2-24-11514/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

14.04.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-11514

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi A. B.

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (11542046)

Lepinguline esindaja: Marie Tsine

Kostja:

A. B. (ik XXX)

Hagihind

2889,60 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt A. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 1391,59 eurot.

Jätta poolte menetluskulud kostja A. B. kanda ning välja mõista kostjalt A. B.-lt

menetluskulud summas 385 eurot hageja B2 Impact OÜ kasuks.

Välja mõista kostjalt A. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (385 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

1 (8)

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (edaspidi hageja)

hagi A. B. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (krediidiandja, esialgne võlausaldaja)

01.02.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000 eurot. Nimetatud

lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 35,4% aastas

ehk 0,10% päevas. Viivisemäär on 35,4% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,10% päevas.

Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli krediidikonto lepingu II peatüki

„Põhitingimused“ kohaselt 50,45% aastas. Kostja on perioodil 01.02.2022 - 17.05.2023

saanud krediiti kokku summas 2144 eurot, millest on maha arvestatud lepingu

põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3.1% ülekande summast, see tähendab

19,33 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 733,08 eurot,

millest on arvestatud põhiosa 314,97 eurot, intressi katteks 383,11 eurot, kiire väljamakse

tasu katteks 30 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5 eurot.

Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Kostja ei reageerinud lepingust

tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete

kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 17.05.2023

ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2

alusel üles ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade

tasumist. Kostjale edastati 12.06.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat

tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on

1829,03 eurot (krediit 2144 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 314,97

eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja

mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku

summas 245,05 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 01.02.2022 kuni

lepingu ülesütlemiseni 17.05.2023 kogunenud intress 628,16 eurot, millest on maha

arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 383,11 eurot = 245,05 eurot). Hageja

palub kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga

samas määras so. 35.4% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

2 (8)

30.07.2024 kokku summas 780,52 eurot. Hageja palub lepingu hinnakirja ja VÕS § 1132 lg

2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas

2889,60 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 1829,03 eurot, intress 245,05 eurot, viivis

780,52 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja jätab hagile vastamata. Juhul, kui

kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, palub hageja toimetada kostjale

menetlusdokumendid avalikult kätte.

Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine

Krediidiandja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete alusel. Infot kliendi andmete

tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks

eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee

andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet

vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside

põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 900 eurot kuus (lisa 9, „user profile net

income“ ehk sissetulekud kuus“). Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele

määras 300 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja

registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud

krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Krediidi väljastamisel moodustusid kostja

kohustused suurusjärgus 10,37(93.33/900*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste

osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas.

Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4

lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1391,59 eurot (väljastatud krediit 2 144 eurot, millest maha

arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 733,08 eurot ja

tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot).

Viru Maakohtu 16.08.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt

14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi

tagaseljaotsusega. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale

hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu. Teadaanne avaldati 05.03.2025 ning loeti kättetoimetatuks 21.03.2025. Seega tuli

kostjal vastus esitada hiljemalt 04.04.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega

taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagiavaldus alternatiivse nõude osas tuleb rahuldada.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

3 (8)

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse

või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Haginõuded

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas

2889,60 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 1829,03 eurot, intress 245,05 eurot, viivis

780,52 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4

lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1391,59 eurot (väljastatud krediit 2144 eurot, millest maha

arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 733,08 eurot ja

tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot).

Kohus leiab, et tegemist on alternatiivse nõudega TsMS § 370 lg 2 tähenduses.

TsMS § 370 lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei

rahuldata.

Hageja on esitanud põhinõude ning lisanud tingimuse, et juhul kui kohus jõuab järeldusele,

et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise

põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403⁴ lg 7 ümberarvestuse kohaselt

1391,59 eurot.

Kohus leiab, et see vastab TsMS § 370 lg-le 2, et hageja palub rahuldada teise nõude

üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata või kui kohus jõuab teatud järeldusele. Antud

juhul on hageja sõnastanud oma teise nõude sõltuvaks kohtu järeldusest vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise kohta.

Krediidi kulukuse määr

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti

Pank oma veebilehel.

Krediidi kulukuse määr oli krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt

50,45% aastas (dtl 20). Alates 01.01.2022 oli Eesti Panga 30.11.2021 avaldatud

krediidikulukuse määr 16,95%, s.o seaduslik ülempiir 50,85% (16,95% × 3 = 50,85%).

Sellisel juhul on 50,45% seadusega kooskõlas, kuna see jääb alla seadusliku ülempiiri.

Kuna krediidi kulukuse määr 50,45% ei ületa Eesti Panga avaldatud keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra (16,95%) enam kui kolm korda (50,85%), siis on krediidi

kulukuse määr seadusega kooskõlas ja tarbijakrediidileping ei ole VÕS § 406² lg 1 alusel

tühine.

4 (8)

Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine

Kohus peab omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Hageja on seisukohal, et on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise

põhimõtete täitmist järgmiselt.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi

KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13

järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise

nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel

arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2

sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1

nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija

sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja

elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave

ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks

(vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

5 (8)

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25). Seega ei saa krediidiandja lähtuda

laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata.

Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24).

Hageja andmetel omandas krediidiandja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete alusel. Infot

kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas

Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo

andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis

kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal.

Kostja teavitas enda sissetulekuteks 900 eurot kuus (lisa 9, „user profile net income“ ehk

sissetulekud kuus“) (dtl. 61-63). Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele

määras 300 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja

registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud

krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Krediidi väljastamisel moodustusid kostja

kohustused suurusjärgus 10,37(93.33/900*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste

osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr

2-20-106661, p 55).

Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja

võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

hageja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning

kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13

järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised,

6 (8)

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu,

lepingu hooldustasu, haldustasu).

Hageja palub alternatiivse nõudena, s.o juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja

ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas,

siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1391,59 eurot

(väljastatud krediit 2144 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma

katteks summas 733,08 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot).

Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta,

mida ei ole esitatud. See tähendab, et kohus on seotud hageja poolt esitatud nõudega ja

selle ulatusega.

Kui hageja nõuab alternatiivse nõudena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu kostjalt üksnes põhivõla tasumist ning ei nõua alternatiivse nõudena

seadusjärgse intressi tasumist, siis kohus ei saa omal algatusel hagi menetluses intressi

välja mõista, kuna see ületaks hagi piire (TsMS § 439 järgi), isegi kui vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oleks tarbija kohustatud tasuma seadusjärgset intressi.

Kohus saab rahuldada hagi üksnes esitatud nõude ulatuses, mis antud juhul piirdub

põhivõla nõudega.

Kohus tuvastas, et kostja on perioodil 01.02.2022 - 17.05.2023 saanud krediiti kokku

summas 2144 eurot (dtl. 25-44), millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest

tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3.1% ülekande summast, see tähendab 19,33 eurot. Kostja

poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 733,08 eurot (dtl. 45-46).

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Kuna kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, rahuldab kohus hagi alternatiivse

nõude osas.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108

lg 1 ja VÕS 4034 lg 7 kohaselt summas 1391,59 eurot (s.o väljastatud krediit 2144 eurot,

millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 733,08 eurot ja

tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot).

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui hagi rahuldatakse alternatiivse nõude osas täies ulatuses, siis on otsus tehtud kostja

kahjuks, mistõttu peab kostja kandma hagimenetluse kulud. Alternatiivse nõude täielik

rahuldamine tähendab, et hageja on saavutanud oma eesmärgi. Kuna hagi rahuldatakse, siis

jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

7 (8)

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust. Hageja on

tasunud menetluses riigilõivu 385 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja

mõista.

Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja

töötaja volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda. Seega hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja

taotluse.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-,

viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud

isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus

kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja

edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

8 (8)