegevus on järjekindel ja

süstemaatiline. Kostja ei lõpetanud oma tegevust ka pärast maakohtu esialgse õiguskaitse

määrust. Kostjat on vaja mõjutada hagejate õiguste rikkumisest edaspidi hoiduma. Kostja

tegude ja hagejate mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Hagejad ei tõendanud norme ületava müra tekitamist. See, kas müra on häiriv, on

hinnanguline. Hagejate väide, et müra on häiriv, ei ole tõend. Kostja teised naabrid ei ole

kaebusi esitanud. Hagejate väited ja hagi on seega pahatahtlik. Kostja kinnisasjalt lähtub

tavapärane olmemüra. Naabrid peavad seda taluma. Hagejad esitasid rikkumiste

lõpetamise nõude, kuid tuginesid hagis 2019. kuni 2022. a sündmustele. Hagejad ei saa

nõuda 2019 kuni 2022. a toimunud sündmuste lõpetamist. Politsei- ja Piirivalveameti

materjalides kirjeldatud paljud juhtumid leidsid aset ajal, mil müra tekitamine oli lubatud.

Naabrid on tülis. Hagejate väiteid ei saa tõena võtta. See, et kostja tegevus on tahtlikult

suunatud hagejate vastu, ei ole tõendatud. Väited asjade loopimise kohta on segased ja

tõendamata.

Väited ähvardamise kohta on tõendamata. Ähvardamise osas ei ole kriminaalmenetlust läbi

viidud. Hagejate seisukohad tulenevad naabrite halvast läbisaamisest. Eristada tuleb

niisama loobitavaid sõnu ja reaalsena täide viidavat tegu. Kui hageja oma kinnistul räägib,

ei ole see kellegi vastu suunatud tegevus. Seda ei pea pealt kuulama.

Hagejate väited, nagu kostja oleks autoga sõites ohustanud hageja III elu ja tervist, ei ole

põhjendatud. Kostja ei ole liikluses ohtlik.

Probleem on verbaalses suhtluses. Suhtlemiseks ei ole sotsiaalmeediat ega sidevahendeid

kasutatud. Lähenemiskeelu saaks seada nii, et ei toimuks suhtlust. Linnatänaval, mis

naabreid eraldab, ei saa liikumist keelata. Kostjal ei saa keelata oma kinnistul rääkida.

Kostja ei sõimanud hagejaid. Ta ei vastuta, kui hagejad kuulasid, kui ta oma kinnistul

räägib.

Hagejate esitatud meditsiinilised dokumendid ei tõenda hagejate väiteid. Neist ei nähtu, et

kostja tegude ja hagejate vaeguste vahel on põhjuslik seos.

Kahjunõue ei ole põhjendatud. Kostja tegevus, mis oleks kahju tekitanud, ei ole tõendatud.

Igasugune rikkumine ei pea kaasa tooma rahalist hüvitist. Kui kohus peaks tuvastama

õigusvastase teo, ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud.

Hüvitis tuleb jätta VÕS § 139 alusel välja mõistmata, sest hagejad ei pöördunud kostja

poole kahjulike mõjutuste ärahoidmiseks. Teadmata, kas ja kuidas kostja kinnistult leviv

müra hagejaid häirib, ei saa mõjutusi ära hoida. Hagejate pikaajaline tegevus kostja

kinnisasja jälgimisel viitab, et hagejate eesmärk on kostjalt raha saada.

Hagejate esitatud salvestisi ei tohi asja juurde võtta. Need saadi kostja ebaseadusliku

jälgimisega. Hagejad rikkusid kostja eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitse seadust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 20. septembri 2024. a otsusega hagi osaliselt ja

kohustas kostjat hoiduma kinnisasjal XXXXX ja XXXXX tänaval mistahes

tegevusest, mille tulemusena on naaberkinnisasjadele ulatuv müra põhjendamatu

ja oluliselt häiriv (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2);

kohustas kostjat hoiduma hagejatele I ja II kuuluva kinnisasja XXXXX tn X, X

ja hagejale III kuuluva kinnisasja XXXXX tn X, X suunas esemete loopimisest

(resolutsiooni p 3);

kohaldas kostja suhtes kolmeks aastaks hagejatega suhtlemise keeldu ja keelas

kostjal algatada mistahes viisil suhtlust hagejate ja nende pereliikmetega, sh

keelas nende poole pöördumise suuliselt, telefoni, e-kirjade, kirjade, sõnumite ja

sotsiaalvõrgustike kaudu (resolutsiooni p 4);

keelas kostjal kolme aasta jooksul läheneda hagejatele XXXXX tänaval

lähemale kui 20 meetrit, mujal avalikus kohas lähemale kui 50 meetrit ja autoga

möödumisel lähemale kui 1,5 meetrit, ning olukorras, kus kostja sattub hagejate

I, II ja III lähedusse, tuleb kostjal eemalduda hagejatest I, II ja III eelnimetatud

kaugusele (resolutsiooni p 5);

mõistis kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2200 eurot

(resolutsiooni p-d 6 – 8),

jättis hagejate nõuded XXXXX tänaval liikumispiirangu seadmiseks ja suitsu

levitamisest hoidumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 9);

jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis nii hageja I kui ka hageja II

kasuks välja menetluskulu 1893 eurot 33 senti ja hageja III kasuks menetluskulu

1893 eurot 34 senti (resolutsiooni p-d 10 – 13);

vabastas kostja riigi õigusabi kulude ja tasu Eesti Vabariigile hüvitamise

kohustusest (resolutsiooni p 14).

Hagejate nõue müra tekitamisest hoidumiseks tuleb lugeda negatoorhagiks

asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 tähenduses. Omanikul on nimetatud sätte järgi õigus nõuda

omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse

kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda

rikkumisest hoidumist. Mõjutused, mida omanik on kohustatud taluma, näeb ette AÕS §

143.

Hagejad ei tõendanud, et kostja tekitas norme ületavat müra. Hagejate nõuet ei saa seega

rahuldada osas, milles hagejad paluvad keelata kostjal õigusaktides sätestatud

normtasemeid ületava müra tekitamise. Samas see ei tähenda, et kostja ei saanuks müra

tekitamisega hagejate õigusi rikkuda. Igaühel on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 järgi

õigus kodu puutumatusele. Euroopa Inimõiguste Kohus on lugenud kodu puutumatuse

riiveks näiteks õhusõidukite poolt müra tekitamise ja tõsise saastamise. Tõsine

keskkonnasaaste võib mõjutada inimeste heaolu ja sundida neid kodu maha jätma või

takistada selle kasutamist. Kuivõrd müra on keskkonnasaaste või -häiring, saab selle

tekitamisega rikkuda lisaks omandipõhiõigusele (mida kaitstakse müra kontekstis eelkõige

AÕS § 143 alusel) isikute õigust kodu puutumatusele. Õigus müravabale keskkonnale on

isiku õigus VÕS § 1055 tähenduses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg-st 1 tuleneb, et

välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. Seadusega on seega keelatud

põhjendamatu müraga keskkonnahäiringute põhjustamine. AÕS § 143 lg 1 esimesest

lausest tuleneb keeld tekitada naaberkinnisasjale (sh müra tekitamisega) mõjutusi, mis

takistavad naaberkinnisasja kasutamist või on vastuolus keskkonnakaitsenõuetega. AÕS §

143 lg-st 1 tuleneb, et müra tahtlik suunamine naaberkinnisasjadele on keelatud.

Sõltumata, kas kostja põhjustas norme ületavat müra, tuleb hinnata, kas kostja poolt müra

tekitamine takistab hagejate kinnisasjade kasutamist (RKTKo 17.10.2012, 3-2-1-104-12, p

11).

Kohus leidis tõendite hindamise tulemusena, et kostja on tekitanud ja tekitab jätkuvalt oma

kinnisasjal müra, mida naabrid ei pea AÕS § 143 järgi taluma. Igapäevane varahommikune

tugev kolkimine, tagumine ja muu põhjendamatu müra, millest tingituna kogu ümbrus

kajab, ei ole mõjutus, mida keegi peaks taluma. Kuna hagejad on kostja naabrid, kelle

kinnisasjadele need mõjutused jõuavad, on AÕS § 89 alusel põhjendatud hagejate nõue

kohustada kostjat hoiduma edaspidi müra tekitamisest, mis on põhjendamatu ja häiriv.

Kostja on tekitanud XXXXX tänaval oma maja läheduses hagejaid oluliselt häirivat müra.

See on korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 1 tuleneva keelu ning hagejate isikuõiguste

rikkumine. Kostja rikub hagejate õigust kodu puutumatusele. Kostja käitumine on

õigusvastane ja kestev. Hagejate nõue XXXXX tänaval oluliselt häiriva müra tekitamise

lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks tuleb VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldada.

Hagejate nõue kohustada kostjat hoiduma hagejate kinnisasjade suunas esemete

loopimisest on AÕS § 89 järgne negatoornõue. Kostja loopis 2022. aastal hagejate

kinnisasjadele patareisid, kive ja killustikku ning hageja III aeda hiiri. Hageja III kinnitusel

lõppes selline tegevus hagi esitamisel. Tegemist ei ole seega kostja kestva käitumisega.

Samas kohtumenetluse lõppedes on tõenäoline, et kostja jätkab sellega. Kostja õigustab

oma käitumist hagejate suhtes ning tema käitumine on olnud hagejaid provotseeriv. See

ilmnes ka kohtuistungil. Kostja poolt hageja kinnisasjadele erinevate esemete loopimine

rikub hagejate omandiõigust. Hagejad ei saa seetõttu oma kinnisasju mõistlikult kasutada.

Naaberkinnisasjale esemete loopimine on AÕS § 143 lg 1 mõistes naaberkinnisasjale

tahtlikult mõjutuste suunamine. See on lubamatu. Hagejate nõue kohustada kostjat

hoiduma hagejate kinnisasjadele esemete loopimisest tuleb AÕS § 89 alusel seega

rahuldada.

Kostja võib olla teinud oma kinnisasjal lõket selliselt, et suits takistab hingamist. Samas

hageja II selgitas, et see toimub korra aastas. Kohtul ei ole üksikute väidetavate juhtumite

pinnalt alust arvata, et kostja teeks tuleohutusnõudeid ja jäätmeseadust rikkudes lõket ka

edaspidi. Suitsu levitamise osas ei ole hagi AÕS § 89 alusel põhjendatud.

Kostja on korduvalt hagejaid sõimanud. Kostja mõnitas ja alandas hagejat I teiste isikute

ees. Kostja käitumine ja suhtumine hagejasse II ei muutunud pärast hagi tagamise määruse

tegemist, mis keelas tal hagejatega suhtlemise. Kostja on käitunud hageja III suhtes

ähvardavalt (näidanud kõri läbilõikamise liigutust hagejat III sõimates). Hagejad II ja III

kardavad kostjat. Kostja on ohustanud ja ohustab oma käitumisega hagejate vaimset heaolu

ja turvalisust. Hagejad ei pea igapäevast sõimamist, mõnitamist ja tagakiusamist kui

vaimset vägivalda taluma. Hagejatel on õigus, et see lõpeks. Hagejate õiguste kaitseks on

sobilik keelata kostjal hagejatega suhtlemine. Kui kostja hagejatega ei suhtleks, ei peaks

hagejad kannatama igapäevaselt tema sõimu ja alandamist. Muud meetmed ei kaitseks

hagejate õigusi piisavalt. Kostjal hagejatega suhtlemise keelamine on hagejate õiguste

kaitseks seega vajalik. Suhtlemise keelamine ei piira oluliselt kostja õigusi. Kostjal ei ole

vaja suhelda inimestega, kes talle ei meeldi ning kellest ta lugu ei pea. Hagejate kaitseks on

põhjendatud keelata kostjal suhelda hagejate pereliikmetega. Kostja saaks vastasel juhul

jätkata hagejate sõimamist hagejate pereliikmete kaudu. Kostjal ei ole hagejate

pereliikmetega vaja suhelda. Hagejate nõude tuleb suhtluskeelu osas seega VÕS § 1055 lg

1 alusel rahuldada. Kostja rikkumise senist kestust ja ulatust arvestades tuleb suhtluskeeldu

rakendada maksimaalseks tähtajaks. Kostja rikkus senist hagi tagamise korras rakendatud

suhtluskeeldu. Kostja seaduskuulekale käitumisele suunamine võtab seega enam aega.

Kostja suhtes on hagejate õiguste kaitseks vaja lisaks suhtluskeelule rakendada

lähenemiskeeldu. Istungil ilmnes, et hagejate lähedus võib tekitada kostjas soovi

hagejatega suhelda ja hagejatele halvasti öelda. Tõenäosus, et kostja rikkumisi jätkab, on

suur. Kostja möödus hagejast II autoga liiga lähedalt, tekitades hagejas II surmahirmu.

Hirmu ja ärevust tunnistas ka hageja III. Kostja suhtes lähenemiskeelu seadmine pakub

hagejatele täiendavat kaitset kostja võimalike edaspidiste rikkumiste eest. Kostja algatas

hagi tagamise määrusega rakendatud suhtluskeelust hoolimata hagejatega suhtlust. Üksnes

suhtluskeeld oleks hagejate õiguste kaitseks seega vähene. Lähenemiskeeld aitab paremini

tagada suhtluskeelu täitmist, sest kui kostja on hagejatest kaugemal, on tal vähem

võimalusi hagejatega suhelda. Lähenemiskeeldu on mõistlik kohaldada nii, et keelata

kostjal läheneda hagejatele avalikus kohas lähemale kui 50 m, XXXXX tänaval lähemale

kui 20 m ning autoga möödudes lähemale 1,5 m. Rikkumiste raskuse tõttu tuleb rakendada

lähenemiskeeldu kolm aastat.

Kohus ei pidanud, arvestades kohaldatud abinõusid, põhjendatuks rakendada täiendavalt

liikumispiiranguid hagejate kinnisasjade lähedal. Hagi jäi selles osas rahuldamata.

Kostja rikkus hagejate isiklikke õigusi müra tekitamise, sõimamise ja alandamise,

ähvardava käitumise ning erinevate esemete hagejate kinnistutele loopimisega. Kostja

rikkus sellega hagejate õigust kodu puutumatusele, vaimsele puutumatusele ja turvalisusele

ning inimväärikusele. Kostja poolt hageja õiguste rikkumise ja hagejatel kahju tekkimise

vahel on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos. Kohus arvestas hagejate mittevaralise kahju

suuruse määramisel rikkumise asjaolusid, ulatust ja kestvust, rikkumise mõju hagejate

tervisele, kostja ennast õigustavat käitumist ning kostja vanust ja vähest sissetulekut.

Kohus määras igale hagejale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 2200 eurot.

Menetluskulud jäid hagi suuremas osas rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus hagi rahuldas, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, ning jätta

menetluskulud hagejate kanda. Kostja palub juhul, kui ringkonnakohus, leiab, et maakohtu

otsust hagi osalise rahuldamise kohta ei ole alust muuta, tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jagada kulud TsMS §

162 lg 2 järgi.

Tunnistaja A.A. ütlustest nähtub, et tal ei ole kostja suhtes pretensioone ning kostja ei häiri

tema elu. Tunnistaja A.A. ütlused ei kinnita hagejate väited. Ütlustest nähtub, et kostja ei

ole riivanud hagejatega samas piirkonnas elava isiku õigusi. Ütlustest järeldub, et hagejate

hinnangud on subjektiivsed ja neid ei saa käsitleda tegelikkusele vastavatena.

Tunnistaja B.B jutt on üldsõnaline. Ütluste alusel ei saa tuvastada, mis ja millal toimus.

Ütlused ei ole tõendi kvaliteediga. Maakohus tugines neile põhjendamatult.

Hageja III üldsõnalise jutu põhjal ei saa tuvastada kostja häiriva tegevuse aega ega sisu ja

seega ka kostja õigusvastast käitumist. Hageja III väited ei tõenda hagi aluseks olevaid

asjaolusid. Hageja III väited on tunnistaja B.B väidetega vastuolus. Hageja III väitel on

häiriv tegevus igapäevane, tunnistaja väitel toimub see aegajalt. Politseile esitatud teated ja

hagile lisatud salvestised ei kinnita, et kostja häiriv käitumine on igapäevane.

Puuhalgude hööveldamist ei saa ära keelata. See oleks põhjendamatu piirang. Hageja I

ütlustest ei selgu, kui sageli puitu hööveldatakse. Hageja I väited ja salvestis viitavad pleki

kolkimisele. Metallitöö tekitab müra. Hageja esitatud salvestistelt nähtub, et müra tekib

lühikest aega ega ole igapäevane. Tõendatud ei ole, et pleki kolin tekitati tahtlikult hagejate

häirimiseks. Kostjal on õigus ruume tolmust puhastada ja vaipa kloppida. Vaipa on vaja

kassi karvade eemaldamiseks kloppida. Kostja ei teinud seda kaua.

Kostja auto signalisatsioon lülitub sisse auto rikke tõttu. Tegemist ei ole kostja tahtliku

tegevusega. Kostja ei saa riket kõrvaldada. Auto signalisatsioon töötab lühikest aega ning

see müra ei ole igapäevane. Kostjat ei sundida autot vahetama. Tegemist on olmemüraga,

mida peab taluma.

Hageja II väitis, et kostja peksis metallvaati ja aias metallvardaga jääd. Hageja väidetest ei

ole aru saada, miks need olid ebavajalikud tegevused, mis põhjustasid ülemäärast müra.

Hageja ei tea, mida kostja tegelikult tegi. Hageja väidete õigsus ei ole kontrollitav. Hageja

II väitel kostja sõimas oma aias. Naaberkinnistul toimuvat ei peaks pealt kuulama.

Hagejate väited on üldsõnalised ja vastuolulised. Hagejad arvavad, et müra on igasugusest

tegevusest tekkiv heli. Hagejad püüavad keelata kostja tegevust. Maakohtu otsuse järgi

saavad hagejad määrata kostja kinnisasjalt lähtuva heli lubatavuse. See piirab kostja

ebaproportsionaalselt elu. Hagejatel ei ole pädevust hinnata heli lubatavust. Poolte suhted

on olnud halvad. Oht on, et hagejad loevad kõik kostja kinnisasjalt tulenevad helid

häirivaks.

Maakohtu otsus ei tugine eelnevat arvestades tõenditele, mis kinnitaksid hagi aluseks

olevaid asjaolusid. Kostja tahtlus hagejate õigusi kahjustada on tõendamata.

Maakohus keelas kostjal tegevuse, mille tulemusena ulatub naaberkinnisasjadele müra, mis

on põhjendamatu ja oluliselt häiriv. Otsus ei ole täidetav. Hagejate väitel häirib neid kogu

müra, mis tuleneb kostja kinnisasjalt. Kostja elab kahekordses eramajas. Kostjal on vaja

maja juurdes töid teha. Need tekitavad paratamatult müra. Selge ei ole, kes otsustab,

milline müra on põhjendamatu ja häiriv. Kostja kinnisasja kasutamine ei ole seega enam

võimalik.

Kostja poolt hagejate kinnisasjadele erinevate asjade loopimine ei ole tõendatud. Hagejate

sellekohased arvamused ja hinnangud ei ole tõendid. Hagejad ei näinud kostjat asju

loopimas. Väide, et keegi teine ei saanud seda teha, ei ole asjakohane.

Hageja III väited tema jälitamise kohta ei ole asjakohased. Hageja III ja kostja elavad ühel

tänaval. Nende teed ristuvad. Seda ei saa käsitleda jälitamisena. Hageja III sellekohased

väited muudavad tema ülejäänud ütlused ka ebausaldusväärseks.

Kostja rääkis 4. juulil 2021, 22. märtsil 2022, 10. aprillil ja 22. detsembril 2023 oma

kinnisasjal pöördumata hagejate poole. Kostja ei vastuta, et hagejad kuulavad kostja

kinnisasjal toimuvat. Kostjale ei saa ette heita, et hagejad tõlgendasid kuuldut nendele

suunatuna. Maakohtu viidatud 31. juuli ja 9. septembri 2023. a juhtumite puhul ei ole

kostja öeldust aru saada. Kuulda on üksikud sõnad, kuid neist ei saa konteksti teadmata

järeldusi teha. Nimetatud juhtumid ei ole hagejate isiklike õiguste rikkumised. Maakohtu

otsuses viidatud juhtumitest võis olla hagejate isikute õiguste rikkumiseks üks juhtum

2021. aastal ja kaks juhtumit 2023. aastal. Kui kohus ei pidanud lõkke tegemist üks kord

aastas hagejate õigusi kahjustavaks, siis ei peaks ka need kolm juhtumit andma alust hagi

rahuldamiseks.

Tõenditest nähtub, et hagejate õigusi väidetavalt rikkuvad tegevused toimusid umbes

kaksteist korda aastas. Hagejate väide, et need toimuvad igapäevaselt, ei ole seega

tõendatud. Maakohus ei kaalunud, milline juhtumite sagedus võiks olla häiriv.

Hagejate ja kostja suhted on olnud aastaid halvad. Kostja ei pea vajalikuks hagejatega

suhelda ega neile läheneda. Suhtlus- ja lähenemiskeelu kohaldamise eeldused ei ole

täidetud. Tõendatud ei ole, et kostja oleks hagejate kinnisasjadele lähenenud või kavatseks

seda teha. XXXXX tänav on avalik ruum. Kostja võib seal liikuda. Seda ei saa keelata.

XXXXX tänav ei ole 20 m lai. Kostja satuks hagejate kinnisasjast möödumisel

paratamatult keelutsooni. Hageja III kinnisasi on kostja kinnisasjast üle tee. Kostja astub

kohe, kui ta oma kinnisasjalt väljub, keelutsooni. Kostjal on vaja XXXXX tänaval liikuda,

et oma kinnisasjale pääseda.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Hagejate esitatud meditsiinilised

dokumendid ei tõenda, et hagejate terviseprobleemid oleksid tingitud kostja käitumisest.

Hagejad ei tõendanud kahju olemasolu. Isiklike õiguste rikkumise eest väljamõistetud

hüvitised olid ajavahemikul 2020 kuni 2022 keskmiselt 1502 eurot, mediaan oli 500 eurot.

Kõigi hagejate mittevaralise kahju hüvitised ei saa olla samad. Hagi aluseks olevate

asjaolude kohaselt on kostja suhtumine hagejasse II olnud vaenulikum kui hagejasse III.

Maakohus ei arvestanud seda kahju suuruse määramisel. Hüvitised on kordades suuremad

kui kostja sissetulek. Kostja hinnangul oleksid mõistliku hüvitised juhul, kui hagi oleks

põhjendatud, hagejale I ja II 1000 eurot ning hagejale III 500 eurot. Kahju tuleks VÕS §

139 lg 2 alusel vähendada, kuna hagejad ei pöördunud enne hagi esitamist probleemiga

kostja poole.

Menetluskulud tuleks jätta sõltumata hagi põhjendatusest hagejate kanda. Maakohus

rahuldas hagi osaliselt. Menetluskulusid ei saanud seega jätta täielikult kostja kanda.

Hagejate põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 910 eurot ja õigusabi kulu on 3600 eurot.

5. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Hagejad oleksid tervemad ja rõõmsamad, kui kostja poleks neid erinevatel viisidel aastaid

kiusanud. Kostja ei suutnud end isegi maakohtu istungil tagasi hoida. Maakohus rakendas

suhtlus ja lähenemiskeeldu hagejate õiguste kaitseks. Need meetmed ei piira kostjat. Kostja

on aastaid hagejaid hirmutanud, ähvardanud, mõnitanud ja solvanud. Maakohtu otsuses

sätestatud meetmed ning määratud hüvitised toovad hagejatele õigusrahu. Maakohtu otsus

on proportsionaalne ja poolte huve kaaluv. Hagejad ei nõustu kaebuses esitatud väidetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjal keelati

läheneda hagejatele XXXXX tänaval lähemale kui 20 meetrit. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega keelab kostjal läheneda hagejatele XXXXX tänaval

lähemale kui 5 meetrit. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata,

täiendades otsuse resolutsiooni punkti 2 näitliku loeteluga müra tekitavatest tegevustest,

millest kostjal tuleb hoiduda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude

jaotamise ning kindlaksmääramise osas. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate

nõuded kostjale liikumispiirangu seadmiseks XXXXX tänaval ja suitsu levitamisest

hoidumiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 9), ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Maakohus kohaldas põhjendatult VÕS § 1055 lg-test 1 ja 2 alusel kostjale hagejate

suhtes lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu kohaldamisel VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel

teeb kohus diskretsiooni- ehk kaalutlusotsuse, hinnates mõlema poole huve ja õigusi.

Kohus peab mh hindama, kas avaldaja taotletud lähenemiskeeld on sellega taotletava

eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seades kostjale XXXXX tänaval 20-

meetrise lähenemiskeelu, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul arvestanud vajalikul

määral kostja huve.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et XXXXX tänav on avalik ruum ja kostjal on õigus ja

võib olla ka vajadus liikuda tänaval kogu selle ulatuses. Kõnealune tänav ei ole kindlasti

20 meetrit lai ja seetõttu võib kostja hagejate kinnisasjadest möödumisel sattuda tahtmatult

n-ö keelutsooni. Arvestades kostjale seatud suhtluskeeldu, piisab ringkonnakohtu

hinnangul hagejate õiguste tagamiseks XXXXX tänaval ka 5-meetrisest lähenemiskeelust.

Vastavas osas tuleb maakohtu otsust muuta.

9. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust

tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis

võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist,

põhjendades ühtlasi maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 täiendamist.

1. Maakohtu tuvastatu kohaselt on kostja tekitanud ja tekitab jätkuvalt oma

kinnisasjal XXXXX ja XXXXX tänaval müra, mille suhtes naabritel (hagejatel)

talumiskohustus puudub. Kohus kohustas kostjat hoiduma kinnisasjal aadressiga XXXXX

ja XXXXX tänaval mistahes tegevusest, mille tulemusena naaberkinnisasjadele ulatuv

müra on põhjendamatu ja oluliselt häiriv. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagejate

selle nõude rahuldamisel materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole menetlusõiguse

norme, mh tõendite hindamise osas, rikkunud.

AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist.

Paragrahvi teisest lausest tuleneb, et kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist,

võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Paragrahvi kolmanda lause järgi on omaniku

nõue välistatud, kui ta on kohustatud rikkumist taluma. Seda, kas asja omanik on

kohustatud müra kui tema kinnisasjal tajutavat mõjutust taluma, tuleb hinnata eelkõige

AÕS § 143 lg 1 järgi. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui

AÕS § 143 alusel või muust normist tulenevalt puudub kinnisasja omanikul kohustus

teiselt kinnisasjalt lähtuvaid mõjutusi taluda, on mõjutustest puudutatud kinnisasja

omanikul õigus nõuda AÕS § 89 ja VÕS § 1055 alusel mõjutuste lõpetamist ja tulevastest

mõjutustest hoidumist. Lisaks on võimalik nõuda VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamist.

TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses

ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Maakohus ei ole oma järeldustes tuginenud üksnes või peamiselt

tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustele ning hagejate vande all antud seletustele, vaid ka

mitmetele teistele uuritud tõenditele, sh videosalvestistele. Maakohus on oma järeldusi

otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud.

2. Kostja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses eitanud, et ta hagis

kirjeldatud tegevustega XXXXX kinnistul ja XXXXX tänaval müra tekitab. Samas leiab

kostja, et maakohus ei saanud hagi rahuldada, kuna hagejad ei ole tõendanud müra

tekitamist igal päeval ega ka üksikute rikkumiste toimumiste aegu. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole selliste asjaolude tuvastamine AÕS § 89 ega VÕS § 1055 alusel esitatud

hoidumisnõude rahuldamiseks vajalik. Hoidumisnõude sisuks on tulevasest õiguse

rikkumisest hoidumine. Nõude esitamiseks on piisav isegi see, kui eksisteerib esmakordse

rikkumise ähvardav oht. Praegusel juhul on aga müra levikust tulenevad hagejate õiguste

rikkumised toimunud ning arvestades kostja senist käitumist ning tema enda hinnangut

sellele esineb selgelt sarnaste rikkumiste kordumise oht.

3. Kostja on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et tema kinnistult ja sellega

piirnevalt XXXXX tänava osalt lähtuv müra on tavapärane olmemüra, mida naabrid on

kohustatud mõistlikult taluma. AÕS § 143 lg 1 esimese lause järgi on kinnisasja omanik

kohustatud taluma mõjutusi, mis ei kahjusta tema kinnisasja kasutamist oluliselt ning

kinnisasja omanik saab nõuda ainult sellisest edasisest mõjutamisest hoidumist, mille

puhul on tegemist oluliste mõjutustega. Seda, kas tegemist on olulise mõjutusega, tuleb

hinnata objektiivselt ning lähtuvalt puudutatud kinnisasjale ulatuvast tegelikust mõjust.

Mõjutuste olulisuse hindamisel ei tule seega arvestada mitte niivõrd puudutatud kinnisasja

omaniku isikuga, vaid pigem kinnisasja otstarbega lähtudes mõistliku keskmise inimese

arusaamast, mh tuleb arvestada sellega, millised mõjutused on sellises piirkonnas

tavapärased (n-ö sotsiaaladekvaatsed mõjutused) (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 143 komm 3.5.1). Sarnaselt näeb KorS § 57

ette, et käitumise häirivuse hindamisel tuleb lähtuda keskmisest objektiivsest isikust ja

eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.

AÕS § 143 lg 1 teine lause siiski keelab mõjutuste tahtliku suunamise naaberkinnisasjale.

Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et vaiba või padja kloppimisest, jää

lõhkumisest, tee puhastamisest, puude lõhkumisest ja muudest sarnastest

majapidamistöödest kinnisasjal tekkiv müra on üldjuhul eramajade piirkonnas tavapärane

olmemüra, mida naabritel tuleb taluda, kui selliseid töid ei tehta KorS § 56 lg-s 2 sätestatud

kellaaegadel (s.o ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella

00.00-st kuni 7.00-ni). Samas tegeleb kostja tõenditest nähtuvalt õues või avatud akendega

toas pasuna puhumisega, plekist trummi jms plekist esemete tagumisega, käivitab ilmselt

tahtlikult autosignalisatsiooni. Samuti peksab kostja vaiba kloppimise käigus

videomaterjalist nähtuvalt tegelikult peamiselt rõduääre laudist ja plekki (vt maakohtu

otsuse põhjenduste p-s 11 (iii) viidatud videomaterjal). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et viidatud tegevustel ei ole mingit mõistlikku otstarvet ning sellised helid on

tekitatud tahtlikult ning üksnes selleks, et häirida ümbruskonnas elavaid inimesi. Selliseid

mõjutusi ei pea hagejad taluma. Väär on kostja arusaam, et hagejate eesmärgiks on keelata

kostjal mis tahes heli tekitavad tegevused. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejatel oleks

sarnaseid probleeme oma teiste naabritega.

4. Kostja väitel lülitub tema auto signalisatsioon sisse tehnilise rikke tõttu, mitte

kostja tegevuse tagajärjel. Maakohus ei ole lugenud kostja väiteid signalisatsiooni

tehnilisest rikkest tõendatuks ning apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale. Samas, kui signalisatsiooni sisse lülitumine oleks

põhjustatud tehnilisest rikkest, peaks kostja laskma signalisatsiooni rikke kõrvaldada.

Kostja on väitnud, et tal pole raha uue sõiduki ostmiseks. Samas ei ole kostja esitanud

väiteid ega tõendeid väidetavalt rikkis autosignalisatsiooni parandamise maksumuse kohta.

Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kõnealuse mõjutuse kõrvaldamist ei saa kostjalt

majanduslikult eeldada. Liiatigi oleks ka siis õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja

omanikult mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 2).

5. Kostja arvates ei ole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et kostja tegevused

oleksid olnud tahtlikud ja ta oleks hagejate õigusi rikkunud tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi

on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja tekitab müra –

pasunahelid, plekist trummi ja muude plekist esemete tagumine, rõduäärise tagumine

klopitsaga, autosignalisatsiooni käivitamine – tahtlikult, ka kostja enda menetluses esitatud

väited ei jäta kahtlust, et ta tegutseb müra tekitamisel tahtlikult. See, kas kostja tahtlus on

suunatud ka hagejate õiguste rikkumisele (st kas tahtlus on suunatud ka õigusvastasele

tagajärjele), ei ole hoidumisnõude ega ka hagejate muude nõuete lahendamise seisukohalt

oluline.

6. Kostja leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega kohustati kostjat

hoiduma XXXXX kinnisasjal ja XXXXX tänaval mistahes tegevusest, mille tulemusena

on naaberkinnisasjadele ulatuv müra põhjendamatu ja oluliselt häiriv, ei ole täidetav.

Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse

resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus

möönab, et kõnealuse resolutsioonipunkti täitmine ja selle kontrollimine võib olla

keerukas. Samas ei olnud vähemalt praegusel juhul kohtul mõistlik loetleda resolutsioonis

ammendavalt üles kõiki neid tegevusi, millest kostja peab hoiduma, see ei parandaks

oluliselt ka lahendi täidetavust. Õiguskirjanduses on samuti leitud, et hoidumisnõue on

suunatud abstraktselt omandiõiguse rikkumise kaasa tuua ähvardavast teost või

tegevusetusest hoidumisele. See, kuidas potentsiaalne rikkuja nõudele vastava kohustuse

täidab, on põhimõtteliselt tema valida. Seega ei tule hoidumisnõude esitamisel nimetada

konkreetset tegu või tegevusetust, millest potentsiaalne rikkuja peaks hoiduma, piisab

nõudest hoiduda abstraktselt mis tahes tegevusest, mis võib kaasa tuua teatud liiki

omandiõiguse rikkumise (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2014, § 89 komm 3.4.2).

Resolutsiooni täidetavuse huvides täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni

punkti 2 näitliku (mitteammendava) loeteluga tegevustest, millest kostjal tuleb hoiduda –

õues või avatud akendega toas pasuna puhumine, plekist trummi ja muude plekist esemete

tagumine, maja rõduäärise tagumine, autosignalisatsiooni käivitamine.

7. Maakohus rahuldas ringkonnakohtu hinnangul AÕS § 89 alusel põhjendatult

hagejate nõude kohustada kostjat hoiduma hagejatele kuuluvatele kinnistutele ja nende

kinnistute suunas mistahes esemete loopimisest. Ringkonnkohus märgib, et kuna visata või

loopida on võimalik üksnes asju kui kehalisi esemeid (TsÜS § 49 lg 1), siis AÕS § 143

selle nõude puhul täiendavalt ei kohaldu (viimatinimetatud säte kohaldub üksnes inimesele

tajutavate mittemateriaalsete mõjutuste puhul). Hagejatel on AÕS § 89 alusel õigus

esemete loopimine enda kinnisasjadele keelata ning kui on alust eeldada niisuguse

rikkumise kordumist, siis nõuda rikkumisest hoidumist.

Maakohus tuvastas, et kostja on 2022. aastal loopinud hagejate kinnisasjadele patareisid,

kive ja killustikku ning hageja III aeda ka hiiri. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

asuda tuvastatu osas maakohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebusest võib

järeldada, et maakohus on kostja arvates asjaolude tuvastamisel eksinud, kuna kostja ei ole

hagejate kinnisasjadele patareisid, kive jms loopinud. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui

kostja tõepoolest ei ole hagejate kinnisasjadele ega kinnisasjade suunas mistahes esemeid

loopinud ega kavatse seda tulevikus teha, ei piira maakohtu otsusega seatud keeld

iseenesest kostja õigusi ega huve.

8. Maakohus on samuti põhjendatult kohaldanud VÕS § 1055 lg-test 1 ja 2

lähtudes kostjale hagejate suhtes lähenemis- ning suhtluskeelde. Nagu eelnevalt märgitud,

siis lähenemiskeelu ulatuse osas XXXXX tänaval rikkus maakohus ringkonnakohtu

hinnangul diskretsioonipiire, kuid muud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust

maakohtu otsuse muutmiseks.

Seonduvalt maakohtu kohaldatud lähenemis- ning suhtluskeeldudega kordab kostja

apellatsioonkaebuses valdavalt juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, mh väidet, et ta

ei ole hagejatega suhelnud, vaid üksnes räägib omaette enda kinnisasjal. Maakohus on

nendele kostja väidetele otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata.

Kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega, kuid see ei anna alust

otsuse tühistamiseks, kui maakohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega

ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu arvates on maakohus

esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma

järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus ei näe alust hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha

tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks peaks tema tegevus

olema kestev. Kui asjas esitatakse uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest

hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud

(esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib

korduda (vt RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047/101, p 13 koos selles viidatud

kohtupraktikaga). Asjaolul, et hagejate ja kostja suhted on halvad, ei ole nõude

lahendamise seisukohalt tähtsust. Liiatigi on asja materjalidest nähtuvalt suhte halvenemise

põhjuseks eelkõige kostja enda vaenulik suhtumine hagejatesse.

9. Maakohus on rahuldanud hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuded.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada või mõista

kostjalt välja väiksemad hüvitised. Maakohus on õigesti lähtunud VÕS § 134 lg-test 2 ja 5.

Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg

6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Madalama astme kohtu

diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui otsuses on

tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu ja ületatud diskretsiooni piire. Ringkonnkohtu hinnangul ei

ole praeguses asjas alust maakohtu diskretsiooniostustusse sekkuda.

Maakohus on välja mõistetavate hüvitiste suurust äärmiselt põhjalikult põhjendanud, tehes

seda kõikide hagejate suhtes eraldi. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus

arvestanud ja kaalunud ka kõiki apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolusid. Muu hulgas

on maakohus arvestanud, et hagejate I ja III terviseprobleemid võivad olla osalt

põhjustatud ka nende vanusest (mitte ainult kostja tegevusest), samuti on maakohus

arvestanud sellega, et kostja on vanem inimene, kelle ainsaks sissetulekuks on pension

(vastasel juhul oleks hüvitised suuremad; vt otsuse p 37). Kostja on saanud menetluses küll

riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 ja § 6 lg 1 mõttes, kuid RÕS § 14 lg 2

teise lause kohaselt ei arvestata riigi õigusabi andmisel taotlejale kuuluvat ning tema ja

temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku

sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse,

sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohtuotsust saab aga vajadusel täita ka riigi õigusabi

saanud isiku sellise vara arvel.

Kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel

asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 25.02.2010, 3-2-1-159-09, p 13). Maakohtu poolt

kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud hüvitised on ringkonnakohtu hinnangul

võrreldavas suuruses kohtupraktikas välja mõistetud hüvitistega. Praeguses asjas tuleb

arvestada, et kostja rikkumised ei ole mitte ühekordsed, vaid hagejate isikuõiguste

rikkumine (müra tekitamine ning hagejate solvamine ja alandamine) on olnud järjepidev

ning süsteemne ja selline tegevus on kestnud aastaid.

10. Apellatsioonkaebuses viidatud VÕS § 139 sätted ei kuulu asjas kohaldamisele.

VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte

taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata

jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-

13, p 27 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Sellest on õigesti lähtunud ka maakohus.

Küüniline on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hagejad pole pöördunud enda

pretensioonidega kohtueelselt kostja poole. Sellised pöördumised ei oleks ilmselgelt

tulemusi andnud. Kostja on jätkanud hagejate õiguste rikkumist ka mitmeaastase

kohtumenetluse ajal ning on püüdnud oma tegusid õigustada. Kostja ei leia, et ta peaks

oma senises käitumises midagi muutma.

Väär on kostja arusaam, et hagejatel tulnuks mittevaralise kahju tekkimist tõendada. Valu

ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa

mittevaralise kahju suurust tõendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega

seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise (vt nt RKTKo 13.01.2010, 3-

2-1-152-09, p 16). Maakohus on õigesti leidnud, et hagejad on selliseid asjaolusid

tõendanud.

11. Kostja leiab, et maakohus ei saanud jätta menetluskulusid tervikuna kostja

kanda, kuna rahuldas hagi üksnes osaliselt. Maakohus märkis, et menetluskulud tuleb hagi

suuremas osas rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu selline seisukoht praeguses asjas põhjendatud. Lõppastmes peab

menetluskulude jaotus olema vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. Maakohus ei

rahuldanud küll kõiki hagejate nõudeid nende soovitud viisil või ulatuses, kuid peamised

vaidlusküsimused on asjas lahenenud hagejate kasuks ning ülekaalukas osas saavutasid

hagejad oma kohtusse pöördumise eesmärgi. Mitmes küsimuses (mh lähenemiskeelu

ulatus, mittevaralise kahju suurus) oli kohtul vaidluse lahendamisel ulatuslik

kaalutlusõigus. Osa, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, oli marginaalne. Eelkõige

nimetatud asjaolusid arvestades oli ringkonnakohtu arvates õiglane jätta maakohtu

menetluses tekkinud kulud tervikuna kostja kanda.

12. Maakohus on kostja arvates eksinud ka menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel, mh ei olevat kohus arvestanud kostja vastuväidetega hagejate

menetluskuludele. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust mõista kostjalt menetluskulusid välja maakohtust väiksemas ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14 ja

selles viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagejate

lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja

keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Üksnes see, et kostja arvates pidanuks

hagejate esindajal kuluma toimingutele vähem aega, ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks.

10. Hageja II on esitanud 9. märtsil 2025 ringkonnakohtule seisukoha, milles on

esitanud mh taotluse tõendite kogumiseks (lisaandmete kogumine politsei väljakutsete

kohta) ja vastuvõtmiseks (skeem ja videomaterjalid). Ringkonnakohus leiab, et viidatud

taotlused ja tõendid on esitatud apellatsioonimenetluses hilinenult. Üldjuhul lahendab

ringkonnakohus asja maakohtus kogutud tõendite alusel. Ringkonnakohus tuvastab

esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata

tõendeid üksnes TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud juhtudel. Juhul kui vastustaja nimetab oma

seisukohtade põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb TsMS § 642 lg 2 kohaselt

juba apellatsioonkaebuse vastuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus

esitamata jätmise põhjus.

Kostja II 9. märtsi 2025. a seisukoht on esitatud pärast apellatsioonkaebuse vastuse

esitamise tähtpäeva ning kostja II ei ole põhjendanud, miks ei saanud kostja esitada

kõnealuseid tõendeid ja taotlusi maakohtu menetluses, samuti ei ole kostja põhjendanud,

miks ei saanud neid esitada koos vastusega apellatsioonkaebusele. TsMS § 331 lg-s 1

sätestatud aluseid hilinenult esitamise menetlemiseks ringkonnakohtu hinnangul ei esine.

Eelmärgitut arvestades jätab kohus kostja II 9. märtsi 2025. a seisukohas esitatud taotluse

tõendite kohtumiseks rahuldamata ja seisukohale lisatud tõendid asja materjalide juurde

võtmata.

11. Apellatsiooniastme menetluskulud peab ringkonnakohus õiglaseks jätta TsMS §

162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda, kuna sarnaselt hagi rahuldamise ulatusele kuulub

ka apellatsioonkaebus rahuldamisele marginaalses osas ning sedagi üksnes põhjusel, et

ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud lähenemiskeelu ulatust puudutava

kaalutlusvea.

12. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka

apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hagejate 7. märtsil 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on nende

menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 360 eurot (käibemaksu sellele ei lisandu).

Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Lepinguline esindaja H. Pahk on osutanud

õigusabi mahus 3 tundi, mis on kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele

vastuse koostamisele. Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksu

ei lisandu). Hagejad kinnitavad, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5).

2. Kostja ei ole hagejate menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.

3. Ringkonnakohus leiab, et hagejate esindaja toimingud apellatsioonimenetluses

on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS §

175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa oluliselt

sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.

4. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hagejate hüvitatavate

menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 360 eurot (3 × 120) ning vastavalt hagejate

taotluse mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja 120 eurot.

5. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hagejate taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

13. Ringkonnakohus on 13. novembri 2024. a määrusega andnud kostjale menetlusabi

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks ning vabastanud kostja apellatsioonkaebuse

esitamisel kaebuse eest 1935 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Hagi sisulise rahuldamise

tõttu tuleks nimetatud riigilõiv mõista TsMS § 190 lg 5 alusel kostjalt riigituludesse välja.

Ringkonnakohus peab TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks vabastada kostja osaliselt, 645

euro ulatuses riigituludesse tasumise kohustusest. Sarnaselt maakohtuga arvestab

ringkonnakohus sellega, et kostja on vanaduspensionär, kelle sissetulekud on seetõttu

piiratud, ning kostjal tuleb otsuse jõustumise korral täita olulises ulatuses rahalisi kohustusi

hagejate ees. 1290 euro ulatuses mõistab ringkonnakohus lõivu kostjalt riigituludesse välja.

Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (hageja) peab lahendi täitma jõustumisest

alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)