2-24-120012/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. aprill 2025, Tartu kohtumaja, J.G. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-120012

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.G. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

416,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Pavel Butsenko

Kostja J.G. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus J.G.

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J.G.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 384,74 eurot, sealhulgas

põhinõue 297,72 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja 22. juuli 2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 57,02 eurot.

3. Välja mõista J.G.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 297,72 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

23. juulist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud J.G. kanda.

5. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista J.G.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 400 eurot,

sealhulgas riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot.

1 (5)

7. Välja mõista J.G.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 400

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 98 euro väljamõistmiseks J.G.-lt.

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, J.G. Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse J.G. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23. juulil 2024 kohtule hagiavalduse, mida täpsustas 18. septembril 2024.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 297,72 eurot, viivise 57,02 eurot

ning sissenõudekulud 30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata

põhinõude (297,72 eurot) jäägilt alates 23. juulist 2024 kuni selle kohase tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21. septembri 2024

kohtumäärusega.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 23. detsembril 2020

liitumislepingu nr 10311528, mille alusel

Elisa Eesti AS

osutas kostjale

telekommunikatsiooniteenust. 15. juulil 2022 sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS osamaksetega

vara müügilepingu, mille alusel ostis kostja seadme Xiaomi Redmi 9C 64GB maksumusega

139 eurot. Kostja kohustus seadme eest tasuma igakuiste osamaksetena summas 11,58 eurot

12 kuu jooksul koos teenuse eest igakuiselt esitatud arve alusel. Kostja jättis tasumata

telekommunikatsiooniteenuse ja osamaksete eest perioodil 18.08.2022–18.11.2022 kokku

summas 297,72 eurot: arve nr 2035395885, maksetähtaeg 18.08.2022, summas 64,05 eurot;

arve nr 2035708965, maksetähtaeg 18.09.2022, summas 96,01 eurot; arve nr 2036111556,

maksetähtaeg 18.10.2022, summas 23,07 eurot; arve nr 2036423337, maksetähtaeg

18.11.2022, summas 114,59 eurot. Üldtingimuste p 3.8.1 alusel piirab Elisa Eesti AS kliendi

teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on

Elisa Eesti AS-il õigus lepingud üles öelda. Kostja jättis tasumata kolm üksteisele

järgnevat arvet. 19.10.2022 saatis Elisa Eesti AS kostjale hoiatuse lepingu lõpetamisest.

Kostja võlga ei tasunud, mistõttu luges Elisa Eesti AS lepingud ülesöelduks alates

27.10.2022. Elisa Eesti AS loovutas nõude hagejale 01.03.2024.

Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras alates viimase arve sissenõutavaks

muutumise kuupäevast, s.o perioodi eest 19.11.2022–22.07.2024 ja edasi viivist TsMS § 367

järgi. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1

alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 12.03.2024 saadetud võlateatis

maksumusega 15 eurot, 20.03.2024 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 04.04.2024

saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5

eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine, vastuväidetele

vastamine telefoni ja meili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega

tehtud kulud.

3. Kostjale toimetati 23. juuli 2024 hagiavaldus koos lisadega, 18. septembril 2024 esitatud

hagiavalduse täpsustus koos lisadega ja 21. septembri 2024 menetlusse võtmise

kohtumäärusega kätte isiklikult 15. märtsil 2025 (TsMS § 313 alusel). Kohus ei arvesta

kättetoimetamise ajana menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kohus kohustas

kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 14. aprillil

3 (5)

2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute

puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele

tarbijakrediidi sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja

esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab

hagiavalduse tagaseljaotsusega.

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

6.1. Hagilt hinnaga 416,51 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 140 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 140 eurot.

6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS §

175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, 2-15-13627/151 p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning

hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele

kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu.

Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

4 (5)

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei

olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni

ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

6.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 400 eurot,

sealhulgas riigilõiv 140 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta) ja

lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt

menetluskuludena välja mõista 498 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 400 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata 98 euro osas.

6.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)