2-22-10377/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Kaija Koik

Määruse kuupäev

16.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10377

Tsiviilasi

Q.L.P OÜ hagi H.K vastu ning H.K vastuhagi

töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.K apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Q.L.P OÜ (registrikood XXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige X ning lepingulised

esindajad advokaadid Cristen Helendi ja Kalev Pihlak

Kostja (apellant) H.K (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Kunnar Korsten

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.04.2025, millel osalesid pooled ja

nende lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

I. Tühistada Harju Maakohtu 06.09.2024 otsus osas, millega lahendati hagi ja

vastuhagi ning jaotati ja määrati osaliselt kindlaks menetluskulud (resolutsiooni

p-d 3–9). Kinnitada tühistatud osas Q.L.P OÜ (hageja) ja H.K (kostja, koos:

pooled) kompromiss järgmistel tingimustel:

1. poolte 01.07.2020 tööleping lõppes 28.06.2022 kostja

ülesütlemisega TLS § 91 lg 1 alusel;

2. hageja teeb Töötamise registris hiljemalt 18.04.2025 kande

p-s 1 nimetatud alusel töölepingu lõppemise kohta;

3. pooled avaldavad, et neil ei ole töösuhtest ega käesolevast

kohtuasjast tulenevalt teineteise vastu muid nõudeid;

4. pooled kannavad ise oma menetluskulud.

II. Punktis I viidatud otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus

võttis vastu vastuhagist osalise loobumise, lõpetas loobutud nõuete osas menetluse

ja määras vastuhagilt asja hinna (resolutsiooni p-d 1–2).

III. Tsiviilasja nr 2-22-10377 menetlus lõpetada.

IV. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta iga poole enda kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Q.L.P OÜ (hageja, tööandja) esitas 15.07.2022 Harju Maakohtule hagi H.K (kostja,

töötaja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning leppetrahvi,

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.

1.1.

Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 01.07.2020 töölepingu, mille alusel asus kostja

hageja juures tööle müügiesindajana. Kostja saatis 28.06.2022 hagejale töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist ületundide vale

arvestusega. Kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Pooled ei sõlminud

kokkulepet ületunnitöö tegemises ja selle tasustamises. Hageja ei kohustanud kostjat ületunde

tegema. Hageja ei ole töölepingu kestel kordagi hüvitanud kostjale väidetavaid ületunde vaba

ajaga ega rahas. Kostja teadis oma väidetavast õiguste rikkumisest juba alates oktoobrist

2021. Avalduse töölepingu ülesütlemiseks esitas töötaja alles juunis 2022. Seega ei öelnud

kostja töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud

asjaolust teada sai.

1.2.

Pooled sõlmisid kokkuleppe, et kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu

ülesütlemise kohta avaldust esitamata või seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu järgimata,

on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi kuni töötaja keskmise kalendrikuu töötasu

ulatuses. Kuivõrd kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ilma seadusest tuleneva aluseta

ning lahkus töölt enne seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega, tuleb kostjalt välja mõista

leppetrahv 1700 €

1.3.

Kostja rikkus töölepingut, öeldes ilma seadusest tuleneva aluseta töölepingu

erakorraliselt üles. Kostja rikkumise tõttu pöördus hageja advokaadi poole. Hagejale osutati

õigusabi 918 € ulatuses. Kuigi õigusabi arve maksab esialgu kolmas isik, peab hageja

kolmandale isikule kantud kulusid hüvitama. Kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis

õigusabikulude katteks 918 €.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 12.09.2022 vastuhagi. Peale osadest nõuetest

loobumist palus kostja hagejalt välja mõista töötasu ületunnitöö eest kokku 854,34 €, hüvitise

seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega 4161 € ning viivise rahalistelt nõuetelt seaduses

sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest.

2.1.

Kostja edastas igakuiselt tööandjale ja raamatupidajale andmed ületundide kohta ning

hageja hüvitas kooskõlas töösuhte alguses sõlmitud suulise kokkuleppega ületunde vaba

ajaga. Hageja andis korduvalt lubadusi ületunde rahas hüvitada, kuid seda ei teinud. Hageja

asus juunis 2022 toimunud vestluses eitama ületundide ja nende kostjale vaba ajaga

asendamise kokkuleppe olemasolu ja kehtivust. Hageja väitis, et kostja ei ole ületunde teinud.

Kostja sai aru, et hageja ei täida kokkulepet ületundide hüvitamise kohta ja ta otsustas

töölepingu lõpetada. Töötaja poolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks oli

tööandja poolne ületundide hüvitamise kokkuleppest mittekinnipidamine ning ületundide

töötajale kompenseerimata jätmine kas vaba ajaga või rahas.

2.2.

Hageja leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuded on alusetud ja need tuleb rahuldamata jätta.

Kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, tuleb summat ühe euroni vähendada.

Hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendamatult kõrged. Advokaadi õigusabi osutamise

ajakulu on ülepaisutatud. Mõistlikuks ei saa lugeda advokaadi tunnitasu 170 €

(käibemaksuta). Õigusabi arve on väljastatud kolmandale isikule, kellel ei ole vaidlusega

mingit seost.

2.3.

Hageja ei ole kostjale ületunde rahas hüvitanud. Hagejalt tuleb välja mõista töötasu

ületunnitöö eest 2020. a 150,99 €, 2021. a 330,54 € ja 2022. a 372,81 €.

2.4.

Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ja tal on õigus nõuda kostjalt hüvitist kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses 4161 €.

2 (3)

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu.

4. Maakohus tegi 06.09.2024 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi osaliselt ja

jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et kostja ülesütlemine on tühine, ja lõpetas

töölepingu 28.07.2022. Mõlema poole rahalised nõuded jäid rahuldamata. Hagiga seotud

menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata, aga vastuhagi kulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda – need määras

maakohus kindlaks rahaliselt, mille tulemusel pidi kostja hagejale hüvitama 3166,25 €. Sama

otsusega võttis maakohus vastu kostja vastuhagist osalisel loobumise.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse hagi ja vastuhagi

sisulise lahendamise ning menetluskulude osas tühistada. Kostja soovis hagi tervikuna

rahuldamata jätmist ja vastuhagi menetlusse jäänud nõuete rahuldamist. Menetluskulud palus

kostja panna hageja kanda.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu.

7. Pooled esitasid 11.04.2025 ringkonnakohtu istungil kohtule kompromissi määruse

resolutsiooni p I tingimustel, mille palusid kinnitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud

osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja

lahendamist kompromissiga. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des

430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga

lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.

10. Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi

kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebuse esitamisel ei

tasutud riigilõivu, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.

11. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga

4. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)