2-24-17785/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-17785

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17785

Tsiviilasi

M.K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M.K. (isikukood: XXX; elukoht xxxxxxx,

xxxxxxxxx, XXX; viibimiskoht xxxxx Kodu

(hooldekodu), xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx maakond)

Nõustaja: Anna-Liisa Arukask (48306224214), e-post:

Usaldusisik: Tiia Kalaus, OÜ Civilex, Soola tn 3(IV

korrus) 51004 Tartu, telefon7407 662, 504 6694, e-post:

Kohtuistungi aeg

Menetlustoiming

26.03.2025

Pankroti väljakuulutamine, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M.K. Kxxx (isikukood XXX) pankrot 14.04.2025 kell 11.00 ja

algatada M.K. Kxxx kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada M.K. Kxxx (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Tiia Kalaus, kelle kontaktandmed on: OÜ Civilex, Soola tn 3(IV

korrus) 51004 Tartu, telefon 7407 662, 504 6694, e-post:

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 30.aprillil 2025. a

algusega kell 9.15 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.04.2026. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. M.K. Kxxx võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Määrata usaldusisiku Tiia Kalaus tasu summas 863,50 eurot, lisandub

käibemaks 189,97 eurot, kokku 1053,47 eurot.

11. Usaldusisiku tasu summas 1053,47 eurot, s.h. käibemaks 189,97 eurot hüvitada

Tiia Kalausele riigi vahenditest, makstes usaldusisiku tasu 1053,47 eurot Civilex

OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EE312200221055387366 Swedbank

AS-is.

Saata määrus võlgnikule, usaldusisikule/pankrotihaldurile, p.11 täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

M.K. esitas 24.11.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda pankroti

väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline

ning tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik viibib hooldekodus ning on liikumisvõimetu. Võlgniku

sissetulekuteks on sotsiaaltoetused. Vara võlgnikul puudub. Esimesed laenud olid väikesed

ning võeti toiduvajaduste katteks, kuna puudus raha söögi ostmiseks. Tollel ajal olid majale

võetud laenud juba olemas ning küttesüsteemi ja elektrisüsteemi tuli kiiremas korras välja

vahetada, mis samuti nõudis laenulepingute sõlmimist. Kuna võlgnikul oli töökoht, suutis ta

laenulepinguid täita, kuid raskused tekkisid, kui ta koondati. Kuigi võlgnik püüdis kulusid

kokku tõmmata, jäi tal ikkagi vahenditest puudu. Mõni aeg hiljem haigestus võlgnik tõsiselt ja

tema tervis halvenes järsult. Kohustuste summa on vähemalt 48 493,29 eurot. Kõigi

maksejõuetusavalduses märgitud nõuete osas on algatatud täitemenetlused.

Tiia Kalaus on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik M.K. Kxxx

maksejõuetusmenetluses. Tiia Kalaus kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka

võlausaldajatest.

Kohus määrusega 16.01.2025 võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisiku ja vara- ja

võlanimekirja esitamise tähtaja.

Usaldusisik esitas 06.02.2025 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikul on varaesemena

sõiduk MAZDA 6 (väljalaskeaasta 2003), mille väärtusena kirjas 0,00 eurot, kuna sõiduki

asukoht ei ole teada. Registris kasutajana märgitud isik sõiduki asukohta ei tea. Võlgnikul on

sissetulekuna sotsiaaltoetus puudega inimesele 53,70 eurot ja puuduva töövõime toetus

637,67 eurot, mis kantakse UÜ Soelrus kontole. Võlgnik viibib hooldekodus ja toetus

kantakse hooldekodu arvete tasumiseks. Võlgnikule kuulunud kinnisasi (registriosa number

326935) asukohaga XXX xxxxxxxxx on võõrandatud aastal 2018 võlgniku pojale ja edasi

aastal 2020 kolmandatele isikutele. Võõrandamisest saadud ostuhina arvelt tasutud võlgniku

kohustus hüpoteegi tasumiseks, tagasivõitmise tähtaeg möödunud. Võlgniku nimel on kuus

arvelduskontot (2 Swedbank pangas ja 4 SEB Pangas), perioodil 2024-2025 kontodel

tehingud puuduvad. Tehingud võlgniku rahaga toimuvad UÜ Soelrus konto vahendusel.

Võlgnikul on kohustused erinevate krediidiandjate ees, kõigi kohustuste aluseks on

kohtulahendid ja toimuvad täitemenetlused. Hõlmatud neli kohtutäiturit. Kohustuste

kogusumma kokku on 56 499,76 eurot.

Võlgniku väljaminekud on 579,61 eurot kuus, see on hooldekodukoha tasu.

Usaldusisik järeldab võlausaldajate loetelu järgi, et võlgnik on varasema hooldusasutuse ees

jäänud võlglaseks. Võlgniku praegused sissetulekud lähevad hooldekodu arvelduskontole,

mistõttu võlgniku enda kontodel vähemalt 2-3 aasta jooksul tehinguid pole.

Usaldusisik on analüüsinud võlgnikule kuulunud kinnisasja müügitehingut ja asjaoludest

nähtuvalt tuleb kinnisasja võõrandamine võlgniku pojale lugeda toimunuks võlausaldajate

huve kahjustavalt. Kinnistu võõrandamise ajal aastal 2018 olid osa võlgniku kohustused

muutunud juba sissenõutavaks ja teada oli ka muude kohustuste olemasolu. Kinnistu

omandanud võlgniku poeg on jätnud ilmselt tasumata temale pandud kohustuse kanda

kinnistul lasuvate kohustuste tasumiseks M.K. Kxxx kontole 12 611 eurot, sest kinnistu uuel

võõrandamisel aastal 2020 on tasutud kinnistu müügihinnast SEB Panga tagatiste

lõpetamiseks 11 920 eurot, seejuures on tasutud ka võlgniku teise poja laenuleping.

Usaldusisiku hinnangul ei ole aastal 2018 tehtud tehing enam tagasivõidetav PankrS § 110

lg.1 p.4 alusel, sest tehingust on möödunud üle viie aasta. Võlgniku esindaja/nõustaja

hinnangul on võlgniku pojad loobunud tema eest hoolitsemast.

Võlgnik M.K. on maksejõuetu ja seisund ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgniku kohustuste võtmine on alanud laenamisest toidu ostmiseks. Seejärel oli kiire

vajadus kütte- ja elektrisüsteemi vahetamiseks. Kuni töökohast koondamiseni suutis võlgnik

oma kohustusi siiski hallata. Töösuhte lõppemisel võlgniku terviseseisund halvenes ja

protsess osutus pöördumatuks.

Arvestades, et võlgnik võttis ilmselt olemasolevad laenud perioodil 2017 – 2019, siis suure

tõenäosusega ei oleks võlausaldajad pidanud üldse võlgnikule mingit laenu andma, sest

arvestades võlgniku deklareeritud tulu, oli ta täielikult krediidivõimetu isik. Tegemist on

jõustunud kohtulahendite alusel esitatud nõuetega, mida ei ole pankrotimenetluses võimalik

vaidlustada ning need loetakse tunnustatuks ilma kaitsmiseta. Võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on tervisliku seisundi halvenemine, mis ei ole võimaldanud teenida mingitki tulu,

et nõudeid rahuldada. Põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Muuks lahenduseks- võlgade ümberkujundamiseks-

puudub võimalus võlgnikul piisava sissetuleku puudumise tõttu.

Kohus arutas olukorda 26.03.2025.a kohtuistungil usaldusisiku ja võlgniku nõustaja

osavõtul. Usaldusisik kohtuistungil peab põhjendatuks lõpetada M.K. Kxxx

maksejõuetusmenetlus raugemisega, kuna võlgnikult laekumisi saada kohustustest

vabastamise menetluse jooksul ei ole reaalne. Võlgnikul puudub võime tulu teenida ja tema

toetused, mida riik talle maksab, lähevad kõik hooldekodu koha maksumuse katteks.

Puudujääva osa hooldekodu koha tasust katab xxxxxxxxx Vallavalitsus. Kogu menetlus

toimub riigi vahendite arvel, kuid menetlusel puudub perspektiiv. Kui menetluses tuleks

ümber hinnata ka kõik kohtulahenditel põhinevad nõuded (maksekäsud), kujuneb menetluse

maht ebamõistlikult suureks, seda vaatamata perspektiivi puudumisele.

Võlgniku nõustaja Anna-Liisa Arukask edastas võlgniku soovi: võlgnik soovib kohustustest

vabastamise menetlust, ta on lubanud kohustustest vabastamise menetluse käigus jätkata

samas summas panustamist nagu praegu peab tema sissetulekust kinni kohtutäitur. Võlgnik

soovib kohustustest vabanemist, ta on positiivselt meelestatud ka oma tervise paranemise

osas. Võlgniku jaoks on kohustustest vabastamise menetluse läbimine ka emotsionaalse

rahulduse küsimus.

Usaldusisik jäi selle juurde, et pelgalt võlgnikule emotsionaalse rahulduse pakkumine ei ole

kohustustest vabastamise menetluse mõte ja menetlus tuleks raugetada. Menetlus toimub riigi

vahendite arvel. Ka kohustustest vabastamise menetluse perioodil tuleb teha usaldusisikul

tööd, mis toimub riigi arvel.

Kohtu seisukoht

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 44 sätestab: Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga,

võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest

vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku esitatust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara ja

sissetulekust tasumise võimalust. Vara võlgnikul puudub. Võlgnik põeb pöördumatut ja

progresseeruvat haigust xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille tõttu on ta liikumatu lamav haige.

Samas usub võlgnik ise positiivset prognoosi. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku

vähemalt 56 000 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused seisnevad hooldekodu

kohatasus.

Kohus loeb tuvastatuks, et M.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisik Tiia Kalaus andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina ja

usaldusisikuna ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on

võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt. Otsustades selle üle, kas võlgniku suhtes toimuv menetlus on võimalik raugetada või

kuulutada välja pankrot koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega lähtub kohus

FiMS § 44, § 45 lg.1, lg.2 sätetest, mis näevad ette võimaluse, et võlgnik saab kohustustest

vabastamise menetluse kaudu vabaneda oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Seejuures saab täitmata jäänud kohustustest vabanemine toimuda üksnes

kohustustest vabanemise menetluse läbimisel ja selle kestel FiMS § 47 ettenähtud kohustuste

täitmise järel. Kohustuste täitmist hindab kohus. Käesoleval juhul on perspektiiv selleks, et

võlgnik suudaks kohustusi täita, nullilähedane. Võlgniku terviseseisund tema nõustajale

teadaolevalt ei parane sedavõrd, et võlgnik saaks hakata teenima tulu, mille arvel kohustusi

täita. Samas on võlgnik valmis panustama kohustustest vabastamise menetluse käigus

kohustuste täitmisesse sama summa ulatuses, mille praegu peab võlgnikult täitemenetluse

raames kinni kohtutäitur. See tähendaks maksimaalselt kuni 2000 euro panustamist

võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmisesse. On õige, et kohustustest vabastamise

menetluse käigus on usaldusisikul ülesanded, mille täitmise eest on tal õigus saada tasu.

Usaldusisiku tasu väljamaksmiseks võlgnikul tõenäoliselt vahendid puuduvad, mis tähendab

vajadust usaldusisiku tasu maksmiseks anda võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg.2 alusel.

Samas ei ole kohtul alust muul viisil kui kohustustest vabastamise menetluse raames hinnata

võlgniku panust kohustuste täitmisesse. Ka otsustuse tegemine- kas võlgnik vabastada või

jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest- saab toimuda üksnes

kohustustest vabastamise menetluses osalemise alusel. Seetõttu tuleb võlgniku pankrot välja

kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulutab võlgniku M.K. pankroti välja 14.aprillil 2025. kell 10.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Tiia Kalause ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 30.04.2025.

a algusega kell 9.15 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt,

osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest ehk kohtute infosüsteemist, et M.K.

Kuke puhul ei esine FiMS § 45 lg.3 loetletud takistusi kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Seetõttu kohus koos M.K. Kxxx pankroti väljakuulutamisega algatab ühtlasi ka tema

kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg

3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiia Kalaus esitas

06.02.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3

kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 13 tunni 05 minuti eest määraga 33 eurot pooltund, kokku

863,50 eurot. Lisandub käibemaks 189,97 eurot, kokku 1053,47 eurot. Usaldusisik taotleb

tasu maksmist OÜ Civilex kasuks (registrikood 12088721) arvelduskontole nr

EE312200221055387366 Swedbank AS-is.

Kohus hinda, et usaldusisiku töömaht 13 tundi on kohane selles menetluses. Kohus arvestab

seejuures, et usaldusisikul on tulnud kontrollida ja hinnata võlgniku kinnisasjatehinguga

seonduvaid asjaolusid ja võlgniku raha kasutamist UÜ Soelrus konto kaudu.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on

pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu.

Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt,

kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 51 nimetatud määras ja nii

tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 863,50 eurot, koos käibemaksuga

1053,47 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik