3-25-884/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-884

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla peale seoses duširuumi

valgustusega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasjast nr 3-25-372 käesoleva asja juurde SA Ida-Viru Keskhaigla 29.

jaanuari 2025. a ambulatoorne epikriis oftalmoloogi vastuvõtu kohta.

2. Tagastada X kaebus.

3. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Võtta asja juurde X vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 6. detsember 2024 kuni 5.

aprill 2025 kohta.

5. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

6. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

7. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 6. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja märgib kaebuses ja esialgse õiguskaitse

taotluses kokkuvõtlikult järgmist.

3-25-884

Kaebaja viibib Viru Vanglas alates 20. septembrist 2022 ning selle aja jooksul on vangla

kahjustanud tema silmi, sest kambri duširuumi lambid ei anna piisavalt valgust. Kaebajal on

silmaprobleemid ja vanglaametnikud teavad seda. Tema kambri pesuruumis käidi 18. märtsil

2025 valgustugevust mõõtmas ning see oli olenevalt asukohast 75-150 luksi, mis ei vasta

eluruumides ettenähtud nõuetele. Sellises valguses peab kaebaja silmi liiga palju pingutama ning

mõõtmistulemused näitavad, et pesuruumi valgustus on oluliselt madalam kui spetsialistide poolt

soovitatud miinimum. Kaebaja on esitanud vanglale mitmeid pöördumisi, millele vangla vastab,

et valgustugevus kaebaja kambris vastab normidele.

Kaebaja peab iga päev veetma palju aega peegli ees ning see tekitab silmades valu. Kinnipeetava

kambris (sh pesuruum) peab olema tagatud sellise kvaliteediga valgustatus, mis võimaldaks teha

ilma silmade liigse pingutamiseta toiminguid, mille tegemine on kambris võimalik ja lubatud.

Selleks, et kambri (sh pesuruum) valgustatus ei kahjustaks seal viibivate kinnipeetavate tervist,

peab olema tagatud valgustustihedus vähemalt 200 luksi. Kohtupraktikas on

hoolekandeasutustele kehtestatud normide, erialakirjanduse ja spetsialistide arvamuste põhjal

leitud, et kinnipeetavate elukambris on minimaalseks lubatavaks valgustatuse tasemeks 200

luksi. Eeltoodud valgustatuse miinimumtase võib olla tagatud ka loomuliku valguse ja kunstliku

valgustuse koostoimes. Valgustustihedus vähemalt 200 luksi ei pea tingimata olema tagatud

kõigis kambri osades, vaid esmajoones neis kohtades, mida paremat valgustatust nõudvate

toimingute tegemiseks tavapäraselt kasutatakse (pesuruumis peegli ääres). Kogu hoone

sisevalgustuse lahendus peab vastama standardile EVS-EN 12464-1, mille kohaselt on WC ja

pesuruumi valgustusstandardi miinimum 200 luksi. Vangla on ebapiisava valgustusega

mõjutatud negatiivselt kaebaja tervist ning tema väärikust on alandatud.

Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat viima kambri V804 pesuruumi

valgustus vastavaks normidele, sest mõõtmistulemused näitavad, et pesuruumi valgustus on

oluliselt madalam kui spetsialistide poolt soovitatud miinimum. Kaebaja silmadel on valus ja see

mõjutab negatiivselt tema füüsilist ja vaimset tervist.

Kaebaja märgib, et ta on esitanud vanglale vaide ning on saanud sellele vastuse. Ta palub

tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses tema kambris (täpsemalt duširuumis) alates

20. septembrist 2022 piisava valgustuse mittetagamisega. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu

tasumisest ning palub ühtlasi vanglalt välja nõuda haldustoimiku ning võtta haldusasjast nr

3-25-372 käesoleva asja juurde 29. jaanuari 2025. a ambulatoorne epikriis oftalmoloogi

vastuvõtu kohta.

2. Vastuseks kohtunõuetele edastas Viru Vangla 11. aprillil 2025 ja 14. aprillil 2025 kohtule

dokumendid, mis puudutavad kaebaja kambri valgustust (sh kaebaja pöördumised, vangla

vastused ja valgustugevuse mõõtmistulemused).

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme.

Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ta palub tuvastada Viru

Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisneb selles, et kaebaja kambri duširuumis ei ole alates 20.

septembrist 2022 olnud tagatud piisav valgustus. Kuigi vangla tegevuse või tegevusetuse

õigusvastasuse eraldiseisev kindlakstegemine on üldjuhul ebaefektiivne õiguskaitsevahend, siis

arvestades seda, et kohtu hinnangul esineb praegusel juhul HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud

alus kaebuse tagastamiseks, ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat eesmärgi saavutamiseks

3-25-884

mõne tõhusama nõude (nt kohustamisnõue) esitamise juurde. Mis puudutab kaebaja viiteid

võimalikule kahjule seoses silmade tervise halvenemisega ning kaebaja väidetava alandamisega,

siis ei ole kaebaja kaebuses konkreetset kahjunõuet esitanud ning asja materjalidest nähtuvalt

pole kaebaja sellise kahjunõude osas läbinud ka vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud

kohustuslikku kohtueelset menetlust (dtl 9). Seetõttu jätab kohus kaebaja viited võimalikule

kahjule tähelepanuta.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5.1. Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada

intensiivseks.

Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja kambri duširuum on piisavalt valgustatud või mitte. Vaidlus

puudub selles, et duširuumis on valgustus olemas, kuid see ei ole kaebaja hinnangul piisav. Kuna

duširuum ei ole selline ruum, kus kinnipeetav peaks viibima pikka aega ja oma silmi pidevalt

pingutama (nt lugema), leiab kohus, et küsimus sellest, kas valgustugevus duširuumis peaks

olema 200 luksi või võib olla ka vähem, ei riiva ülemääraselt isiku õigusi. Asja materjalidest

saab järeldada, et kaebajat häirib enim see, et duširuumis asuva peegli ees ei ole piisavalt valgust.

Kuna kaebaja loobus talle pakutud võimalusest tõsta peegel teise kohta, kus on valgust rohkem

(dtl 21), kinnitab ka see asjaolu kohtu hinnangul järeldust, et praegusel juhul ei ole tegemist

kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kohus võtab vastavalt kaebaja taotlusele HKMS § 62 lg 2

alusel haldusasjast nr 3-25-372 käesoleva asja juurde SA Ida-Viru Keskhaigla 29. jaanuari 2025.

a ambulatoorse epikriisi oftalmoloogi vastuvõtu kohta. Kuigi epikriisist nähtub, et kaebajal on

vanaeanägevus, siis ei ole epikriisis seatud tingimusi või antud soovitusi selle kohta, milline

peaks olema valgustugevus ruumis, kus kaebaja viibib (sh lühiajaliselt). Seega ei saa ka kaebaja

silmade seisund olla selliseks põhjuseks, mis muudaks kaebaja õiguste riive käesolevas asjas

intensiivseks.

5.2. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. VangS § 45 lg 1

sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud

üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle

ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab

ruumi piisava valgustatuse.

Õigusaktidest1 ei tulene konkreetseid numbrilisi väärtusi, millele peab kinnipidamisasutuse

kambri valgustatus vastama. Kohtupraktikas on küll asutud seisukohale, et minimaalselt peaks

kambris olema tagatud valgustustihedus 200 luksi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri

2016. a otsus nr 3-14-52898, p 15; 20. septembri 2016. a otsus nr 3-14-53031, p-d 8−10; 5.

aprilli 2018. a otsus nr 3-16-225, p 13), kuid samas on sellist seisukohta väljendades peetud

silmas kinnipeetava elukambri (mis sisaldas ka tualeti- ja pesunurka), mitte eraldi asetseva

duširuumi valgustust. Viru Vangla poolt kohtule edastatud 14. aprilli 2025. a selgitusest (dtl 21)

nähtub, et kaebaja kambri pesuruumis mõõdeti 18. märtsil 2025 valgustugevust ning see oli

peegli kõrgusel 74 luksi ja peeglist umbes 20 cm kaugusel 150 luksi. Selgituselt nähtub ka Riigi

Kinnisvara AS-i haldusjuhi kommentaar, mille kohaselt on valgustugevus piisav.

1 Sealhulgas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusest nr 83 „Eluruumile esitatavad nõuded“.

3-25-884

Erialases kirjanduses on välja toodud, et ruumides, kus inimesed kestvalt viibivad (nt elutoas või

köögis), peab keskmine valgustustihedus olema vähemalt 200 luksi. Valgustatus 10-200 luksi on

piisav nt koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.

detsembri 2016. a otsus nr 3-14-52898, p 15). Valgustustihedus vähemalt 200 luksi ei pea

tingimata olema tagatud kõigis kambri osades, vaid esmajoones neis kohtades, mida paremat

valgustatust nõudvate toimingute tegemiseks (nt lugemine ja kirjutamine) tavapäraselt

kasutatakse (nt laua kohal) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2021. a otsus nr 3-18-268, p

22). Seega ei tulene ühestki õigusaktist ega ka kohtupraktikast, et kinnipeetava kambri duširuumi

valgustihedus peaks olema vähemalt 200 luksi. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole

asjakohane kaebaja viide standardile EVS-EN 12464-1, sest standard EVS-EN 12464-1 sätestab

valgustusnõuded sisetöökohtadele2. Kuna kaebaja kambri duširuumis on valgustugevus jäänud

vahemikku 74-150 luksi, ei saa kohtu hinnangul vanglale suure tõenäosusega ette heita

õigusvastast tegevust kaebaja duširuumis piisava valgustuse tagamisel. Kaebuse rahuldamine on

seega ebatõenäoline.

6. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

8. Kaebaja on asjas esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1).

8.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ning halduskolleegiumi 19. märtsi

2025. a määruse asjas nr 3-22-2402 (p 9) seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus

menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades

taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (6. detsember 2024 kuni 5. aprill 2025 kohta)

kajastatut, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu 20 eurot tasumisest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

8.2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8.3. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutada, et vangla

vahetaks kohtumenetluse ajaks kambri duširuumi lambipirnid tugevamate vastu (s.o viiks

2 Vt Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse veebileht. Kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-12464-1-2021

3-25-884

pesuruumi valgustuse vastavaks normidele). Kaebaja märgib, et ta on esitanud kohtule kaebuse,

mille nõue ühtib esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõudega.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ta on esitanud kohtule kaebuse, mille nõue ühtib esialgse

õiguskaitse taotluses esitatud nõudega. Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse, kuid

esialgse õiguskaitse taotluses soovib vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Kohus ei omista

aga eelnevale praegusel juhul määravat tähendust, sest nagu eespool märgitud, ei pidanud kohus

vajalikuks suunata kaebajat praeguses asjas tõhusama nõude esitamise juurde.

Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 27. juuni 2017. a

määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus,

sest kaebaja duširuumi valgustugevus on esitatud tõenditest nähtuvalt selline, mis võimaldab seal

vajalikke toiminguid teha. Kaebajale on ka pakutud peegli teise kohta tõstmist, kuid ta on sellest

keeldunud (dtl 21). Asjaolu, et kaebaja hinnangul peaks valgustugevus duširuumis olema

suurem, ei ole piisav põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei kaasne

kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid

tagajärgi.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik