3-25-528/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 3. märtsil 2025 kohtule kaebuse, milles nõudis hüvitist füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks
Legislator headnote
AI generated3-25-528/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: märtsil 2025 kohtule kaebuse, milles nõudis hüvitist füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2025, Tartu
Kohtuasja number
3-25-528
Kohtuasi
X hüvitamiskaebus seoses hambaravi mittesaamisega
Menetlusosalised
Menetlustoimingud
Kaebaja – X
Vastustaja (eelduslik) – Sihtasutus Viljandi Haigla
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 3. märtsil 2025 kohtule kaebuse, milles
nõudis hüvitist füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks
probleemi − hambavalu kannatamine ja valvurite poolt stentofonile mittevastamine. Kohus
tagastas 13. märtsi 2025. a määrusega X kaebuse Tartu Vangla vastu esitatud stentofonile
mittevastamisega seotud hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtu 13.
märtsi 2025. a määrus jõustus 29. märtsil 2025.
2. Kohus jättis 31. märtsi 2025. a määrusega kaebuse ülejäänud osas (s.o hambaravi
mittesaamisega seotud hüvitamisnõudes) käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis määruses, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja
esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi seoses hambaravi mittesaamisega ning neist kahes on
haldusasja lahendamine ettevalmistava menetluse staadiumis. Lisaks ilmnes asjas kogutud
tõenditest, et kaebaja käis 13. veebruaril 2025 ja 15. veebruaril 2025 hambaarsti vastuvõtul ning
järgmine visiit oli planeeritud 2025. a märtsikuusse. Kohus leidis, et kaebaja peab käesolevas asjas
täpsustama kahju hüvitamise nõude alust. Kaebajal tuli konkreetselt välja tuua, millised asjaolud
3-25-528
on käesolevas asjas esitatud hüvitamisnõude aluseks (sh kas nõude aluseks on tema ravimata
jätmine või ebaõige ravi). Samuti pidi kaebaja selgitama, milles talle tekitatud tervisekahju
täpsemalt seisneb (sh mida kaebaja peab füüsilise ja mida vaimse tervise kahjustuseks) ning millist
ajavahemikku hüvitamisnõue puudutab. Kaebajal tuli ka täpsustada hüvitamisnõude suurust ning
teavitada kohut, kui ta nõuab lisaks tervise kahjustamisele hüvitist ka mõnel muul riigivastutuse
seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud alusel. Kaebaja pidi kaebuse puudused kõrvaldama viie
päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kuna X sai halduskohtu 31. märtsi 2025. a
määruse kätte 1. aprillil 2025, siis oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 7. aprill
2025 (HKMS § 67 lg 4).
3. Kaebaja esitas 7. aprillil 2024 halduskohtule avalduse, milles soovis enda advokaadi M.
Paabumets menetlusse kaasamist. Kaebaja soovis, et advokaadist saaks tema esindaja ja et
advokaat saaks tutvuda haldusasja toimikuga.
4. Kohus selgitas 7. aprilli 2025. a kirjas kaebajale, et kui tal on olemas advokaadiga kokkulepe
tema esindamiseks haldusasjas nr 3-25-528, siis võtab advokaat ise kohtuga ühendust ning
teavitab oma esindusõigusest. Ühtlasi pikendas kohus HKMS § 69 lg 1 alusel kaebajale kaebuse
puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Kohus märkis, et kaebajal tuleb 31. märtsi 2025. a
määruses nimetatud kaebuse puudused kõrvaldada kolme päeva jooksul arvates kirja
kättesaamisest. Kaebaja sai kohtu kirja kätte samal päeval ehk 7. aprillil 2025.
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei
vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
6. Kohus jättis 31. märtsi 2025. a määrusega X kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks
käiguta. Kaebaja pidi täpsustama kahjunõude alust ja suurust ning selgitama, milles talle tekitatud
tervisekahju täpsemalt seisneb. Eelnev oli muu hulgas oluline ka põhjusel, et kaebaja oli juba
varasemalt esitanud kohtule mitu hambaraviga seotud kaebust, mis olid kohtus ettevalmistava
menetluse staadiumis. Arvestades kohtu 7. aprilli 2025. a kirjas kaebuse puuduste kõrvaldamiseks
määratud tähtaega, tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 10. aprillil 2025. Kaebaja
ei ole kohtu antud tähtaja jooksul vastanud ning käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud. Tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud
ei ole.
7. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esialgse kaebuse
pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Kaebaja ei ole täpsustanud, millisel konkreetsel
alusel ta käesolevas asjas hüvitist nõuab ning millises suuruses. Asja materjalidest nähtuvalt on
kaebaja vahetult enne kaebuse esitamist hambaarsti vastuvõtul käinud. Ebaselgeks jääb, kas nõude
aluseks on kaebaja ravimata jätmine või ebaõige ravi.
Kohus selgitab, et hoolimata uurimis- ja selgitamiskohustusest lahendab kohus asja üksnes
kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab
menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Kui kaebaja tahet ei õnnestu
selgitamiskohutuse täitmisest hoolimata välja selgitada, on tegemist kaebaja poolt puuduste
kõrvaldamata jätmisega. Kaebajal on võimalik koostada korrektne hüvitamiskaebus ja esitada see
kohtule uuesti, sest hüvitamisnõude esitamise kolme aasta pikkune tähtaeg ei ole möödunud
(HKMS § 46 lg 4; RVastS § 18 lg 1). Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks oli praegusel juhul
muu hulgas ka hambaravi saamine, siis arvestades kaebuse esitamise kuupäeva ja kaebaja
hambaarsti vastuvõttude kohta esitatud andmeid (dtl 13), saab järeldada, et käesoleva kaebuse
3-25-528
kontekstis on kaebajale hambaravi olnud tagatud. Seega ei pea kohus põhjendatuks rohkem
täpsustada kaebaja tahet võimaliku kohustamisnõude esitamise osas.
8. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda
ning kohus tagastab kaebuse praeguseks menetluses olevas osas (hambaraviga seonduvalt) HKMS
§ 121 lg 1 p 2 alusel.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud
korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu
menetluses olnud.
9. Kohus selgitas vastuseks kaebaja 5. aprilli 2025. a taotlusele (dtl 32), et kui kaebajal on olemas
advokaadiga kokkulepe esindamiseks haldusasjas nr 3-25-528, võtab advokaat ise kohtuga
ühendust ning teavitab oma esindusõigusest (dtl 34). Juhul, kui kaebaja pidas oma 5. aprilli 2025.
a avaldust esitades silmas seda, et kohus peaks talle advokaat M. Paabumetsa määrama esindajaks
riigi õigusabi korras, esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul alused riigi õigusabi taotluse
rahuldamata jätmiseks.
RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi
kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse
mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
Kohtul puudub praegusel juhul alus arvata, et kaebaja ei oleks olnud ise suuteline kaebuse puudusi
kõrvaldama ning end käesolevas asjas esindama. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotlust ka kuidagi
põhjendanud. Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ehk
esitama kohtu selgitustele tuginedes kahjunõude täpsustuse. Kaebaja ei vajanud selleks riigi
õigusabi. Lisaks sellele, et kaebaja on kohtu hinnangul võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma,
välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kaebaja soovib hüvitist mittevaralise
kahju tekitamise eest. Olukorras, kus asjas puudub tungiv avalik huvi, ei ole mittevaralise kahju
eest hüvitise nõudmisel riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).
Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 6
alusel rahuldamata.
10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtunik