2-23-14133/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-14133

Tsiviilasi

Diana Savtšuki hagi VKG OIL AS-i vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning

saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

6814 eurot 70 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

VKG OIL AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

4. veebruar 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): VKG OIL AS (registrikood 10528765),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Reesa Laur

Vastustaja (hageja): Diana Savtšuk (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2023 otsus osas, millega mõisteti kostjalt

hageja kasuks hüvitis vähem etteteatatud aja eest 2271 eurot 57, jäeti menetluskulud

kostja kanda ja määrati menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja keskmine töötasu kokku 675 eurot

ja 89 senti ja jätta 90% menetluskuludest kostja ja 10% hageja kanda. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgnevalt:

2.1. Rahuldada Diana Savtšuki hagi osaliselt.

2.2.

Tuvastada, et Diana Savtšuki ja VKG OIL AS vahel 16. juunil 2015. a

sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine VKG OIL AS 15. juunil 2023. a.

ülesütlemisavalduse alusel on tühine.

2.3.

Lugeda Diana Savtšuki ja VKG OIL AS vaheline töösuhe lõppenuks TLS §

107 lg 2 alusel 14. augustist 2023. a.

2.4.

Välja mõista VKG OIL AS-lt Diana Savtšuki kasuks hüvitis 4543 eurot 13

senti.

2.5.

Välja mõista VKG OIL AS-lt Diana Savtšuki kasuks keskmise töötasu kokku

675 eurot ja 89 senti.

2.6.

Jätta poolte menetluskulud maakohtus 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses

hageja kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista VKG OIL AS-lt Diana Savtšuki kasuks välja maakohtu kantud menetluskulu

1609 eurot ja 2 senti. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

2.7.

Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Diana Savtšuk (hageja) esitas 7. juulil 2023. a töövaidluskomisjonile avalduse VKG OIL

AS-i (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks

töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 16. juunist 2023, töötamise registris kande

tegemise, TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 2563 euro 89 sendi ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise

7691 euro 67 sendi nõudes.

Töövaidluskomisjon rahuldas 5. septembri 2023. a otsusega hageja nõuded osaliselt, tuvastas

töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 14. augustil 2023,

mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 4543 eurot 13 senti ja TLS

§ 100 lg 5 ning § 97 lg 2 p 3 alusel 2271 eurot 57 senti.

Kostja esitas 5. oktoobril 2023 Viru Maakohtule avalduse lahendada asi hagimenetluses osas,

milles töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas.

2. Hagimenetluses täpsustas hageja, et nõuab hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel 2271 eurot 57

senti ning TLS § 109 lg 1 alusel 4543 eurot 13 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16. juunil 2015 töölepingu. 12. juunil 2023 kell 7.02

kostja territooriumile sisenemisel tuvastati hagejal joove 0,299 mg/l (0,627 promilli). Hageja

ei nõustunud joobe tuvastamise tulemusega ja pöördus SA Ida-Viru Keskhaiglasse, kus joovet

ei tuvastatud.

15. juunil 2023.a edastas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et

ütleb töölepingu erakorraliselt üles hageja töökohustuste rikkumise tõttu. Rikkumine seisnes

12. juunil 2023 joobeseisundis tööle ilmumises. Tööleping öeldi üles ja lõpetati 15. juunil

2023 ülesütlemistähtaega järgimata.

Töölepingu ülesütlemine on tühine, sest hageja ei ole talle etteheidetavat rikkumist toime

pannud. Tervishoiuteenuste osutaja täiendava analüüsiga joobeseisundit ei tuvastanud.

Hagejale tehti vereanalüüs tervishoiuteenuste osutaja juures kell 11.59, ca 4,5 tundi peale

väidetava joobe 0,6279 tuvastamist. Etanooli näitajad veres olid negatiivsed. Seega ei saanud

hagejal esineda joove ka alkomeetriga tuvastamise ajal. Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg

1 p 3 ja 4 alusel ei ole seetõttu põhjendatud ning on tühine.

Hageja palus lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 14. augustist 2023. TLS § 109

lg-s 1 sätestatud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse, et kostja süüdistas

hagejat alusetult. Hageja tundis ennast alandatuna ja häbistatuna ning tal tekkisid probleemid

vaimse tervisega.

Hagejale arvestatud keskmine töötasu perioodil detsember 2022 – mai 2023 oli 2177 eurot 21

senti. Hageja oli perioodil detsember 2022 – mai 2023 töölt vabastatud 19 tööpäeva. Võttes

keskmise tööpäevatasu arvestamisel arvesse töölt eemal viibitud päevi, oli hageja keskmine

tööpäevatasu perioodil detsember 2022 – mai 2023 2563 eurot 82 senti. Keskmine ühe

tööpäeva tasu oli 108 eurot 17 senti.

Hagejale oleks tulnud töölepingu ülesütlemisest ette teatada 60 kalendripäeva. Perioodi sisse

jäi 41 tööpäeva, mille eest oleks hagejal olnud õigus teenida keskmist töötasu ehk hagejal

tekkis õigus hüvitisele 4434 eurot 93 senti (bruto).

3. Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu ülesütlemisavaldus on põhjendatud. Hageja järgis

töölepingu ülesütlemisel hoiatamisele ja etteteatamisele seadusega kehtestatud nõudeid.

Hageja sisenes kostja territooriumile alkoholijoobe tunnustega, sh esines alkoholi lõhn.

Hageja oli teadlik, et joobes töökohal viibimist loetakse eriliselt raskeks rikkumiseks, mille

alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata. Joobeseisundi

tuvastamise asjaolud on kinnitatud turvatöötajate ja tunnistajate allkirjadega.

Kostja arvestas töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse hindamisel lisaks asjaoluga, et hageja

rikkus oma töökohustusi ka 20. mail 2023, rikkumine fikseeriti käskkirjaga ning hagejale tehti

hoiatus.

Tõenduslik alkomeeter oli töökorras ja hooldatud. Alkomeetrit hooldati 8. mail 2023 ning

uueks hooldamise tähtajaks määrati 8. november 2023. Hoolduse käigus alkomeetrit

kalibreeriti. Hageja ei esitanud joobe tuvastamise aktide vormistamisel ühtegi vastuväidet

joobe raskusastme ega alkomeetrite taatlemise kohta. Hageja kinnitas allkirjaga, et nõustub

joobe raskusastmega ja loobub veres alkoholisisalduse määramisest tervishoiuasutuses.

Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine ei toimunud tervishoiuteenuse osutaja juures

viivitamatult ega kostja esindaja või politsei juuresolekul. Joobeseisundi meditsiiniliseks

tuvastamiseks ettenähtud korda ei järgitud.

Hageja esitatud keskmise töötasu arvestus on ebaselge ega ole kontrollitav. Kostja arvestuse

kohaselt on hageja keskmine tööpäevatasu 90 eurot 16 senti.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 20. detsembri 2023 otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et poolte

vahel 16. juunil 2015 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 15. juuni 2023. a

ülesütlemisavaldusega on tühine ja luges pooltevahelise töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2

alusel 14. augustil 2023. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 4543 eurot 13

senti (TLS § 109 lg 1) ja hüvitise vähem etteteatatud aja eest 2271 eurot 57 senti (TLS § 100

lg 5 ja § 97 lg 2 p 3). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt olid täidetud 15. juuni 2023 töölepingu ülesütlemise

formaalsed eeldused, kuid materiaalsed eeldused olid täitmata. Hageja varasem rikkumine,

mille eest hagejat karistati ja töölepingu lõpetamise eest rikkumiste kordumise korral hoiatati,

leidis aset 2. juunil 2023. 12. juunil 2023. a väidetavalt aset leidnud teo puhul uut töösuhte

lõpetamise hoiatust ei tehtud.

Tuginedes töösuhte lõpetamisel asjaolule, et hageja ilmus tööle joobes ning rikkus sellega

kostja korraldusi, peab joove olema tuvastatud ja tõendatud. Kostja esitas hageja joobe

tõendamiseks kaks akti, millest tugineb teisele. Teisel aktil on märgitud visuaalsed tunnused:

alkoholilõhn, näo punetus ja higistamine. Mõõtmise tulemus 0,299 mg/l ehk 0,6279 promilli,

kontrollimine teostatud alkomeetriga Acovisor Mercury seeria nr 10201960. Akti on

allkirjastanud turvatöötaja ja tunnistaja, kuid mitte hageja. Kohtuistungil vaadatud salvestisest

on näha, et teine puhumine teostati hagejale kell 7.17. Videost ei ole näha, et mõõtmise

tulemust oleks hagejale näidatud. Hageja väitel talle tulemust ei näidatud, vaid ainult öeldi.

Tulemust nägi ta aktis järgmisel päeval. Videosalvestiselt on näha, et akti, millele tugineb

kostja, hageja juuresolekul ei vormistatud. Seega ei ole tõendatud kostja esitatud asjaolud, et

hagejale tutvustati akti, hageja nõustus mõõtetulemusega, keeldus alla kirjutamast ja loobus

meditsiiniasutusse minemast.

Joobeseisundi tuvastamise korra (kord) p 4.1 kohaselt koostatakse mõõtevahendiga joobe

tuvastamisel isiku juuresolekul akt vormil 1. Kontrollitav isik kinnitab aktil oma allkirjaga

kõigi toimingute nõuetekohast teostamist ja joobe raskusastet. Korra p 4.2 järgi, kui isik ei

nõustu määratud joobe raskusastmega või keeldub muul põhjusel aktile allkirja andmisest,

tehakse tunnistajate juuresolekul akti sellekohane kanne. Joobe tunnused dokumenteeritakse

ja võetakse vähemalt kahelt tunnistajalt kirjalikud ütlused joobele viitavate tunnuste kohta.

Korra p 4.3 sätestab, et keeldunud isikut teavitatakse täiendavast, omal kulul

tervishoiuasutuses joobe meditsiinilise tuvastamise kohustusest ja isik toimetatakse koos

kostja esindaja või väljakutsutud politseiga joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks viivitamatult

tervishoiuteenuse osutaja poole.

Kostja ei järginud enda kehtestatud joobe tuvastamise korda. Hageja juuresolekul ei koostatud

akti, hagejat koos kostja esindajaga meditsiinilisse kontrolli ei toimetatud, tunnistajatelt

kirjalikke ütlusi ei võetud. Kui joobes töökohal viibimist loetakse eriliselt raskeks

rikkumiseks, mille alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata

(korra p 5.4), siis eeldab see kostjalt joobe tuvastamise täpset ja korrektset järgimist. Kostja

pidi kehtestatud korda tutvustama ka teenust osutavale turvafirmale.

Kohtul ei ole alust kahelda Ida-Viru Keskhaigla esitatud tõendite tõepärasuses. Põhja-Eesti

Regionaalhaigla kodulehel avalikult kättesaadav teave ei lükka ümber Ida-Viru Keskhaigla

esitatud tõendit, mille kohaselt joovet hagejal ei tuvastatud.

Isegi kui nõustuda sellega, et kolme-nelja tunni möödudes joove kaob, siis ei muuda see

asjaolu, et kostja ei tuvastanud joovet oma korraga kooskõlas. Etteheide, et hageja läks

meditsiiniasutusse mitu tundi hiljem, on kohatu, kuivõrd kostja kehtestatud korra p 4.3 näeb

ette, et isik toimetatakse koos kostja esindaja või politseiga joobe meditsiiniliseks

tuvastamiseks viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kostja seda ei teinud. Ühtegi

tõendit, mis veenvalt kinnitaks hagejal 12. juunil 2023 joobe esinemist, ei esitatud. Kostja ei

tõendanud töökohustuste rikkumist ja alkoholijoobe esinemist 12. juunil 2023, mistõttu

puudus alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 või p 4 alusel. Hageja töölepingu

erakorraline ülesütlemine 15. juunil 2023 on tühine. Maakohus luges töölepingu lõppenuks

14. augustil 2023. a.

Hageja palus kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 4543 eurot 13 senti. Hageja

esitatud arvutuskäigu kohaselt oli hageja ühe kuu keskmine töötasu 2271 eurot 57 senti.

Hageja viibis töölt eemal 19 tööpäeva.

Kostja ei nõustunud arvestuskäiguga. Kostja arvutuskäigu kohaselt tasuti perioodil detsember

2022 – mai 2023 hagejale 9 646 eurot 59 senti, mis jagatuna 107 päevaga, võrdub 90 euro 5

sendiga. Kostja leidis, et töötasu tuleb arvestada vastavalt töölepingus kokkulepitule või

palgalehtedele ning hageja võttis arvesse ka tulemustasu, mis pole töötasu. Kohus leidis, et

kuivõrd kostja ei tõendanud tulemustasu maksmise korda, on tulemustasu makstud töötasuna

ning hüvitise suuruse määramisel ja väljamõistmisel tuleb tugineda hageja arvutuskäigule.

Maakohus võttis TLS § 109 lg 1 alusel arvesse, et kostja ei tõendanud hageja töökohustuste

rikkumist ja joobe esinemist ja määras hüvitiseks kahe kuu keskmise töötasu 4543 eurot 13

senti.

TLS § 100 lg 5 kohaselt makstakse hüvitist nende tööpäevade eest, mis jäävad

etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Hagejal jäi saamata

keskmine töötasu 41 tööpäeva eest. Hageja keskmine töötasu päevas oli 108 eurot 17 senti.

Hagejale tuleks maksta hüvitist 4434 eurot 97 senti (21x108,17). Kuna maakohus lahendas

hageja nõudeid töövaidluskomisjonis rahuldatud osas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hüvitis 2271 eurot 57 senti.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas kostja hageja joobe ja seega oli töölepingu

erakorraline ülesütlemine õiguspärane.

Joobe tuvastamine on tõendanud aktiga 5. Kostja ei kinnitanud menetluses, et ei tugine akti

teisele lehele, vaid selgitas, et akt koostati kahel lehel. Akti allkirjastanud tunnistajad tundsid,

et hagejal oli alkoholi lõhn ning nägid hageja näo punetust ja higistamist. Hageja kinnitas akti

esimese lehe allkirjastamisega joobe tuvastamist. Akti allkirjastasid veel neli isikut, kes on

alkoholijoobe olemasolu tunnistajad.

Alkoholijoobe tunnused on tõendatud ka videosalvestusega, mida pooled 8. detsembri 2023

istungil vaatasid. Maakohus ei käsitlenud kohtuotsuses videosalvestusi tõendina. Maakohus

sedastas otsuse p-s 23, et videolt ei nähtu teise puhumise järgselt hagejale tulemuse näitamine

ning akti teise lehe koostamine hageja juuresolekul. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja

puhus esimesel videol indikaatorvahendisse ja turvatöötajad tundsid hagejal alkoholilõhna.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta näol oli punetus. Teiselt videolt nähtub, et hageja käeline

tegevus oli häiritud, sest ta ei saanud võtmehoidjast kätte läbipääsukaarti. Arvestades, et neli

akti allkirjastanud tunnistajat tundsid hagejal alkoholilõhna, ei ole eluliselt usutav, et käelise

tegevuse häiritus oli seotud millegi muu kui alkoholiga.

Isegi kui hagejale ei oleks alkomeetri näitu näidatud ja ta ei oleks saanud aru, mida ta

allkirjastas, ei muuda see alkoholijoovet ja selle tuvastamist olematuks. Maakohus ei

selgitanud menetluse kestel, et kostja väited seonduvalt joobe tuvastamisega ei ole piisavalt

tõendatud.

Hagejal kella 07.10–07.35 vahel joobe tuvastamist ei lükka ümber hageja esitatud SA Ida-

Viru Keskhaigla ambulatoorne epikriis, mille kohaselt kella 10.26–12.01 vahel hagejal

etanooli plasmas ei tuvastatud. Esitatud epikriisiga ei ole võimalik tõendada, et hagejal

puudus alkoholijoove ajal, mil tuli asuda tööülesandeid täitma, so kell 08.00.

Joobeseisundi tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas

kostja on joobe tuvastamisel järginud enda kehtestatud korda. Kord ei piira kostjale

õigusaktidest tulenevaid õiguseid ning kohustusi. Kostja õigus ja kohustus joobeseisundis või

joobetunnustega hageja töölt kõrvaldada tuleneb õigusaktidest. Olukorras, kus kostjal oli

kohustus hageja töölt joobe tõttu kõrvaldada ja hagejal oli keelatud joobeseisundis töötada, on

TLS-st tulenevalt hagejal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

Maakohtu hinnangul ei koostatud akti hageja juuresolekul, hagejat ei toimetatud koos kostja

esindajaga meditsiinilisse kontrolli, tunnistajatelt kirjalikke ütlusi ei võetud. Kohtu järeldus on

esitatud tõenditest tulenevalt ebaõige. Akt koostati hageja juures, mida kinnitas ka hageja.

Hageja käis meditsiinilises kontrollis. Korra alusel ei saanud kostja sundida hagejat

meditsiinilisse kontrolli minema koos kostja esindajaga. Akti allkirjastanud nelja teise isiku

kinnitust alkoholi lõhna tundmise ning mõõtmistulemuste ja hageja näo punetuse ning

higistamise kohta tuleb pidada tunnistaja ütlusteks.

Maakohtu järeldus, et kostja kehtestatud korda ei ole hagejal tutvustatud, ei tugine tõenditele.

Maakohus tugines vaid hageja kohtuistungil esitatud väidetele. Maakohtu põhjendus, et

võrreldes hagejale tutvustatud joobe tuvastamise korraga on korras tehtud olulised

muudatused, ei tugine tõenditele, vaid hageja esindaja väidetele.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja kehtestatud üheksa elupäästvat reeglit (edaspidi reeglid)

ja selle, et hageja neid rikkus. Reeglite järgimine on kohustuslik kõikidele kostja töötajatele.

Reegleid on hagejale tutvustatud. Kuivõrd kostja tuvastas hagejal joobe, siis rikkus hageja

reegleid.

Kuivõrd kostja tuvastas 12. juunil 2023. a hagejal joobe ning oli õigustatud töölepingu

erakorraliselt üles ütlema, siis ei olnud kohtul alust lõpetada töölepingut TLS § 107 lõike 2

alusel alates 14. augustil 2023. a. Tööleping lõppes 15. juunil 2023. a kostja ülesütlemisega.

Hagejal ei ole õigust saada hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ning alternatiivselt ei ole hagejal

õigust saada hüvitist maakohtu välja mõistetud ulatuses.

Kui hagejal on õigus saada TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist, on hüvitise arvestamise alused

ebaselged ning ebakorrektsed. Keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast lähtuvalt ei

saa hageja kahe kuu keskmine töötasu olla kokku 4543 eurot 13 senti. Hageja ei selgitanud,

kuidas saab keskmise töötasu arvestusse hõlmata tulemustasu.

Alternatiivselt esitas kostja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise vähendamise taotluse.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid arvesse võttes ei ole kahe kuu

keskmise töötasu ulatuses hüvitise maksmine hagejale õige ega õiglane. Kostja tõendas

hagejal vähemalt joobe kahtluse. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta seda, et hageja

ei oleks pidanud andma alust kahtluseks, et ta on alkoholijoobes. Kostja pidi ohutu

töökeskkonna tagamiseks hageja igal juhul töölt kõrvaldama. Maksimaalne hüvitis, mida

hageja võiks TLS § 109 lg 1 alusel saada, on ühe tööpäeva keskmine tasu 90 eurot 16 senti.

Kuivõrd töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane ning hageja rikkumine oli

sedavõrd oluline, et etteteatamistähtaega ei pidanud järgima, siis ei ole hagejal õigust saada

hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise väljamõistmine välistab samaaegselt TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmise.

Alternatiivselt, kui alates 17. märtsist 2023. a saab nõuda TLS § 109 lg 1 ja TLS § 100 lg 5

kohaseid hüvitisi samaaegselt, vaidleb kostja vastu maakohtu TLS § 100 lg 5 alusel välja

mõistetud hüvitise arvestuslikele alustele. Hageja keskmine tööpäeva tasu oli 90 eurot 16

senti. Maksimaalseks väljamõistetavaks hüvitiseks TLS § 100 lg 5 alusel saab olla 90 eurot 16

senti.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Hageja leiab, et töövaidluskomisjonis ja maakohtus antud ütluste ja esitatud tõenditega ei

leidnud tõendamist, et hageja oleks talle etteheidetava rikkumise toime pannud. Seadusandja

ei ole kehtestanud korda töökohal joobeseisundi tuvastamiseks ja tõendamiseks. Vastava

korra kehtestas tööandja ise. Tõendina esitatud joobe tuvastamise aktid ei vastanud kostja

kehtestatud joobeseisundi tuvastamise korrale. Aktides ei nähtu aktile allkirja andmisest

keeldumise kande tegemist, joobetunnuste dokumenteerimist ega kahe tunnistaja ütlusi

joobele viitavate tunnuste kohta. Kostja ei teinud hagejale ettepanekut minna

meditsiiniasutusse koos kostja esindajaga.

Maakohus ei pidanud kostjale selgitama, et tema seisukohad ei ole tõendatud, ning tegema

ettepanekut konkreetse asjaolu tõendamiseks konkreetse tõendi esitamiseks. Maakohus ei

rikkunud selgitamiskohustust ja andis õigustatult ja õiguspäraselt menetluses kogutud

tõenditele hinnangu otsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

hageja kasuks välja hüvitise vähem etteteatatud aja eest 2271 eurot 57 senti (TLS § 100 lg 5 ja

§ 97 lg 2 p 3) ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tööpäeva tasu kokku

675,89 eurot.

Menetluskulud maakohtus jäävad 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda. Muus

osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus esitab oma otsuses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654

lg 22).

8. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, milles maakohus tuvastas, et kostja 15. juuni 2023

ülesütlemisavaldus oli tühine ja luges pooltevahelise töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2

alusel 14. augustil 2023. Kostja vaidlustas ka välja mõistetud hüvitised ja alternatiivselt

märkis, et hüvitisi tuleb vähendada.

9. Ringkonnakohus võttis 6. jaanuari ja 26. märtsi 2025 määrustega asja juurde järgmised

tõendid: tõlke joobe tuvastamise aktist nr 5; väljavõtte Diana Savtšukile ajavahemikul 16.

juuni 2023 kuni 14. august 2023 Töötukassa tehtud väljamaksetest; Tervisekassa esitatud

kaaskirja, Diana Savtšuki haiguslehe ja töövõimetushüvitise maksekorralduse; Maksu- ja

Tolliameti esitatud kaaskirja ja maksuandmete tõendi Diana Savtšukile ajavahemikul juuni

kuni august 2023 tehtud väljamaksete kohta.

10. Ringkonnakohus võtab töölepingu ülesütlemise kehtivuse hindamisel aluseks maakohtus

tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude

tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus lisab siinkohal, et maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas hageja oli

joobes, kas tööandja (kostja) tuvastas joobe lubataval viisil ja kas kostja esitas maakohtule

tõendid, mis tõendavad hageja joobes tööle ilmumist. Kostja ei taotlenud

töövaidluskomisjonis (TVK) ega maakohtus tunnistajate ülekuulamist. Samuti ei esitanud

turvatöötajate ettekandeid. Töövaidluskomisjon selgitas otsuses, et joovet saab tõendada ka

muude tõenditega, näiteks tunnistajate ütlustega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

maakohus rikkus menetlusnorme, kui ei selgitanud kostjale, et tunnistajate ütlused on

lubatavad tõendid. Kostjat esindas korporatsiooni jurist, kellelt võib eeldada tööõiguslike

vaidluste alast pädevust.

11. Maakohus on õigesti tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ja

õigesti lugenud töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 14. augustist 2023.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega töölepingu ülesütlemise aluste puudumise

tuvastamise osas ning ei hinda maakohtule esitatud tõendeid ümber. Nõustudes maakohtu

põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks joobe tuvastamisega seonduvaid asjaolusid

oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus arvestas hageja töötasu ebaõigesti.

Ringkonnakohus kontrollis maakohtule esitatud arvestuse aluseid ja nõustub maakohtu

järeldustega hageja töötasu määramisel ning seetõttu ei korda ka selles osas maakohtu

põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).

13. TLS § 109 lg 1 II lause sätestab töövaidlusorgani õiguse muuta hüvitise suurust,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve ehk toob välja kohtu

diskretsiooniõiguse hüvitise määramisel. Maakohus määras hagejale hüvitise kahe kuu

keskmise töötasu ulatuses, mis on väiksem seaduses märgitust ning põhjendas oma kaalutlusi.

Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise välja

mõistmisel. Välja mõistetud hüvitis hageja kahe kuu töötasu ulatuses vastab kohtu tuvastatud

töölepingu lõpetamise asjaoludele.

14. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja leiab,

et kui töölepingu ülesütlemine on tühine, siis puudub hagejal õigus saada töötasu TLS § 100

lg 5 järgi.

14.1. Ringkonnakohus selgitas 6. jaanuari 2025 määruses, et maakohus ei arutanud pooltega

TLS § 100 lg 5 kohaldamise eeldusi ega kvalifitseerinud hageja nõuet ka ümber.

Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et TLS § 100 lg 5 ei kuulu rakendamisele lepingu

ülesütlemise tühisuse korral ja leidis, et sellises olukorras on töötajal õigus saada saamata

jäänud töötasu TLS § 35 alusel.

Maakohus luges hageja töölepingu lõppenuks ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja

järgimisel (TLS § 107 lg 2), s.o 14. augustist 2023. Kostja ei ole vaidlustanud, et ülesütlemise

kehtivuse korral oleks etteteatamistähtaeg olnud 60 päeva.

14.2. Riigikohus on selgitanud, et kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei ole

hagejal alust saada TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitist, kuid ta oli õigus nõuda kostjalt sama

rahasummat TLS § 35 alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 15. juuni 2022, nr 2-20-

16369 p 15.4).

Maakohus ei põhjendanud, miks hagejal oli õigus saada etteteatamistähtaja rikkumise eest

hüvitist. Töövaidluskomisjon on praeguses asjas tehtud otsuses selgitanud, et varasemalt on

Riigikohus leidnud, et TLS § 100 lg 5 kohaldub vaid juhul, kui töölepingu ülesütlemisavaldus

on kehtiv. 17. märtsil 2023 jõustus TLS § 100 lg 5 muudatus. Töölepingu seadust muudeti

eesmärgiga võimaldada välja mõista hüvitist nii TLS § 109 lg 1 alusel kui ka TLS § 100 lg 5

alusel üheaegselt. Muudatuse eesmärgina on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et hüvitis

peaks täitma kompenseerivat ja preventiivset eesmärki, mitte tegelikku kahjude hüvitamise

eesmärke (Töövaidluskomisjoni 22. augusti 2023 otsus nr 4-1-1096/23, p 46).

14.3. Ringkonnakohus ei nõustu töövaidluskomisjoni seisukohaga. Töölepingu seaduse

muutmise seletuskirjast § 100 lg 5 kohta, ei tulene, et seda tuleks sõnastuse muudatuse tõttu

hakata rakendama ka tühise ülesütlemiste korral.

TLS §100 lg 5 redaktsiooni muutmine ei muuda seda, kuidas seda sätet kohaldama peab siis,

kui tööandja töölepingu üles ütleb, sest ka varasema redaktsiooni järgi käsitleti seda hüvitist

töötaja saamata jäänud tasuna. Muutus see, et kui töötaja ütles lepingu etteteatamistähtaega

järgimata üles, siis tööandja ei pea enam nõudma kahju hüvitist töötajapoolse

ülesütlemistähtaja mittejärgmise eest, vaid tal on õigus saada keskmist tööpäevatasu iga

tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati (TLS § 100 lg 5).

Kui töölepingu ülesütlemine on tühine, siis ei ole tähtsust sellel, kas ülesütlemisel järgiti

etteteatamise tähtaega, ülesütlemine on tervikuna tühine. Samas pidi hageja töölt eemale

jääma alates 15. juunist 2023, kuid kohus luges töösuhte lõppenuks 14. augustist 2023.

Ülesütlemise tühisuse tõttu kehtis formaalne töösuhe kuni 14. augustini 2023, tööandjal on

pärast otsuse jõustumist kohustus teha vastav kanne TÖR-i ja töötajal on õigus saada töötasu.

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude õige alus on TLS § 35.

14.4. TLS §-st 35 tuleneb, et töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud

tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ning töö

tegemiseks valmis.

Seadus sätestab imperatiivselt, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja

suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1). Pärast

seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja arutab

menetlusosalistega seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist

(TsMS § 400 lg 5).

Nõustudes kostjaga, et tegemist on hageja ühe nõude materiaalõigusliku aluse muutmisega,

mis on üldjuhul apellatsioonimenetluses lubamatu, ei pidanud ringkonnakohus

menetlusökonoomiat ja eelkõige poolte huve silmas pidades praeguses asjas põhjendatuks

asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse

tõendite kogumiseks, andis pooltele võimaluse esitada oma seisukohad nõude uue alusnormi

ja asja juurde võetud uute tõendite kohta.

14.5. Hageja nõustus ringkonnakohtu tõlgendusega kehtivale seadusele ja nõude

alusnormidele ning märkis, et töötajal on õigus saada saamata jäänud töötasu 108,169 eurot

päevas TLS § 35 alusel perioodi 16. juuni 2023 kuni 14. august 2023 eest, millest on maha

arvatud hageja ajutise töövõimetuse aeg 4 päeva, seega on hagejal nõudeõigus 37 päeva

ulatuses. Hageja ei nõustunud kostjaga, nagu ei saanuks hageja kostjale tööd teha perioodil

19. juuni kuni 23. juuni 2023 (esmaspäevast reedeni), kuna nimetatud perioodil töötas hageja

Norsu Pluss OÜ kasuks. Asjaolu, et hageja tegi tööd 5 tööpäeva jooksul OÜ-le Norsu Pluss, ei

tähenda, et hageja ei saanuks ega tahtnuks teha tööd samal perioodil ka tööandjale kui

tööandja seda võimaldanuks. Ühegi õigusaktiga ei ole keelatud töötada samaaegselt enama

kui ühe tööandja kasuks.

14.6. Kostja märkis, et hageja soovis töösuhte lugeda lõppenuks 16. juunist 2023, tegemist on

tahteavaldusega, millega töötaja väljendas soovimatust teha tööandja juures tööd. Kostja jäi

seisukohale, et ainus hüvitis, mida töötaja on käesolevas asjas õigustatud nõudma juhul, kui

kohus lõpetab töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel, lähtub TLS §-st 109 lg-st 1. TLS § 109 lg 1

hüvitis katab kõik võimalikud kahjud, mis hagejale võisid töölepingu erakorralise

ülesütlemise õigusvastasusest tekkida. Alternatiivse käsitluse kohaselt ja juhul, kui

pooltevaheline töösuhe tuleks TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada alates 14. augustist 2023, siis

TLS § 35 kohaldamiseks peab kohus arvestama järgnevaga. Hagejale oli väljastatud

haigusleht 14. juunist 2023 kuni 19. juunini 2023. Ajavahemikul 19. juunist kuni 23. juunini

2023 töötas hageja Norsu Pluss OÜ kasuks. Samuti tuleb arvesse võtta, et perioodil 30.

juunist kuni 23. juulini 2023 oli hagejal planeeritud põhipuhkuse kasutamine. Kostja märkis,

et hageja nimetab ringkonnakohtus oma nõude suuruseks 4434, 97 eurot (41 päeva eest),

jättes tähelepanuta, et maakohus põhjendas, et kohtumenetluses on hageja nõue vaid osaliselt

2271 eurot, kuna ülejäänud osas on hageja nõue jäetud rahuldamata ja lahend on jõustunud.

Kostja on seisukohale, et 2271,57 eurost tuleb maha arvata perioodil 16. juunist kuni 14.

augustini 2023 hagejale makstud tasud ja hüvitised (vt ka Riigikohtu kohtuotsus asjas 2-20-

16369 p 15.2) kokku 1758,25 eurot. Kostja tõi esile, et tervisekassa on maksnud 46,07 eurot,

Norsu Pluss OÜ maksis töötasu 63,52 eurot, Eesti Töötukassa maksis töötukindlustushüvitist

1163,68 eurot. Arvestada tuleb ka makstud haigushüvitise 133,275 eurot ja kasutamata

puhkuse tasuga 351,70 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja TLS § 35 alusel esitatud nõude

suurus saab olla 513,32 eurot.

15. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktika ei ole välja kujunenud küsimuses, kas 17.

märtsil 2023 jõustunud tööturumeetmete seaduses tehtud töölepingu seaduse §-de 100 ja 109

muudatused, mis keelavad töötajale makstava hüvitise suuruse vähendamist riigi poolt isikule

makstavate hüvitiste ja toetuste võrra, laienevad ka TLS § 100 lg 5 ja § 35 järgi makstavale

keskmisele tööpäevatasule iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette

teatati või mil tööandja ei andnud töötajale tööd. Ringkonnakohtu arvates ei laiene.

Töölepingu seaduse seletuskirja kohaselt on hüvitiste eesmärk takistada tööandjaid

ebaseaduslikult töölepingut lõpetamast ja hüvitiste regulatsiooni eesmärk on, et hüvitis oleks

kõiki asjaolusid ja osapoolte huvi arvestades õiglane. Hüvitiste sätteid (§ 100 lg 4 ja § 109 lg-

d 1 ja 2) täiendati 17. märtsil 2023 jõustunud seaduse muutmisel lausega „hüvitise suurust ei

ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.“. Samal ajal

muudetud TLS § 100 lg-t 5 ei täiendatud lausega, et riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja

toetuste võrra ei ole töötasu vähendamine lubatud.

16. Ringkonnakohus leiab, et TLS § 35 alusel keskmise töötasu saamise nõude eelduseks on

töötaja valmisolek tööd teha ning töötasu väljamõistmise üks eeldus on, et töötaja ei ole end

töötuna arvele võtnud.

Eesti Töötukassa esitatud tõendi järgi maksti augustis 2023 hagejale töötuskindlustushüvitist

1163 eurot. Töötuskindlustushüvitist makstakse tagantjärele, seega sai hageja juulikuu eest

hüvitist selle eest, et ta ei töötanud. Töötuskindlustushüvitist ei saa samal ajal kui isik töötab,

isiku tööle asumisel maksmine lõpetatakse. Hageja ei esitanud taotlusi ega seisukohti, kas ja

kuidas töötuskindlustushüvitisega saaks arvestada. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

töötuskindlustushüvitis tuleb hageja töötasu nõudest maha arvata. Hageja nõustus 4

haigusepäeva võrra oma nõudeperioodi vähendama, seetõttu ei nõustu ringkonnakohus

kostjaga, et maha tuleks arvata ka haigushüvitis ja tervisekassa makstud summa.

Ringkonnakohus leiab, et puudub alus ka teise tööandja juures saadud töötasu 63,52 euro

maha arvamiseks, kuna hageja väitel ei oleks see takistanud kostja juures töötamist, samuti

puudub alus arvata maha kasutamata puhkuse tasu. Asjaolu, et hagejal oli kasutamata

korraline puhkus 2023. aasta eest, ei anna samuti alust vähendada hageja nõuet.

17. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas hageja töötasunõude alusnormi muutmisele oma

selged seisukohad uute tõendite ja hageja nõude kohta. Samas hageja esitas oma seisukoha

üksnes teise tööandja juures töötamise ja haiguspäevade kohta. Muus osas hageja oma

seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohus möönab, et hageja nõue 37 päeva eest töötasu

saamiseks on ebaselge, kuna hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust, millega mõisteti välja

töötasu 21 tööpäeva eest, lisaks nõustus hageja ringkonnakohtus päevade arvu vähendama 4

haiguspäeva võrra.

Hagejat esindas lepinguline esindaja, ringkonnakohus määras hagejale tähtaja uute tõendite

esitamiseks ja kostja seisukohtadele vastamiseks ning hageja ei esitanud vastuväiteid ega

omapoolseid seisukohti kostja väidetele. Eeltoodut arvestades loeb ringkonnakohus

põhjendatuks hageja nõude välja mõista kostjalt töötasu TLS § 35 alusel 17 (21-4) päeva eest

1838,89 eurot (108,17 x 17), nimetatud summast tuleb maha arvata töötuskindlustushüvitis

1163 eurot, seega muudab ringkonnakohus maakohtu otsust ja mõistab kostjalt hageja kasuks

TLS § 35 alusel välja 675,89 eurot.

18. Ringkonnakohus rahuldab hageja tuvastusnõude ja hüvitisenõude täies ulatuses ning

osaliselt töötasu nõude, seetõttu muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab

90% menetluskuludest kostja ja 10% hageja kanda. Kostja maakohtule menetluskulude

nimekirja ei esitanud. Hageja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, mille alusel kandis

ta menetluskulusid 1788 eurot. Maakohus hindas kulude vajalikkust ja põhjendatust ning

rahuldas nõude täies ulatuses. Kostja apellatsioonkaebuses hageja menetluskulude suurust ei

vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud kulude kindlaksmääramisel

diskretsiooni piire ja lähtub maakohtu määratud kulude suurusest. Ringkonnakohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 1609,2 eurot ja ülejäänud osas jäävad menetluskulud hageja enda

kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäävad apellatsioonimenetluses

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)