3-22-2295/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2295

Haldusasi

X OÜ ja Y OÜ kaebus nõudega tuvastada, et Elering

AS-i 07.07.2022 otsus nr 22-1.1/2022/1 nende suhtes ei

kohaldu

või alternatiivselt

nõuetega Elering AS-i 07.07.2022 otsuse nr 22-

1.1/2022/1 ja 26.09.2022 vaideotsuste nr 22-7/2022/7-2

ja 22-7/2022/8-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X OÜ ja Y OÜ, esindajad PL ja

vandeadvokaat Indrek Kukk

Vastustaja – Elering AS, esindaja vandeadvokaat Kaisa

Jakobsoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ ja Y OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

07.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X OÜ ja Y OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.06.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2295 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate ärinimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16.05.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).).

3-22-2295

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y OÜ on Kangrus Saunja külas Lääne-Nigula vallas asuva kuni 50 kW tootmisseadme

omanik ja käitaja.

2. X OÜ on Kangrus Saunja külas Lääne-Nigula vallas asuva kuni 50 kW tootmisseadme

omanik ja käitaja.

3. Elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lg 2 p 1, lg 25 ja § 108 lg 1 alusel võib tootja alla 50 kW

elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saada toetust 53,7 eurot/

MWh 12-aastase perioodi vältel. ELTS § 59 lg 1 alusel on nimetatud abi andjaks

põhivõrguettevõtja ehk Elering AS. Tootjad, kelle tootmisseade vastab ELTS § 59 lg-s 25

nimetatud tingimustele, saavad alates tootmisseadme taastuvenergia toetuse saajaks

registreerimisest toetust elektrituruseaduses märgitud määras, s.o 53,7 eurot/MWh. ELTS § 59

lg 25 sätestab, et alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia

eest võib tootja saada § 59 lg-s 2 nimetatud toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse

hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja

saanud riigilt investeeringutoetust. 01.07.2020 jõustus ELTS § 59 lg 26, mille kohaselt ELTS §

59 lg-s 25 nimetatud toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (grupierandi määrus) art 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas

määruses ja konkurentsiseaduse (KonkS) §-s 342 sätestatut.

4. X OÜ ja Y OÜ esitasid 11.07.2020 Elering AS-ile taotlused taastuvenergia toetuse

saamiseks. 14.07.2020 vastas vastustaja, et kaebajate tootmisseadmed on registreeritud ja

kvalifitseeritud ELTS-i alusel toetuse saajaks ning 12-aastane toetusperiood algas kuupäevast,

mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks. Ühtlasi lisas vastustaja selgituse, et: „Käesolev toetus

on vähese tähtsusega abi lähtudes Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013[1], mille

kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kuni 200 000 eurot“. 20.07.2020 pöördus

vastustaja e-kirjaga kaebajate poole ning teavitas sellest, et 01.07.2020 on jõustunud ELTS-i

muudatused, millega sätestati taastuvenergiast elektri tootmise tegevusabi andmine kuni 50

kW võimsusega tootmisseadmetele grupierandi määruse alusel grupierandina antava

riigiabina. Ühtlasi paluti allkirjastada uuesti taotlus e-kirjale lisatud vormil. 31.07.2020

esitasid kaebajad vastustajale uuel vormil taotlused toetuse saamiseks.

5. Elering AS tegi 07.07.2022 otsuse nr 22-1.1/2022/1 alla 50 kW võimsusega ja alates

01.07.2020 tootmist alustanud tootmisseadmete omanikele, millega tuvastas

1 Komisjoni 18.12.2013 määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, lk 1), edaspidi „VTA määrus“.

2(15)

3-22-2295

tootmisseadmetega toodetud elektrienergia toetuse ülempiiri. Otsusega: 1) tuvastati, et ELTS

§ 59 lg 25 alusel alla 50 kW elektrilise võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud

tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest antaval toetusel on ülempiir, millest tulenevalt

välja makstav toetus eurodes megavatt-tunni kohta ei tohi ületada 12-aastase maksimaalse

toetusperioodi vältel päikeseenergiast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi

turuhinna vahet; 2) otsustati tugineda ELTS § 59 lg 25 alusel alla 50 kW elektrilise

võimsusega ja 01.07.2020 või hiljem tootmist alustanud tootmisseadmega toodetud

elektrienergia eest antava toetuse ülempiiri välja arvutamisel kasumlikkuse hindamise

metoodikale (päikeseenergia toetuse mudelanalüüsi metoodika ja sellega seotud dokumendid,

otsuse lisad 1‒4).

6. Y OÜ esitas 08.08.2022 vaide Elering AS-i 07.07.2022 otsusele nr 22-1.1/2022/1, milles

taotles täiendada vaidlusaluse otsuse põhjendusi (täpsustada otsuse adressaate), kui otsus ei

mõjuta vaide esitaja õigusi, või alternatiivselt tühistada vaidlusalune otsus vaide esitajat

puudutavas osas.

7. Elering AS-i 26.09.2022 vaideotsusega nr 22-7/2022/8-2 jäeti Y OÜ vaie rahuldamata.

8. X OÜ esitas 08.08.2022 vaide Elering AS-i 07.07.2022 otsusele nr 22-1.1/2022/1.

9. Elering AS-i 26.09.2022 vaideotsusega nr 22-7/2022/7-2 jäeti X OÜ vaie rahuldamata.

10. Y OÜ esitas 26.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Elering AS-i 07.07.2022 otsuse

nr 22-1.1/2022/1 ja 26.09.2022 vaideotsuse nr 22-7/2022/8-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-

22-2295). X OÜ esitas 26.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Elering AS-i 07.07.2022

otsuse nr 22-1.1/2022/1 ja 26.09.2022 vaideotsuse nr 22-7/2022/7-2 tühistamiseks (haldusasi

nr 3-22-2746). Tallinna Halduskohus liitis 27.03.2023 määrusega haldusasjad ühte menetlusse

haldusasja numbriga 3-22-2295.

Kaebajad täpsustasid 17.05.2023 kaebuse nõudeid, paludes tuvastada, et Elering AS-i

07.07.2022 otsusega nr 22-1.1/2022/1 kehtestatud toetuse ülempiir ning selle arvutamise

metoodika ei kohaldu kaebajate suhtes ning kaebajatel on õigus saada ELTS § 59 lg 25 alusel

toetust VTA-na või alternatiivselt tühistada Elering AS-i 07.07.2022 otsus nr 22-1.1/2022/1,

26.09.2022 vaideotsus nr 22-7/2022/8-2 ning 26.09.2022 vaideotsus nr 22-7/2022/7-2.

Kaebajad taotlesid Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1) Kas sellist toetusskeemi taastuvenergia tootjatele, nagu näeb ette Eesti siseriikliku õiguse

alusel ELTS § 59 lg 25, on võimalik erinevate isikute suhtes käsitada samaaegselt nii: a) VTA

määruse alusel vähese tähtsusega abina kui ka b) grupierandi määruse art 43 tähenduses

grupierandi alusel makstava riigiabina?

2) Kas liikmesriigi seadusandja võib VTA määruse alusel vähese tähtsusega abina antud

toetuse ümber kvalifitseerida grupierandi määruse art 43 tähenduses grupierandi alusel

makstavaks riigiabiks?

3) Juhul, kui VTA määruse alusel vähese tähtsusega abina antud toetuse

ümberkvalifitseerimine grupierandi alusel makstavaks riigiabiks grupierandi määruse art 43

tähenduses on lubatav, siis kas see võib konkreetsetel asjaoludel olla vastuolus Euroopa Liidu

õigusest tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega?

4) Kas toetuse ümberkvalifitseerimise muudab lubamatuks asjaolu, et toetuse

ümberkvalifitseerimine grupierandi määruse art 43 tähenduses grupierandi alusel makstavaks

riigiabiks on toimunud toetusskeemi kehtivuse ajal ning ilma ülemineku sätteta, mis võib olla

3(15)

3-22-2295

vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuna selliselt rikutakse õigusindluse ja õiguspärase ootuse

põhimõtet?

5) Kas olukorras, kus toetusskeem on siseriikliku õigusaktiga ümber kvalifitseeritud ning

selle tulemusena ei ole isikule makstav toetus enam vastavuses grupierandi määruse art 43

nõuetega, on isikule makstav toetus käsitatav vältimatult ebaseadusliku riigiabina või saab

toetust

isikule

pidada

jätkuvalt

lubatavaks

VTA

määruse

alusel?

Vaidlusalune otsus ei laiene kaebajatele, kuid ka juhul, kui see laieneks, on tegemist

õigusvastase otsusega. ELTS § 59 lg-s 25 toodud tootmise alustamise mõistele on seadusandja

andnud autonoomse tähenduse. Selle kohaselt loetakse tootmine alanuks, kui tootja asjakohase

tootmisseadme komplekteeritus on sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat

toota. Kui tootmisseade oli selliselt komplekteeritud enne 01.07.2020, puudub alus

vaidlusaluse otsuse rakendamiseks tootja suhtes. Kaebaja tootmisseadmed olid nõutavalt

komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020.

Kaebajad on esitanud taotlused VTA saamiseks. Toetuse taotlused olid esitatud vormil, millel

puudus teave, et tegemist oleks grupierandi määruse alusel antava riigiabiga. 11.07.2020

edastas tootmisseadmete paigaldaja Sunservice OÜ taotlused koos võrgulepingute ja

võrguettevõtja kinnituskirjadega vastustajale. Vastustaja vastas 14.07.2020, et kaebajate

tootmisseadmed on registreeritud ja kvalifitseeritud ELTS-i alusel toetuse saajaks ning 12-

aastane toetusperiood algas kuupäevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme

võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks. Ühtlasi

lisas vastustaja selgituse, et: „Käesolev toetus on vähese tähtsusega abi, lähtudes VTA

määrusest, mille kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kuni 200 000 eurot.“

Asjaolu, et kaebajad on esitanud vastustaja nõudmisel täiendavalt taotlused vormil, mis

käsitavad toetust grupierandi alusel antava riigiabina, ei oma toetuse õigusliku

kvalifitseerimise seisukohast tähtsust, sest kaebajad ei saanud toetuse vormi muuta. Taotlus

toetuse saamiseks VTA-na oli juba vastustaja poolt aktsepteeritud ning toetuse õiguslikul

kvalifitseerimisel tuleb juhinduda seadusest, mitte vastustaja kehtestatud vormist. ELTS

välistab toetuse kvalifitseerimise grupierandi alusel makstavaks riigiabiks, kui

tootmisseadmed olid hiljemalt 30.06.2020 komplekteeritud sellisel tasemel, et sellega on

võimalik elektrienergiat toota.

Juhul kui vaidlusalune otsus kaebajate osas kohaldub, siis omab see ebasoodsat tagasiulatuvat

mõju ning on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Toetuse käsitamine grupierandi alla

mineva riigiabina on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega (PS § 10).

Kaebajad ei saanud eeldada, et vastustaja asub toetust käsitama üksnes grupierandi alla

mineva riigiabina grupierandi määruse art 43 tähenduses, mille puhul sõltub toetuse saamine

veel täiendavate tingimuste täitmisest. Seda eriti arvestades asjaolu, et vastustaja ise ei

tõlgendanud toetusskeemi väljamakseid mitte grupierandi alla kuuluvana, vaid VTA-na.

Toetuse ümber kvalifitseerimine ning toetuse ülempiiri kehtestamine on seadusandja eesmärki

silmas pidades põhjendamatu. ELTS § 59 lg-s 25 on sätestatud tähtajaline regulatsioon, mis

võimaldas toetust saada juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 31.12.2020. Seejuures

nägi ELTS § 108 lg 1 toetuse perioodina ette 12 aastat alates tootmisega alustamisest.

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast normi kohta ei

nähtu sisulisi põhjendusi. Samas järeldub seletuskirjast, et ka VTA-na toetuse käsitamine oli

ja on jätkuvalt õiguspärane. Seaduse muutmisele ei eelnenud asjakohast mõjuanalüüsi.

ELTS-i muudatuste jõustumine eirab vacatio legis`e põhimõtet. Lisaks tõi ELTS-i

täiendamine kaasa ebasoodsa tagasiulatuva mõju nende isikute suhtes, kes olid toetusega

4(15)

3-22-2295

arvestades juba asunud investeeringuid tegema. Kui ELTS § 59 lg 26 oleks jõustunud PS §

108 sätestatud korras 10 päeva jooksul seaduse avaldamisest, oleks tootmisseade vastanud

lisaks ELTS § 59 lg 25 nõuetele ka § 591 lg 1 ning § 108 lg 3 nõuetele. Isegi juhul, kui ELTS §

59 lg 24 jõustumist selle avaldamise päevale järgmisel päeval saaks pidada PS-ga kooskõlas

olevaks, ei saanud grupierandi regulatsioon rakenduda enne, kui selle kohta oli tehtud teavitus

Euroopa Komisjonile, s.o 20.07.2020. ELTS-i muudatuste menetlemine Riigikogus oli

vastuolus hea õigusloome tavaga.

11. Elering AS palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kui kaebajad väidavad, et vaidlusalune otsus nende suhtes ei kohaldu, siis tõusetub

kaebeõiguse küsimus. Seetõttu jääb arusaamatuks ka kaebuste eesmärk.

Otsus on kooskõlas selle aluseks oleva regulatsiooniga. Grupierandi määruse art-s 43 on

seatud isikule antavale abile ülempiir. Vaidlustatud otsuse tegemise vajadus tulenes ELTS-st

ja grupierandi määrusest. Vastustaja peab riigiabi andjana tegutsema kooskõlas riigiabi

reeglitega ja sealjuures järgima grupierandi määruses sätestatud toetuse ülemmäära

rakendamise nõuet.

Kaebajatele kohaldub grupierandi määrus. Kaebajate tootmisseadmed alustasid tootmist pärast

ELTS § 59 lg 25 jõustumist. Kaebajad andis esmakordselt nõuetekohase seadmega

elektrienergiat võrku 08.07.2020. Seda, kas tootja kvalifitseerub enne 01.07.2020 rakendunud

vähese tähtsusega abi toetusskeemi või grupierandi määruse toetusskeemi, hinnatakse

lähtuvalt sellest, millal tootmisseade alustas tootmist ELTS § 108 lg 3 mõistes. Lähtuda tuleb

kehtivates ELTS-i normides märgitud tootmise alustamise definitsioonist. Enne 01.07.2020

nõuetekohase tootmisseadmega esimest korda elektrienergia võrku või otseliini andnud

tootjad kvalifitseerusid VTA skeemi ning pärast 01.07.2020 nõuetekohase tootmisseadmega

esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini andnud tootjad kvalifitseeruvad grupierandi

määruse skeemi. Samale seisukohale on asunud Rahandusministeerium.

ELTS § 591 lg 1 p-s 1 märgitud tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab ELTS § 55 lg 1 ls 2

kohaselt võrguettevõtja. Tootmisseadme nõuetekohasus on eelduseks ELTS § 108 lg-s 3

märgitud tootmise alustamisel. Kaebaja tootmisseadme nõuetekohasust kinnitas

võrguettevõtja Imatra Elekter AS 08.07.2020 seisuga. Tootmisvõimelisus ei ole toetusskeemi

valiku puhul asjakohane kriteerium. ELTS § 59 lg 25 seadusesse lisamist puudutavas

seletuskirjas viidatud reeglid on asjakohased üksnes ELTS § 59 lg-s 25 nimetatud

toetusskeemi lõppemise kontekstis, st selle hindamisel, kas tootja kvalifitseerub vastava sätte

alusel toetusskeemi lõpus toetuse saajaks ehk kas tootja seade oli tootmisvõimeline enne

31.12.2020. Kaebajad alustasid tootmist ajal, mil kehtis ELTS § 59 lg 26. Nimetatud norm ei

sisalda erandit, mis võimaldaks ka pärast sätte jõustumist tootmist alustavate tootmisseadmete

puhul rakendada muud toetusskeemi peale grupierandi määruse. ELTS § 59 lg 26 tõlgendamist

ei saa sisustada läbi ELTS § 59 lg 25 seletuskirja.

Kaebajatel ei ole õiguspärast ootust saada toetust VTA toetusskeemi alusel. Seadusandja on

ELTS § 59 lg 26 jõustumisest kvalifitseerinud ELTS § 59 lg 25 alusel antava toetuse

grupierandi alusel antud riigiabina. Isegi enne ELTS § 59 lg 26 jõustumist ei saanud kaebajatel

olla õigustatud ootust, et neile makstakse taastuvenergia toetust VTA vormis. Eesti

taastuvenergia abiskeemi viimane versioon kiideti heaks Euroopa Komisjoni 06.12.2017

riigiabi otsusega S.47354. Otsuse kohaselt oli Eestil õigus toetada väiketootjaid (võimsusega

alla 1 MW, millisesse gruppi kuulusid ka mikrotootjad), kes alustavad tootmist hiljemalt

31.12.2018 (ELTS 09.07.2018 jõustunud redaktsiooni § 59 lg 24). 09.07.2018 jõustunud

ELTS-i muudatusega (eelnõu 576 SE) kehtestati ka täiendav abiskeem mikrotootjatele

kestvusega 01.01.2019‒31.12.2020 (ELTS § 59 lg 25). Kuigi ELTS-is ei ole selgitatud,

5(15)

3-22-2295

millisel EL õigusest tuleneval alusel uus abiskeem kehtestatakse, nähtub eelnõu menetluse

dokumentidest, et uus abiskeem oli mõeldud riigiabina grupierandi määruse alusel, mille

kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) teeb teavituse Euroopa

Komisjonile. Vastav teavitus jäi õigeaegselt tegemata ning seetõttu asus vastustaja

sundolukorras eraldama mikrotootjatele toetusi VTA vormis, mida Eesti seadus ei keelanud

ning mis ei olnud vastuolus EL õigusega. Vastustaja selline praktika, mis oli tingitud

komisjonile õigeaegse teavituse tegemata jätmisest, ei saanud luua kaebajatele õiguspärast

ootust, et algselt grupierandi määruse järgse instrumendina loodud abiskeemi rakendatakse

abiskeemi lõpuni hoopis VTA alusel. Asjaolust, et mikrotootjate toetuse maksmine VTA-na

oli põhimõtteliselt õiguslikult lubatav enne ELTS § 59 lg 26 jõustumist, ei saa järeldada, et

turuosalistel võiks olla nõudeõigus või õiguspärane ootus toetuse saamiseks VTA vormis.

Õiguspärast ootust ei saa tekkida ebaõigest halduspraktikast. Isegi kui käsitada ELTS

01.07.2020 muudatust abiskeemi muudatusena, on seadusandja abiskeemi muutes arvestanud

vastanduvaid huve. Avaliku huvina tuleb arvestada, et taastuvenergia tasu kannavad ELTS §

59 lg 5 alusel tarbijad ning kõrgete elektrihindade juures on fikseeritud toetuste maksmine

tarbijatele põhjendamatult koormav. Vastanduv erahuvi fikseeritud toetuse jätkumiseks on

kõrgete elektrihindade juures märgatavalt väiksema kaaluga, kuna tootja tulubaas on

vaatamata väiksemale toetusele kõrgest hinnast tingituna oodatust suurem. ELTS § 59 lg 26

kehtestamisel ja toetuse grupierandi alusel antava riigiabina kvalifitseerimisel ei ole

kahjustatud ülemäära nende tootjate õigusi, kes on investeerimisotsused teinud varasemat

regulatsiooni usaldades, kuna ka grupierandi määruse art 43 kohaldamisel jätkatakse riigiabi

andmist olukorras, mil elektri turuhind on väiksem kui taastuvallikast toodetud energia

tasandatud kulud. Kehtiva regulatsiooni eesmärk on vaid ülekompenseerimise ja ülemäärase

kulu tarbija kanda jätmise välistamine. Isegi kui asuda seisukohale, et mingil kujul

õiguspärase ootuse riive esines (mida vastustaja ei mööna), oleks vastav riive siiski vähene,

kuna ELTS § 59 lg 2 alusel antava abi saamise tingimused muutusid alates 01.07.2020 vähesel

määral.

Riigiabi andmise mõte on turutõrke kõrvaldamine, mistõttu ei saa olla õiguspärast ootust

minimaalselt vajalikust määrast suurema toetuse saamisele ehk ülekompenseerimisele.

Rakendatav skeem võimaldab ka individuaalhindamiste teostamist. See tähendab, et kui

toetuse saaja projekt on kahjumlik, on kasumlikkuse hindamise metoodika alusel võimalik

taotleda individuaalset hindamist ehk finantsauditit investeeringu kulude tõendamiseks. Kui

toetuse saaja projekt on kasumlik, ei ole tootja õiguspärast ootust rikutud, sest täidetud on

lubadus, et riigiabi toel ei ole projekt kahjumlik.

Seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. ELTS § 59 lg-t 26 kohaldatakse edasiulatuvalt

tootmisseadmete suhtes, mis alustasid tootmist pärast sätte jõustumist 01.07.2020 ning

tootmisseadmete osas, mis alustasid tootmist enne vastava sätte jõustumist kohaldub VTA

toetusskeem. Grupierandi alusel antavast abist tulebki Euroopa Komisjonile teatada hiljemalt

20 päeva jooksul abimeetme jõustumisest ehk ex post, mitte ex ante (KonkS § 342 lg 8).

01.07.2020 ei olnud mitte abi andmise kuupäev, vaid kuupäev, mille alusel tootjaid jagati

vastavalt VTA ja grupierandi määruse abiskeemi kvalifitseeritavatesse gruppidesse.

ELTS § 59 lg 26 ei ole põhiseadusega (PS) vastuolus. Regulatsiooni ei ole alates 01.07.2020

oluliselt muudetud. Uue regulatsiooni kehtestamine ei mõjutanud ettevõtja äririske ega

kulutuste tegemist märkimisväärselt. Turuosalised olid regulatsiooni kehtestamisest teadlikud

oluliselt varem ja oleks saanud ka oma tegevuses vajadusel sellega arvestada. Isegi kui asuda

seisukohale, et regulatsioon on PS-ga vastuolus, ei olnud vastustajal võimalik jätta kehtivat

õigust kohaldamata. ELTS § 59 lg 26 jõustumise aeg on sätestatud seaduses. Sellega on

seaduse jõustumine toimunud kooskõlas PS §-ga 108.

6(15)

3-22-2295

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks puudub vajadus. Vaidluse põhisisu ei ole mitte

grupierandi määruse kehtivus või tõlgendamine, vaid ELTS-i ehk siseriikliku õiguse

tõlgendamine ja kohaldamine.

12. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2023 otsusega kaebajate taotluse Euroopa Kohtult

eelotsuse küsimiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata,

jättis kaebused rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

ELTS § 59 lg-s 2 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art

107 lg 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase

riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust (ELTS §

59 lg 21). ELTS § 59 lg-s 2 nimetatud toetus on riigiabi grupierandi määruse art 43 tähenduses

ning selle andmisel järgitakse samas määruses ja KonkS §-s 342 sätestatut (ELTS § 59 lg 26).

Kaebajad on esitanud taotluse toetuse saamiseks ajal, mil kehtis ELTS § 59 lg 26. Järelikult

puudus vastustajal kaalutlusõigus otsustamaks, kas kvalifitseerida kaebajatele antav abi

vähese tähtsusega abiks või grupierandi määruse alusel makstavaks abiks. Vastustaja on

selgitanud, et 14.07.2020 kirjas tehtud viide VTA skeemile oli ekslik ning vea tuvastamisel

see koheselt kõrvaldati. Selline vastustaja selgitus on usutav, sest kehtiv õigus nägi alates

01.07.2020 ette toetuse maksmise grupierandi määruse alusel.

Vaidlusalune otsus kohaldub tootjatele, kes alustasid alla 50 kW tootmisseadmetega tootmist

01.07.2020 või hiljem. Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja

maagaasiseaduse muutmise seaduse 576 SE eelnõu teise lugemise muudatusettepanekute

loetelus on märgitud järgmist: „Olukorda, kus tootja asjakohane tootmisseade on

komplekteeritud sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota. See ei tähenda,

et elektrienergiat peab ka võrku andma või tootmisseade peab vastama kõigile § 591 lg-s 1

esitatud nõuetele. Seega tootmise alustamise määramisel § 59 lg 24 ja 25 mõistes ei kohaldu §

591 lg 1, mis kehtestab toetuse saamiseks vajalikud tingimused, mis peavad olema täidetud

ajal, kui tootja taotleb toetust, samuti ei kohaldu § 108 lg-s 3 sätestatud definitsioon, mis

käsitleb toetuse maksmise algusaega.“ See selgitus on toodud ELTS § 59 lg 24 osas, sõltumata

asjaolust, et viimases lauses on viidatud ka lg-le 25. Kui vaadata samas dokumendis

kommentaare lõike 25 osas, siis on ilmselge, et kaebajate toodud selgitus „tootmisest“ ei ole

asjakohane ELTS § 59 lg 25 kontekstis. Nimelt on samas 576 SE eelnõu teise lugemise

muudatusettepanekute seletuskirjas ELTS § 59 lg 25 kohta märgitud järgmist: „Lõige 25

käsitleb alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmete toetust. Selle kohaselt saab alla 50

kW elektrilise võimsusega tootja toetust § 59 sätestatud korras, kui tootmisseade toodab

elektrienergiat hiljemalt 2020. aasta lõpp (nagu sätestatud 290SEII-s) ning selle

tootmisseadme rajamiseks ei ole riik maksnud investeeringutoetust (nt PRIA, KIK või KredEx

meetmed). /…/ Tagamaks alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmete toetusskeemi ja

50 kW—1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmete toetusskeemi vastavust riigiabi

reeglitega, jätkub selliste tootmisseadmetega toodetud elektrienergia tootmise toetamine 2019.

aasta 1. jaanuarist. Seniajani sätestab sellistele tootjatele toetusskeemis osalemise ajalise

kriteeriumi § 59 lg 25.“ Seega on ELTS § 59 lg 25 kohta selgelt märgitud, et nimetatud norm

sätestab ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Kui seadusandja oleks

soovinud reguleerida tootja kvalifitseerumist ELTS § 59 lg-s 2 sätestatud toetusele sarnaselt

„olemasoleva tootjaga“ (vrd ELTS § 59 lg 22), oleks see pidanud ka selgelt olema seaduses

sätestatud.

Tootmise alustamise mõistet tuleb sisustada ELTS § 59 lg 1 p 1 koosmõjus § 108 lg-ga 3 (vt

ka Riigikohtu 28.09.2023 määrus nr 3-16-1864 p-d 32‒34). Vastavalt ELTS § 108 lg-le 3

käsitatakse ELTS §-s 108 nimetatud tootmise alustamise ajana päeva, millal nõuetekohane

tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini. Kaebajad on kinnitanud,

7(15)

3-22-2295

et tootmist alustati 08.07.2020, seega pärast ELTS § 59 lg 26 jõustumist, mis sätestas, et ELTS

§ 59 lg 25 alusel antav abi on riigiabi grupierandi määruse tähenduses. Seega ei oma asja

lahendamisel tähtsust kaebajate väide, et kaebajate tootmisseadmed olid nõutavalt

komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020.

ELTL art 108 lg-s 3 ette nähtud teatamiskohustus on ELTL-ga riigiabi valdkonnas kehtestatud

kontrollisüsteemi üks põhielemente. Selles süsteemis on liikmesriigid kohustatud esiteks

komisjonile teatama igast meetmest, millega nad kavatsevad kehtestada või muuta abi ELTL

art 107 lg 1 tähenduses, ja teiseks mitte seda meedet rakendada seni, kuni nimetatud

institutsioon on meetme suhtes teinud lõpliku otsuse (Euroopa Kohtu 05.03.2019 otsus Eesti

Pagar, C-349/17, p 56 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastavalt KonkS § 342 lg-le 8 tuleb

grupierandi teatis edastada Euroopa Komisjonile 20 tööpäeva jooksul individuaalse riigiabi

andmisest või abikava rakendamisest arvates. MKM esitas viidatud teatise Euroopa

Komisjonile 20.07.2020, s.o 20 päeva jooksul arvates ELTS § 59 lg 26 jõustumisest (s.o

01.07.2020). Seega ka juhul, kui vastustaja ei teavitanud kaebajaid nende taotluste

vastuvõtmisel, et tegemist on grupierandi määruse alusel antava riigiabiga, ei muuda see abi

vähese tähtsusega abiks. Sisuliselt tähendab see, et toetust ei ole pärast taotluste esitamist

ümber kvalifitseeritud, vaid alates 01.07.2020 makstakse ELTS § 59 lg-s 25 nimetatud toetust

grupierandi määruse alusel, sõltumata asjaolust, et vastustaja nimetas antavad toetust oma

14.07.2020 e-kirjas vähese tähtsusega abiks. Seetõttu on vaidlusaluse otsuse adressaadid ka

kaebajad.

Asjaolu, et 2 aastat pärast toetuste saamiseks taotluste esitamist on vastustaja võtnud vastu

otsuse grupierandi määruse art 43 rakendamiseks, ei saa kuidagi avaldada kaebajatele

ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Grupierandi määrus on otsekohalduv (vt ELTL art 288 lg 2).

Vastavalt grupierandi määruse art 43 lg-le 5 ei tohi abi energiaühiku kohta ületada kõnealusest

taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet.

Tasandatud kulusid ajakohastatakse regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Seda, et juba varem

on seadusandja soovinud ELTS § 59 lg-s 25 sätestatud taastuvenergiatoetuse kvalifitseerida

grupierandi määruse alusel antavaks, kinnitab ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (173 SE II) seletuskiri teiseks lugemiseks. Eelnõu seletuskirjas teiseks

lugemiseks märgitakse ELTS § 59 lg osas 26 järgmist: „Elektrituruseaduse, energiamajanduse

korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE) menetlemise

käigus 2018. aastal elektrituruseadusesse lisatud § 59 lõige 26 (<50 kW tootmisseadmete

toetus) on oma olemuselt riigiabi, mille osutamisel peab järgima EL riigiabi põhimõtteid

(määruses (EL) 651/2014 toodud põhimõtteid (nn grupierandi määrus) või siis vähese

tähtsusega abi põhimõtteid). Eelnõu 576 SE menetluse käigus nõustus majanduskomisjon

MKM-i ettepanekuga võimaldada taastuvenergiatoetuse maksmine kuni 31.12.2020 rajatud

alla 50 kW võimsusega käitistele. Nimetatud skeemi riigiabi küsimust arutati ning

ministeerium kinnitas, et see ei vaja eraldi riigiabiluba, kuna läheb nn grupierandi alla. Nõnda

fikseeris komisjon vastava muudatusettepaneku juurde selgituse: „Toetusskeemi kohta teeb

MKM Euroopa Komisjoni riigiabi grupierandi rakendamise teatise.“ Käesoleva aasta

maikuus, eelnõu 156 SE menetluse ajal, tabas komisjoni üllatusena teave, et nimetatud

teavitus on ministeeriumi poolt tegemata. Tekkinud segaduses on põhivõrguettevõte AS

Elering hakanud toetusskeemi väljamakseid tõlgendama vähese tähtsusega riigi abina.

Arvestades toetusskeemi rakendamisel tekkinud segadust, peab komisjon oluliseks lisada

otsene viide grupierandi määrusele, millega kordab üle, et nimetatud toetusskeem seadustati

grupierandi alla kuuluvana.“ Seega oli seadusandja soov juba varem sätestada grupierandi

riigiabi toetusskeemina taastuvenergiatoetus, mis on ette nähtud ELTS § 59 lg-s 25.

Kaebajatele ei saanud tekkida õiguspärast ootust VTA-na toetuse saamiseks. Riigiabi andmise

mõte on turutõrke kõrvaldamine ning seetõttu ei saa olla õiguspärast ootust minimaalselt

8(15)

3-22-2295

vajalikust määrast suurema toetuse saamisele ehk ülekompenseerimisele. Samuti ei saa

õiguspärane ootus tekkida vastustaja ebaõigest halduspraktikast, eelkõige 14.07.2020 kirjas

märgitust, et tegemist on vähese tähtsusega abiga. Selle välistab riigiabi valdkonnas kehtiv

hoolsa ettevõtja põhimõte, mille kohaselt peaks hoolikas ettevõtja olema suuteline jälgima,

kas ettenähtud protseduuri on korrektselt järgitud või mitte. Kaebajatel ei saanud tekkida

ootust, et neile makstav toetus on vähese tähtsusega abi. Enne taotluste esitamist oli ELTS §

59 lg-s 26 tehtud viide grupierandi määrusele ning KonkS §-le 342, mistõttu pidi hoolas

ettevõtja mõistma, millise riigiabiga on tegemist.

ELTS § 108 lg 7 põhiseaduspärasust on analüüsinud õiguskantsler 26.08.2020 kirjas nr 6-

1/201332/2004637. Õiguskantsler on selgitanud, et 07.09.2018 jõustunud ELTS-i muudatused

olid ajendatud üleminekust fikseeritud määraga toetusskeemilt vähempakkumise põhimõttel

toimivale toetusskeemile; see üleminek lähtus Euroopa Liidu riigiabi reeglitest ning asjaolust,

et Eesti on seni suutnud saavutada oma taastuvenergia eesmärgid; seetõttu võib varasem,

tootjale väga soodsa toetusskeemi jätkuv rakendamine olla PS-ga vastuolus (vt Riigikohtu

üldkogu 15.12.2015 otsus nr 3-2-1-71-14, p 127); ilma üleminekusäteteta (ELTS § 108) võib

ELTS § 59 lg 2 kohane taastuvenergia toetus osutuda PS-ga vastuolus olevaks, sest see

võimaldaks ülemäärast toetust olukorras, kus Eesti taastuvenergia eesmärgid on täidetud või

kui on olemas isikute omandipõhiõigust vähem koormav alternatiivne lahendus taastuvenergia

osakaalu suurendamiseks. Sellise olukorraga on ka praegusel juhul tegemist ‒ kaebajad

soovivad, et neile kohalduks varasem toetusskeem, mis ei näinud ette ülekompenseerimise

keeldu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb selline keeld otsekohalduvast grupierandi

määruse art-st 43. Mitte ükski PS norm ei anna juriidilisele isikule õigust nõuda

taastuvenergiatoetust enam, kui selleks esineb vajadus.

ELTS-i 2018. a-l jõustunud redaktsiooni põhiseaduspärasust on õiguskantsler analüüsinud

10.12.2018 kirjas nr 6-1/180840/1805381, kus mh selgitati vastanduvate põhiõiguste

kaalumist: „Taastuvenergiatoetuse puhul tuleneb üldine ehk avalik huvi nii toetuse eesmärgist,

olemusest kui ka mõjust laiemalt. Määrava tähtsusega on see, et toetuse eesmärk on

saavutatud – Eesti on täitnud 2020. aastaks seatud eesmärgi saavutada taastuvenergia

osakaaluks 25% lõpptarbimises. Peale selle, et ülemäärane riigiabi ei ole lubatud, tuleb veel

arvestada asjaoluga, et taastuvenergiatoetus mõjutab kõiki tarbijaid. Taastuvenergiatoetuse

kulu kannab tarbija (ELTS § 592 lg 1). Muudatus, mis on tootja jaoks ebasoodne, on

tarbijatele soodne. Seega tuleb tootja ettevõtlusvabaduse riivet kõrvutada tarbijate

omandiõiguse riivega. Seejuures ei saa pidada ettevõtlusvabaduse riivet omandipõhiõiguse

riivest kaalukamaks.“ Olukord, kus seadusandja ei oleks ELTS § 59 lg-t 26 kehtestanud, oleks

võinud kaasa tuua hoopis PS-ga vastuolus oleva olukorra, kus taastuvenergiatoetust makstakse

ülemääraselt (vt Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsus nr 3-2-1-71-14, p 127).

Õiguspärase ootuse põhimõttega on arvestatud, kuivõrd ELTS § 59 lg-s 25 sätestatud

toetusskeemi ajalist perioodi ei muudetud alates 01.07.2020, samuti ei muudetud toetuse

saamise õigust kuni 50 kW võimsusega tootmisseadmete omanikele. Õiguspärase ootuse

põhimõte ei tähenda, et regulatsioon säiliks muutumatuna. Seaduse tagasiulatuvat mõju ei

esine. ELTS § 59 lg-t 26 kohaldatakse edasiulatuvalt alates 01.07.2020 või hiljem tootmist

alustanud tootmisseadmete suhtes.

Vastavalt PS §-le 108 jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui

seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Vastavalt ehitusseadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse (millega kehtestati ELTS § 59 lg 26 (vt § 4)) §-le 5 jõustub seadus 2020. a

1. juulil. Seadus avaldati Riigi Teatajas 30.06.2020. Seega jõustati seadus lühema aja jooksul,

kui PS §-s 108 sätestatud 10 päeva, kuid mitte enne seaduse avaldamist. PS § 108 ei keela

seaduse jõustamist lühema aja jooksul, kui 10 päeva, kuid sellisel juhul tuleb järgida vacatio

9(15)

3-22-2295

legis`e põhimõtet. Vacatio legis`e põhimõtet rikutud ei ole, kuivõrd ELTS § 59 lg-s 26

muudatus ei ole käsitatav ulatusliku muudatusena, mis nõuaks ettevõtjatelt märkimisväärselt

oma tegevuse ümberkorraldamist. Jätkatakse kuni 50kW tootmisvõimsusega seadme

omanikele taastuvenergia toetuse maksmist, kuid sellega nähakse ette ülekompenseerimise

keeld. Ülemäärane riigiabi ei ole lubatav, mis ühtlasi tähendab, et ei saa olla õigustatud ootust

toetusskeemi muutumatuna püsimise suhtes.

Kaebajad esitasid toetuse saamiseks taotlused pärast 01.07.2020, mil seadus nägi ette toetuse

maksmise grupierandi määruse alusel, erinevalt kaebajate poolt viidatud ettevõtjatest, kes

esitasid taotluse toetuse saamiseks enne 01.07.2020, mil maksti toetust VTA-na. Seega ei ole

tegemist võrreldavate gruppidega. Järelikult ei ole võrdsuspõhiõigust rikutud.

Eelotsuse küsimiseks puudub vajadus, kuivõrd vaidluse põhisisu ei ole menetlusosaliste

erinev arusaam Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt grupierandi määruse art 43 kohaldamisest

või kehtivusest. Samuti ei puuduta vaidlus vähese tähtsusega abi määruse kohaldamist või

kehtivust. Eelkõige on vaidlusaluseks küsimuseks, kuidas tõlgendada siseriiklikku õigust,

täpsemalt ELTS § 59 lg-eid 25 ja 26.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. X OÜ ja Y OÜ paluvad 12.07.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebajad paluvad küsida Euroopa Kohtult eelotsust halduskohtule esitatud kaebuses toodud

küsimustes. Halduskohus rikkus menetlusõigust, jättes pöördumata Euroopa Kohtu poole

eelotsuse küsimiseks. ELTS § 59 lg-tega 25 ja lg 26 on seadusandja ette näinud riigiabi

andmise taastuvenergia tootjatele. Järelikult peavad need sätted olema kooskõlas EL õiguse

normidega. On võimalik, et Euroopa Kohus on praeguse vaidlusega sarnase vaidluse juba

lahendanud liidetud kohtuasjades C-182/03 (Belgia Kuningriik v Komisjon) ja C-217/03

(Forum 187 ASBL v Komisjon). Sellisel juhul on tegemist acte éclairé olukorraga ning

ringkonnakohus peab lähtuma Euroopa Kohtu lahendist. Kui ringkonnakohus leiab, et esineb

acte éclairé olukord, siis pole eelotsuse küsimine vajalik ning ELTS § 59 lg 26 tuleb jätta

vastuolu tõttu EL üldpõhimõtetega kohaldamata. ELTS § 59 lg 26 tuleb jätta kohaldamata

vastuolu tõttu EL põhiõiguste harta art-ga 20 (võrdsuspõhimõte) ning põhiõiguste harta art-ga

21 (diskrimineerimise keeld). Lisaks rikkus seadusandja ELTS § 59 lg 26 osas EL õiguse

üldpõhimõtet õiguslikule ootusele, kui lühendas vacatio legis’t ühe päevani. Kohtul tuleb

ELTS § 59 lg 26 jätta kohaldamata ning kvalifitseerida kaebajatele makstav toetus ELTS § 59

lg 25 alusel VTA-na.

Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et ELTS § 59 lg 26 tuleb jätta kohaldamata

vastuolu tõttu EL õigusega, tuleb halduskohtu otsus tühistada põhjusel, et halduskohus on

valesti kohaldanud ELTS § 59 lg-eid 25 ja 26, samuti ELTS § 108 lg-t 3. Halduskohus on

tootmise alustamise mõiste ELTS § 59 lg 25 tähenduses sisustanud ebaõigesti. Kohus sidus

tootmise alustamise mõiste ekslikult taotluse esitamise hetkega ning jättis põhjendamatult

arvesse võtmata seadusandja tahte ELTS § 59 lg 25 sisustamisel. Kohus jättis arvestamata

kaebajate 17.05.2023 seisukoha lisas 2 esitatud tõendiga ning jõudis seetõttu vale järelduseni

tootmise alustamise mõiste osas, kohaldades ebaõigesti ELTS § 108 lg-t 3. Oluline on hinnata

seda, kas kaebajad olid tootmist ELTS § 59 lg 25 tähenduses alustanud hiljemalt 30.06.2020.

Kuna kohus asus ebaõigele seisukohale, jättis kohus hindamata kaebajate väited ja tõendid

selle kohta, et nende tootmisseadmed olid nõutavalt komplekteeritud hiljemalt 30.06.2020.

Euroopa Komisjon on haldusasjas nr 3-16-1864 edastatud küsimustele vastates kinnitanud, et

toetuse saamise õigus tekib automaatselt, s.o enne taotluse esitamist.

10(15)

3-22-2295

Ebaõige on halduskohtu väide, et ELTS § 59 lg 25 sätestab erinevalt § 59 lg-st 24 tootmise

ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Ka ELTS § 59 lg 24 sätestab

ainult tootmise ajalise kriteeriumi, mitte ei ava tootmise alustamise mõistet. Samuti on ekslik

halduskohtu järeldus, et kui seadusandja oleks soovinud reguleerida tootja kvalifitseerumist

ELTS § 59 lg-s 25 sätestatud toetusele sarnaselt „olemasoleva tootjaga“ (vrdl ELTS § 59 lg

22), siis oleks see pidanud selgesõnaliselt olema seaduses sätestatud. Seadusandja ei ole sellist

kvalifitseerumist ka ELTS § 59 lg-s 24 selgesõnaliselt sätestanud, ometi tuleb seletuskirjast

tulenevalt sätet tõlgendada nii, et toetusele kvalifitseerumist ei ole seotud taotluse esitamise

ajahetkega. Arvestades ELTS § 59 lg-te 24 ja 25 identset ülesehitust, tuleb mõlema normi osas

arvestada ka seda seletuskirja osa, mille kohaselt: „Sättega on antud piisav aeg, et kõik eelnõu

seadusena jõustumise ajal tootmisseadmeid ehitavad tootjad saavad ehitusprotsessi lõpuni viia

ning saada toetust selle skeemi alusel, mis investeerimisotsuse ajal kehtis.“ Seda lähenemist

ELTS § 59 lg 25 osas toetas ka vastustaja vahetult enne ELTS § 59 lg 26 jõustumist oma

kodulehel. Vastustaja muutis oma seisukohta tootmise alustamise mõiste osas alles pärast

seda, kui oli rahuldanud kaebajate 08.07.2020 taotlused tootmisseadmetega toodetava elektri

eest toetuse saamiseks VTA-na. Sealjuures kehtis ka 08.07.2020 ELTS § 59 lg 26. Järelikult

on vastustaja pärast ELTS § 59 lg 26 jõustumist käitunud vastuoluliselt, sisustades tootmise

mõiste kahel erineval moel. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaebajate tõlgendusega tootmise

mõiste osas ELTS § 59 lg 25 tähenduses, tuleb ELTS § 59 lg 25 jätta kohaldamata vastuolu

tõttu PS-ga. Eelnõu 576 SE teise lugemise muudatusettepanekute loetelus välistatakse ELTS §

108 lg 3 definitsiooni kohaldamine ELTS § 59 lg-le 25. ELTS § 59 lg 25 ja § 108 lg 3 ebaõige

kohaldamise tõttu jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kaebajatele makstav toetus tuleb

kvalifitseerida grupierandi alusel makstava riigiabi, mitte VTA-na. Kohus jättis hindamata

kaebajate tõendid, et kaebajad olid tootmist ELTS § 59 lg 25 tähenduses alustanud hiljemalt

30.06.2020.

Kaebajatel oli alates ELTS § 59 lg 25 kehtestamisest õiguspärane ootus, et pärast ELTS § 59 lg

25 eelduste täitmiseks vajalike investeeringute tegemist saavad nad kuni 12-aastase perioodi

jooksul taastuvenergia väiketootjatele ettenähtud toetust VTA vormis. ELTS § 59 lg 26 ei

täida eesmärki välistada makstava toetusega toetuse saajate ülekompenseerimine.

Halduskohus ei ole analüüsinud kaebajate vastuväiteid. ELTS § 59 lg 26 jõustumine ainult

mõnede tootjate suhtes, kes olid pärast ELTS § 59 lg 25 jõustumist asunud tegema

investeeringuid, kätkeb endas põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist. Ebaõige on halduskohtu

väide, nagu oleks vastustaja 20.07.2020 kaebajaid teavitanud sellest, et nende 14.07.2020 e-

kirjaga rahuldatud taotluse abil makstav toetus on kvalifitseeritav grupierandi alusel.

Vastustaja seda ei teinud, vaid palus kaebajatel esitada uued taotlused. Vastustaja ei ole oma

14.07.2020 otsust tühistanud. ELTS § 59 lg 26 avaldati 30.06.2020 ning see jõustus järgmisel

päeval. Kuni 30.06.2020 ei saanud kaebajad seega teada, et riik kavatseb

taastuvenergiatoetuste kava muuta. Kui ELTS § 59 lg 26 jõustumisel tuli tootmise alustamise

mõistet ELTS § 59 lg 25 tähenduses hakata sisustama läbi ELTS § 108 lg 3 (millega kaebajad

ei nõustu), ei ole ühe päeva jooksul võimalik kellelgi oma majandustegevust ümber

korraldada. Halduskohus leidis seega ebaõigesti, et ELTS § 59 lg 26 vastuvõtmisel ja

jõustamisel ei ole rikutud vacatio legis`e põhimõtet.

Kohus on jätnud arvesse võtmata kaebajate vastuväite Euroopa Komisjoni teavitamise kohta.

MKM esitas teatise ELTS § 59 lg 26 vastuvõtmise kohta alles 20.07.2020. Seega puudus

vastustajal 14.07.2020 kaebajate taotlusi rahuldades õigus kvalifitseerida abi grupierandi

määruse alusel makstava abina ning vastustaja kvalifitseeris abi õigesti VTA-na. Järelikult ei

saa vastustaja 07.07.2022 otsus kaebajatele laieneda. Halduskohus oleks pidanud kaebajate

tuvastusnõude rahuldama.

11(15)

3-22-2295

Kaebajatele antav toetus tuleb kvalifitseerida VTA-na, sest nad olid ELTS § 59 lg 25 eeldused

30.06.2022 seisuga täitnud. Kui kohus kaebajatega ei nõustu, tuleb ELTS § 59 lg 26 jätta

kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 11. Seadusandja väidetav legitiimne eesmärk ELTS § 59

lg 26 kehtestamisel oli tootjate ülekompenseerimise vältimine. Ülekompenseerimise riski pole

seadusandja aga väiketootjate (nagu kaebajad) puhul tuvastanud. Riigikontroll selgitas

05.07.2023, et Eesti riigil puudub tõene ja täielik ülevaade viimase kümne aasta jooksul

riigiabi meetmete alusel ettevõtetele määratud toetustest, väljamakstud summadest,

tagasinõuetest ja riigiabi tegelikust mõjust (apellatsioonkaebuse lisa 1). See näitab täiendavalt,

et ELTS § 59 lg 26 vastuvõtmisele ei eelnenud kohast mõjuhinnangut ning ELTS § 59 lg 26

vastuvõtmise legitiimne eesmärk ei olnud ülekompenseerimise vältimine. Piirang ELTS § 59

lg 26 näol ei ole legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest see ei kohaldu ühetaoliselt

kõigile, kes ELTS § 59 lg 25 jõustudes tegid investeeringuid taastuvenergia tootmiseks ELTS

§ 59 lg-s 25 lubatud VTA abil.

14. Elering AS palub 11.09.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ei ole alust. Eesti õiguskorras tulenevad võrdsuse

põhimõtte ja diskrimineerimise keeld eelkõige PS §-st 12 ning selle alusel tekkinud

kohtupraktikast. Kaebajate väiteid saab ja peab käsitlema Eesti õiguse alusel.

Kaebajate viidatud Euroopa Kohtu lahend liidetud kohtuasjades C-182/03 ja C-218/03 ei ole

asjakohane. Otsus käsitles Euroopa Komisjoni tegevust ning õiguspärase ootuse põhimõtet

suhetes EL-i institutsioonidega. Euroopa Kohtu vastav praktika ei ole alati üle kantav

õiguspärase ootuse põhimõtte sisustamiseks siseriiklikus õiguses. Otsus ei ütle praeguse asja

tarbeks ka midagi uut või kasulikku. Vastustaja on nõus, et praeguses asjas tuleks arvestada

õiguspärase ootuse põhimõttega, kuid antud juhul ongi sellega piisavalt arvestatud. Praeguse

asja faktid on oluliselt erinevad viidatud Euroopa Kohtu lahendi faktidest. Käesolevas asjas ei

ole riik andnud turuosalistele ühtegi signaali, et mikrotootjate abikavas osalejad saavad toetust

lõpmatuseni VTA-na ja kasumlikkuse ülempiirita. Juba abikava kehtestamisel viitas

seadusandja selgelt, et abikava on mõeldud just üldise grupierandi järgse toetusmeetmena.

Asjaolu, et vahepealsel perioodil anti teavituse tegemata jätmise tõttu abi VTA-na, ei

tekitanud kuidagi tootjatele õiguspärast ootust abi lõputuks saamiseks VTA-na.

Kuigi halduskohus viitas otsuses taotluse esitamise ajale, on kohus põhjalikult käsitlenud

tootmise alustamise aja mõistet ja selle sisustamist, sh lähtudes ELTS-i sõnastusest ja

seletuskirjast. Taotluse esitamise aeg ei olnud halduskohtu jaoks määrav. Vastustaja ei ole

kunagi kinnitanud, et VTA abiskeemi kvalifitseeruvad kõik tootjad, kelle seade oli 30.06.2020

seisuga piisavalt komplekteeritud. Väljavõte vastustaja kodulehelt, mis väidetavalt tõendab

vastupidist, sellist tõlgendust ei sisalda. Kodulehe tekst viitab seadme komplekteerimise

vajadusele üksnes 31.12.2020 tähtaja kontekstis (ELTS § 59 lg 22), mitte 30.06.2020

kontekstis (ELTS § 59 lg 26).

Halduskohus hindas õigesti vaidlusaluse seadusmuudatuse põhiseaduspärasust. Grupierandi

määruse rakendamise ainus mõju ongi selles, et piirata toetuse summat olukorras, kus toetuse

jätkuv maksmine tooks kaasa ülekompenseerimise. Selle kohta ei ole vaja esitada tõendeid,

sest selline järeldus tuleneb juba määrusest kui sellisest. Väiketootjate puhul ei ole

ülekompenseerimine välistatud, see on otseses sõltuvuses elektrihinnast. Toetuse piiramist ei

toimu olukorras, kus ülekompenseerimise risk realiseerunud ei ole. Regulatsioon ei too kaasa

tootjate ebavõrdset kohtlemist. Sarnaseid tootjaid koheldakse regulatsiooni alusel sarnaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(15)

3-22-2295

15. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta ega tühistada.

16. Kaebajatele kohaldub Elering AS-i 07.07.2022 otsus, sest kaebajate tootmisseadmed

alustasid tootmist pärast 01.07.2020, mil jõustus ELTS § 59 lg 26. Mõiste „tootmise

alustamine“ sisustamisel on halduskohus lähtunud õigesti ELTS § 108 lg-st 3. ELTS § 108 lg

1 kohaselt makstakse § 59 lg-s 2 sätestatud toetust tootmise alustamisest alates ja § 108 lg 3

sätestab, et käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva,

millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.

Regulatsioon on selge ja kaebaja tõlgendus, mille kohaselt tuleks tootmise alustamisena

toetuse maksmise kontekstis käsitada ajahetke, mis tootmisseade oli põhimõtteliselt valmis

elektrienergiat andma, ei tugine seadusel. Kaebaja viidatud „Elektrituruseaduse,

energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse“ 576 SE eelnõu

teise lugemise muudatusettepanekute loetelus selgitatu (lk 22 ja 23 ‒ tootja asjakohane

tootmisseade on komplekteeritud sellisel tasemel, et sellega on võimalik elektrienergiat toota)

ja Elering AS-i kodulehel avaldatu (dtl 307) ei defineeri mõistet „tootmise alustamine“ toetuse

maksmise kontekstis, vaid seonduvad toetusele kvalifitseerumisega ehk selgitavad, et

toetusele kvalifitseerumiseks pidi tootmisseade hiljemalt sättes märgitud kuupäevaks olema

tehniliselt valmis elektrienergiat tootma, kuid toetust makstakse alates tootmise alustamisest

ehk päevast, mil elektrienergiat esimest korda toodeti.

17. Isegi kui lähtuda kaebajate tõlgendusest, nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebajate

tootmisseadmed ei olnud hiljemalt 30.06.2020 komplekteeritud tasemel, et nendega oleks

saanud elektrienergiat toota. Selles küsimuses ei saa lähtuda ehitaja Sunservice OÜ

28.06.2020 elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioonidest ega ehitaja kinnituskirjadest

(dtl 51‒53, 80 ja 90), vaid võrguettevõtja kinnitusest tootmisseadme nõuetekohasuse kohta

(ELTS § 55 lg 1 teine lause). Kaebajate tootmisseadmete nõuetekohasust kinnitas

võrguettevõtja Imatra Elekter AS 08.07.2020 (dtl 204 ja 221), seega pärast 01.07.2020.

18. Kuna puudub vaidlus, et kaebajate tootmisseadmed andsid esimest korda elektrienergiat

võrku pärast 01.07.2020, kohaldub nende suhtes toetuse maksmisel ELTS § 59 lg 26 ja

grupierandi määrus ning Elering AS-i 07.07.2022 otsus.

19. Kaebajad on seisukohal, et ELTS § 59 lg 26 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja PS-ga,

kuna rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. On tõsi, et enne

ja pärast 01.07.2020 tootmist alustanud elektrienergia tootjaid koheldakse pärast ELTS § 59 lg

26 jõustumist toetuse andmisel erinevalt, kuid sellest ei järeldu veel võrdsuspõhiõiguse

rikkumine. Erinevaks kohtlemiseks peab olema mõistlik ja asjakohane põhjus. Erineva

kohtlemise mõistlikkuse ja asjakohasuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda erineva kohtlemise

eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust (RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08, p 32).

Erineva kohtlemise õigustamiseks peavad olema kaalukamad põhjused, kui erinev kohtlemine

mõjutab negatiivselt ka isiku mõnda muud põhiõigust, samuti siis, kui see põhineb isiku

tahtest sõltumatutel tunnustel [nt rass, vanus, geneetilised omadused, ka emakeel (RKÜKo

07.06.2011, 3-4-1-12-10, p 32)]. Konkreetsel juhul on tegemist olnud seadusandja valikuga, et

viia taastuvenergia toetuste andmine kooskõlla EL-i riigiabi regulatsiooniga, luues reeglid

energiatootjate võimaliku ülekompenseerimise vältimiseks tarbijate arvelt. Taastuvenergia

tasu kannavad ELTS § 592 lg-te 1 ja 5 alusel tarbijad ning kõrgete elektrihindade juures on

fikseeritud toetuste maksmine tarbijatele põhjendamatult koormav. Taastuvenergia toetus

riivab kõigi elektrit tarbivate isikute omandipõhiõigust. Praegusel juhul on küsimus riigi

antava abi ulatuses. Erinev kohtlemine pole toonud kaasa kaebaja mõne muu põhiõiguse riivet

ega muud ülemäärast mõjutust.

13(15)

3-22-2295

20. Puudub vaidlus, et grupierandi määrus on otsekohalduv. Tegevusabi taastuvallikatest

toodetud energia edendamiseks väikekäitistes reguleerib grupierandi määruse art 43, mille p-d

5 ja 6 seavad piirangud abi andmisele. Viidatud sätete kohaselt ei tohi abi energiaühiku kohta

ületada kõnealusest taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi

turuhinna vahet. Tasandatud kulusid ajakohastatakse regulaarselt ja vähemalt kord aastas.

Maksimaalne tasuvusmäär, mida kasutatakse tasandatud kulude arvutamisel, ei tohi ületada

asjakohast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti suurune preemia. Asjakohane

vahetustehingute intressimäär on abi andmise vääringu vahetustehingute intressimäär tähtaja

puhul, mis kajastab abi saava käitise amortisatsiooniperioodi. Kuna grupierandi määruse

regulatsioon on otsekohalduv ja hoolas ettevõtja peab suutma iseseisvalt kindlaks teha, kas

riigiabi reegleid on järgitud (vt Euroopa Kohtu otsus nr C-80/89 p-d 14 ja 15, vt ka

Õiguskantsleri 10.12.2018 seisukoht ELTS-i muudatuste kohta2), ei saanud kaebajatel tekkida

õiguspärast ootust, et siseriiklikke riigiabi andmise reegleid ei viida kooskõlla EL-i riigiabi

reeglitega enam kooskõlas oleva regulatsiooniga. Kaebajatel puudus õiguslik alus loota, et

antav toetus energiaühiku kohta võib jääda ületama toodetud energia tasandatud kulude ja

sama energialiigi turuhinna vahet. Seetõttu ei ole asjakohased kaebajate väited, mis seonduvad

ELTS § 59 lg 26 ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga.

21. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus toetust saada. Riigiabi andmine on lubatud väga

piiratud juhtudel ja ülemäärane riigiabi ei ole lubatud. See, et riigiabi ei tohi olla ülemäärane,

tähendab ühtlasi, et kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust toetusskeemi muutumatuna

püsimise suhtes. Kaebajate seaduslik esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et grupierandi

määruse alusel jagatav toetusskeem ei tekita kaebajatele kahju, kuid ilmselt väheneb nende

kasum. Ka see, kas nende kasum üldse väheneb, ei ole kindel, sest see sõltub paljudest

faktoritest. Elering AS on 07.07.2022 otsuses asjakohaselt selgitanud, et KPMG Baltics OÜ

päikeseenergia toetuse kasumlikkuse hindamise metoodika tulemusel on selgunud, et sõltuvalt

metoodikas kasutatavatest muutuvatest suurustest (sh elektrihind, tarbijahinnaindeks,

bilansihaldustasu) võib ELTS § 59 lg 25 alusel antava toetuse maksmine lõppeda enne 12 aasta

möödumist tootmise alustamisest. Toetuse periood võib lõppeda varem seoses kõrge

elektrihinna jätkumisega, kui tootja arvestuslik tulu toetusest ja elektri turuhinnast ületab

toodetud energia tasandatud kulud koos üldises grupierandi määruses lubatud kasumiga.

Kõrgete elektrihindade juures on tootja tulubaas vaatamata väiksemale toetusele kõrgest

hinnast tingituna oodatust suurem. ELTS § 59 lg 26 kehtestamisel ja toetuse grupierandi alusel

antava riigiabina kvalifitseerimisel ei ole kahjustatud ülemäära nende tootjate õigusi, kes on

investeerimisotsused teinud varasemat regulatsiooni usaldades, kuna ka grupierandi määruse

art 43 kohaldamisel jätkatakse riigiabi andmist olukorras, mil elektri turuhind on väiksem kui

taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulud. Vastustaja on selgitanud, et rakendatav

skeem võimaldab ka individuaalhindamiste teostamist. See tähendab, et kui toetuse saaja

projekt on kahjumlik, on kasumlikkuse hindamise metoodika alusel võimalik taotleda

individuaalset hindamist ehk finantsauditit investeeringu kulude tõendamiseks. Kui toetuse

saaja projekt on kasumlik, ei ole tootja õiguspärast ootust rikutud. Kasumi vähenemine on

ettevõtlusega kaasnev risk. Euroopa Komisjoni „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste

aastateks 2014–2020“ (ELT C 200, 28.06.2014) p-s 49 on märgitud, et abiga ei tohi hüvitada

majandustegevuse tavalist äririski.

22. Kaebajad on seisukohal, et ELTS § 59 lg 26 on vastuolus EL-i õiguse ja PS-ga ka seetõttu,

et ühepäevane vacatio legis ei olnud piisav. Ka selles küsimuses on ringkonnakohus teisel

seisukohal. Iseenesest õige on kaebajate käsitlus, et seaduse avaldamise ja jõustumise vahele

peab jääma mõistlik ajaperiood, et kõik seadusest mõjutatud isikud saaksid uue olukorraga

2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Taastuvenergiatoetuse%20andmise%20tingimuste

%20muudatused.pdf

14(15)

3-22-2295

kohaneda ja sellega arvestada (vrd Euroopa Kohtu 22.06.2006 otsus liidetud kohtuasjades C-

182/03 ja C-217/02, p 162 jj), ning ühepäevast jõustumisperioodi ei saa üldiselt pidada

mõistlikuks. Kuid praegusel juhul tuleb tähele panna, et kaebajatele ei pandud seaduse

ühepäevase jõustumisega mingit ebamõistlikku kohustust (erinevalt nt Riigikohtu 02.12.2024

otsuses nr 5-24-22 tuvastatud asjaoludest), vaid muudeti ära üksnes võimalus saada

ülemäärast riigiabi, mille saamiseks puudus isikutel nagunii õigustatud ootus ja EL-i õigusest

tulenev õiguslik alus. Kaebajad ei kaotanud õigust toetust saada, sest toetuse taotlemise

kuupäev seda õigust ei mõjutanud ja vaidlus puudub, et kaebajate õigus toetusele tulenes

seaduses sätestatud nõuete täitmisest („tootmise alustamisest“, vt ringkonnakohtu põhjendusi

eespool) ja vastavast tuvastusest vastustaja poolt. Samuti pole kaebajad tõendanud, et seaduse

jõustamiseks jäetud lühikese ajavahemiku tõttu oleks nad pidanud kandma põhjendamatut

kahju, mida pikem periood poleks kaasa toonud, s.t nad oleks saanud pikema perioodi jooksul

võimalikku põhjendamatut kahju vältida. Et toetuse saamist ei otsustata haldusaktiga, on

asjakohatud ka kaebajate viited vastustaja 14.07.2020 otsuse kehtivusele. Kuna kaebajate

subjektiivseid õigusi seadusemuudatus ülemäära ei riivanud (vt samuti ringkonnakohtu

põhjendusi eespool), ei ole konkreetsel juhul põhjust asuda seisukohale, et ühepäevane

vacatio legis oli PS-ga vastuolus. Väide, et mõned väiketootjad võivad VTA skeemi alusel

kestvalt saada toetust ülemäärase riigiabina, ei ole seostatav kaebajate subjektiivsete õiguste

riivega.

23. Vastustaja 07.07.2022 otsuse õigusvastasust ei too kaasa ka asjaolu, et MKM teavitas

Euroopa Komisjoni ELTS § 59 lg 26 vastuvõtmisest ja grupierandi alusel antavast riigiabist

alles 20.07.2020. Vastustaja on õigesti viidanud, et grupierandi alusel antavast abist tulebki

Euroopa Komisjonile teatada hiljemalt 20 päeva jooksul abimeetme jõustumisest ex post

(KonkS § 342 lg 8) ja riigiabi seaduslikkust kontrollitakse abi andmise seisuga. Lisaks on

Euroopa Kohus asja nr C-470/20 p-s 66 leidnud, et ELTL artikli 108 lg-t 3 tuleb tõlgendada

nii, et sellega ei ole vastuolus, kui rahuldatakse ettevõtja taotlus maksta riigiabi, mis rakendati

selles sättes ette nähtud teatamiskohustust rikkudes ajavahemikul, mis eelnes komisjoni

otsusele, millega see abi tunnistati siseturuga kokkusobivaks.

24. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ja/või põhiseaduslikkuse

järelevalve algatamiseks puudub vajadus.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda.

Vastustaja menetluskulud tuleb jätta samuti tema enda kanda, kuna vaidlus ei välju Elering

AS-i igapäevase põhitegevuse raamidest. Taastuvenergia toetuste avalduste lahendamine ja

toetuse maksmine on Elering AS-i üks seadusest tulenevatest ülesannetest. Seetõttu jäävad

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

26. Kohtuotsuse avaldamisel tuleb vastavalt kaebajate taotlusele asendada nende ärinimed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)