2-24-141531/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista C.V.-lt hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja Ostulimiidi lepingust nr. Mõista C.V.-lt AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas alates 15. aprillist
Legislator headnote
AI generated2-24-141531/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista C.V.-lt AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas alates 15. aprillist
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-141531
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi C.V. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806)
hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post XXX
Kostja C.V. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista C.V.-lt hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja Ostulimiidi lepingust nr.
437287-2 tulenev võlgnevus 624 eurot 65 senti, millest põhivõlg moodustab 499 eurot 59
senti, viivis 100 eurot 6 senti ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
3. Mõista C.V.-lt AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas alates 15. aprillist
2025 põhinõudelt 499 eurolt 59 sendilt kuni põhinõude kohase tasumiseni.
4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5. Määrata AS PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 435 eurot. Mõista C.V.-lt AS
PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu
kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot. C.V.-l tuleb hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
2-24-141531
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis
takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu
tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab
menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
AS PlusPlus Capital (hageja) esitatud hagist nähtub, et algne võlausaldaja TKM Finants AS ja C.V.
(kostja) sõlmisid 18. mail 2024 Ostulimiidi lepingu nr 437287-2, mille alusel TKM Finants AS
võimaldas kostjale ostulimiiti 500 eurot ning kostja kohustus tasuma jooksva kuu ostude eest arvega
järgmise kuu alguses. Kostja ei tasunud arvet nr 843703 summas 499 eurot 59 senti tähtajaga 10.
juuni 2024. Leping lõppes 25. augustil 2025 hageja-poolse ülesütlemisega.
Hageja kogunõude suuruseks ümberarvestatult on 624 eurot 65 senti, millest põhivõlg moodustab
499 eurot 59 senti, viivis 100 eurot 6 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot. Hageja palus välja mõista
ka viivise päeva määraga 0,065%.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale loetud kätte toimetatuks 28. märtsil 2025.
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud
(tähtaeg möödus 11. aprillil 2025).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik
põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.
TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
2-24-141531
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad
hageja menetluskulud riigilõivust summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse
ettevalmistamise ja esitamise kulust summas 20 eurot ning õigusabikulust summas 427 eurot.
Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses
vajaliku ja põhjendatud kuluga.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt,
summas 240 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele
ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille
koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja
lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3,5 tundi põhjendatuks pidada.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 435
eurot (175+20+240).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja
vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurot) viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Puusep
kohtunik