Legislator Case Law & Legislation
3-25-528/8 AI generated

3-25-528/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-528/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 3. märtsil 2025 kohtule kaebuse, milles nõudis hüvitist füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks

Legislator headnote

AI generated

3-25-528/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: märtsil 2025 kohtule kaebuse, milles nõudis hüvitist füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks

Keywords

AI generated
medical care requirements unfit notwithstanding health condition sufficient access further medical assessment contrary to medical advice outpatient treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-528

Kohtuasi

X hüvitamiskaebus seoses hambaravi mittesaamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja (eelduslik) – Sihtasutus Viljandi Haigla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 3. märtsil 2025 kohtule kaebuse, milles

nõudis hüvitist füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks

probleemi − hambavalu kannatamine ja valvurite poolt stentofonile mittevastamine. Kohus

tagastas 13. märtsi 2025. a määrusega X kaebuse Tartu Vangla vastu esitatud stentofonile

mittevastamisega seotud hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtu 13.

märtsi 2025. a määrus jõustus 29. märtsil 2025.

2. Kohus jättis 31. märtsi 2025. a määrusega kaebuse ülejäänud osas (s.o hambaravi

mittesaamisega seotud hüvitamisnõudes) käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis määruses, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi seoses hambaravi mittesaamisega ning neist kahes on

haldusasja lahendamine ettevalmistava menetluse staadiumis. Lisaks ilmnes asjas kogutud

tõenditest, et kaebaja käis 13. veebruaril 2025 ja 15. veebruaril 2025 hambaarsti vastuvõtul ning

järgmine visiit oli planeeritud 2025. a märtsikuusse. Kohus leidis, et kaebaja peab käesolevas asjas

täpsustama kahju hüvitamise nõude alust. Kaebajal tuli konkreetselt välja tuua, millised asjaolud

3-25-528

on käesolevas asjas esitatud hüvitamisnõude aluseks (sh kas nõude aluseks on tema ravimata

jätmine või ebaõige ravi). Samuti pidi kaebaja selgitama, milles talle tekitatud tervisekahju

täpsemalt seisneb (sh mida kaebaja peab füüsilise ja mida vaimse tervise kahjustuseks) ning millist

ajavahemikku hüvitamisnõue puudutab. Kaebajal tuli ka täpsustada hüvitamisnõude suurust ning

teavitada kohut, kui ta nõuab lisaks tervise kahjustamisele hüvitist ka mõnel muul riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud alusel. Kaebaja pidi kaebuse puudused kõrvaldama viie

päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kuna X sai halduskohtu 31. märtsi 2025. a

määruse kätte 1. aprillil 2025, siis oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 7. aprill

2025 (HKMS § 67 lg 4).

3. Kaebaja esitas 7. aprillil 2024 halduskohtule avalduse, milles soovis enda advokaadi M.

Paabumets menetlusse kaasamist. Kaebaja soovis, et advokaadist saaks tema esindaja ja et

advokaat saaks tutvuda haldusasja toimikuga.

4. Kohus selgitas 7. aprilli 2025. a kirjas kaebajale, et kui tal on olemas advokaadiga kokkulepe

tema esindamiseks haldusasjas nr 3-25-528, siis võtab advokaat ise kohtuga ühendust ning

teavitab oma esindusõigusest. Ühtlasi pikendas kohus HKMS § 69 lg 1 alusel kaebajale kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Kohus märkis, et kaebajal tuleb 31. märtsi 2025. a

määruses nimetatud kaebuse puudused kõrvaldada kolme päeva jooksul arvates kirja

kättesaamisest. Kaebaja sai kohtu kirja kätte samal päeval ehk 7. aprillil 2025.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Kohus jättis 31. märtsi 2025. a määrusega X kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks

käiguta. Kaebaja pidi täpsustama kahjunõude alust ja suurust ning selgitama, milles talle tekitatud

tervisekahju täpsemalt seisneb. Eelnev oli muu hulgas oluline ka põhjusel, et kaebaja oli juba

varasemalt esitanud kohtule mitu hambaraviga seotud kaebust, mis olid kohtus ettevalmistava

menetluse staadiumis. Arvestades kohtu 7. aprilli 2025. a kirjas kaebuse puuduste kõrvaldamiseks

määratud tähtaega, tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 10. aprillil 2025. Kaebaja

ei ole kohtu antud tähtaja jooksul vastanud ning käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud. Tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud

ei ole.

7. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esialgse kaebuse

pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Kaebaja ei ole täpsustanud, millisel konkreetsel

alusel ta käesolevas asjas hüvitist nõuab ning millises suuruses. Asja materjalidest nähtuvalt on

kaebaja vahetult enne kaebuse esitamist hambaarsti vastuvõtul käinud. Ebaselgeks jääb, kas nõude

aluseks on kaebaja ravimata jätmine või ebaõige ravi.

Kohus selgitab, et hoolimata uurimis- ja selgitamiskohustusest lahendab kohus asja üksnes

kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab

menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Kui kaebaja tahet ei õnnestu

selgitamiskohutuse täitmisest hoolimata välja selgitada, on tegemist kaebaja poolt puuduste

kõrvaldamata jätmisega. Kaebajal on võimalik koostada korrektne hüvitamiskaebus ja esitada see

kohtule uuesti, sest hüvitamisnõude esitamise kolme aasta pikkune tähtaeg ei ole möödunud

(HKMS § 46 lg 4; RVastS § 18 lg 1). Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks oli praegusel juhul

muu hulgas ka hambaravi saamine, siis arvestades kaebuse esitamise kuupäeva ja kaebaja

hambaarsti vastuvõttude kohta esitatud andmeid (dtl 13), saab järeldada, et käesoleva kaebuse

3-25-528

kontekstis on kaebajale hambaravi olnud tagatud. Seega ei pea kohus põhjendatuks rohkem

täpsustada kaebaja tahet võimaliku kohustamisnõude esitamise osas.

8. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda

ning kohus tagastab kaebuse praeguseks menetluses olevas osas (hambaraviga seonduvalt) HKMS

§ 121 lg 1 p 2 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kohus selgitas vastuseks kaebaja 5. aprilli 2025. a taotlusele (dtl 32), et kui kaebajal on olemas

advokaadiga kokkulepe esindamiseks haldusasjas nr 3-25-528, võtab advokaat ise kohtuga

ühendust ning teavitab oma esindusõigusest (dtl 34). Juhul, kui kaebaja pidas oma 5. aprilli 2025.

a avaldust esitades silmas seda, et kohus peaks talle advokaat M. Paabumetsa määrama esindajaks

riigi õigusabi korras, esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul alused riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmiseks.

RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kohtul puudub praegusel juhul alus arvata, et kaebaja ei oleks olnud ise suuteline kaebuse puudusi

kõrvaldama ning end käesolevas asjas esindama. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotlust ka kuidagi

põhjendanud. Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ehk

esitama kohtu selgitustele tuginedes kahjunõude täpsustuse. Kaebaja ei vajanud selleks riigi

õigusabi. Lisaks sellele, et kaebaja on kohtu hinnangul võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma,

välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kaebaja soovib hüvitist mittevaralise

kahju tekitamise eest. Olukorras, kus asjas puudub tungiv avalik huvi, ei ole mittevaralise kahju

eest hüvitise nõudmisel riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6).

Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 6

alusel rahuldamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik