2-23-8224/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-23-8224

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2025, Kärdla

Tsiviilasja number

2-23-8224

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H.V vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9498,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja H.V , isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H.V vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2¹).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

2-23-8224

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule 06.06.2023 hagi H.V vastu.

Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 28.08.2023 määrusega. 27.03.2024 saadeti tsiviilasi

06.03.2024 kohtualluvuse määruse alusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

Nõude aluseks on Fresh Finance OÜ ja H.V vahel 31.10.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX.

Sõlmitud lepingu alusel väljastas võlausaldaja kostjale laenu summas 7400,75 eurot. Kostja

kohustus maksegraafiku alusel laenu tagastama igakuiste maksetega viimase osamakseni

15.10.2025. Kostja tasus osamakseid kuni 15.03.2020 osamakseni, kostja tasus osaliselt

15.04.2020 ja 15.05.2020 osamaksed ning alates 15.06.2020 kostja makseid ei tasunud.

Eelnevast tulenevalt saatis võlausaldaja 17.09.2020 kostjale teatise lepingu erakorralisest

ülesütlemisest ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja 08.10.2020 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning

loovutas nõude 08.12.2020 hagejale Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Pärast nõude loovutamist

on kostja tasunud hagejale ositi summa 2862,58 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude

katteks.

Lepingust tulenev põhivõlgnevus on hagi esitamisel summas 4229,73 eurot, intresside

võlgnevus summas 1033,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 3041,23 eurot

(seisuga 06.06.2023) ning millele lisandub sissenõudmistasu summas 35 eurot ja lepingu

haldustasu 16,83 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuvalt viivised põhinõudelt

selle täieliku tasumiseni alates 07.06.2023 lepingus kokku lepitud määras 27% aastas. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, milleks hageja on märkinud

riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja 28.08.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

02.02.2024 isiklikult allkirja vastu tähtsaadetisega. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile

vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et

hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes

rahuldamata.

2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

2-23-8224

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

3.1. Fresh Finance OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 31.10.2019 laenuleping nr XXX, mille

alusel on kostja saanud oma kasutusse laenuna summa 7400,75 eurot. Lepingu kohaselt oli

intressi määr 27% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,87% aastas. Hagiavalduse kohaselt on

kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud täielikult kuni 15.03.2020 osamakseni, s.o

summas 995,20 eurot (hagile lisatud maksegraafiku põhjal), osaliselt tasunud 15.04.2020 ja

15.05.2020 osamakseid ja pärast nõude loovutamist hagejale summa 2862,58 eurot.

3.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

4. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

4.1. Fresh Finance OÜ loovutas nõude hagejale, nõude loovutamise teatis on 29.12.2020

saadetud kostjale. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on

hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

5. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421.

Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

2-23-8224

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt

kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

7. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal.

7.1.

Hagiavalduses puudub selgitus laenuandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tegevuste kohta. Kohus kohustas hagejat 28.02.2025 kohtunõudega hagi

täpsustama ning kohustas hagejat esitama andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, kuidas kontrollis krediidiandja kostja

esitatud andmeid (kostja olemasolevate finantskohustuste ja rahaliste väljaminekute kohta,

millest nähtub kostja tegelik krediidivõimelisus, kas krediidiandja kontrollis kostja

pangakonto väljavõtteid, et kontrollida kostja krediidivõimelisust sissetulekute ja

väljaminekute arvestuses). Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal

tuleb välja tuua arvestus kostja tehtud tagasimaksete kohta ning esitada kohtule ka uuesti

määratud tagasimaksed kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.

7.2.

Hageja on kohtunõude kätte saanud 12.03.2025 avaliku e-toimiku vahendusel, kuid

hageja ei ole kohtunõudele tähtajaks 26.03.2025 vastust esitanud.

7.3.

Kohus andis 28.02.2025 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada asjaolud ja

tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduses

puudub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandja poolse tegevuse

kohta, samuti ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal kohus saaks krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida. Hagiavaldusest ei selgu täpne

kostja tagasimaksete summa, kuna kostja on hagi järgi osade maksetega viivituses olnud

osaliselt.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid ja tõendeid, kuidas krediidiandja on kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste

väljaminekute kohta ning teabe kogumist ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule

andmeid kostja sissetulekute kohta, sh selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja

kas ning kuidas seda kontrolliti.

Kohus ei saa asuda hagiavalduse põhjal seisukohale, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

2-23-8224

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

8.1.

Kohus palus hagejal 28.02.2025 kohtunõudele vastates esitada andmed kostja

tagasimaksete kohta ning ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 sätestatu järgi. Hageja ei ole

esitanud täpset arvestust kostja tagasimaksete kohta ega ümberarvestust. Seega ei saa kohus

võtta hagi rahuldamisel aluseks ka kostjale laenatud ja tagasimakstud summade vahet

põhiosa nõudes.

8.2.

Ilma krediidiandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei

ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile

ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.

8.3.

Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale 17.09.2020 laenulepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse tasumisega

viivituses. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

8.4.

Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete

maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu,

mida kohus selgitas 28.02.2025 kohtunõudes, tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7

määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei

saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue

maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei

olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid konkreetselt hagiavaldusest nähtuvalt

(992,2 eurot + 2862,58 eurot) ja lepingu tingimusi tagasimaksete osas, ei oleks kostja uue

maksegraafiku määramise korral põhiosa tagasimaksetega viivituses olnud 08.10.2020.

Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti

tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele

maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.

9. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõue selge ning tuleb jätta

rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka

kõrvalnõuded.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

2-23-8224

kanda.

Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik