2-24-11422/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-11422

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11422

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

3278,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela

Kostja: K.M (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M-i vastu osaliselt.

2. Mõista välja K.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1957,81 eurot, millest põhivõlg

on 1744,10 eurot, intress on 41,75 eurot ja 15.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis on 171,96 eurot.

3. Mõista välja K.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed kokku summas 323,64 eurot ja intressi osamaksed

kokku summas 7,94, mis tulenevad lepingust nr L89009531957, alates maksepäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Tasumise

tähtaeg

Tasumisele

kuuluv põhivõla

osamakse

Tasumisele

kuuluv intress

15.04.2025

16,85

0,85

15.05.2025

17,24

0,81

15.06.2025

17,35

0,76

15.07.2025

17,74

0,71

15.08.2025

17,87

0,67

15.09.2025

18,14

0,62

15.10.2025

18,51

0,57

15.11.2025

18,69

0,52

15.12.2025

19,05

0,48

15.01.2026

19,25

0,43

15.02.2026

19,53

0,38

15.03.2026

20,00

0,32

2-24-11422

15.04.2026

20,12

0,27

15.05.2026

20,46

0,22

15.06.2026

20,73

0,16

15.07.2026

21,05

0,11

15.08.2026

21,06

0,06

4. Mõista välja K.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 1744,10 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

5. Mõista välja K.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 3

välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi, viivise, haldustasu ja

sissenõudmiskulude nõuetes rahuldamata.

7. Jätta poolte menetluskulud 72% ulatuses K.M-i kanda ja 28% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

8. Mõista välja K.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 561,60

eurot.

9. Mõista välja K.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 561,60 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

10. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Toimetada kohtuotsus kostjale, K.M-ile, kätte

avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.07.2024 Tartu maakohtule hagiavalduse K.M-i

(kostja) vastu, mida täpsustas 13.03.2025 ja 08.04.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja

kasuks põhivõla 2135,05 eurot, intressi 152,66 eurot, haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulu 90

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 502,67 eurot, viivise põhivõlalt 710,73 eurolt 9,9% aastas

ja viivise põhivõlalt 1424,32 eurolt 21,6% aastas alates 27.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 1744,10

eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 323,64 eurot ja intressi 7,94 eurot vastavalt

esitatud maksegraafikule ja lepingujärgse viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 19.08.2022 järelmaksu lepingu nr

L89009531957 ning 11.10.2022 väikelaenu lepingu nr L89010117315. Järelmaksu lepingu järgi

oli kauba maksumus 735 eurot, intress 9,9% aastas, krediidi kulukuse määr 19,87% ja lepingutasu

9,90 eurot. Laenulepingu järgi oli laenusumma 1500 eurot, intress 21,60%, krediidi kulukuse

2-24-11422

määr 33% ja igakuine haldustasu 5 eurot. Kostja jäi viivitusse 2022. aasta detsembri ja 2023.

aasta jaanuari, veebruari ning märtsi osamaksetega. AS Inbank Finance andis kostjale 07.03.2023

täiendava tähtaja lepingutest tulenevate võlgnevuste tasumiseks ning ütles lepingud 28.03.2023

üles. AS Inbank Finance loovutas nõuded hagejale 29.03.2023. Hageja on saatnud kostjale

tasulisi meeldetuletuskirju 10.04.2023, 25.04.2023, 11.05.2023 ja 15.05.2023 ning kandnud muid

makseviivitusest tingitud kulusid. Kostja tasus lepingu perioodil väikelaenu lepingu katteks

102,28 eurot ja järelmaksu lepingu katteks 64,98 eurot. Hageja leiab, et AS Inbank Finance järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on taotlustes toonud välja, et tema igakuised

sissetulekud on summas 1000 eurot ning igakuised väljaminekud vastavalt 130 eurot ja 0 eurot.

AS Inbank Finance tegi päringud Maksehäireregistrisse, kostjal puudusid aktiivsed maksehäired,

ning Maksu- ja Tolliametile, mille järgi olid kostja igakuised sissetulekud vastavalt 942,22 eurot

ja 929,75 eurot. AS Inbank Finance arvestas kostja kohustusteks lepingujärgsed tagasimaksed

21,66 eurot ja 103,18 eurot ning leidis, et kostja jaoks on tagasimaksed jõukohased.

2. Kohus võttis hagi 02.08.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte avalikult

15.11.2024 (TsMS § 317 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele

21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile

vastamise tähtpäev saabus 06.12.2024. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi K.M-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa

kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

osaliselt rahuldamata.

4. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja kaks laenulepingut: 19.08.2022

järelmaksulepingu nr L89009531957 (dtl 19–22) ja 11.10.2022 väikelaenulepingu nr

L89010117315 (dtl 24–29).

Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja

võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

2-24-11422

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe,

missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate krediidilepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud

välja, et AS Inbank Finance kontrollis kostja maksevõimelisust enne iga lepingu sõlmimist,

kontrollides, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired ning tehes kostja sissetulekute

kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile. AS Inbank Finance tegi kindlaks, et kostja

sissetulek enne lepingu nr L89010117315 sõlmimist oli 942,22 eurot igas kuus ja enne lepingu nr

L89009531957 sõlmimist 929,75 eurot igas kuus (dtl 41). AS Inbank Finance ei kontrollinud

kostja pangakonto väljavõtet, et teha kindlaks kostja igakuiseid kohustusi ja majapidamiskulude

suurust, vaid lähtus kostja avaldatud kohustustest 0 eurot ja 130 eurot. Kohus leiab, et hageja ei

ole tõendanud, et AS Inbank Finance oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet, kuivõrd

maksevõime kontrollimiseks tuleb eelkõige kontrollida kostja pangakonto väljavõtet. AS Inbank

Finance ei ole arvestanud, et kostjal on igakuised majapidamiskulud, samuti ei ole AS Inbank

Finance teinud kindlaks kostja muid igakuiseid kohustusi. Seega ei ole kohtu hinnangul AS

Inbank Finance järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud osaliselt hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks

muutuva põhivõla osas) ja seadusjärgse intressi ning viivise osas.

6.1. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89010117315 alusel laenu 1500 eurot

ning kostja on tasunud laenu katteks 102,28 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele

2-24-11422

1397,72 eurot. Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 05.04.2024, seega on kogu põhivõlg

muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1397,72 eurot.

Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89009531957 alusel laenu 735 eurot

ning kostja on tasunud laenu katteks 64,98 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 670,02

eurot. Lepingu ülesütlemine AS-i Inbank Finance poolt ei olnud pärast ümberarvestuse tegemist

kehtiv, sest kostja ei olnud võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Seega tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

lepingust nr L89009531957 tulenev põhivõlg summas 346,38 eurot ja intress 41,75 eurot ning

tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg summas 323,64 eurot ja intress summas 7,94 eurot

järgneva maksegraafiku alusel:

Tasumise

tähtaeg

Põhiosa jääk

Tasumisele

kuuluv põhivõla

osamakse

Tasumisele

kuuluv intress

15.04.2025

323,64

16,85

0,85

15.05.2025

306,79

17,24

0,81

15.06.2025

289,55

17,35

0,76

15.07.2025

272,20

17,74

0,71

15.08.2025

254,46

17,87

0,67

15.09.2025

236,59

18,14

0,62

15.10.2025

218,45

18,51

0,57

15.11.2025

199,94

18,69

0,52

15.12.2025

181,25

19,05

0,48

15.01.2026

162,20

19,25

0,43

15.02.2026

142,95

19,53

0,38

15.03.2026

123,42

20,00

0,32

15.04.2026

103,42

20,12

0,27

15.05.2026

83,30

20,46

0,22

15.06.2026

62,84

20,73

0,16

15.07.2026

42,11

21,05

0,11

15.08.2026

21,06

21,06

0,06

6.2. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu nr L89010117315 osas on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 06.04.2024–

15.04.2025 summas 171,96 eurot (1397,72 eurot * 86 päeva * 12,5% + 1397,72 eurot * 184

päeva * 12,25% + 1397,72 eurot * 105 päeva * 11,15%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivise 171,96 eurot, viivise põhivõlalt 1744,10 eurolt (1397,72 +

346,38) alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2-24-11422

7. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla 1744,10 eurot, intressi 41,75 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 171,96 eurot, viivise põhivõlalt 1744,10 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

summas 323,64 eurot ja intressi summas 7,94 eurot vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis

märgitud maksegraafikule ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata

osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhinõude, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude

nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt

hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu, haldustasu ja sissenõutavaks

muutunud viivist, kokku summas 2900,38 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt

lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas

3172,31 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga (sh

arvestades tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlga ja intressi) 2289,39 eurot. Seega

rahuldab kohus hageja nõude 72% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 72% ulatuses kostja

kanda ning 28% ulatuses hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

10. Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

10.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

420 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 420 eurot saab lugeda

hageja põhjendatud menetluskuluks.

10.2. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 1014 eurot.

Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja

lepingulise esindaja kulud on tekkinud järgnevalt:

-

hagiavalduse koostamine – 4 tundi, summas 676 eurot;

-

hageja 17.06.2022 vastuse koostamine – 2 tundi, summas 338 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole

õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite

kogumist. Kohus arvestab, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi ja 17.06.2022 vastuse koostamisele 1 tundi,

kokku 3 tundi.

2-24-11422

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ja see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest kokku 360

eurot (ilma käibemaksuta).

10.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 72% ulatuses, s.o

summas 561,60 eurot (420+360 * 72%) kostjalt hageja kasuks välja.

10.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

11. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja tegelik

elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale menetlusdokumente kätte

toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult otsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik